TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 15/12 dib. 4-8
  • Nowele—Bua tshinyi badi bamuenza too ne mu Asia?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nowele—Bua tshinyi badi bamuenza too ne mu Asia?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dipeshangana bintu
  • Kudi Nowele mufumine
  • Tshidi Mifundu yamba bua Nowele
  • Nowele wa lelu—Miji yende
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Buebe wewe Nowele ntshinyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Nowele ku Asia
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 15/12 dib. 4-8

Nowele​—Bua tshinyi badi bamuenza too ne mu Asia?

KALE bena mu Asia bavua bamba ne: kuvua Santa Claus wa Nowele. Bena mu ditunga dia Corée badi pabu ne wabu udibu babikila ne: Chowangshin, ne bamue bena mu ditunga dia Chine ne dia Japon badi pabu ne babu bantu.

Bavua bangata Chowangshin bu nzambi uvua utangila malu a tshikuku, nzambi wa kapia uvua upetangana ne ntendelelu wa kapia uvua nende bena mu Corée kale. (Mu bikondo bia kale menemene, bena mu Corée bavua bambula makala a kadilu ne budimu bua bungi, benza bua ashale anu ne kadilu kaayi ajima.) Bavua bamba muvua nzambi eu ukuba tshikadilu tshia bena dîku munkatshi mua tshidimu tshijima, panyima uvua ubanda mu diulu upitshila mu ditshiuwa dia nzembu ne mu mumbunda wa tshikuku utu utuma mishi pambelu.

Bavua bela meji ne: Chowangshin uvua uya kupesha mukalenge wa diulu milubu mu dituku dia 23 dia ngondo wa dikumi ne muibidi. Bavua bindila dipingana diende ku ndekelu kua tshidimu, uvuila mu mumbunda ne mu ditshiuwa dia nzembu, ulua ne mafutu ne manyoka bilondeshile tshikadilu tshia muntu yonso. Dituku divuaye upingana adi, bena dîku bavua ne bua kutemesha buji mu tshikuku ne miaba mikuabu yonso mu nzubu. Bimfuanyi bia nzambi au wa tshikuku bidi kabidi bifuanangana ne Santa Claus mu bualu bukuabu: bavua bamuzola muvuale bilamba bikunze! Mukaji musela uvua ne tshilele tshia kutela mukolo wa nsheshete ivuabu benza pa tshibidilu mu Corée ne kuyipesha mamuenende mu tshikondo tshitu butuku bule kupita munya (solistise wa muvu wa Hiver). Uvua wenza nanku bua kujingila mamuende muenu muoyo mule, bualu kunyima kua dituku adi, matuku atu alua male.

Kuenaku umona difuanangana didi pankatshi pa malu aa ne Nowele anyi? Mbifuanangane ku malu adibu balonda ne ku bilele bikuabu: mumbunda, buji, dipeshangana bintu, nsheshete ne muntu mukulakaje muvuale bilamba bikunze, ne dituku dia kuenza musekelelu. Nansha nanku, ki ng’anu difuanangana dia malu aa didi dituambishisha ne: bantu mbitabe Nowele bipepele mu ditunga dia Corée to. Pakabuejabu Nowele mu Corée bua musangu wa kumpala, ditabuja Chowangshin dikavua dijimine kale. Lelu bena mu Corée ba bungi kabena nansha bamanye ne: bantu bavuaku ne ditabuja dia mushindu’eu to.

Kadi bualu ebu budi buleja muvua bilele bitubu benza mu tshikondo tshitu butuku buikale bule kupita munya ne ku ndekelu kua tshidimu bitangalake pa buloba bujima mu mishindu mishilangane. Mu lukama lua bidimu luinayi B.B., ekleziya uvua mutangalake mu Bukokeshi bua bena Lomo wakashintulula dîna dia Satirnale uvua difesto dia bampangano bena Lomo dia diledibua dia nzambi-dîba, ne kudivuija Nowele. Musekelelu wa Nowele wakalua mushindu wa kujululula bilele bivua nabi bantu bidi ne mbikidilu mishilangane. Mmunyi muakenzekabi?

Dipeshangana bintu

Tshilele tshia dipeshangana bintu tshitshidiku. Kukadi bidimu bia bungi, bena mu Corée batu ne disanka dia bungi patubu bapeshangana bintu. Ke bua tshinyi bantu ba bungi mbasue kusekelela Nowele mu Corée.

Bua basalayi ba mu États-Unis bakasombela mu Corée (kunyima kua Mvita Mibidi ya Buloba bujima) bavua basue kukolesha malanda abu ne bena ditunga, ekleziya ke ivua miaba ya kusangila ne kuabanyina bantu bintu bia kubambuluisha nabi. Ne muanda eu uvua utamba kuenzeka Dituku dia Nowele. Bana ba bungi kabavua ne bualu bua nsongo buvuabu bayila mu ekleziya to, kadi bavua bayamu anu bua kubapeshabu shokola ivuabu balabula bua musangu wa kumpala. Anu muudi mua kudimuenena wewe nkayebe, bana ba bungi bavua bashala bindile Nowele wa tshidimu tshivua tshilonda.

Bua bana aba, Santa Claus uvua musalayi wa mu Amerike muvuale nsheshete mile mikunze. Mukanda wa Nsumuinu (19:6) udi wamba ne: ‘Muntu yonso udi mulunda wa muntu udi upangana.’ Kupeshangana bintu nkukuatshishe bantu bikole. Kadi bilondeshile mvese eu, tudi tumona se: bintu bia mushindu’eu kabiena bijadika ne: nekuikale bulunda bua nsongo to. Nansha mu Corée, tshintu tshimuepele tshivua bantu ba bungi bapete mu ekleziya patshivuabu bana tshivua anu shokola. Nansha nanku kabavua bapue Nowele muoyo to. Pavua eku bubanji bua ditunga buenda bubanda lukasa, bakatuadija kusumbisha bintu bikole, kabidi dipeshangana bintu mu Nowele divua mushindu mupepele wa kusaka bantu ku disumba bintu. Bendi ba mushinga bavua bapeta makasa a bungi mu tshikondo tshia Nowele.

Malu aa adi aleja mushindu udi bantu basekelela Nowele mu Asia lelu. Bua kumona mua kusaka bantu ba bungi bua kusumba bintu bia Nowele, batu bapatula bintu bipiabipia. Badi batuadija kubiendeshila ngumu ngondo mikese kumpala kua ngondo wa dikumi ne muibidi. Batu bapanyisha bintu bia bungi ku ndekelu kua tshidimu, bualu bantu bavule batu basumba bintu bia kupeshangana mu Nowele bu mudi: tuarte tua dijingilangana natu diakalenga ne bande mikuata ku bisanji. Ngumu idibu bendeshila bintu itu mua kusaka nsonga udi kayi ne kantu bua kudimona bu muena dikenga padiye ushala kumbelu ne kabayi bamupesha bintu mu dia Muladilu wa Nowele!

Patu Dituku dia Nowele difika pabuipi, makazen ne bisumbishidi bia bintu bia mu tshimenga tshia Séoul bitu biûle tente ne bantu badi basumba bintu bia kuya kupeshangana, ne ke mutubi bienzeka mu bimenga bikuabu bia mu matunga a mu Asia. Mu njila mutu kafuayifuayi. Nzubu ya bilala benyi, miaba ya disumbishila bintu, nzubu ya bidiilu ne bare mbiûle tente ne bantu. Kutu mitoyi ya bantu mu masanka ne mijiki mikole. Mu dia Muladilu wa Nowele, udi mua kumona balume ne bakaji bakuatshike maluvu benda batetuka mu njila miûle tente ne bintu bia butshiafu.

Ke mutu malu nanku mu Nowele. Mu Asia, Nowele katu kabidi tshibilu tshia bena Kristo to. Bulelela, mu Corée ne mu matunga makuabu, disumbisha dia bintu ke didi ditamba kukankamija bantu bua kudifila mu tshibilu etshi tshia Bukua-buena-Kristo. Kadi, disumbisha dia bintu nkayadi ke didi dienze bua Nowele abenge kumvuangana ne lungenyi lua Kristo anyi? Bena Kristo balelela badi ne bua kukonkonona muanda eu mu buondoke buawu.

Kudi Nowele mufumine

Nyama udibu bakangile mu lupangu lua dilamina nyama ya tshisuku udi anu nyama. Nebikale tshilema tshinene bua kuela meji ne: mbamumune anu bualu udi mu lupangu alu munkatshi mua matuku bungi kampanda ne bualu udi umueneka bu ukadi muibidilemu ne tuana tuende. Pamu’apa ukadi mumvue bakula bua bena mudimu ba ku mpangu ya dilamina nyama bavua nyama mienzele bibi.

Nowele udi pende ne malu mavule a muomumue. Kumpala Nowele uvua “nyama” uvua kayi mu Buena-Kristo to. Muinshi mua mutu wa bualu wa ne: “Dipetangana ne Satirnale wa bena Lomo,” tshibungu kampanda (tshia mu tshiena-Corée)a tshidi tshiamba bua Nowele ne:

“Misekelelu ya bampangano, wa Satirnale ne wa Brimalia, ivua miele miji bikole mu bilele bia bantu, ke bua tshinyi bena Kristo kabavua mua kuyumbusha to. Bu muvua mukalenge Constantin muitabe Dia lumingu (dituku dia Apollo ne Mithra pamue ne Dituku dia Mukalenge), . . . bivua mua kuikala bisake bena Kristo ba mu lukama lua bidimu luinayi bua kuela meji ne: bivua biakanyine bua kuteka dituku dia diledibua dia Muana wa Nzambi dipetangana ne dia dîba dietu didi muulu edi. Difesto dia bampangano ne bisankasanka biadi bivua bitangalake bikole, ke bena Kristo kupetabu kabingila ka kutungunuka ne kudisekelela pa kushintulula anu tu-malu tukese pa bidi bitangila diumvuija diadi ne mushindu wa kudienza.”​—The Christian Encyclopedia.

Udiku wela meji ne: muanda eu uvua mua kuenzeka kakuyi buluishi nansha bukese anyi? Tshibungu tshine etshi tshidi tshiamba ne: “Bayishi bena Kristo ba ku Mputu ne ba ku [Asia wa] Moyen-Orient bakabenga mushindu wa kapeja uvuabu basekelela diledibua dia Kristo, pavua eku bena Kristo ba mu tshitupa tshia Mesopotamia bamba bena kuitabuja nabu ba ku Mputu mudibu batendelela mpingu ne dîba ne mudibu bangata difesto edi bu dia bena Kristo.” Bulelela, tshilema tshikavuaku anu kubangila ku ntuadijilu. Tshibungu tshimue-tshimue etshi tshidi tshileja kabidi ne: “Nansha nanku difesto adi diakatangalaka lukasa ne diakalua kushindama bikole menemene, ke bua tshinyi nansha dishintuluka diakalua nadi bena Mishonyi mu lukama lua bidimu lua 16 kadivua mua kudiumbusha nansha.”

Nenku bakabueja difesto dia nzambi-dîba divua kadiyi mu Buena-Kristo bulelela mu ekleziya uvua mutangalake bikole. Nansha muakapetadi dîna dikuabu, ngikadilu yadi ya bumpangano yakashala. Ne diakafila mushindu wa kubueja bilele bia bampangano mu ekleziya ya bena Kristo ba ku dîna ne wa kunyanga ngikadilu ya mu nyuma ya bantu. Malu a kale adi ajadika ne: pakatangalaka Bukua-buena-Kristo, mêyi a se: “unange muena lukuna nebe” akapesha dinyanguka dia malu a tshitembu ne mvita ya tshikisu njila.

Mu bungi bua matuku, biakamueneka patoke ne: nansha muvuabu badipeshe dîna dia tshidingishilu, difesto dia Nowele divua anu dileja muvuadi difumine mu bampangano ku malu bu mudi: bisankasanka ne dikuatshika dia maluvu, dija dia maja, dipeshangana bintu ne dilengeja nzubu ne matamba mabishi a mitshi. Bua kumona mua kusumbisha bintu bia bungi menemene, bendi ba mushinga mbenze muabu muonso bua kupetela makuta a bungi ku Nowele. Tudiomba ne bikandakanda bitu bimutua makumbu; ne bantu batu anu bumvua bimpe. Munkatshi mua tshimenga tshia Séoul, makazen atubu basumbishila bilamba bia muinshi akenza dimanyisha ku televizion aleja mutshi wa Nowele uvuabu bateke pa dididishi mulengeja anu ne bilamba bia muinshi nkayabi. Bivua bimueneka ne: divua dituku dia Nowele, kadi kakuvua tshimanyinu nansha tshimue tshivua tshileja disankidila Kristo to.

Tshidi Mifundu yamba bua Nowele

Malu aa adi atulongesha tshinyi? Muntu yeye mukange bibi mbote ya buluze anyi ya nzumiji, bua yeye kuyikanga bimpe udi ne bua kubangulula. Ki mmuomu anyi? Nansha mudi muanda au mulelela, bamue bantu kabena bitaba ne: Nowele mmufumine ku ntendelelu wa dîba to, mbamuitabe too ne kudi bena mu Bukua-buena-Kristo. Nenku badi bela meji ne: mbajidile tshibilu etshi bu dituku dia diledibua dia Kristo ne mbatshipeshe diumvuija dipiadipia.

Tudi mua kupeta dilongesha dia mushinga mu bualu buakenzeka mu Yuda wa kale. Mu 612 K.B.B., bena Yuda bakangata ntendelelu wa bampangano wa dîba kumubuejabu mu ntempelo wa mu Yelushalema. Ntendelelu eu wa bampangano uvua mulue muakane anu bualu bavua bamuenzela muaba uvua mulamina ntendelelu mulelela wa Yehowa Nzambi anyi? Yehezekele, umue wa ku bafundi ba Bible, wakamba bua ntendelelu wa dîba uvuabu benzela mu ntempelo wa mu Yelushalema ne: ‘E kumona! ku tshiibi tshia ku ntempelo wa Yehowa, pankatshi pa mbalanda ne tshioshelu, kuakadi balume bu makumi abidi ne batanu ne mpala yabu mitangija ku luseke lua ku esete; bakadi batendelela dîba ku luseke lua esete. Nunku yeye wakankonka ne: Muana wa muntu, wakumona muanda eu anyi? Mbualu bukese ku mêsu kua ba mu tshisamba tshia bena Yuda bua kuenzabu malu a bundu adibu benza mu muaba eu anyi? Bua meji abu a nunku badi buuja buloba tente ne dibomboka diabu, ne batshidi bankuatshisha tshiji. Tangila mudibu bateka ditamba ku mûlu abu?​—Yehezekele 8:16, 17.

Nunku pamutu pa kuikalaye muakane, ntendelelu au wa bampangano wakabipisha ntempelo mujima. Bilele abi biakatangalaka mu Yuda ne biakavudija tshimbambila ne dinyanguka dia nsombelu mu buloba abu. Ke mudibi mu Bukua-buena-Kristo, mudi bilele biangatshila mu ntendelelu wa dîba wa Satirnale bimueneka patoke mu tshikondo tshia Nowele. Nenku, bidimu bikese kunyima kua Yehezekele mumane kupeta tshikena-kumona atshi, Nzambi wakanyoka Yelushalema, bena Babulona bakamubutula.​—2 Kulondolola 36:15-20.

Malu akamba mushikuluji wa mu Corée bua Yezu malonda mu tshiena-bualu tshia kumpala adi mua kuikala makusekeshe. Kadi malu aa adi ne mushinga wa bungi bualu adi afumina kudi muntu udi kayi ne dimanya dijalame dia Kristo. Adi mua kusaka bantu badi basekelela Nowele bua kutamba kuela meji. Bua tshinyi? Bualu Nowele kênaku uleja tshimfuanyi tshia Kristo bimpe nansha. Bulelela, udi ubuitshidija muanzu mulelela udiye nawu mpindieu. Yezu katshiena muana mutoke muikale mu tshidiilu tshia nyama nansha.

Bible udi uleja miaba ya bungi ne: Yezu udi mpindieu Masiya, Mukalenge wa bukole mu Bukalenge bua Nzambi mu diulu. (Buakabuluibua 11:15) Ukadi mudilongolole bua kujikija bupele ne makenga, malu atu bamue bantu kabayi bapua muoyo mu tshikondo tshia Nowele padibu bambuluisha bapele ne bintu.

Mu bulelela, Nowele ki mmuambuluishe matunga a Bukua-buena-Kristo peshi matunga makuabu, kusangisha ne a mu Asia. Kadi, mmumbushe lungenyi lua bantu ku mukenji mulelela udi wakula bua Bukalenge bua Nzambi ne bua nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi. (Matayo 24:14) Tudi tukulomba bua webeje Bantemu ba Yehowa mushindu walua nshikidilu au. Badi mua kukuambila malu adi atangila masanka a kashidi alua pa buloba kunyima kua tshikondo atshi mu Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Mukalenge Yezu Kristo.​—Buakabuluibua 21:3, 4.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tshishindamene pa The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 6]

Nowele wakafila mushindu wa kubueja malu a bampangano mu ekleziya ya bena Kristo ba ku dîna

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Bana ba bungi kabavua ne bualu bua nsongo buvuabu baya kenza mu ekleziya to, shokola ke mapa avuabu babapesha. Pashishe bavua bashala bindile Nowele wa tshidimu tshivua tshilonda

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Dituku dia Muladilu wa Nowele munkatshi mua tshimenga tshia Séoul, mu Corée

[Tshimfuanyi mu dibeji 8]

Kristo katshiena muana mutoke nansha, kadi udi Mukalenge munene mu Bukalenge bua Nzambi

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu