Badi bapeta ditalala dia bushuwa mu ditunga dia ndululu
“Tshikisu tshikole pankatshi pa bitendelelu ntshikutuke matuku aa,” ke muakamba luapolo kampanda lua mu 1969. Bakamba nanku dîba diakatuadija Ndululu ne tshimvundu kuvulangana mu ditunga dia Irlande du Nord.
TSHIKISU tshivua natshi bena bitendelelu ne dishipangana diabu biakatangalaka pavua bashipianganyi bena Mishonyi ne bena Katolike, “bantu ba luonji ba ku nseke yonso ibidi” idi mitapulukangane mu malu a tshididi ne a Nzambi, baluangane bua kupeta bumfumu mu Irlande. Tshimue tshikandakanda tshidi tshileja ne: kubangila anu pine apu, “mbashipe bantu bapite pa 3 600 ne mbakose bitupa bia mubidi bia bakuabu binunu bivule munkatshi mua bidimu bitue ku 30 bikadi nabi tshikisu etshi.”—The Irish Times.
Bushuwa mvita eyi ki nya lelu to. Mmisasuluje Irlande kukadi bidimu nkama mivule. Mu bidimu bishale ebi bantu ba bungi nangananga ku Irlande du Nord mbafue mu mvita eyi, kadi nkuna ne dibenga kumvuangana bidi mvita eyi milele mbinyange nsombelu ya bantu ba mu Irlande mujima.
Kukadi bidimu bipite pa lukama mpindieu, Bantemu ba Yehowa mbaleje mu malu aa tshintu tshilelela tshialua kujikija ntatu idi misunsule ditunga edi dia ndululu. Tshintu atshi mBukalenge bua Nzambi budi mu bianza bia Yezu Kristo. (Matayo 6:9, 10) Pakatuadija Ndululu eyi mu tshidimu tshia 1969, Bantemu ba Yehowa bavua 876 mu Irlande. Mpindieu bakadi bapite pa 4 500, mu bisumbu bipite pa 100. Mona amue malu akafikila bantu badi balekele tshididi ne mudimu wa busalayi.
“Pangakola, nembuele mu tshiluilu tshia Irlande!”
Michaela wakakola muikale muena Katolike mu République d’Irlande. Mu kalasa bavua bamulongeshe malu a ditunga dia Irlande ne mvita ivua pankatshi pa ditunga edi ne dia Angleterre kukadi bidimu bipite pa lukama. Patshivuaye muana, uvua mukine bena Angleterre bikole, uvua ubangata bu “bakengeshi ba bena mu Irlande.” Pakakumbajaye bidimu dikumi, wakambila kakuende mukaji ne: “Pangakola, nembuele mu IRA!” (Tshiluilu tshia Ditunga dia Irlande) Udi wamba ne: “Wakankuma dipi mu mpala, ne ntshitu mvuluka bualu ebu too ne ku lelu.” Wakalua kumanya kunyima ne: kakuende mulume uvua mu tshiluilu tshia Angleterre mu Mvita ya Kumpala ya Buloba bujima. Dimue dituku kakuende mukaji wakimana kumpala kua basalayi ba IRA bua kabashi kakuende mulume tshingoma to.
Kadi, pakakola Michael, wakajinga bua kuambuluisha bena Katolike nende ba mu Irlande du Nord. Udi wamba ne: “Dîba adi bantu bamvua mmona baditatshisha bua bena Katolike ba mu Irlande du Nord bavua anu bena IRA.” Bu muvua malu avuaye umona bu makane amusaka bua kubaluila mvita, wakabuela mu IRA ne kumulongeshabu mua kukuma bingoma. Bakasa balunda bende basatu ntende kudi basalayi bena Mishonyi ba mu Irlande du Nord.
Ndekelu wa bionso mudimu wa busalayi wakatonda Michael. Tshilejilu, lukinu lukole luvua kaluyi lujika pankatshi pa bisumbu bivule bia basalayi luakamubungamija. Pavuabu bamuele mu buloko bua bilema bivuaye muenze mu IRA, wakalomba Nzambi bua amuleje njila mulelela udi ufikisha ku ditalala ne buakane bua kashidi. Kunyima kua matuku Bantemu ba Yehowa bakafika kuende. Kadi ngenyi mibi ivuaye mudianjile nayi yakalua bu tshipumbishi. Bantemu aba bavua ba mu Angleterre. Bua lukuna lukole luvuaye nalu kakabateleja to. Udi wamba ne: “Misangu yonso tshivua mbakidila bilenga to, kadi bakatungunuka ne kulua kuntangila ne kuyukila nanyi, ne ngakabanga kujingulula ne: Bukalenge bua Nzambi ke buajikija tunsungansunga tuonso tudi natu bena tshididi ne bantu ba tshianana tumvua njinga bua kumbusha.”—Musambu 37:10, 11; 72:12-14.
Malu akakola dimue dilolo pakambilabu Michael kudi mfumu wa basalayi ba IRA ne: “Tudi ne mudimu wa kukupesha.” Michael udi wamba ne: “Ngakamona ne: bivua bikengela meme kusungula tshintu tshimue tshia ku bibidi, nunku ngakatula mpuya ne meme kuamba ne: ‘Mpindieu ndi Ntemu wa Yehowa,’ nansha mumvua tshiyi muanji kutambula tshikondo atshi to. Tshidibi mvua mumanye ne: mvua musue kulua musadidi wa Yehowa.” Mfumu wa basalayi au e kuandamuna ne: “Badi ne bua kukuimanyika ku tshimanu ne kukuasa tshingoma.” Nansha muvuabu bamufunyina mushindu’eu bua kumushipa, Michael wakapatuka mu IRA. Wakapeta dikima dia kuenza bualu ebu pakalekelayi mêyi a Yehowa alenga lungenyi ne mutshima wende. “Mu bungi bua matuku, mukajanyi ne bamue bana banyi bakalambula pabu mioyo yabu kudi Yehowa. Mpindieu mitshima yetu idi ne ditalala dia bushuwa. Ne netutungunuke ne kuanyisha Yehowa bua mudiye mutuambuluishe bua kulonga bulelela ne mutupeshe mushindu wa kumanyisha bantu mukenji wa ditalala mu ditunga dia ndululu.”—Musambu 34:14; 119:165.
Ndubidilu mbukubi bua bushuwa
Patrick udi wamba ne: “Ngakakolela ku musoko mu County Derry mu Irlande du Nord. Pantshivua muana, tshianyi tshimvua mumanye tshivua anu Ndululu. Kakuyi mpata, nsombelu au wakanyanga meji anyi ne kubipisha mushindu umvua mmona malu.” Bua meji avuaye mudianjile kuikala nawu bua bena mu Angleterre ne dijinga divuaye nadi dia kukengesha baluishi ba ditunga diabu, ngenyi ya Patrick ivua anu ya kukengesha bantu. Wakamona mushindu uvua baluanganyi bena bitendelelu ba nseke yonso ibidi ya bena tshididi bashipa mêyi a bena Kristo ne manême a bantu a nshindamenu. Nunku wakalekela malu a Nzambi, kutuadijaye ku kakese ku kakese kuela meji ne: Nzambi katuku to, ne kubanga kulonda malongesha a muena nkindi Karl Marx.—Tangila Matayo 15:7-9; 23:27, 28.
Patrick udi wamba ne: “Malu a kale andi mvuluka nga mushindu uvua bena buloko ba mu République d’Irlande bavuabu bakuate ku Nord bajila biakudia. Ngakumvua luse lukole be! Ndi mvuluka mumvua mbandisha mabendela a bena Irlande ne mumvua mfunda muaba wonso umvua musue miaku ya kupenda nayi bena mu Angleterre. Pamvua ne bidimu 15, ngakalombola basalayi ba IRA ku nkita, ne buobu kukuma bingoma ku nkita kumpala kua kujiika umue wa ku bena lukanu uvua mufuile mu buloko bua dibenga kudia biakudia.” Anu bu bantu bakuabu ba bungi bavua badibueje mu tshimvundu ne kayumbayumba ka malu a mu bikondo abi, Patrick wakaditua pende mu tshimvundu ne mu ngendu ya ditontolola ukeba bua bantu bikale ne buakane ne bikale kabidi muomumue. Wakashemeja bulunda ne bantu ba bungi bavua banange ditunga diabu bele kalele; bavua bele ba bungi ba kudibu mu buloko kudi bamfumu ba bena Angleterre.
Patrick udi wamba ne: “Umue musangu, bua kupeta mfranga, ngakaya too ne mu Angleterre. Pamvuamu, bampulushi ba mu Angleterre bakakuata umue wa ku balunda banyi uvua muye bua kuela bombe.” Nansha muvua Patrick musue bikole menemene ditunga diabu, mmuenenu wende wa malu wakabanga kushintuluka. Wakatuadija kumona ne: meji mabi avuaye welela bena Angleterre bonso kaavua malelela to. Udi wamba ne: “Ngakajingulula kabidi ne: mudimu wa busalayi kauvua mua kujikija bilumbu ne kumbusha tunsungasunga tuvua tumbungamija nansha. Bamfumu ba basalayi kabavua bantu bimpe to, bavua ne malu mabi a bungi.”—Muambi 4:1; Yelemiya 10:23.
Ndekelu wa bionso Patrick wakapingana ku Irlande du Nord. “Pangakapingana, mulunda wanyi kampanda wakantuangaja ne Bantemu ba Yehowa.” Ku dilonga diende dia Bible ne Bantemu, Patrick e kumona tshintu menemene tshivua mua kujikija mvita ne dikokangana. Bu muvua mêyi a mu Bible malenge lungenyi ne mutshima wende, wakadiunda lukasa mu nyuma. (Efeso 4:20-24) Udi wamba ne: “Mpindieu, pamutu pa kuela tshifufu bua kukulula mbulamatadi udiku, ndi nyisha mukenji wa ditalala wa mu Bible, nansha mu miaba idi bantu badi bakuate ku tshia bukalenge bua Angleterre imvua tshiyi mua kudiata kumpala. Nunku, mu tshikondo tshivua bitendelelu bishipangane bikole mu tshimenga tshia Belfast, anu Bantemu ba Yehowa ke bavua mua kuendakana bipepele munkatshi mua bavua bakuate ku tshia mbulamatadi ne kuya ku makasa miaba ivua bantu bavua banange bikole ditunga diabu.” Anu bu Bantemu bakuabu mu Irlande du Nord tshikondo atshi, wakamona ne: kuikala ne ndubidilu wa buena uvua nende bena Kristo ba kumpala ke mushindu wa kupeta bukubi bua bushuwa. (Yone 17:16; 18:36) Udi ujikija wamba ne: “Ku butuangaji bua Yezu Kristo, Yehowa neajadike buakane bulelela ne neapikule bantu bonso ku tshinyangu.”—Yeshaya 32:1, 16-18.
“Bingoma ke bianyi bintu bivua binkuba”
William udi wamba ne: “Ngakakola mulamate ku luseke lua bena tshididi ne bena tshitendelelu tshikuabu. Ngenyi mibi ivua nayi bena Mishonyi bua bantu bakuabu ivua mijame munda muanyi ne mvua mukine bikole kalu ni kalu kuonso ka bena Katolike. Tshivua nansha mua kubuela mu makazen a muena Katolike to, ne ngakaya mu République d’Irlande anu musangu umue tshianana. Ngakabuela mu bisumbu bia bungi bivua bena Mishonyi base, bu mudi tshia Ordre d’Orange, bulongolodi budi bukuba tshitendelelu tshia bena Mishonyi ne nsombelu wabu.” Pavuaye ne mvula 22, William wakabuela mu tshisumbu tshia basalayi (Ulster Defense Regiment) bavuabu bangatshile mu tshimenga atshi bua kuikalabu mu tshiluilu tshia bena Angleterre. Ba bungi bavuamu bavua bena Mishonyi. Uvua mudilongolole bua kushipangana bua kusungila bumpianyi buende. “Mvua ne bingoma bia bungi ne tshivua ngelakana bua kubikuma pavuabi bikengedibua to. Butuku, mvua ndala ne tshimue ku mutu kua bulalu.”
Kadi malu akashintuluka menemene. “Ngakabanga kujingulula ne: Bantemu ba Yehowa bavua ne tshintu tshia pa buatshi patuvua tulongolola nzubu kampanda wa kale pamue ne umue wa munkatshi muabu. Malu akangambila muena mudimu nanyi eu akalenga mutshima wanyi bikole. Patuvua tuibaka nende nzubu, ngakamuela nkonko ivua mintonde ivua itangila malu a Bimvundu, bitendelelu, ne Nzambi. Mandamuna ende mapepele ne matoke toò akangambuluisha bua kumanya ne: Bantemu ba Yehowa mbantu menemene badi ne buobumue, badi kabayi babuelakana mu malu a tshikisu ne a tshididi, mbanange Nzambi ne bantu nabu.”—Yone 13:34, 35.
Mu ngondo inayi yakalongaye Bible, William wakapatuka mu bisumbu bionso bia Nzambi ne bia tshididi muvuaye. Udi wamba ne: “Etshi tshivua tshidia tshia mushinga mukole buanyi meme, bualu mvua ne bua kulekela bilele bia bungi bimvua munange bikole munkatshi mua matuku a bungi.” Kadi diteta ditambe bunene ditshivua dimuindile. “Bua ndululu ivuaku mu Irlande du Nord, mvua ngela meji ne: bingoma ke bintu bivua mua kunkuba. Basalayi ba IRA bavua bangangata bu ‘muntu mufundila lufu.’ Nanku kakuvua mushindu wa meme kuenda tshiyi ne bingoma abi to.” Kadi ku kakese ku kakese, mibelu ya mu Bible bu mudi eu udi mu Yeshaya 2:2-4 yakashintulula mmuenenu wende. Wakamona ne: Yehowa ke uvua umukuba menemene, anu muvuaye mukube bena Kristo ba mu lukama lua bidimu lua kumpala. Nenku William wakalekela bingoma bivuaye nabi.
William udi wamba ne: “Bumue bua ku malu adi ansankisha bikole mbua se: mpindieu ndi mudie bulunda bukole ne bantu bamvua nganganta kumpala bu baluishi bavua bakumbanyine kushipa. Kabidi, ndi ne disanka bua mundi mua kuya mpindieu ne mukenji wa mu Bible udi ufila ditekemena mu ‘miaba ivuabu bankandike bua kuya’ kumpala. Pandi ngela meji bua malu adi bulelela bungenzele meme ne dîku dianyi, ndi ne dianyisha dia bungi be kudi Yehowa ne bulongolodi buende.”
“Malu avuabu benze kaavua ne mushinga buanyi meme to”
Robert ne Teresa bavua ne nsombelu mishilangane ne mbafumine miaba mishilangane bikole. Robert udi wamba ne: “Ndi mukolele mu dîku dia bena Mishonyi ba pa bobu. Bamue balela banyi bavua benze midimu ya busalayi. Meme ngakabuela mu tshiluilu tshikuabu (Ulster Defense Regiment) tshia bena Angleterre pamvua ne mvula 19. Tuakashala matuku a bungi bikale tulama bitupa bia muaba uvua Teresa musombele. Bumue butuku bakangumbusha mu mudimu wa bunsentedi butuvua tuenza pa tshibidilu ne kumpeshabu midimu mikuabu. Butuku abu mashinyi a Land-Rover amvua ne tshia kuikala ngenda nawu bakaanyanga ne bombe. Basalayi babidi bakafua ne bakuabu babidi bakatapika.”
Robert wakabanga kudiebeja bua tshinyi bantu badi ne muoyo. “Mvua anu ngitabuja Nzambi, kadi pamvua ntangila mu Irlande du Nord, malu avuabu benze kaavua ne mushinga buanyi meme. Nunku, ngakatuadija kulomba Nzambi. Ngakebeja Nzambi ni uvuaku bulelela, ne bikalaye uvuaku, andeje mushindu mulenga undi mua kulombola nsombelu wanyi. Ndi mvuluka mungakambila Nzambi ne: kuvua ne bua kuikala tshitendelelu tshilelela muaba kampanda!” Kunyima kua matuku makese patupu, Ntemu wa Yehowa wakayikila ne Robert ne wakamushila imue mikanda. Pakafumaye ku mudimu wa butentekedi tukavua butuku menemene ne Robert wakabala mikanda eyi ne kuyijikijaye pa dîba itanu wa dinda. Udi wamba ne: “Ngakajingulula ne lukasa ne: tshivua bulelela, ne ngakamona ne: malu onso avua afumina anu mu Bible.” (2 Timote 3:16) Yeye kutuadija kulonga Bible ne kunyima kua matuku makese wakalambula muoyo wende kudi Nzambi.
“Bantemu bavua misangu yonso batutuma mu Bible”
Teresa yeye uvua muena Katolike kumpala, uvua munange ditunga diabu bikole. Udi wamba ne: “Pantshivua nsongakaji ngakabuela mu tshisumbu tshia Sinn Féin (Tuetu Nkayetu).b Biakamfikisha ku ditua basalayi nyama ku mikolo. Mfranga imvua mpeta ku mudimu umvua ngenza ivu’anu bua kuambuluisha basalayi bua kuluanganabu mvita. Mvua mmanyisha bena IRA malu avua enzeka muaba umvua musombele. Ngakaditua panyi mu dienza malu a tshimvundu ne mu diasa bampulushi ne basalayi batentekedi mabue.”
Pakabanga bamue bena mu dîku dia Teresa kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa, biakamujula pende dijinga dia kulonga. Bukole bua Dîyi dia Nzambi buakamushintulula bikole. Udi wamba ne: “Bantemu bavua misangu yonso batutuma mu Bible bua kupeta mandamuna a nkonko yetu. Dilaya didi mu Danyele 2:44 diakangunzulula mêsu. Ngakamona se: Bukalenge bua Nzambi ke buikala mua kumbusha tunsungasunga tuonso tumvua nduangana natu.” Wakakina bikole amue malu a tshikisu avua basalayi benza. Tshilejilu, Teresa kavua umvua bua tshinyi muntu udi ne luse ne wa malu mimpe udi mua kusanka padiye umvua bua malu adi bena tshinyangu benze miaba ivuabu bashipe basalayi ne bantu ba tshianana anyi babakose bitupa bia mubidi ne bua mêku avuabu bashiye mu kanyinganyinga ne tshinyongopelu. Wakitaba pende bulelela bua mu Bible ne kulekelaye mêyi a Nzambi alongolola ngelelu wende wa meji. Wakalambula muoyo wende kudi Nzambi ne kutambulaye.—Nsumuinu 2:1-5, 10-14.
Teresa wakapetangana ne Robert mu bisangilu bia tshimue tshia ku bisumbu bia Bantemu ba Yehowa mu Irlande du Nord. Udi umvuija ne: “Pangakapetangana ne Robert musangu wa kumpala, tshiakitaba ne: mvua nyukila bimpe kakuyi bualu ne muntu umvua (too ne matuku makese adi panshi aa), ngangata bu muena mbulamatadi ne wa mu tshiluilu tshia bena Angleterre. Dîyi dia Nzambi ndingambuluishe bikole bua kulekela nkuna mikole ne meji mabi bimvua nabi.” Teresa ne Robert bakamona ne: pamutu pa nkuna ne meji mabi kubatapulula anu bua bilele biabu bishilangane, mpindieu badi mu buobumue mu malu a bungi. Tshivua tshitambe kubenzeja nunku ndinanga divuabu nadi kudi Yehowa Nzambi. Bakaselangana. Mpindieu badi bamanyisha pamue mukenji wa Nzambi wa ditalala dia bushuwa kudi bantu ba miaba ne mitabuja mashilangane mu ditunga dia ndululu edi.
Bantu bakuabu ba mu Irlande mbenze pabu bia muomumue. Pa kuteleja ne kuitaba malongesha a mu Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma, mbepuke ‘nkindi ne lubombo lua patupu’ lua bantu. (Kolosai 2:8) Mpindieu mbeyemene ne muoyo mujima malu adi Nzambi mulaye mu Bible. Badi ne disanka dia kumanyisha muntu yonso wateleja ditekemena didibu nadi bua matuku atshilualua a ditalala, pikalaku kakutshiyi tshikisu tshia bitendelelu ne tshia mishindu mikuabu kabidi.—Yeshaya 11:6-9.
[Mêyi adi kuinshi]
a Mêna mmashintulula.
b Tshisumbu tshia tshididi tshivua mu diumvuangana ne tshiluilu tshia IRA tshia tshimpitshimpi tshivuabu benze.
[Bimfuanyi mu dibeji 10]
Batu batumbisha mvita yakaluangana basalayi mu bimfuanyi bizola ku bimanu mu Irlande du Nord mujima