TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w25 ngondo 4 dib. 26-31
  • Bansonga, idikijayi Mâko ne Timote

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bansonga, idikijayi Mâko ne Timote
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • IKALA MUNANGE KUENZA MUDIMU BIKOLE ANU BU MÂKO
  • IKALA UTABALELA BAKUABU NE MUOYO MUJIMA ANU BU TIMOTE
  • MIBELU YA PAULO IDI MUA KUKUAMBULUISHA
  • KUENZELA BAKUABU MUDIMU KUDI KUTUPETESHA MASANKA
  • “Bakolesha bisumbu”
    ‘Fila bumanyishi buonso menemene’ bua Bukalenge bua Nzambi
  • Mapangadika adi aleja mutudi beyemene Yehowa
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2023
  • Muanetu wa balume, udi ne tshipatshila tshia kulua musadidi wa mudimu anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
  • Vuluka ne: Yehowa “udi Nzambi wa mouyo”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2024
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2025
w25 ngondo 4 dib. 26-31

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 18

MUSAMBU WA 65 Ndaku anu kumpala!

Bansonga, idikijayi Mâko ne Timote

“Ndi anu ne Luka. Luaku ne Mâko, bualu utu ungambuluisha mu mudimu bikole.”​—2 TIM. 4:11.

LUNGENYI LUNENE

Mudi tshilejilu tshia Mâko ne Timote mua kuambuluisha bana betu ba balume batshidi bansonga bua kupeta ngikadilu idi ikengela bua kuenzela Yehowa mudimu bikole ne kuambuluisha bena Kristo nabu ne muoyo mujima.

1-2. Mmalu kayi avua mua kupangisha Mâko ne Timote bua kuenzela Yehowa mudimu bikole ne kuambuluisha bakuabu ne muoyo mujima?

NUENU bana betu ba balume batshidi bansonga, nudi basue kuenzela Yehowa mudimu bikole ne kuambuluisha bena Kristo nenu ne muoyo mujima anyi? Tudi tuela meji ne: nudi basue. Patudi tumona mudi bansonga ba bungi bikale ne dijinga dia kuambuluisha bakuabu, bidi bitusankisha be! (Mis. 110:3) Kadi kudi malu adi mua kunupangisha bua kuenza nanku. Udi umvua buôwa bua kuvudija mudimu wa kuyisha bualu kuena mumanye tshikala nsombelu webe anyi? Bikadi bikufikile bua kubenga kuenzela Yehowa mudimu bualu udi wela meji ne: kuakukumbana anyi? Biobi nanku, manya ne: kuena wa kumpala to.

2 Mâko ne Timote bakumvua pabu nanku. Kadi bakasungula bua kuenzela Yehowa mudimu bikole nansha muvuabu kabayi ne mamanya a bungi ne kabayi bamanye muikala nsombelu wabu. Kumpala kua mupostolo Paulo ne Bânaba kuambilabu Mâko bua aye kubafila mu luendu luabu lua kumpala lua bumisionere, Mâko uvua pamuapa musombele kua mamuende uvua ne nzubu muimpe bikole. (Bien. 12:12, 13, 25) Mâko wakumbuka muaba uvuaye muibidilangane nawu au bua kuya kuenzela Yehowa mudimu bikole. Wakanji kuya nabu ku Antiokia. Pashishe kuyaye kubafila miaba mikuabu ya kule. (Bien. 13:1-5) Timote pende uvua musombele kua baledi bende pavua Paulo mumulombe bua baye nende mu mudimu wa diyisha. Bu muvua Timote nsonga, uvua mua kuela meji ne: bu muvuaye kayi ne dimanya dia bungi, kavua ukumbana bua kuya ne Paulo to. (Fuanyikija ne 1 Kolinto 16:10, 11 ne 1 Timote 4:12.) Kadi wakitaba bua kuya ne Paulo, yeye kupeta mabenesha a bungi.​—Bien. 16:3-5.

3. a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Paulo uvua wanyisha Mâko ne Timote? (2 Timote 4:6, 9, 11) (Tangila kabidi bimfuanyi.) b) Nkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

3 Mâko ne Timote bakalonga mua kuenza midimu ya bungi mu tshisumbu nansha muvuabu bansonga. Paulo uvua munange bansonga aba bikole, ke bualu kayi pakaluaye kumona ne: ukavua pa kufua, wakajinga bua bikale ku luseke luende. (Bala 2 Timote 4:6, 9, 11.) Ngikadilu kayi ivua nayi Mâko ne Timote ivua mienze bua Paulo abanange? Mmunyi mudi bana betu ba balume batshidi bansonga mua kubidikija? Mmunyi mudi mibelu mimpe ya Paulo mua kubambuluisha lelu eu?

Foto: 1. Mâko utekela Paulo ne Bânaba tshiakudia ne tshiakunua. 2. Timote ubadila kasumbu ka bakulu mukanda, bakulu abu bamuteleja ne ntema yonso.

Paulo uvua munange Mâko ne Timote bikole bua muvuabu bamuelesha diboko mu mudimu pavuabu bansonga (Tangila tshikoso 3)b


IKALA MUNANGE KUENZA MUDIMU BIKOLE ANU BU MÂKO

4-5. Mmunyi muvua Mâko muleje ne: uvua musue kuenzela bakuabu mudimu?

4 Bilondeshile mukanda mukuabu, kuenzela bakuabu mudimu kudi kumvuija kudienzeja bua kubambuluisha nansha padibi bikole. Ke tshiakenza Mâko. Mmutushile tshilejilu tshimpe. Pavua Paulo mubenge bua kuya nende mu luendu luende luibidi, pamuapa wakumvua bibi menemene. (Bien. 15:37, 38) Kadi bualu abu kabuakamupangisha bua kuenzela bena Kristo nende mudimu to.

5 Mâko ne mulela wende Bânaba bakaya kuenzela Nzambi mudimu muaba mukuabu. Bidimu bitue ku 11 pashishe, Mâko uvua pende mu bantu bavua bambuluisha Paulo pavuabu bamuele mu buloko bua musangu wa kumpala mu Lomo. (Filem. 23, 24) Paulo wakanyisha bionso bivua Mâko umuenzela, ke bualu kayi wakalua kuamba ne: uvua ‘umusamba bikole.’​—Kolos. 4:10, 11.

6. Mmunyi muvua kusomba ne bena Kristo bashindame mu nyuma kuambuluishe Mâko? (Tangila dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.)

6 Kusomba ne bantu bashindame mu nyuma kuakambuluisha Mâko bikole. Yeye mumane kusomba matuku ndambu ne Paulo mu Lomo, wakaya kudi Petelo mu Babilona. Bakadia bulunda bua katapula kateka. Bua bualu abu Petelo wakamubikila ne: “Muananyi Mâko.” (1 Pet. 5:13) Pavuabu benza mudimu, pamuapa Petelo uvua umulondela malu a bungi avua atangila nsombelu wa Yezu ne mudimu wende. Malu au ke akalua Mâko kufunda mu Evangeliyo udi ne dîna diende.a

7. Mmunyi muvua muanetu wa balume Seung-Woo muidikije Mâko? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

7 Mâko uvua anu ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Yehowa ne uvua usomba ne bena Kristo bashindame mu nyuma. Mmunyi muudi mua kumuidikija? Biobi ne: kuena muanji kukumbaja malu malombe bua kulua mukulu anyi musadidi wa mudimu, kuteketshi mu mikolo to. Keba mishindu mikuabu iudi mua kuenzela Yehowa mudimu ne kuambuluisha tshisumbu. Ke tshivua muanetu Seung-Woo ukadi mukulu mpindieu muenze. Patshivuaye tshitende, uvua udifuanyikija ne bana betu bakuabu batshivua bansonga. Bamue bakudibu bakapeta midimu mu tshisumbu kumpala kuende. Seung-Woo wakela meji ne: kabavua bamutabalela yeye to, ke kuyaye kuambila bakulu bualu abu. Mukulu mukuabu wakamuambila bua akebe mishindu mikuabu yakuambuluisha bena mu tshisumbu, nansha muvua bantu, misangu mikuabu, kabayi mua kumona bivuaye wenza to. Mubelu au wakasaka Seung-Woo bua kuikalaye wambuluisha bana betu bakadi bakulakaje ne bantu bakuabu bavua dijinga ne kubafikisha mu bisangilu. Udi uvuluka malu onso aa, wamba ne: “Ngakafika ku dimanya bimpe tshidi kuenzela bakuabu mudimu ne muoyo mujima kumvuija. Ngakumvua disanka dia bungi bua mumvua ngambuluisha bakuabu.”

Muanetu wa balume utshidi nsonga muambule muanetu wa balume ukadi mukulakaje mu mashinyi, baya mu bisangilu.

Bansonga bobu ne tshibidilu tshia kusomba ne bana betu bakadi bashindame mu nyuma, nebibambuluishe mushindu kayi? (Tangila tshikoso 7)


IKALA UTABALELA BAKUABU NE MUOYO MUJIMA ANU BU TIMOTE

8. Bua tshinyi Paulo wakasungula Timote bua ikale wenza nende ngendu? (Filipoyi 2:19-22)

8 Paulo uvua dijinga ne bantu bavua ne dikima ba kuenza nabu luendu pavuaye upingana mu bimenga muvuabu bamuluishe. Wakanji kusungula Sila, muntu ukavua muenzele Yehowa mudimu bidimu bia bungi. (Bien. 15:22, 40) Pashishe wakalua kusungula Timote. Ntshinyi tshivua tshisake Paulo bua kusungula Timote? Bumue bualu budi ne: bantu bavua bakula bimpe bua Timote. (Bien. 16:1, 2) Uvua kabidi utabalela bakuabu ne muoyo mujima.​—Bala Filipoyi 2:19-22.

9. Mmunyi muvua Timote muleje ne: uvua utabalela bena Kristo nende bikole menemene?

9 Katshia anu ku dîba divua Timote mutuadije kuenza mudimu ne Paulo, wakaleja muvuaye utabalela bakuabu kupita muvuaye uditabalela yeye. Ke bualu kayi Paulo wakamushiya mu Beloya bua kukankamija bayidi bapiabapia bavuamu kayi welakana to. (Bien. 17:13, 14) Tshikondo atshi, Timote uvua ne bua kuikala mulonge malu a bungi kudi Sila uvua mushale pende mu Beloya amu. Paulo wakalua kutuma Timote nkayende mu Tesalonike bua aye kukankamija bena Kristo bavua mu tshimenga atshi. (1 Tes. 3:2; dim.) Pavua Timote muenzamu bidimu 15 anyi kupita apu, wakalonga mua ‘kudila ne bavua badila,’ ne mua kuditeka pa muaba wa bena Kristo nende bavua bakenga. (Lomo 12:15; 2 Tim. 1:4) Mmunyi mudi bansonga bena Kristo mua kuidikija Timote?

10. Mmunyi muvua muanetu Woo Jae mulonge mua kutabalela bakuabu ne muoyo mujima?

10 Muanetu mukuabu wa balume, diende Woo Jae, wakalonga mua kutabalela bakuabu ne muoyo mujima. Patshivuaye tshitende, bivua bimukolele bua kuyukila ne bena Kristo nende bakavua bakulakaje. Nunku uvua ubela anu muoyo patupu ku nzubu wa Bukalenge, pashishe ukeba kua diya uya. Mukulu mukuabu wakamuambila bua ikale utuadija yeye kuyukidisha bena Kristo nende, ubambila malu adiye wanyisha kudibu. Wakamuambila kabidi bua ikale wela meji a bintu bidi bakuabu nabi dijinga. Woo Jae wakenza tshivua mukulu au mumuambile pavuaye uyukila ne bantu. Ukadi mukulu lelu eu. Udi wamba ne: “Mpindieu nkadi nyukila ne bantu ba bidimu bishilashilangane bipepele. Ndi ne disanka bua mundi mufike ku dimanya bimpe malu adi bana betu batuilangana nawu. Mbingambuluishe bikole bua kumanya bidibu nabi dijinga ne mundi mua kubambuluisha.”

11. Ntshinyi tshidi bansonga mua kuenza bua kumanya mua kuambuluisha bakuabu? (Tangila kabidi tshimfuanyi.)

11 Nuenu bansonga, nudi penu mua kulonga mua kutabalela bakuabu. Panudi mu bisangilu, ikalayi nuyukila ne bantu ba mishindu yonso. Bebejayi banuambile mudibu, pashishe nubateleje. Dîba adi, nenumanye tshinudi mua kuenza bua kubambuluisha. Udi pamuapa mua kumvua ne: muanetu wa balume kampanda ne mukajende bakadi bakulakaje badi bakeba wa kubaleja mua kubuela mu JW Library®. Anyi udi mua kumvua ne: ki mbalongolole bua kuyisha ne muntu nansha umue to. Kuenaku mua kubaleja mua kuyisha ku telefone wabu anyi kulongolola bua kuyisha nabu anyi? Wewe wambuluisha bakuabu mushindu au, bena mu tshisumbu bonso nebalonde tshilejilu tshiebe tshimpe.

Muanetu wa balume utshidi nsonga ne muanetu wa balume ukadi mukulakaje bayisha ku nzubu ne ku nzubu. Muanetu wa balume mukulakaje au wakula ne muntu, muanetu wa balume utshidi nsonga mukuate tablete, muelamu filme.

Bana betu ba balume batshidi bansonga badi mua kuambuluisha tshisumbu mu mishindu ya bungi (Tangila tshikoso 11)


MIBELU YA PAULO IDI MUA KUKUAMBULUISHA

12. Mmunyi mudi mibelu ivua Paulo mupeshe Timote mua kuambuluisha bansonga?

12 Paulo wakaleja Timote malu a kuenza bua kuikala ne disanka ne bua kuenzela Yehowa mudimu bikole. (1 Tim. 1:18; 2 Tim. 4:5) Nuenu bana betu ba balume baditshi bansonga, mibelu ya Paulo eyi idi mua kunuambuluisha penu. Mushindu kayi? Ikalayi nubala mikanda ibidi ivua Paulo mufundile Timote, bienze anu bu ne: nuenu ke bavuaye mufundile; ne ikalayi nutumikila malu adimu. Tuakulayi bua imue ya ku mibelu ayi.

13. Ntshinyi tshidi bansonga ne bua kuenza bua kushalabu balamate Yehowa?

13 “Dibidija ne tshipatshila tshia kulamata Nzambi.” (1 Tim. 4:7b) Kulamata Nzambi kudi kumvuija tshinyi? Kudi kumvuija kushala ne lulamatu kudi Yehowa ne kuikala ne dijinga dia kumusankisha. Bu mutudi katuyi tuledibua ne ngikadilu eu, mbimpe tudienzeje bua kumupeta. Mushindu kayi? Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “Dibidija,” bavua bawutela bua kuakula bua kudibidija kua banyemi ba mbilu bavua badilongolola bua dinaya. Banyemi ba mbilu bavua bepuka bintu bivua mua kubapangisha bua kutshimuna. Mbimpe tuetu petu tuepuke dienza malu adi mua kutupangisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa.

14. Mbimpe tuikale ne tshipatshila kayi patudi tubala Bible? Fila tshilejilu.

14 Mbimpe tuikale ne tshibidilu tshia kubala Bible dituku dionso ne tshipatshila tshia kusemena pabuipi ne Yehowa. Tshilejilu, muyuki udi utangila Yezu ne nsongalume udi ukulongesha tshinyi? (Mâko 10:17-22) Nsongalume au uvua witabuja ne: Yezu uvua Masiya. Kadi ditabuja adi divua dikese, kadiyi mua kumusaka bua kulua muyidi wende to. Nansha nanku, Yezu ‘wakumvua dinanga bua bualu buende.’ Yezu wakayukila ne nsongalume au ne dîyi dimpe. Bidi bimueneka ne: Yezu uvua musue bua alue mutendeledi wa Nzambi bua kupetaye nsombelu muimpe. Tshivua Yezu mumvue bua nsongalume au tshidi tshileja menemene muvua Yehowa mumvue pende bua nsongalume au. (Yone 14:9) Paudi wela meji a malu aa ne bua nsombelu webe, diebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi ne bua kuenza bua kusemena pabuipi ne Yehowa ne kumuenzela mudimu ne muoyo mujima?’

15. Bua tshinyi mbimpe bua bana betu ba balume batshidi bansonga bikale bilejilu bimpe kudi bakuabu? Fila tshilejilu. (1 Timote 4:12, 13)

15 “Ikala tshilejilu kudi bena lulamatu.” (Bala 1 Timote 4:12, 13.) Paulo wakalomba Timote bua adienzeje bua kumanya kubala bimpe ne kulongesha ne bua kuikala ne ngikadilu bu mudi: dinanga, ditabuja ne bukezuke. Bua tshinyi? Bualu malu adi muntu wenza adi ne mushinga wa bungi kupita adiye wamba. Fuanyikijabi ne: mbakuambile bua kuela muyuki udi wakula bua kuvudija tshisumi mu buambi. Neudiumvue mudilekelele bua kuwela, biobi ne: utu ushiya bikole. Tshilejilu tshiebe netshienze bua biudi wamba bikale ne mushinga.​—1 Tim. 3:13.

16. a) Mmalu kayi atanu adi bansonga bena Kristo ne bua kuenza bua kuikalabu tshilejilu kudi bakuabu? b) Mmunyi mudi nsonga mua kuikala tshilejilu kudi bakuabu “mu ngakuilu”?

16 Mu 1 Timote 4:12, Paulo mmutele malu atanu adi nsonga ne bua kuenza bua kuluaye tshilejilu kudi bakuabu. Udi mua kulonga malu au, bumue ku bumue, paudi udilongela Bible. Tshilejilu, tutekabi ne: udi musue kuikala tshilejilu kudi bakuabu “mu ngakuilu.” Ela meji a malu audi mua kuamba bua kukolesha bakuabu. Biobi ne: utshidi kuenu, ikala wela baledi bebe tuasakidila bua bionso bidibu bakuenzela. Padi bisangilu bijika, udi mua kuambila muanetu uvua ne mudimu malu audi muanyishe mu mudimu wende. Udi kabidi mene mua kuandamuna mu ebe mêyi mu bisangilu. Malu onso audi wenza bua kuikala tshilejilu tshimpe kudi bakuabu mu ngakuilu nealeje ne: udi uya kumpala mu nyuma.​—1 Tim. 4:15.

17. Ntshinyi tshiambuluisha nsonga bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia kuenzela Yehowa mudimu bikole? (2 Timote 2:22)

17 “Nyema majinga a bunsonga, kadi ipatshila buakane.” (Bala 2 Timote 2:22.) Paulo wakalomba Timote bua kuepuka malu adi mua kumupangisha bua kukumbaja bipatshila biende bia mu nyuma anyi kunyanga bulunda buende ne Yehowa. Udi mua kujingulula ne: amue malu audi wenza mmimpe kadi adi akudia dîba dia bungi, ushala ne dîba dikese dia kuenzela Yehowa mudimu. Tshilejilu, ela meji a bungi bua mêba audi upitshisha paudi unaya ndundu, utangila malu mu Enternete, anyi unaya manaya mu telefone anyi ku TV. Kuenaku mua kukepesha mêba autu upitshisha mu malu au bua kuenza malu a mu nyuma anyi? Pamuapa udi mua kuambuluisha bua kusukula Nzubu wa Bukalenge anyi kuyisha ku kaditempu. Wewe wenza malu aa, neupete pamuapa balunda bakuabu bakuambuluisha bua kudifundila bipatshila bia mu nyuma ne kubikumbaja.

KUENZELA BAKUABU MUDIMU KUDI KUTUPETESHA MASANKA

18. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Mâko ne Timote bavua ne nsombelu wa disanka?

18 Mâko ne Timote bakashintulula malu a bungi mu nsombelu wabu bua bamone mua kuenzela bakuabu mudimu. Nunku bavua ne nsombelu wa disanka. (Bien. 20:35) Mâko wakaya miaba ya bungi ya pa buloba bua kuambuluisha bena Kristo nende. Wakafunda kabidi malu mimpe a nsombelu wa Yezu ne mudimu wende. Timote yeye wakenza bisumbu bipiabipia ne kukolesha bena Kristo nende. Bidi bimueneka ne: Yehowa uvua musanke bua malu onso avua Mâko ne Timote benze mu mudimu wende.

19. Bua tshinyi mbimpe bansonga batumikila mubelu uvua Paulo mupeshe Timote? Mmasanka kayi apetabu?

19 Patudi tubala mikanda ivua Paulo mufundile Timote, tudi tumonamu malu adi aleja ne: uvua munange nsongalume au bikole. Mu mikanda ayi mudi kabidi malu adi aleja ne: Yehowa mmunange bansonga bikole. Udi ukujingila diakalenga. Nunku dienzejayi bua kutumikila mibelu ya Paulo ne petayi dijinga dia kuenzela bakuabu mudimu ne muoyo mujima. Nuenu benze nanku, nenuikale ne nsombelu muimpe mpindieu ne ‘nenukuate muoyo wa bushuwa bikole.’​—1 Tim. 6:18, 19.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Tshilejilu tshia Mâko ntshikulongeshe tshinyi?

  • Mmunyi muudi mua kuidikija Timote ne kuleja ne: udi utabalela bakuabu?

  • Mmubelu kayi uvua Paulo mufile udi mua kuambuluisha bansonga bua kukola mu nyuma?

MUSAMBU WA 80 ‘Labula, umone ne: Yehowa mmuimpe’

a Bu muvua Petelo muntu wa mashi luya, pamuapa yeye ke uvua mumvuije Mâko muvua Yezu mumvue ne tshivuaye muenze mu nsombelu mishilashilangane. Ke bualu kayi misangu ya bungi mmumvuije mu mifundu yende muvua Yezu mumvue ne malu avuaye muenze.​—Mâko 3:5; 7:34; 8:12.

b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mâko ulongoluela Paulo ne Bânaba tshiakudia padibu mu luendu luabu lua bumisionere. Timote muye kukumbula tshisumbu bua kutshikolesha ne kutshikankamija.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2025)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu