‘Lama buobumue bua nyuma’
MUPOSTOLO Paulo wakalomba bena Kristo ba mu Efeso bua batungunuke ne ‘kulejangana muoyo mule mu dinanga, badienzeje ne muoyo umue bua kulama buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.’—Ef. 4:2, 3.
“Buobumue” butudi nabu ‘mbua nyuma,’ mmumue ne: bukole buenzeji bua Nzambi ke budi butupeteshabu. Kadi bu mudi Paulo muleje ne: bidi bikengela “kulama buobumue bua nyuma” abu, muena Kristo yonso udi ne tshiende tshidiye ne bua kuenza bua kubulama.
Bua kumvuija bualu ebu, tuangate tshilejilu etshi: Muntu yeye mukupeshe mashinyi mapiamapia, nnganyi wikala ne mudimu wa kuatabalela? Nguewe uvuaye muapeshe. Owu manyanguke bua muudi kuyi muatabalele, tshilema katshiakuikala tshiende to.
Bia muomumue, nansha mudi buobumue bua bena Kristo buikale dipa dia kudi Nzambi, yonso wa kutudi udi ne dibanza dia kubulama. Malanda ebe ne muena Kristo nebe wowu manyanguke, diebeja ne: ‘Ndiku ndienzaja bua kujikija tshilumbu tshidi pankatshi panyi nende bua kulama buobumue bua nyuma anyi?’
‘TUDIENZEJAYI NE MUOYO UMUE’ BUA KULAMA BUOBUMUE
Kudi misangu idibi mua kutulomba bua tudienzeje bikole bua kulama buobumue bua nyuma anu muvua Paulo muleje. Bitu nanku nangananga dîba didi muena Kristo netu mutuenzele bualu bubi. Bua kulama ditalala, bidi bilomba anu kuya kudi muntu utudi nende tshilumbu bua kuyukila nende anyi? Kabiena anu ne mushinga bua kuenza nanku misangu yonso to. Diebeja ne: ‘Meme muye kuyukila nende, tshilumbu etshi netshijike anyi netshidiunde?’ Misangu mikuabu mbimpe kulengulula bualu abu anyi kufuila anu muntu luse.—Nsu. 19:11; Mâko 11:25.
Diebeja ne: ‘Meme muye kuyukila nende, tshilumbu etshi netshijike anyi netshidiunde?’
Tutungunukayi ne ‘kulejangana muoyo mule mu dinanga’ anu muvua mupostolo Paulo muleje. (Ef. 4:2) Mukanda mukuabu udi uleja ne: badi mua kukudimuna kabidi tshiambilu atshi ne: “Bakidilayi anu mudibu amu.” Bidi bileja mutudi bamanye ne: bena Kristo netu mbantu bapange bupuangane anu bu tuetu. Mu bulelela, tuetu bonso tutu tudienzeja bua kuvuala “bumuntu bupiabupia.” (Ef. 4:23, 24) Kadi katuakubuvuala, tuetu kulua bapuangane to. (Lomo 3:23) Tuetu bitabe bualu ebu, nebikale bipepele bua kulejangana muoyo mule, kufuilangana luse, ne “kulama buobumue bua nyuma.”
Tuetu tujikija bilumbu bidi pankatshi petu ne bena Kristo netu, netuikale nabu mu “tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.” Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu Efeso 4:3 ne: “tshisuikidi tshia buobumue” mbawukudimune mu Kolosayi 2:19 ne: “bijilujilu.” Bijilujilu bitu bikolakane, ne bitu biambuluisha bua manungu a mifuba ikale pamue, malamakane. Bia muomumue, kunanga bena Kristo netu ne kuikala nabu mu ditalala kudi kutuambuluisha bua kulama bulunda buetu nabu nansha padibu batunyingalaja.
Nunku muena Kristo nebe yeye mukunyingalaje anyi mukufiikishe munda, dienzeja bua kumvua tshidi tshimufikishe ku dikunyingalaja pamutu pa kuakula bibi bua bualu buende. (Kolos. 3:12) Kudi misangu iudi wewe pebe mua kunyingalaja muntu bualu tuetu bonso tudi bapange bupuangane. Kumanya bualu ebu nekukuambuluishe bua wenze tshionso tshiudi mua kuenza ‘bua kulama buobumue bua nyuma.’