DILONGA DIA 41
Malu adi bakuabu bumvua bimpe
PAUDI wakula, kuambi anu malu tshianana nunku to. Enza muebe muonso bua kupepejila badi bakuteleja malu audi wamba. Bidi mua kukuambuluisha bua kuyikila nabu bimpe, ni ng’wewe wakula kumpala kua tshisumbu anyi uyukila ne bantu badi kabayi Bantemu.
Kudi malu a bungi adi atangila mushindu wa kuamba malu adi bakuabu mua kumvua bimpe. Amue mbakule bualu buawu mu Dilonga dia 26: “Malu malondangane biakane.” Makuabu adi mu Dilonga dia 30: “Ditabalela bakuabu.” Mu dilonga edi, netuakule bua malu makuabu makese.
Mêyi adi umvuika bimpe, ngakuilu mupepele. Mêyi adi umvuika bimpe ne biambilu bîpi mbiamu bia mudimu bimpe bidi biambuluisha padi muntu uyukidilangana ne bakuabu. Muyuki wa Yezu wa pa Mukuna udi tshilejilu tshimpe tshia dikema tshia muyuki udi bantu ba miaba yonso ne ba mishindu yonso mua kumvua bipepele. Bumue tshidibu babambila tshidi mua kuikala tshintu tshipiatshipia kudibu. Kadi nansha nanku, mbipepele bua kumvua malu avua Yezu muyishe, bualu mmafuanangane ne malu adi atangila yonso wa kutudi. Tshilejilu, mua kuikala ne disanka, mua kushemesha malanda ne bantu netu, mua kupita ne kanyinganyinga ne mua kuikala ne nsombelu udi ne tshipatshila. Yezu wakamba bivuaye nabi mu lungenyi mu ngakuilu uvua ba pa buloba mua kumumvua bimpe. (Mat., nshap. 5-7) Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bule ne mishindu kabukabu ya biambilu. Tshipatshila tshiebe tshinene tshidi ne bua kuikala tshia kuamba malu matokesha bilenga, ne mikale umvuika bimpe.
Nansha tshiena-bualu tshiebe tshiotshi tshikale tshikole, ngakuilu mupepele udi mua kutshivuija tshipepele menemene bua kutshiumvua. Tshia kuenza ntshinyi? Kupupiji bantu ne malu mapitepite bungi adi kaayi nansha ne mushinga to. Longolola malu ebe bua kaasesuki ku malu manene a tshiena-bualu tshiebe. Sungula ne meji mvese idi ikengedibua. Pamutu pa kuya lubilu ne mvese, uyibale ne uyumvuije. Kujibakaji lungenyi lua luimpe ne miaku mikuabu ya bungi patupu to.
Ke tshiudi ne bua kuenza paudi ulombola dilonga dia Bible. Kukebi bua kumvuija kalu ne kalu konso nansha. Ambuluisha mulongi bua umvue bimpe ngenyi minene. Bikuabu bia bungi bidi bishale mulongi udi mua kulua kubimanya pikalaye udilongela nkayende ne pikalaye ubuela mu bisangilu.
Bua kuamba malu mu mushindu udi mupepele, mbimpe kudilongolola biakane. Mbimpe bangabanga kuanji kumvua tshiena-bualu tshiebe bilenga pawikale musue bua bakuabu kutshiumvuabu pabu bimpe. Paudi umvua bimpe menemene tshintu tshiudi wamba, nebikale bipepele bua kumvuija bakuabu bua tshinyi bidi nanku. Nebikuteketele kabidi bua kubiamba mu ebe mêyi.
Umvuija miaku mikole. Imue misangu, bua malu audi wamba kuikalawu umvuika bimpe, udi ne bua kuanji kumvuija imue miaku idi mikolele bantu. Kuambi ne: bakuteleji badi ne dimanya dia bungi nansha, kabidi kuedi meji ne: lungenyi luabu ndukese to. Dilonga diebe dia Bible didi mua kukufikisha ku dituadija diamba imue miaku idi bakuabu bantu kabayi bamanye nansha. Wewe kuyi muyumvuije, bantu badi kabayi balonga ne Bantemu ba Yehowa kabakufika ku diumvua bua se: miaku bu mudi: “bashadile,” “mupika wa lulamatu ne wa budimu,” “mikoko mikuabu,” ne “musumba munene” idi ileja bisumbu kampanda bisunguluke bia bantu to. (Lomo 11:5; Mat. 24:45; Yone 10:16; Buak. 7:9) Kabidi, nansha muntu yeye muibidilangane ne Bantemu ba Yehowa, bumue kêna mua kuikala mumanye diumvuija dia miaku bu mudi: “mumanyishi,” “mpanda-njila,” “mutangidi wa tshijengu,” ne “Tshivulukilu.”
Imue miaku ya mu Bible itu nansha bantu badi kabayi Bantemu ba Yehowa benza nayi mudimu idi bumue ikengela kuanji kuyumvuijaku. Tshilejilu, bua bantu ba bungi, muaku “Armagedone” udi umvuija kabutu kanene kadi kafumina ku bingoma ne bia-mvita bia nikleyere. Badi mene nansha mua kuamba ne: “Bukalenge bua Nzambi” nngikadilu wa mutshima wa muntu ne muntu, peshi kuamba ne: ndiulu; kabayi bitaba se: mmbulamatadi nansha. Ditela muaku “anyima” didi mua kutuma lungenyi luabu ku tshitu bantu bangata bu tshitupa tshia muntu tshia mu nyuma tshitu tshishala ne muoyo kunyima kua lufu lua mubidi. Bilondeshile malu adibu balongeshe bantu ba bungi, “nyuma muimpe” mmuntu, ng’umue wa mu Busatu Busantu. Bu mudi bantu ba bungi kabatshiyi balonda mêyi a mu Bible a bikadilu bilenga, bumue bidi bikengela kubambuluisha bua kumvua tshidi Bible usua kumvuija padiye wamba ne: ‘Nyemayi masandi.’—1 Kol. 6:18.
Tshilejilu, bantu badi kabayi ne tshibidilu tshia kubala Bible ki mbamanye bimpe “Paulo” anyi “Luka” to. Nebikulombe bua kusakidila amue mumvuija bua bantu aba bamanye se: udi wakula bua mupostolo wa Yezu Kristo ne bua umue wa ku bantu bakafunda Bible.
Bateleji ba bungi ba buena lelu batu dijinga ne diambuluisha bua kufikabu ku diumvua mvese ya mu Bible idi yakula bua bipiminu bia bintu ne bilele bia kale. Tshilejilu, bantu kabena bumvua padi Bible wamba ne: buatu bua Noa buvua ne bule bua coudées 300, butshiama bua coudées 50, butumbuke bua coudées 30. (Gen. 6:15) Kadi wewe muangate nzubu anyi tshipalu tshia ndundu tshidibu bamanye bua kumvuija bunene bua buatu bua Noa, bantu nebadifuanyikijile bunene buabu.
Fila makuabu mumvuija adi akengedibua. Bua kutokeshila bateleji malu audi ubambila, bidi bikengela makuabu malu kupita dimvuija dijalame patupu dia muaku kampanda. Mu Yelushalema mu matuku a Ezela, bavua bumvuija Mikenji panyima pa bamane kuyibala. Bua bantu kuyumvuabu bimpe, bena Lewi bavua bateta kuyumvuija ne kabidi baleja mushindu wa kuyitumikila bilondeshile malu avua bena Yuda baluangana nawu tshikondo atshi. (Neh. 8:8, 12) Bia muomumue kabidi, wewe pebe keba mua kumvuija ne kuleja mushindu wa kutumikila mvese iudi ubadila bantu.
Kunyima kua lufu ne dibika diende, Yezu wakumvuija bayidi bende bua kubaleja ne: tshivua tshienzeke atshi tshivua anu dikumbana dia Mifundu Minsantu. Wakabambila kabidi bua mudimu munene uvuabu nawu wa kumanyisha malu au. (Luka 24:44-48) Paudi wambuluisha bantu ne ubaleja mudibu mua kutumikila bidibu bafume ku dilonga mu nsombelu wabu, nebumvue bimpe menemene tshidi malu adibu babalongesha aa umvuija.
Mudimu udi nawu mutshima mu bualu ebu. Nansha mumvuija ebe mua kuikala matoke bia munyi, kudi makuabu malu adi mua kuenza bua bantu kumvuabu anyi kubenga kumvua biudi wamba. Padi mutshima wa muntu muikale mupape, bidi bu tshisala tshiela tshidi tshimupangisha bua kumvua malu adibu bamba. (Mat. 13:13-15) Bua bantu badi bamona malu ne mmuenenu wa mubidi, malu a mu nyuma adi bu bupale. (1 Kol. 2:14) Padi muntu umueneka ne lungenyi lua nunku, tshia kuenza tshia meji nkukosesha mu buimpe diyuki dienu.
Kadi, imue misangu mutshima wa muntu udi mua kubenga kuteleja anu bua nsombelu kampanda mikole idi muntu mua kuikala mupete. Kumupesha mushindu wa kuteleja Bible munkatshi mua matuku ndambu kudi mua kuenza bua mutshima wa muntu wa nunku utuadije kuteleja. Yezu pakambilaye bapostolo bende ne: uvua ne bua kukenga ne pashishe kufua, kabakumvua tshivuaye ubambila nansha. Bua tshinyi kabakumvua? Bualu katshivua bualu buvuabu batekemene ne kabidi ki ntshivuabu basue to! (Luka 18:31-34) Kadi, kunyima kua matuku, bapostolo bende 11 bakumvua tshivuaye mubambile e kuleja ne: kakuyi mpata, bavua bumvue pa kuenza malu avua umvuangane ne tshivua Yezu mubalongeshe.
Buimpe bua tshilejilu tshilenga. Mêyi etu ne bienzedi bietu bidi biambuluisha bantu bua kumvua bitudi tubambila. Pa bidi bitangila malu a musangu wabu wa kumpala wakadiatabu ku Nzubu wa Bukalenge, bantu ba bungi batu bamba ne: batshidi anu bavuluka dinanga divuabu babaleje, kadi ki malu avuabu balongeshe to. Bia muomumue, disanka ditudi tuleja bantu ba bungi batudi tuyukila nabu ndibafikishe too ne bua kuteleja bulelela bua mu Bible. Padibu bamona bulenga budi nabu bantu ba Yehowa munkatshi muabu ne budibu baleja bantu badi bapete ntatu, bamue mbafike too ne ku diamba ne: Bantemu ba Yehowa badi mu ntendelelu mulelela. Nanku paudi wenza muebe muonso bua kuambuluisha bantu bua bafike ku diumvua bulelela bua mu Bible, kupu muoyo bua kutangila mushindu uudi umvuija bulelela ebu ne tshilejilu tshiudi wewe nkayebe ufila.