TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 1/4 dib. 13-18
  • Nnganyi udi ulonda butoke bua bukua-bantu?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nnganyi udi ulonda butoke bua bukua-bantu?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Banangi ba mîdima
  • Diditeka pa muaba wa bakuabu dia Yezu
  • Disangishibua dia batuadi ba butoke
  • Tukenkeshe butoke bua Bukalenge
  • Bulongolodi bupiabupia butokeshibue
  • Tuambulujayi bua kulonda butoke
  • Tulondayi butoke bua bukua-bantu
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Butoke bua kudi Nzambi budi bumbusha mîdima!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • “Butoke buenu bukenke”
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2001
  • ‘Munya wenu uteme ku mêsu kua bantu’
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2011
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 1/4 dib. 13-18

Nnganyi udi ulonda butoke bua bukua-bantu?

“Nudi nukenka bu bimunyi bia butoke mu bukua-bantu.”​—FILIPOI 2:15.

1. Bible udi wamba tshinyi bua matoke a tshidingishilu a bena malu a Nzambi?

BIBLE udi ufunkuna patoke Yezu bu “butoke bukole,” “butoke bua bukua-bantu.” (Yeshayi 9:2; Yone 8:12) Pabi, patshivuaye pa buloba, bantu bungi bukese ke bakamulonda. Bavule bakasungula bua kulonda matoke a tshidingishilu, avua mene, matuadi a mîdima. Bua bualu buabu, Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Bantu ba mushindu’eu mbapostolo ba mashimi, bena mudimu ba didinga, badi badikudimuna bu bapostolo ba Kristo. Ne kakuena mene tshia kukema, bualu Satana muine udi utungunuka ne kudikudimuna bu muanjelo wa butoke. Nenku, kabiena bikemesha padi ba-ministre bende batungunuka pabo ne kudikudimuna bu ba-ministre ba buakane nansha. Kadi nshikidilu wabu neakanangane ne midimu yabu.”​—2 Kolinto 11:13-15.

2. Ntshinyi tshiakamba Yezu tshikala nshindamenu bua dilumbuluisha dia bantu?

2 Nenku, bantu buonso kabena basue butoke, nansha buobo bulenga mushindu kayipu. Yezu wakamba ne: “Etshi ke nshindamenu wa dilumbuluishibua: butoke buvua bulue mu bukua-bantu, kadi bantu e kunanga mîdima kupita butoke, bualu midimu yabu ivua mibi. Bualu muenji wa malu mabi udi ukina butoke ne kêna ulua kudi butoke, bua bubi bua midimu yende kabuvu kuedibua patoke.”​—Yone 3:19, 20.

Banangi ba mîdima

3, 4. Mmunyi muakaleja bamfumu bena malu a Nzambi ba mu tshikondo tshia Yezu se: kabavua basue kulonda butoke?

3 Tukonkonone muvua muanda eu muenzeke tshikondo tshivua Yezu pa buloba. Nzambi uvua mupeshe Yezu bukokeshi bua kuenza bishima bia dikema bu mushindu kampanda wa kujadikila bantu se: uvua Masiya. Tshilejilu, dituku kampanda dia Nsabatu, wakapingaja lumono lua muntu mulela mpofo. Mmuanda kayipu wa dikema muwule tente ne luse! Ndianyisha kayipu divua nadi muntu eu! Bua musangu wa kumpala katshia waledibua, wakamona! Kadi, bamfumu ba malu a Nzambi bakenza tshinyi pakamonabo muanda eu? Yone 9:16 udi ulonda ne: “Bamue ba ku Bafarizeyi bakatuadija kuakula [bua Yezu] ne: ‘Eu ki mmuntu udi ufuma kudi Nzambi, bualu kêna unemeka Nsabatu.’” Ndikonyangala kayipu dia mitshima yabo! Diondopibua mu tshishima divua difuma ku dienzeka, kadi pamutu pa kusanka bua mpofo eu wakondopibua ne kuleja dianyisha kudi mumondopi, bakapiisha Yezu! Pa kuenza nunku, kabiyi mpata bakenza mpekatu pakusendeka spiritu munsantu wa Nzambi, mpekatu ukena kulekelela.​—Matayi 12:31, 32.

4 Pashishe, bena mpala ibidi aba pakelabo mpofo eu wa kale nkonko bua Yezu, muntu eu wakamba ne: “Ebi bidi bikemesha bushuwa, panudi nuamba ne: kanuena bamanye kudiye [Yezu] mufume, pende muntabeje mesu anyi. Tudi bamanye se: Nzambi katu uteleja bena mpekatu, kadi bikala muntu utshina Nzambi ne wenza disua diende, udi uteleja muine awu. Katshia ku kale katutu banji kumvua bamba ne: muntu kampanda ukadi mutabeje mesu a mpofo wa ku tshileledi. Bu muntu eu [Yezu] kayi mufume kudi Nzambi, kavua mua kuenza tshintu nansha tshimue.” Mmunyi muakandamuna bamfumu ba bitendelelu? “Bu diandamuna, bakamuamba ne: ‘Wewe kalela kajima mu mpekatu, ukadi pebe katulongesha?’ E kumukupabo pambelu!” Ndipanga kuditeka pa muaba wa bakuabu kayipu! Bavua ne mitshima mipape. Nenku Yezu wakabamba ne: nansha muvuabo bamona ne mesu abo a ku mubidi, bavu’amu bampofo mu nyuma.​—Yone 9:30-41.

5, 6. Ntshinyi tshiakenza bamfumu ba malu a Nzambi ba mu siekele wa kumpala tshidi tshileja se: bavua banange mîdima?

5 Bushuwa, bena malu a Nzambi ba mpala ibidi aba bavua benzela spiritu wa Nzambi mpekatu, ke tshiakalejibua patoke tshikondo tshikuabo pavua Yezu mubiishe Lazare ku lufu. Ku diambuluisha dia tshishima etshi, bavule ba ku bantu bapuekele bakitabuja Yezu. Kadi, tuanji kumona tshiakenza bamfumu ba bitendelelu. “Bamfumu ba bakuidi ne Bafarizeyi bakadisangisha mu Sanhédrin ne kuebejangana ne: ‘Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza, bualu muntu eu udi wenza bimanyinu bivule? Bituamulekela utungunuka ne kuenza nunku, buonso nebamuitabuje, ne bena Rome nebalue kumusha muaba wetu ne ditunga dietu.’” (Yone 11:47, 48) Bavua baditatshisha bikole bua mianzu yabu ne bua nsombelu wabu muneme. bavua basue kulengelela bena Rome mu mishindu yonso, pamutu pa kulengelela Nzambi. Nenku, ntshinyi tshiakenzabo? “Bituadijile ku dituku adi bakela tshipangu bua kushipa [Yezu].”​—Yone 11:53.

6 Bakashikila apa anyi? Tòo. Muanda wakenzabo pashishe wakaleja mushindu uvuabo banange mîdima: “Bamfumu ba bakuidi bakela tshipangu bua kushipa kabidi Lazare, bualu, anu buende yeye, bena Yuda bavule bavua bayaku ne bavua bitabuja Yezu.” (Yone 12:10, 11) Mmuoyo mubi kayipu nunku! Nansha muvuabo benza madikolela aa wonso bua kulama mianzu yabu, ntshinyi tshiakenzeka? Mu tshine tshipungu atshi, bena Yuda bakatombokela bena Rome, ke bine aba kuluabo mu tshidimu tshia 70 B.B. ne, ‘kumusha muaba wabu, ditunga diabu’ ne muoyo wabo kabidi!​—Yeshayi 5:20; Luka 19:41-44.

Diditeka pa muaba wa bakuabu dia Yezu

7. Bua tshinyi banangi ba butoke badi bapuila kudi Yezu?

7 Bia muomumue ne mu tshikondo tshietu etshi, bantu buonso kabena banyisha butoke bua mu nyuma to. Kadi, aba badi banange bulelela mbasue kulua ku butoke. Badi banyisha Nzambi bu Mfumu wabu, badifila ne muoyo umue kudi Yezu, uvua Nzambi mutume bua kumvuija tshidi butoke, ne badi bamulonda. Ke tshiakenza bena budipuekeshi dîba ditshivua Yezu pa buloba. Bakapuila kudiye mabumbu mabumbu. Nansha Bafarizeyi bavua benzejibue bua kuitaba muanda eu. Bakadiabakena ne: “Bantu bamulondi mu nyima.” (Yone 12:19) Bantu bafuane mikoko bavua banange Yezu bualu uvua mushilangane ne bamfumu ba bitendelelu badinangi-nkaya, bena budiambi ne bazukidi ba mamfumu bavua Yezu wamba ne: “Badi basuika majitu manene ne baambika pa makaya a bantu, kadi buobu bine, kabena bananga kuatua nansha munu. Midimu yabu yonso badi bayenza anu bua bantu babamone.”​—Matayi 23:4, 5.

8. Bishilangane ne bena malu a Nzambi bena mpala ibidi, Yezu uvua ne mmuenenu kayi?

8 Bishilangane ne kule, mona ngikadilu wa Yezu wa diditeka pa muaba wa bakuabu: “Pakamonaye misumba ya bantu, luse luakamukuata bualu bavua bazengele ne bamuangalake, bu mikoko kayiyi ne mulami.” (Matayi 9:36) Ntshinyi tshiakenzaye bua kuakaja nsombelu wabu? Wakambila aba bavua bulongolodi bua Satana bunyenge bintu ne: “Vuayi kundi meme, nuenu buonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne meme nennukankamije. Angatayi bujitu buanyi ne nulongele kundi meme, bualu ndi mupole-malu ne mudipuekeshi mu mutshima, ne nenupete dikankamijibua bua anyima yenu. Bualu bupika buanyi mbutekete ne bujitu buanyi mbupepele.” (Matayi 11:28-30) Yezu wakakumbaja tshivuabo bakule bua bualu buende mu Yeshayi 61:1, 2, mutudi tubala ne: “Yehowa wakangela manyi bua kumanyisha lumu luimpe kudi badipuekeshi. Uvua muntume bua kukankamija aba badi ne mitshima mipampakane, bua kumanyisha budikadidi kudi aba bavuabo baye nabu bu bapika, ne kudi bena lukanu diunzuludibua dia mesu dikole, bua kumanyisha tshidimu tshia bulenga bua kudi Yehowa ne dituku dia disombuela dia kudi Nzambi wetu; bua kusamba buonso badi mu madilu.”

Disangishibua dia batuadi ba butoke

9. Mmianda kayi ya mushinga mukole yakenzeka mu 1914?

9 Kunyima kua dibanda diende mu diulu, Yezu uvua ne bua kuindila too ne pakumbana dîba divua Nzambi ne bua kumubanjija pa kumupesha bukokeshi bua Bukalenge. Apo ke yeye kutapulula “mikoko” ne “mbuji.” (Matayi 25:31-33; Musambu wa 110:1, 2) Dîba edi diakakumbana mu 1914, tshikondo tshiakatuadija “matuku a ndekelu.” (2 Timote 3:1-5) Pakapeshibuaye bukokeshi bu Mukalenge wa Bukalenge bua Nzambi bua mu diulu, Yezu wakatuadija kusangisha ku dia balume diende, mbuena kuamba ne: nsombelu wa dianyishibua, aba bavua basue kulonda butoke. Kunyima kua Mvita ya Kumpala ya pa buloba bujima, mudimu eu wa disangisha wakatungunuka ne kuenjibua ne lubilu lukole.

10. Nnkonko kayi idi mua kuedibua pa bidi bitangila aba badi Yezu utumika nabu mu mudimu wa disangisha?

10 Ku bulombodi bua Yezu Kristo, mudimu wa disangisha mmupatule bipeta bimpe bitambe. Katshia ne katshia mu mianda ya bantu, disangishibua dia bantu bavule ba bisamba bionso mushindu’eu kadivua dianji kuenzeka mu ntendelelu mulelela mutokeshibue. Ne mbanganyi badi lelu’eu balonda butoke budi bufuma kudi Nzambi ne kudi Kristo? Mbanganyi badi bakumbaja miaku idi mu Filipoi 2:15 ya “kukenka bu tshimunyi tshia butoke mu bukua-bantu,” babikila bakuabo bua ‘kulua ne kuangata mâyi a muoyo, kaayi kusumba’?​—Buakabuluibua 22:17.

11. Bua bidi bitangila butoke bua mu nyuma, Bukua-buena-nkristo budi mu nsombelu kayi?

11 Bukua-buena-nkristo mbudi bukumbaja mêyi aa anyi? Bukua-buena-nkristo, ne bitendelelu biabu bitapuludi bia bantu, kabuena bukenka bu tshimunyi tshia butoke to. Pa kuamba, bamfumu ba bitendelelu mbafuanangane ne bamfumu bena malu a Nzambi ba mu tshikondo tshia Yezu. Kabena bakenkesha butoke bulelela budi bufuma kudi Nzambi ne kudi Kristo. Kukadi bidimu makumi asatu ne bisatu, tshikandakanda tshia Theology Today tshivua tshiamba ne: “Ne kanyinganyinga tudi ne bua kuitaba ne: butoke ebu kabuena bukenka mu Ekleziya nansha. . . . Ekleziya uvua anu wenda ufuanangana bikole ne bisumbu bia malu a Nzambi bivua bimunyunguluke. Kêna ukenkesha bukua-bantu bikole kupita tshikenkeshi tshia butoke tshidi tshikenka mu bukua-bantu buine.” Lelu’eu, bukua-buena-nkristo budi mene mu nsombelu mubi mutambe. Butoke bua tshidingishilu budibu bukenkesha​—budi bufuma mu bulongolodi ebu—​budi’anu mîdima bushuwa, bualu mîdima eyi ke idi Satana ne bulongolodi buende mua kufila. Tòo, kakuena butoke bua bulelela nansha bukese budi bufuma ku bitendelelu bia bukua-buena-nkristo bia bena mu bulongolodi ebu bidi biluishangana.

12. Mbanganyi badi benza bulongolodi bulelela bua batuadi ba butoke lelu’eu?

12 Kakuyi dielakana nansha dikese, tudi mua kuamba ne: nsangilu wa bantu bena mu bulongolodi bupiabupia bua Bantemu ba Yehowa, ke bulongolodi bulelela bua batuadi ba butoke lelu’eu. Mu buobumue, benamu buonso​—balume, bakaji ne bansonga—​badi bakenkesha butoke buabu budi bufuma kudi Yehowa ne kudi Kristo ku mpala kua bukua-bantu buonso. Tshidimu tshishale, mu bisumbu bia Bantemu ba Yehowa bitue ku 70 000 pa buloba bujima, batuadi ba butoke bapite pa miliyo inayi bavua badifile mu mudimu wa kumanyisha bakuabo bidi bitangila Nzambi ne malongolola ende. Ne tshidimu tshionso mpindieu, tudi tumona bantu benda basangishibua mabumbu mabumbu, bualu buobo pabo mbasue kupeta butoke bua mu nyuma. Buobo bamane kulonga Bible ne bapete dimanya dijalame dia bulelela, bantu binunu nkama badi batambushibua. Eyowa, Nzambi “mmusue bua bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dipeta dimanya dilelela dia bulelela.”​—1 Timote 2:4.

13. Butoke budi bufuma kudi Yehowa tudi mua kubufuanyikija ne tshinyi?

13 Tudi mua kufuanyikija butoke budi bufuma matuku aa kudi Yehowa ne tshivua tshienzeke tshikondo tshivua tshisamba tshia Nzambi tshia kale tshipatuke mu Ejipitu: “Yehowa uvua uya kumpala kuabo, munda-munya mu mulanjilanji wa ditutu bua kubalombola mu njila, ne butuku mu mulanjilanji wa kapia bua kubapesha butoke bua kumonabu mua kuenda butuku ne munya.” (Ekesode 13:21, 22) Ditutu divua Nzambi upatula mu munya ne kapia butuku, bivua bilombodi bivua bikumbanyine. Bivua bikumbanyine bu dîba diakafuka Nzambi bua kutupesha butoke munda-munya. Nenku, tudi petu mua kutekemena anu kudi Yehowa bua kutungunukaye ne kutokesha njila wa mu nyuma bua aba badi bakeba bulelela mu matuku aa mabi a ndekelu. Nsumuinu 4:18 udi utushindikila ne: “Njila wa bantu bakane udi bu butoke budi bukenka, budi buenda butoka ku kakese ku kakese too ne patamba munya kujalama.”

Tukenkeshe butoke bua Bukalenge

14. Ntshiena-bualu kayi tshikongi tshia bikuabu tshidi batuadi ba butoke ne bua kutokeshila bantu?

14 Bu mudi Yehowa Mpokolo wa butoke, ne Kristo Mukenkeshi munene wa butoke ebu, balongi ba Yezu badi pabo ne bua kubukenkesha. Wakabambila ne: “Nudi butoke bua bukua-bantu. . . . Butoke buenu bukenke kumpala kua bantu, bua bamone midimu yenu mimpe ne batumbishe Tatuenu udi mu diulu.” (Matayi 5:14, 16) Ne ntshinyi tshivua tshiena-bualu tshikongi tshia bikuabu bionso tshia butoke ebu buvua balongi bende ne bua kukenkesha kumpala kua bukua-bantu? Ntshinyi tshivuabo ne bua kulongesha mu tshikondo etshi tshikole tshia mianda ya bantu? Yezu kakamba se: balongi bende bavua ne bua kulongesha demokrasi, butshikokesha-nkaya, buobumue bua Ekleziya ne mbulamatadi, peshi ngenyi kayi yonso ya mu bulongolodi ebu. Bishilangane, mu Matayi 24:14 wakamanyisha ne: nansha mudiku buluishi pa buloba bujima, “lumu luimpe elu lua bukalenge [luvua ne bua] kumanyishibua pa buloba bujima budi bantu base, bu tshimanyinu bua matunga wonso; apo, ke nshikidilu [kushishaye] kulua.” Nenku, batuadi ba butoke lelu’eu badi bambila bantu bakuabo bua Bukalenge bua Nzambi, buafikisha bulongolodi bua Satana ku nshikidilu wabu, ne kuasa bulongolodi bupiabupia muikala buakane.​—1 Petelo 2:9.

15. Banangi ba butoke badi bakudimuka ku tshinyi?

15 Aba badi banange butoke kabena babalobesha kudi bijingajinga ne bipatshila bibi bia bulongolodi ebu. Bijingajinga ebi bionso ne bipatshila ebi bikadi pa kujimina, bualu bulongolodi ebu bukadi pabuipi ne nshikidilu wabu. Bishilangane bikole, banangi ba buakane mbasue kukudimuka ku lumu luimpe ludi lumanyishibua kudi aba badi bakenkesha butoke bua Bukalenge bua Nzambi too ne ku ntengu ya buloba. Ng’aba badi Buakabuluibua 7:9, 10 wakula bualu buabu mu mêyi a mulayi ne: “Meme kutangila, e kumona musumba munene wa bantu badi muntu kayi mua kubadika, ba mu matunga wonso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso, bimane kumpala kua nkuasa wa bumfumu [wa Nzambi] ne kumpala kua Muan’a Mukoko [Kristo]. . . . Ne bavua bela mbila ne dîyi dikole kabayi bateketa, bamba ne: ‘Lupandu ndua kudi Nzambi wetu udi musombe mu nkuasa wa bumfumu, ne kudi Muan’a Mukoko.’” Mvese wa 14 udi wamba ne: “Ng’aba badi bafuma ku dikenga dinene.” Eyowa, nebapanduke ku nshikidilu wa bulongolodi ebu ne nebabuele mu bulongolodi bupiabupia bukena nshikidilu, bulongolodi bulombola kudi Bukalenge bua Nzambi.

Bulongolodi bupiabupia butokeshibue

16. Ntshinyi tshienzekela bulongolodi bua Satana palua dikenga dinene?

16 Bulongolodi bupiabupia nebabujingile kudi butoke bukole bua bulelela. Anjibi kuela meji mushindu wikala nsombelu kunyima kua Nzambi mumane kufikisha bulongolodi ebu bua malu ku nshikidilu wabu. Satana, ba-demon bende ne bulongolodi buende bua politike, bua bungenda-mushinga ne bua malu a nzambi nebabutudibue​—buonso buabu! Bintu bionso bidi Satana wenza nabi mudimu bua kampanye kende nebibutudibue kabidi. Nenku, kunyima kua dikenga dinene, kabakututa ku biamu tshikandakanda nansha tshimue, broshire, mukanda, anyi kakanda, peshi dibeji kampanda bidi bitua bulongolodi ebu bubi nyama ku mikolo. Kakuakuikala buenzeji bubi budi bufuma ku programme mibi ya televizion anyi ya tudiomba bia mu bulongolodi ebu. Diakamue, ku mukumu umu’epele wa bukole, nsombelu mubi mupatula kudi bulongolodi bua Satana neabutudibue butubutu!​—Matayi 24:21; Buakabuluibua 7:14; 16:14-16; 19:11-21.

17, 18. Mmunyi muudi mua kumvuija ngikadilu wa mu nyuma wikalaku kunyima kua nshikidilu wa bulongolodi bua Satana?

17 Ndipikudibua bunene kayipu dienzeka! Bituadijile ku dituku adi, anu butoke bua mu nyuma bukezuke, budi bukankamija, bua kudi Yehowa ne Bukalenge buende ke buakenkesha bukua-bantu. Yeshayi 54:13 udi umanyisha ne: “Bana bebe ba balume buonso nebikale bantu balongeshibue kudi Yehowa, ne ditalala dia bana bebe ba balume nedikale divule.” Bualu mikenji yende neyikokeshe pa buloba bujima tshikondo atshi, Nzambi udi utulaya bilondeshile Yeshayi 26:9 ne: “Buakane ke bualongabo bushuwa kudi bantu badi base pa buloba bupatudi bua bikunyibua.”

18 Ne lukasa luonso, tshieledi tshia lungenyi ne nsombelu wa nyuma nebishintuluke menemene bua kuakanabi. Nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku neuwule tente ne bintu bidi bikolesha, apo ki mbidi bizengeja ne bia buenzavi anu bu mutudi tubimona mpindieu miaba yonso. Muntu yonso wa muoyo nealongeshibue mu bulelela budi butangila Nzambi ne malongolola ende. Mu ka-bujima kawu, mulayi udi mu Yeshayi 11:9 neukumbane, udi wamba ne: “Bushuwa, buloba nebuwujibue tente ne dimanya dia Yehowa anu bu mudi mâyi abuikila mbuu.”

Tuambulujayi bua kulonda butoke

19, 20. Bua tshinyi aba badi basue kulonda butoke badi ne bua kushala badimuke?

19 Mpindieu, mu bidimu ebi bia ndekelu bia bulongolodi ebu bubi, bidi bikengela tuetu kuambuluja bua kulonda butoke bua bukua-bantu. Ne bidi bikengela kabidi bua tuetu kuikala badimuke, bualu mvita mikole idiku idi ne tshipatshila tshia kutupangisha mua kuendela mu butoke. Buluishi ebu budi bufuma kudi makole a mîdima​—kudi Satana, ba-demon bende ne bulongolodi buende bua pa buloba. Ke bua tshinyi mupostolo Petelo mmufile mubelu eu: “Kanutetuki, nutabale. Muluishi wenu, Diabolo, udi ukungula anu bu nyama wa ntambue, udi utambakana ukeba muntu wa kudiaye.”​—1 Petelo 5:8.

20 Satana udi uteka bipumbishi bia mishindu yonso mu njila wa buonso badi basemena ku butoke bua kubupeta, bualu mmusue bua kubafikisha ku ditungunuka ne kuenda mu mîdima. Buluishi ebu budi mua kufuma kudi balela betu anyi balunda betu ba kale badi kabayi banange bulelela. Bidi mua kuikala diela mpata pa bidi bitangila Bible, bualu bamue mbafofomisha mesu kudi malongesha a bitendelelu bia dishima anyi kampanye ka bantu babule ditabuja, bu mudi bavidi ba dikalaku dia Nzambi ne dia bionso bikena-bimueneka ne mesu. Anyi kabidi ngenyi yabu mibi ya bumuntu bua mpekatu idi ivuija mikenji ya Nzambi mipite bukole ku mesu kuabu bua kuyitumikila.

21. Ntshinyi tshidi yonso udi musue kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi ne bua kuenza?

21 Nansha kuikale bipumbishi bia mushindu kayi, udiku usanka bua kuikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia busukula ku bupele, dibunda dia bibawu, dipanga buakane, ne mvita anyi? Udiku musue kuikala ne makanda a mubidi mapuangane ne muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba anyi? Pikalabi nanku, anyisha ne ulonde Yezu bu butoke bua bukua-bantu, ne uteleje mukenji udi aba badi balamate bikole ku “dîyi dia muoyo” ne “bakenka bu bimunyi bia butoke munkatshi mua bukua-bantu” bakumanyisha.​—Filipoi 2:15, 16.

Mmunyi muwandamuna?

◻ Mmunyi mudi bamfumu ba bitendelelu baleja mudibo banangi ba mîdima?

◻ Mmuenenu kayi uvua Yezu nende kudi bantu?

◻ Mmunyi muakenzeka disangishibua dia batuadi ba butoke?

◻ Nnshintulukilu kayi ya mushinga mukole ikadi pa kuenzeka mu katupa kîpi emu?

◻ Bua tshinyi bidi bikengela kuambuluja bua kulonda butoke bua bukua-bantu lelu’eu?

[Tshimfuanyi mu mabeji 14, 15]

Bafarizeyi ba mitshima mipape bakakupa pambelu muntu uvua Yezu mutabeje mesu

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu