Bua tshinyi tudi tshikondo tshia kupangadija?
MU SIEKELE wa 16 K.B.B., Nzambi wakasungula bena Izalele bu bende “bantu ba pa buabu munkatshi mua bisamba bikuabu bionso, . . . ditunga dinsantu.” (Ekesode 19:5, 6, NW) Kunyima kua tshikondo tshîpi bakajimija bunsantu buabu, bukezuke buabu bua ntendelelu, kudilekelela bua ditendelela mpingu ne bilele bia bukoya bia matunga a ku mutumba bibanyange. Bakadileja mene se: bavua “tshisa tshiena mutu mukole.” (Dutelonome 9:6, 13, NW; 10:16; 1 Kolinto 10:7-11) Munkatshi mua tshikondo tshia bidimu bipite pa nkama isatu kunyima kua lufu lua Yoshua, Yehowa wakajula ba-nzuji, balombodi bena lulamatu bavua ne bua kupingajilula bena Izalele mu ntendelelu mulelela. Kadi, bantu “kabakadikanda ku bilele biabu ne ku bienzedi biabu bia tshitshu.”—Balumbuluishi 2:17-19, NW.
Kunyima kua tshikondo atshi, Nzambi wakajula bakalenge ne baprofete bua kusaka tshisamba etshi bua kupingana ku ntendelelu mulelela. Muprofete Azariya wakankamija Mukalenge Aza ne bena ditunga nende bua kukeba Yehowa ne: “Binuamukeba, nenumuhete; kadi binuamulekela, yeye neanulekele.” Aza wakakajilula ntendelelu mu bukalenge bua Yuda. (2 Kulondolola 15:1-16) Kunyima, Nzambi uvua ne bua kuenzulula dibikila ku butuangaji bua muprofete wende Yoele. (Yoele 2:12, 13) Kunyima kabidi, Sefanya wakasaka bena Yuda bua ‘kukeba Yehowa.’ Nsonga mukalenge Yoziya wakenza nunku mu kampanye ka diakajilula bua kumbusha ditendelela mpingu ne bilele bibi.—Sefanya 2:3; 2 Kulondolola 34:3-7.
Nansha muvuaku bikondo bia mushindu’eu bia dinyingalala, nsombelu wa ntendelelu wa bantu uvua wend’anu ubipa. (Yelemiya 2:13; 44:4, 5) Yelemiya wakatandula ndongoluelu wa malu a Nzambi munyanguke ne bilele bia ditendelela mpingu, umumvuija bu ukena kuakajiludibua wamba ne: “Muena Kushita udi mua kushintulula dikoba diende anyi? peshi nkashama matoba ende anyi? Nuenu nkayenu nuvua mua kuenza bimpe, nudi bantu balongesha bua kuenza bibi.” (Yelemiya 13:23, NW) Bua kabingila aka, Nzambi wakapa bukalenge bua Yuda dinyoka dikole. Yeruzaleme ne ntempelo wende biakabutudibua mu 607 K.B.B., ne bakapanda bakaya nabu bu bapika ku Babilone, kuakashalabu bidimu 70.
Pakajika tshikondo atshi, Nzambi wakaleja luse. Wakasaka Mukalenge Cyrus bua kupikula bena Izalele, bashadile ba kudibu bakapingana ku Yeruzaleme bua kuasulula ntempelo. Pamutu pa kulonga dilesona ku bionso ebi, bakasesuka tshiakabidi ku ntendelelu mulelela, kufikisha Yehowa ku dienzulula dibikila diende ne: “Hinganai kundi ne meme nempingane kunudi.”—Malaki 3:7.
Bua tshinyi Izalele wakalekedibua
Nsombelu kayi wa ntendelelu uvua nende bena Izalele mu tshikondo tshia Yezu? Balombodi ba malu a Nzambi bena lubombo bavua “balombodi bafofo” bavua balongesha “mêyi-matuma a bantu bu malongesha.” ‘Bavua basambuka mêyi-matuma a Nzambi bua bilele biabu bia ba-nkambua.’ Bantu bavua banemeka Nzambi “ne mishiku yabu,” kadi muoyo wabu uvua kule nende. (Matayi 15:3, 4, 8, 9, 14, NW) Bu tshisamba, bavua kabidi ne bua kupeta tshikondo tshikuabu tshia kunyingalala anyi? Tòo. Yezu wakamba ne: “Nebanunyenge bukelenge bua Nzambi, nebabuhe tshisamba tshidi tshikuama mamuma abu.” Kusakidila apu, wakamba ne: “Nzubu wenu,” ntempelo ku Yeruzaleme, “mmunulekelela.” (Matayi 21:43; 23:38, NW) Ditupakana diabu divua dinene. Bakabenga Yezu bu Masiya ne bakamushipa, pa kusungula muena tshikisu Kaisa wa bena Roma bu mukalenge wabu.—Matayo 27:25; Yone 19:15.
Bena Izalele kabavua basue kumvua bua se: tshikondo tshivua Yezu ukumbaja mudimu wende wa buambi tshivua tshikondo tshia dilumbuluisha. Yezu wakambila bena mu Yeruzaleme babule lulamatu ne: “Kuakajingulula tshikondo tshia dikontolodibua diebe.”—Luka 19:44, NW.
Dituku dia Pantekoste wa 33 B.B., Nzambi wakenza ditunga dipiadipia, anyi tshisamba, balongi ba Muan’ende Yezu Kristo bela manyi a mu nyuma, bavua basungula mu makoba wonso ne bisamba bionso. (Bienzedi 10:34, 35; 15:14) Kuvuaku ditekemena dia se: ndongoluelu wa malu a Nzambi wa bena Yuda neikale ndekelu wa bionso mua kuakajiludibua anyi? Masalayi a bena Roma akafila diandamuna mu 70 B.B., pa kabutulawu Yeruzaleme. Nzambi uvua mulekele bua kashidi ndongoluelu ewu wa malu a Nzambi.—Luka 21:5, 6.
Butontolodi bunene bua Bukua-buena nkristo
Bena nkristo bela manyi badi pabo benza “ditunga dinsantu, tshisamba tshidi bumpianyi bua pa buabu.” (1 Petelo 2:9, NW; Galatia 6:16) Kadi nansha tshisumbu tshia bena nkristo tshia ku ntuadijilu katshiakalama bukezuke buatshi musangu mule to.
Mifundu ikavua midianjile kumanyisha ditontolola dinene, anyi disesuka ku ditabuja dilelela. Bisosa bibi bia mu tshimfuanyi bitela mu tshifuanyikijilu tshia Yezu, bidi bena nkristo ba tshidingishilu, nebitete bua kufinakaja blé ya mu tshimfuanyi, anyi bena nkristo balelela, bela manyi a spiritu wa Nzambi. Tshifuanyikijilu tshidi tshisokolola ne: dimuangalaka dia Buena-nkristo bua dishima, bulubuluja kudi muluishi munene wa Nzambi, Diabolo, bukavua pa kutuadija, “hakadi bantu balale tulu.” Bualu ebu buakenzeka kunyima kua lufu lua bapostolo ba Kristo ba lulamatu, mu tshikondo tshia dibungila dia mu nyuma tshiakalonda. (Matayo 13:24-30, 36-43; 2 Tesalonike 2:6-8) Bu muvuabi bidianjila kumanyisha kudi bapostolo, bena nkristo bavule ba tshidingishilu bakabuela mu musokoko mu tshisumbu tshia mikoko. (Bienzedi 20:29, 30; 1 Timote 4:1-3; 2 Timote 2:16-18; 2 Petelo 2:1-3) Yone uvua mupostolo wa ndekelu ku difua. Pabuipi ne tshidimu tshia 98 B.B., wakafunda ne: “dîba dia ndekelu,” tshitupa tshia ku nshikidilu tshia tshikondo tshia bapostolo, tshikavua tshimane kutuadija.—1 Yone 2:18, 19, NW.
Nsombelu wa mu nyuma, malongesha, ne ngikadilu bia Bukua-buena-nkristo biakabipa bikole pakapunga tshitendelelu ne bukokeshi bua tshididi, pa kuenza tshipungidi tshitua tshitampi kudi amperere wa bena Roma Constantin. Bashikuluji ba malu a kale bavule badi bitaba ne: “ditshimuna dia Ekleziya mu siekele muinayi” divua “kabutu” bilondeshile mmuenenu wa buena nkristo. ‘Bukua-buena-nkristo buakajimija bikadilu biabu bilenga’ ne buakitaba bilele bivule ne nkindi ya bampangano, bu mudi “ntendelelu wa Mariya” ne dikukuila “bansantu,” ne lungenyi lua Busatu Bunsantu.
Kunyima kua ditshimuna diende dia dishima, nsombelu wa Bukua-buena-nkristo wakabipa. Mapangadika ne mumvuija a malongesha bienza kudi ba-pape ne kudi bifufu bia ekleziya, kusakidila ku dishipa dia bantu bavua babenga mitabuja abu, mvita pankatshi pa bena Katolike ne ba-Mizilma, ne mvita “minsantu” pankatshi pa bena Katolike ne bena Mishonyi, biakalela ndongoluelu wa malu a Nzambi ukena kuakajilula.
Mu mukanda wende wa A World Lit Only by Fire, William Manchester udi ufunda ne: “Ba-papa ba mu siekele ya dikumi ne muitanu ne dikumi ne muisambombo bavua ne nsombelu bu wa ba-amperere bena Roma. Bavua bantu bavua ne bubanji bupite pa buloba, ne buobo ne ba-kardinale babu bavua bavudija buobo bine bubanji pa kusumbisha midimu minsantu.” Munkatshi mua ditontolola dinene, tusumbu tukese anyi bantu pa nkayabu bakakeba bua kupetulula Buena-nkristo bulelela, baleja ngikadilu ya blé bua mu tshimfuanyi. Bavua misangu mivule bakengeshibua bikole. Mukanda umue umue eu udi wamba ne: “Imue misangu biakamueneka ne: bansantu balelela ba Buena-nkristo, bena Mishonyi ne bena Katolike kabidi, bakafuishibua bundu pa kubosha bu ba-martire.” Bakuabu, badi babikidibua ne: Mbakajiluludi bu mudi Martin Luther ne Jean Calvin, bakafika ku dienza ndongoluelu ya malu a Nzambi idi inanukila ivua mikale mitapuluke ne Ekleziya Katolike kadi ivua mikala ne malongesha a nshindamenu amue nende. Bavua kabidi babuelakane bikole mu malu a tshididi.
Ku luseke lua bena Mishonyi, madikolela akenjibua bua kukolesha tshivua tshibikidibua difululuka dia malu a Nzambi. Tshilejilu, munkatshi mua siekele wa 18 ne wa 19 madikolela aa akafikisha ku mudimu wa tshikandi wa bu-misionere ku ba-bende. Kadi, bilondeshile mudi balami ba mikoko nkayabu batonda, lelu’eu nsombelu wa mu nyuma wa tshisumbu tshia mikoko ya bena Mishonyi kêna ukankamija to. Mushikuluji wa malu a Nzambi muena Mishonyi Oscar Cullmann wakatonda matuku adi panshi aa ne: “munkatshi mua bitendelelu bine mudi dinyanguka dia ditabuja.”
Makajilula ne makajilulula akenzeka kabidi munkatshi mua Ekleziya Katolike. Biangatshile ku siekele wa 11 too ne ku wa 13, nansha muvuaku dimuangalaka dia nkosa mishiku ne bubanji buvulavulayi bua bamfumu ba tshitendelelu, bu-nsaserdose buvua bulonda menemene mutshipu wa bupele buakenjibua. Kadi, bavua batamba kubalondakaja, ne bilondeshile bashikuluji, bamfumu ba ekleziya bakashipa bu-nsaserdose ebu. Pashishe kuakenzeka Diakajilulula dia mu siekele wa 16, dilubuluja kudi Concile de Trente ne divua dilombola nangananga bua kuluisha Diakajilula dia bena Mishonyi.
Mu tshitupa tshia kumpala tshia siekele wa 19, mu tshikondo tshia dilongolola dia ekleziya, Ekleziya Katolike wakadipa mudimu wa kujadika bukokeshi buende ne kubenga kushintuluka. Kadi, kabiena mua kuambibua ne: makajilula malelela akenzeka bua kuasulula Buena-nkristo bulelela to. Pamutu pa nanku, madikolela aa avu’anu bua kukolesha bukokeshi bua bamfumu ba tshitendelelu bua dishintuluka divuaku pa buloba mu malu a Nzambi, a tshididi, ne mu nsombelu.
Mu matuku mashale aa, mu bidimu bia 1960, biakamueneka ne: Ekleziya Katolike wakasua bua kutuadija dishintuluka diondoke mu tshifufu tshia didisangisha tshia Vatican II. Nansha nanku, diimanyika dia mu tshimpitshimpi dia tshidi tshibikidibua se: dituadijilula bua kumvuangana dienza ku makanda kudi papa udiku lelu bua kutekesha bavua basue mashintuluka mu ekleziya. Tshidia etshi, tshidi bakuabu babikila ne: diasulula dia Wojtyla, tshiakumvuijibua kudi tshisumbu kampanda tshia bena Katolike bu “mushindu mupiamupia wa ngenyi ya Constantin.” Anu bu muvua tshikandakanda tshia ba-Jezwite tshia La Civiltà Cattolica tshileja, Ekleziya Katolike, nansha bitendelelu bikuabu, udi wakama “dinyanguka dia nshindamenu ne dia mu kabujima: ndia nshindamenu bualu ndiangatshile ku miji mene ya ditabuja ne nsombelu wa buena nkristo; didi dia mu kabujima bualu didi dikonga bitupa bionso bia buena-nkristo.”
Bitendelelu bia Bukua-buena-nkristo kabiena bulelela bipitshile mu diakajilula, ne kabiena mua kuenza bualu ebu, bualu Buena-nkristo bulelela buvua ne tshia kuasuludibua anu tshikondo tshia “dinowa,” ne disangisha dia blé bua mu tshimfuanyi mu tshisumbu tshikezuke tshimue. (Matayo 13:30, 39) Mulongolongo wa tshikisu ne buenzavi bienza mu dîna dia tshitendelelu, nansha tshiotshi tshidiamba tshiena nkristo anyi to, udi ujudija lukonko elu: bidi bia lungenyi bua kutekemena diakajilula dilelela kudi Bukua-buena-nkristo anyi?
Diakajilula kadiena mua kuenzeka anyi?
Mukanda wa Buakabuluibua, anyi Apokalypse, udi wakula bua ndumba munene udi ne dîna dia “Babilone Munene.” (Buakabuluibua 17:1, 5, NW) Mu kupita kua siekele babadi ba Bible bakakeba mua kumvuija bualu busokoka bua tshimfuanyi etshi. Bavule bavua batondesha kudi bubanji ne dinyanguka dia bamfumu ba bitendelelu. Bamue bakela meji ne: Babilone Munene udi tshimfuanyi tshia bamfumu ba ekleziya. Munkatshi muabu muvua Jan Hus, nsaserdose muena Katolike wa ku Bohême wakoshabu ne muoyo mu 1415, ne Aonio Paleario, muena mu tshisumbu tshia dilubuluja muntu, muena Italie wakoowabu ne kuoosha mu 1570. Buonso buabu bakenza madikolela, kadi kaakalubuluka bua kuakajilula Ekleziya Katolike ne ditekemena dia se: udi mua kupingana ku “buneme buende bua ku ntuadijilu to.”
Bishilangane, nshapita wa 17 ne wa 18 ya Buakabuluibua idi ileja ne: Babilone Munene udi tshimfuanyi tshia nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima.a “Ndumba munene” eu udi ne bitupa bivule kêna mua kuakajiludibua bualu “mpekatu yende mmiunguija mushiki too ne mu diulu.” Bushuwa, mu siekele eu wa 20, bua kuamba bimpe bitendelelu bionso, ki ng’anu bia Bukua-buena-nkristo, mbibuelakane mu mvita idi mitungunuke ne kuela mashi mavule panshi ne bidi ne bujitu mu dinyanguka dikole dia bikadilu didi ditatshisha bukua-bantu. Bu tshipeta, Nzambi mmumane kupangadija dibutuka dia “Babilone.”—Buakabuluibua 18:5, 8, NW.
Mpindieu ke tshikondo tshia “kupatuka munkatshi muende”
Dikumbana dia milayi ya mu Bible didi ditandula se: tshikondo tshietu etshi ntshiakanangane ne “nkomenu” wa “ndongoluelu wa malu” eu mubi. (Matayi 24:3, NW) Muntu kayi yonso udi musue ne muoyo mujima bua kutendelela Nzambi kêna mua kulonda ngenyi ne masungula biende nkayende. Udi ne bua ‘kukeba Yehowa hadiyi mua kumusangana,’ eyowa, anu mpindieu, bualu “dikenga dinene” didianjila kulaya kudi Yezu didi pabuipi. (Yeshaya 55:6; Matayo 24:21) Anu bu muvuabi bilelela bua tshisamba tshia bena Izalele, Nzambi kakulekelela dinyanguka dia tshitendelelu kampanda anu bualu tshidi tshiditambisha bua bidimu biatshi bivule. Pamutu pa kuenza madikolela bua kulongolola mazuwa adi ne bua kudina, buonso badi basue dianyisha dia Nzambi ne lupandu badi ne bua kutumikila kakuyi njingakanyi dîyi-dituma ku spiritu dia mu Buakabuluibua 18:4 (NW): “Patukayi munkatshi mua [Babilone Munene], tshisamba tshianyi, binuikala kanuyi basue kubuelakana nende mu mpekatu yende ne binuikala kanuyi basue kupeta tshitupa tshia ku bipupu biende.”
Kadi “kupatuka” bua kuya kuepi? Nkuepi kukuabu kudi lupandu mua kusanganyibua? Kakuenaku njiwu ya kukeba bukubi mu muaba mubi anyi? Mmunyi mudi tshitendelelu tshimu’epele tshidi Nzambi muanyishe mua kujandudibua? Mandamuna amuepele a kueyemena adi mua kusanganyibua mu Dîyi dia Nzambi. (2 Timote 3:16, 17) Bantemu ba Yehowa badi bakulomba bua kukonkonona Bible bimpe menemene. Newikale mua kujingulula badi Nzambi musungula bu “bantu bua kuikalabo ne dina diandi,” aba baluaye kukuba mu dituku dia tshiji tshiende dikadi pabuipi.—Bienzedi 15:14; Sefanya 2:3; Buakabuluibua 16:14-16.
[Mêyi adi kuinshi]
a Bua kujadika Babilone Munene wa mu tshimfuanyi mu mushindu udi mumvuangane ne Mifundu, tangila mu nshapita wa 33 too ne wa 37 ya mukanda wa Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi!, mupatula mu 1988 kudi Société Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
Pikala mazuwa a tshitendelelu tshiebe enda adina, nyemena ku mazuwa mapandishi a Buena-nkristo bulelela