TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 1/6 dib. 25-28
  • Tshilongelu tshia Galaad tshidi tshituma bena kalasa katshi ka 100

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tshilongelu tshia Galaad tshidi tshituma bena kalasa katshi ka 100
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mibelu miashila pa Mifundu ya kudi bakulumpe
  • Malu mamona mu budimi àdì afila dikuatshisha
  • Nuikale ne disanka mu Yehowa, nusanke bikole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Budisuile budi bufikisha bantu ku Gilada
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Ku balongi badi balubuluka too ne ku ba-misionere badi balubuluka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Kalasa ka Galaad Kakadi ne bidimu 50 ne katshidi’amu ne bukole!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 1/6 dib. 25-28

Tshilongelu tshia Galaad tshidi tshituma bena kalasa katshi ka 100

TSHILONGELU tshia Bible tshia Watchtower tshia Galaad ntshienze mudimu wa mushinga mukole mu dimanyisha dia Bukalenge bua Nzambi pa buloba bujima mu bikondo bietu ebi. Katshia Tshilongelu tshia Galaad tshiatuadija kulongesha ba-misionere mu 1943, bena mapolome batshi mbasadile mu matunga mapite pa 200. Mu dia 2 Luabanya 1996, bena kalasa ka 100 bakapeta mapolome abu.

Balongi bavua babuele mu kalasa mu tshikondo tshivua neje mupite metre abidi muloke mu rejon mudi Nsangilu wa Bilongelu wa Watchtower usanganyibua ku Patterson, New York. Kabiyi mua kukemesha, neje uvua uloka dituku diakapetabu mapolome abu. Nansha nanku, nzubu wa ditelejila miyuki uvua mûle tente, ne bateleji bakuabu bakalonda programe ku Patterson, Wallkill, ne ku Brooklyn​—buonso buabu bavua 2 878.

Theodore Jaracz, umue wa ku bena mu Komité wa Dilongesha wa Kasumbu Kaludiki, ke uvua mulombodi. Kunyima kua dijingila benyi ba matunga mavule bavuaku difika dilenga, wakalomba bonso bua kujuka ne kuimba musambu nimero 52. Nzubu wa ditelejila miyuki wakapunguluja mêyi a disamuna nawu Yehowa pavuabu bimba musambu wa “Dîna dia Tatuetu,” mu mukanda wa Louons Jéhovah par nos chants. Musambu au, pamue ne mêyi a mulombodi pa bidi bitangila ditumika ne dimanya-mukanda bua kusamuna Yehowa, ke biakabangisha programe uvua ne bua kulonda.

Mibelu miashila pa Mifundu ya kudi bakulumpe

Tshitupa tshia kumpala tshia programe eu tshivua tshia miyuki mîpi mienza bua bapetshi ba mapolome kudi bamue basadidi ba Yehowa ba mutantshi mule. Richard Abrahamson, muena mu biro bia dilombola dîku dia Betele wakatuadija mudimu wende wa ku dîba ne ku dîba mu 1940, wakabela bena kalasa aka ne: “Tungunukayi ne kudilengeja.” Wakabavuluija ne: bakaavua bapete bikondo kabukabu bia didilengeja mu nsombelu yabu bu bena nkristo, pa kukonga ne ngondo yabu itanu ya dilonga mu Galaad. Nunku bua tshinyi bavua ne bua kutungunuka ne kudilengeja?

Ngamba-malu wakumvuija ne: tshiambilu tshitumika natshi kudi mupostolo Paulo mu 2 Kolinto 13:11 “tshidi tshiumvuija ngenzelu mutangija amu kumpala, dikokela ditungunuja ku dilongeshibua anyi diakajibua dia muntu kudi Yehowa, dilengejibua dimpe menemene bua se: muntu atambe kukumbaja mêyi-makulu majalame a Yehowa.” Mu midimu yabu mu matunga menyi, bena kalasa aka bavua ne bua kuakama ntatu mipiamipia bua ditabuja diabu. Bavua ne bua kukengela kulonga muakulu mupiamupia, kuenza mashintuluka bilondeshile nshidimukilu mishilangane ne mu nsombelu ya ku dituku ku dituku, bua kuibidilangana ne teritware ya mishindu mikuabu. Bavua kabidi ne bua kutuilangana ne ngikadilu ya bu-muntu mishilangane mu nzubu yabu ya ba-misionere ne mu bisumbu biabu bipiabipia. Bu bikalabu mua kutumikila ne lubatshi mêyi-maludiki a mu Bible mu nsombelu yonso eyi, ne disua dia kudilengeja, apu, anu bu muakafunda mupostolo Paulo, bavua mua “kutungunuka ne kusanka.”

John Barr, umue wa ku bena mu Kasumbu Kaludiki batanu bavua ne mudimu mu programe eu, wakangata tshiende tshiena-bualu mu 1 Kolinto 4:9. Wakavuluija bamuteleji ne: bena nkristo badi mu tshialu ku mêsu kua banjelu ne kua bantu. “Dimanya bualu ebu,” ke muakambaye, “didi dinemesha bikole mushinga wa ngikadilu wa muena nkristo mu nsombelu, nangananga padiye ujingulula se: ku mêyi ende ne ku bienzedi biende, udi mua kuikala ne buenzeji bukole kudi babandidi, bakena bamueneka ne badi bamueneka. Ndi ngitabuja ne: ebu mbualu buikala buimpe menemene bua nuenu bana betu bonso basuibue bena kalasa aka ka 100 ka Galaad bua kuvuluka panuaya mu bitupa bia kule kule bia buloba.”

Muanetu Barr wakabela balongi 48 aba bua kulamabu mu lungenyi se: padibu bambuluisha bantu badi bu mikoko bua kulonga bulelela, ‘disanka didi ku mêsu kua banjelu ba Nzambi bualu bua muntu umue mubi udi ukudimuna mutshima wende.’ (Luka 15:10) Pa kutela 1 Kolinto 11:10, wakaleja ne: mmuenenu wa muntu pa bidi bitangila malongolola a teokrasi udi ne buenzeji ki ng’anu kudi bana betu batudi tumona, kadi kabidi kudi banjelu batudi katuyi tumona. Mmunyipu mudibi ne dikuatshisha bua kulama mmuenenu mutambe kualabala eu mu tshieledi tshia lungenyi!

Mukuabu muena mu Kasumbu Kaludiki, Gerrit Lösch, yeye muine muena dipolome dia Tshilongelu tshia Galaad, wakakonkonona imue mifundu bu mudi Musambu wa 125:1, 2; Zekâya 2:4, 5; ne Musambu wa 71:21 bua kuleja ne: Yehowa ‘udi ukongoloja bantu bende.’ Udi ubapetesha dikubibua ku nseke yonso. Nzambi neapeteshe dikubibua dia nunku’eu anu ku dikenga dinene anyi? “Tòo,” ke muakandamuna ngamba-malu, “bualu Yehowa mmumane kuikala ‘lumbu lua kapia,’ dikubibua bua bantu bende. Tshidimu tshiakalonda mvita tshia 1919 tshiakasangana bashadile ba Izalele wa mu nyuma bajinga ne dizukila dionso bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima bu tshimanyinu bua matunga onso. Bavua baleji-mpala ba Yeruzaleme wa mu tshimfuanyi mu muulu. Bu kasumbu, Yehowa udi ulaya baleji-mpala aba dikubibua mu tshikondo tshia ku ndekelu. Nunku nnganyi mene udi mua kubiimanyika? Nansha umue.” Mmunyipu mudibi dikankamija kudibu ne kudi bonso badi badisangishe nabu menemene mu dienza disua dia Nzambi!

Ulysses Glass, wa kale wa ku balongeshi ba tshilongelu etshi, wakakankamija bena mu kalasa aka bua ‘kujikija diondola kazùbù kabu mu bulongolodi bua Yehowa bua pa buloba bujima.’ Kazùbù aka kadi kaleja nsombelu anyi mudimu kampanda mukumbanyine nangananga nzanzu ya muntu anyi ngikadilu wende. “Nuenu bakaadi pa kulua ba-misionere nudi bapete kenu kazùbù mu bulongolodi bua pa buloba bujima bua Bantemu ba Yehowa,” ke muakambaye. “Kadi, ne mushinga udiku nawu mpindieu, ebi bidi amu ntuadijilu wa nsombelu wenu wa bu-misionere.” Bavua ne bua kudienzeja buobu bine bua kutumika bimpe ne nzanzu yabu ne kukumbana mu midimu yabu ya pa buayi ivua Yehowa ne bulongolodi buende babapesha.

Muyuki wa ndekelu mu tshitupa etshi tshia programe wakenjibua kudi Wallace Liverance, umue wa ku balongeshi ba ku Galaad wakasadila bidimu 17 ku Bolivie. “Nenutete Nzambi anyi?” ke muakebejaye balongi bonso. Mmunyi muvuabu mua kuenza nanku? Tshisamba tshia Izalele tshiakateta Nzambi mu mushindu mubi. (Dutelonome 6:16) “Mbimueneke patoke se: diteta Nzambi pa kudiabakena anyi pa kunungana ne pamu’apa pa kuleja dipanga ditabuja mu mushindu udiye ulongolola malu ndibi,” ke muakamba ngamba-malu. “Panudi nufika mu mudimu wenu mupiamupia, kandamenayi nginyikilu au,” ke muakababelaye. Nunku, mmushindu kayi udi muakane wa kuteta Nzambi? “Mpa kuitabuja mêyi ende onso, pa kuenza menemene tshidiye wamba, ne pashishe kushiya mu bianza biende tshialua kuenzeka,” ke muakumvuija muanetu Liverance. Anu bu mudibi bimueneka mu Malaki 3:10, (NW) Yehowa udi ulomba bantu bende ne: “Bu nuenu mua kusua, nuntete.” Wakalaya ne: bu buobu batuale ne lulamatu bia-dikumi biabu mu nzubu wa tshibutshilu wa ntempelo, uvua ne bua kubabenesha. “Bua tshinyi kubenga kuangata mudimu wenu wa bu-misionere mu mushindu wa muomumue?” ke muakebeja ngamba-malu. “Yehowa mmusue bua nulubuluke mu mudimu eu, nunku mutetayi. Lamatayi bikole ku mudimu wenu. Enzayi mashintuluka adiye musue bua nuenu kuenza. Tantamenayi ntatu. Monayi né kakunubenesha.” Mmubelu kayipu muimpe bua bonso badi basadila Yehowa!

Kunyima kua musambu programe wakashintuluka ku miyuki ne kulua dilondangana dia diela nkonko dimpe.

Malu mamona mu budimi àdì afila dikuatshisha

Mark Noumair, mulongeshi mupiamupia wa ku Galaad, wakalomba balongi bua kulondabu malu akamonabu mu mudimu wa budimi tshikondo tshivuabu mu tshilongelu etshi. Malu aa akazangika mushinga wa kudianjila kuela tshidia mu mudimu wetu ne akapesha bateleji ngenyi mikuatshishi ivuabu mua kutumika nayi.

Mu tshikondo tshivuabu balonga, balongi ba mu kalasa aka ka Galaad bakababidila nangananga disangila pamue ne bena Komité ya filiale ya matunga 42, bavua balue pabu ku Nsangilu wa bilongelu wa ku Patterson bua dilongeshibua dia pa buadi. Bavule ba kudibu bavua bena mapolome a Galaad ba kale. Mu programe eu, diela nkonko divua dienza ne baleji-mpala ba kalasa kisatu, kitanu, ka 51, ne ka 92, pamue ne aba ba ku Tshilongelu tshiambuluishi tshia Galaad tshia ku Allemagne. Mmunyipu muvua mandamuna abu ne dikuatshisha!

Bakalonda mushindu udi ba-misionere bumvua disanka padibu bamona mudi bungi bua basamunyi ba Yehowa mu miaba yabu ya midimu bubanda kumbukila ku dianza dia bantu ne bufika ku makumi a binunu. Bakalonda malu mamona mu dikumbaja tshiabu tshitupa pa kutuala lumu luimpe mu bisombelu biditole bia ku Mikuna ya Andes ne mu misoko ya ku mutu kua Musulu wa Amazone. Bakakula pa difila bumanyishi kudi bantu bakêna bamanye mukanda. Bakalonda malu adi atangila diluangana diabu buobu bine bua kulonga miakulu mipiamipia ne pa tshivua bena mapolome aba ne bua kutekemena bushuwa pa bidi bitangila tshikondo tshivua ne bua kupita kumpala kua buobu kukumbana mua kufila bumanyishi ne kuenza miyuki mu muakulu bu mudi tshiena-Chine. Bakenza too ne manaya a tshilejilu mu tshiena-Espagne ne mu tshiena-Chine. Bakela kashonyi pa bualu ebu se: ba-misionere badi batamba kupatula bipeta padibu balonga ki ng’anu muakulu wa bantu kadi kabidi ngelelu wabu wa meji. Bakakula pa bidi bitangila nsombelu mikole ya pa tshibidilu mu matunga mapele ne kuambabu ne: “Ba-misionere badi ne bua kumanya se: misangu mivule nsombelu eu mmukebesha kudi dikengeshibua dia bantu. Misionere udi utamba kuenza bimpe biumvuaye bu muakumvua Yezu​—luse luvua lumukuata bua bantu bavua bu mikoko ikêna ne mulami.”

Kunyima kua musambu mukuabu programe wakatungunuka ne muyuki muenza kudi A. D. Schroeder, muena mu Kasumbu Kaludiki. Uvua ne diakalenga dia kuikala umue wa ku balongeshi ba kumpala ba Tshilongelu tshia Galaad pakatuadijatshi mu 1943. Bu tshitupa tshia ndekelu tshikumbanyine programe eu, wakabayukidila pa tshiena-bualu tshia “Disekelela Yehowa bu Mfumu Mutambe bunene.” Dikonkonona dia Musambu wa 24 didi dikoka ntema dienza kudi muanetu Schroeder diakakemesha bikole bateleji bonso pa kujingulula mudi diakalenga dinene dipetshibua ku disekelela Yehowa bu Mfumu Mutambe bunene.

Kunyima kua difila mapolome, ne musambu wa ndekelu, Karl Klein, muena mu Kasumbu Kaludiki, wakakomesha ne disambila didi dilenga mutshima. Bivua bushuwa programe mukuatshishi ne mupeteshi wa dikanda mu nyuma!

Mu matuku akalonda difila dia mapolome, balongi aba 48 ba mu kalasa ka 100 bakatuadija luendu batangile ku miaba yabu ya mudimu mu matunga 17. Kadi kabivua ntuadijilu wa mudimu wabu. Bakavua bamane kukumbaja bidimu bia bungi mu mudimu wa bena nkristo wa ku dîba ne ku dîba. Pakabuelabu mu Galaad, bavua ne muayene wa bidimu 33 ne benze bidimu bipite pa 12 mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Bamue ba kudibu bavua bena mu dîku dia pa buloba bujima dia Betele wa Société Watch Tower. Banga bakavua basadile bu batangidi bena ngendu. Bakuabu ba kudibu bakavua bamane kusadila mu mushindu kampanda wa mudimu mu matunga menyi​—mu Afrike, ku Mputu, mu Amerike wa ku Sud, mu bidiila bia mu mbuu, ne mu bisumbu bia miakulu mienyi mu matunga abu mine. Kadi mpindieu badi baya kudisangisha pamue ne bakuabu ba-misionere bavule badi bapete disanka ne badi mua kuamba ne: ‘Netusadile muaba kayi wonso pa buloba udibu netu dijinga.’ Diabu dijinga dikole ndia kutumika ne mioyo yabu bua kutenda Yehowa.

[Kazubu mu dibeji 27]

Bishiferi bia kalasa:

Bungi bua matunga maleja mpala: 8

Bungi bua matunga a kuya kutumika: 17

Bungi bua balongi: 48

Muayene wa bidimu: 33,75

Muayene wa bidimu mu bulelela: 17,31

Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 12,06

[Tshimfuanyi mu dibeji 26]

Bena mapolome a kalasa ka 100 ka Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower tshia Galaad

Mu liste udi kuinshi eku, milongo mbayibale bituadijile kumpala baya panyima, ne mêna mbaatele bituadijile ku dia bakaji baya ku dia balume mu mulongo wonso.

(1) Shirley, M.; Grundström, M.; Genardini, D.; Giaimo, J.; Shood, W.; Phair, P.; Buchanan, C.; Robinson, D. (2) Pine, C.; Kraus, B.; Racicot, T.; Hansen, A.; Beets, T.; Berg, J.; Garcia, N.; Fleming, K. (3) Whinery, L.; Whinery, L.; Harps, C.; Giaimo, C.; Berg, T.; Mann, C.; Berrios, V.; Pfeifer, C. (4) Randall, L.; Genardini, S.; Kraus, H.; Fleming, R.; D’Abadie, S.; Shirley, T.; Stevenson, G.; Buchanan, B. (5) Robinson, T.; Garcia, J.; Harps, P.; Racicot, D.; D’Abadie F.; Phair, M.; Stevenson, G.; Shood, D. (6) Beets, L.; Pfeifer, A.; Berrios, M.; Pine, J.; Mann, L.; Randall, P.; Grundström, J.; Hansen, G.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu