TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/8 dib. 3-4
  • Bua tshinyi kakuena dieyemena?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bua tshinyi kakuena dieyemena?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshimanyinu tshia bikondo
  • Tudi mua kupetulula dieyemena!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tukoleshayi dieyemena dietu mu buakane bua Nzambi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tudi ne bua kueyemena Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Bukole buetu, ditekemena dietu, tshieyemenu tshietu
    ‘Tuimbile Yehowa ne disanka ne dîyi dikole’
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/8 dib. 3-4

Bua tshinyi kakuena dieyemena?

‘UDI mua kueyemena bushuwa muntu yonso tshianana matuku etu aa anyi?’ Pamu’apa ukadi mumvue bantu badi malu adibu babenzele mabatekeshe ku muoyo badiela lukonko elu. Anyi pamu’apa ukadi mudiele lukonko elu pauvua mulubakaja kudi bualu kampanda buvua bukuenzekele.

Kakuyi mpata, kakuena dieyemena pa buloba bujima mu ndongoluelu mivule ne mu bantu bakuabu. Misangu mivule, dipangika dia dieyemena edi didi ne kabingila. Muntu yonso mmutekemene bushuwa bua bena tshididi bavule kulamabu malaya onso adibu benza kumpala kua dibelela tukanda anyi? Dikonkoloja balongi 1 000 dienza mu 1990 mu ditunga dia Allemagne diakaleja ne: pavua eku balongi 16,5 pa lukama ba kudibu bikale ne dishindika dia se: bena tshididi bavua mua kujikija ntatu ya bantu, bakuabu bungi abu misangu ibidi bakela mpata mikole. Ne bavule bakamba ne: kabavua ne dieyemena mu bukokeshi bua bena tshididi bua kujikija ntatu nansha mu muoyo wabu muimpe wa kuenza nanku.

Tshikandakanda kampanda tshiakadiabakena ne: “Bena tshididi bapite bungi badi diambedi ne bipatshila biabu nkayabu mu meji ne pashishe, anu kuoku mushindu ke kuelabu meji ku bia babeledi ba tukanda.” (Stuttgarter Nachrichten) Bantu ba mu matunga makuabu badi bitaba bualu ebu. Tshikandakanda tshia The European tshiakamba bua dimue ditunga ne: “Mmuenenu wa bansonga wa dibenga kuitaba bena tshididi udi ne kabingila ne udi kabidi kudi bakulu babu.” Tshikandakanda etshi tshiakaleja ne: ‘pa tshibidilu basungudianganyi batu bela tukanda bua bisumbu bia tshididi biumbuke mu nkuasa.’ Tshiakamba kabidi ne: “Muntu yonso udi upitshisha dîba munkatshi mua bansonga [kuine aku] udi umona diakamue mudibu bapange dieyemena ne mudibu badiumvua bu bapange buludiki.” Pabi, padi bantu kabayi ne dieyemena, mbulamatadi wa demokrasi kêna mua kulubuluka to. John F. Kennedy, mfumu wa kale wa États-Unis wakamba umue musangu ne: “Nshindamenu wa mbulamatadi muimpe ndieyemena didi nadi bantu.”

Bua dieyemena mu malu a mfranga, mashintuluka a malu a lupetu a tshimpitshimpi ne ngenzelu mibi bua kupeta bubanji ne lukasa mbisake bantu ba bungi bua kuikala ne dielakana. Pavua malu a mpetu ya buloba bujima manyanguke bikole mu Kasuamansense 1997, tshikandakanda kampanda tshiakakula bua “dipanga dieyemena dia pa buadi ne imue misangu kadiyi kabingila,” ne bua “tshiambu tshia dipanga dieyemena.” Tshiakamba kabidi ne: “dieyemena ndijimine ku kakese ku kakese [mu ditunga dimue dia mu Aziya] mu mushindu wa se: ditungunuka dine dia mbulamatadi . . . didi dimueneka dikale mu njiwu.” Mu tshikoso, tshiakamba bualu budianjila kumanya bua se: “Malu a mpetu mmashindamene pa dieyemena.”

Bitendelelu bidi kabidi bipangila bua kufila dieyemena. Tshikandakanda tshia malu a Nzambi tshia mu Allemagne (Christ in der Gegenwart) tshidi tshiumvuija ne dibungama dionso ne: “Dieyemena didi nadi bantu kudi Ekleziya didi ditungunuka ne kukepela.” Pankatshi pa 1986 ne 1992, bungi bua bena Allemagne bavua ne dieyemena divule anyi pamu’apa dikumbane kudi ekleziya buakakepela kumbukila ku bantu 40 too ne ku 33 pa lukama. Bushuwa, mu Allemagne wa kale wa ku Est, dieyemena diakapueka too ne ku bantu 20 pa lukama. Ku lunga luseke, bantu bavua ne dieyemena dikese anyi mene kabayi nadi kudi ekleziya bakavula kumbukila ku bantu 56 too ne ku 66 pa lukama mu Allemagne wa kale wa ku Ouest, kufika ne ku bantu 71 pa lukama mu Allemagne wa kale wa ku Est.

Dikepela dia dieyemena ndilue kumueneka mu malu adi kaayi a tshididi, a mfranga anyi a bitendelelu​—mpanda isatu ya nsangilu wa bantu. Tshilejilu tshikuabu ke ditumika ne mikenji. Dipanga kutokesha amue malu mu mikenji ya dibunda bibawu, ntatu mu ditumika ne mikenji kakuyi kansungasunga, ne mapangadika a tubadi adi ajula mpata mbinyukule bikole dieyemena dia bantu. Bilondeshile tshikandakanda tshia Time, “malu adi matekeshe bena ditunga ne bampulushi ku muoyo mmafikishe ku dipanga dieyemena mu ndongoluelu kampanda udi misangu ne misangu upatula babundi ba bibawu ba njiwu mu buloko.” Bu mudibu bafunde bampulushi bua dinyanguka ne tshikisu tshiabu, nansha dieyemena dileja bampulushi ndikepele bikole.

Bua malu a tshididi a pa buloba bujima, dimanyika diyukidilangana bua ditalala ne dibenga kutumikila dilaya dienza bua kulekela mvita bitu bileja dipanga dieyemena. Bill Richardson, mulopo wa États-Unis ku Bulongolodi bua Matunga Masanga, udi ufunkuna tshipumbishi tshidi tshipangishe ditalala ku Moyen-Orient, wamba ne: “Nkupangike dieyemena.”

Kadi bua muntu pa nkayende, bavule kabena ne dieyemena nansha kudi balela ne balunda babu ba pa muoyo, bantu bine batubu bakeba pa tshibidilu bua kupeta meji ne busambi padiku ntatu. Mbifuanangane bikole ne nsombelu wakumvuija Mika, muprofete muena Ebelu ne: ‘Kueyemenyi muena mutumba nebe, kueyemenyi mulunda webe munangibue; kubuludi mukana muebe kudi mukaji webe, udi weyemena mu tshiadi tshiebe.’​—Mika 7:5.

Tshimanyinu tshia bikondo

Matuku adi panshi aa bakafunda mêyi a Arthur Fischer, mushikuluji wa malu a bikadilu muena Allemagne, avua amba ne: “Dieyemena mu dilubuluka dia nsangilu wa bantu ne mu matuku atshilualua a muntu ndikepele bikole mu malu onso. Bansonga badi bela mpata bua se: ndongoluelu ya bantu kayena mua kubambuluisha. Kabatshiena kabidi ne dieyemena mu bulongolodi bua malu a tshididi, a Nzambi anyi bua mushindu kayi mukuabu.” Kabiena bikemesha bua mudi Ulrich Beck, mushikuluji wa malu a nsombelu, wakula bua “nshidimukilu wa mpata” kudi makokeshi, malongolodi akadi menze matuku a bungi ne kudi bamanyi bapiluke.

Mu nshidimukilu bu eu, bantu mbatangile ku diditola pa nkayabu, ku dibenga bukokeshi buonso ne ku dikala ne nsombelu mumvuangane ne mêyi-makulu madielela, badiangatshila mapangadika kabayi balonda mibelu anyi bulombodi bia kudi bakuabu. Bamue badi batamba kulua bena mpata, pamu’apa bapepeji ba bakuabu padibu benza malu ne aba badibu bela meji ne: kabena mua kubeyemena kabidi. Mmuenenu eu udi ukankamija nsombelu mubi, bu mudibi biumvuija mu Bible ne: ‘Palua matuku a ku nshikidilu, malu makole nealue. Bantu nebikale badisui, banangi ba biuma, baditumbishi, badileji, bapendi ba Nzambi, kabayi batumikila mêyi a baledi babu, kabayi ne kusakidila, kabayi ne tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, nebikale batungidianganyi, bena lukuluku, bûjibue ne diambu, banangi ba masanka, kabayi banangi ba Nzambi; nebikale ne tshimuenekelu tshia buimpe bua Nzambi, kadi bamane kudiula bukole buabu.’ (2 Timote 3:1-5; Nsumuinu 18:1) Bulelela, dipangika dia dieyemena didiku lelu ntshimanyinu tshia bikondo, tshimanyinu tshia ‘matuku a ku nshikidilu.’

Bantu kabena mua kutamba kuanyisha dikala ne muoyo mu bulongolodi mudi kamuyi dieyemena ne bûle tente ne bantu bafuane badibu bumvuije kuulu eku. Kadi mbilelela bua kuela meji ne: malu neashintuluke anyi? Tudi mua kutshimuna dipangika dia dieyemena didiku lelu’eu anyi? Bikalabi ne: eyowa, mmunyi ne ndîba kayi?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu