Darius—Mukalenge muikale ne lungenyi lua buakane
BUA midimu ya luibaku ivuaye muenze, mukalenge kampanda muende lumu wakaditumbisha umue musangu ne: “Ku mikalu ya Babilone ndi muenze lupangu lua lumbu lukole ku luseke lua ku Est. Ndi mumbule mukidi . . . Ndi muibake lumbu lukole ne kabudimbu ne madiotu, ludibu kabayi mua kunyungisha luenze bu mukuna.” Nebukadnezare Mukalenge wa bena Babilone uvua muditue mu mudimu munene wa luibaku ne uvua mudienzeje bikole bua kukolesha tshimenga tshikulu tshia ampire wende. Kadi katshiakamueneka bu tshikole bua kutshinyengabu bu muvuaye muele meji.
Tshijadiki tshia muanda eu tshiakalua mu dia 5 Kasuamansense 539 K.B.B. Mutue munyima kudi tshiluilu tshia bena Madai [Médie], Sirise II mukokeshi wa bena Perse wakatshimuna Babilone ne kushipaye Beleshazare muena Kasada uvua ukokeshamu. Nnganyi uvua ne bua kulua mpindieu mukokeshi wa kumpala wa tshimenga etshi tshivuabu bafuma ku ditshimuna? Danyele muprofete wa Nzambi, uvua munda mua tshimenga etshi dîba diakatonkokatshi, wakafunda ne: ‘Dayawesha [Darius], muena Madai, wakadia bukalenge, wakadi ne bidimu bu makumi asambombo ne bibidi.’—Danyele 5:30, 31.
Darius (anyi Dayawesha) uvua nganyi? Uvua umueneka muikale mukokeshi wa mushindu kayi? Mmunyi muvuaye wangata muprofete Danyele, uvua mu bupika mu Babilone bidimu bipite pa 70?
MUKALENGE UDIBU KABAYI BAMANYE MALU ENDE A BUNGI
Kakuena miyuki ya bungi ya malu a kale idi yakula bua Darius muena Madai nansha. Bena Madai kabavua bashiye miyuki mifunda to. Kusakidila apu, mabue nkama ya binunu avua ne mfundilu muenze bu misonso avuabu bakalule mu buloba ku Moyen-Orient (Aziya) adi ne muyuki wa bitupa bitupa. Mifundu mikuabu ya malu a kale idiku lelu’eu mmikese ne mmishilangane ne miyuki idi itela Darius ku siekele umue anyi ya bungi.
Nansha nanku, bijadiki bidi bileja ne: kunyima kua yeye mumane kukuata Ecbatane, tshimenga tshikulu tshia Madai, Sirise II mukokeshi wa bena Perse wakafikisha bena Madai ku dimulamata. Panyima, bena Madai ne bena Perse bakadienza tshintu tshimue bua kuluangana mvita ku bulombodi buende. Bua malanda abu, mufundi Robert Collins udi wamba mu mukanda wende kampanda (The Medes and Persians) ne: “Bena Madai bavua ne ditalala dia muomumue ne dia bena Perse. Misangu ne misangu bavua babateka mu mianzu minene mu mbulamatadi bua kulombola malu a bena ditunga ne bavua ne mianzu minene mu tshiluilu tshia bena Perse. Benyi bavua bakula bua bena Madai ne bena Perse, kabayi baleja dishilangana pankatshi pa badibu batshimune ne badi batshimunangane.” Nenku Madai ne Perse biakadisanga bua kuenza Ampire wa bena Madai ne bena Perse.—Danyele 5:28; 8:3, 4, 20.
Bushuwa bena Madai bakenza mudimu wa bungi mu ditonkola dia Babilone. Mifundu idi ileja ‘Dayawesha muana wa Ahashawelosha, wa tshisamba tshia bena Madai’ bu mukokeshi wa kumpala wa Ampire wa bena Madai ne bena Perse, uvua ukonga too ne Babilone tshikondo atshi. (Danyele 9:1) Uvua ne bukokeshi bua kujadika mikandu ‘bu mudi mukenji wa bena Madai ne bena Pelasa [Perse], udi kauyi mua kukudimuka.’ (Danyele 6:8) Malu adi Bible wamba bua Darius adi kabidi afila ndambu wa mamanyisha pa bumuntu buende ne aleja kabidi bua tshinyi mamanyisha a mu mikanda ya bantu kaena akula bualu buende.
DANYELE MMUANYISHIBUE
Katupa kîpi panyima pa Darius mumane kuangata bukokeshi mu Babilone, Bible udi wamba ne: wakateka ‘milopo lukama ne makumi abidi bua yoyi ikokeshe bukalenge buonso. Wakateka ba-gouverneur basatu ku mutu kuayi, Danyele wakadi umue wabu.’ (Danyele 6:1, 2) Kadi muanzu munene wa Danyele kauvua utamba kusankisha banene bakuabu to. Kakuyi mpata dilamata diende ku malu a tshitembu divua dikepeshisha nkosa-mishiku, ne pamu’apa diakakebesha njiya. Lubabu luvua kabidi ne bua kuikala luenzeje ba-ngovena aba, bualu mukalenge uvua muanyishe Danyele ne uvua wela meji a kumuteka kavula-mbedi.
Bela meji ne: nebashintulule nsombelu eu, ba-ngovena babidi ne milopo bakalongolola bua kumuteya ne mukenji kampanda. Bakaya kumpala kua mukalenge ne bakamuleja mukenji uvuaye ne bua kutua tshiala. Mukenji eu uvua ne bua kukandika ‘dilomba bualu kudi nzambi mukuabu anyi kudi muntu mukuabu’ udi kayi Darius mu matuku 30. Bakaleja ne: bele muntu yonso watupa ku mukenji eu mu buina bua ntambue. Bakafikisha Darius ku ditaba ne: banene bonso bavua ne mianzu mu mbulamatadi bavua ne bua kutua mukenji eu nyama ku mikolo, ne lungenyi elu luakamueneka bu tshimanyinu tshia bulamate buabu kudi mukalenge.—Danyele 6:1-3, 6-8.
Darius wakatua tshiala pa mukenji eu ne katupa kîpi wakamona bipeta biawu. Danyele uvua muntu wa kumpala wakatupa ku mukenji eu, bualu wakatungunuka ne kulomba Yehowa Nzambi. (Fuanyikija ne Bienzedi 5:29.) Bakela Danyele muena lulamatu mu buina bua ntambue nansha muvua mukalenge muenze madikolela ne muoyo mujima bua kutshinguluka mukandu eu uvuabu kabayi mua kukudimuna. Darius wakaleja dieyemena dia se: Nzambi wa Danyele uvua ne bukole bua kulama muprofete eu ne muoyo.—Danyele 6:9-17.
Kunyima kua mushale ne tshitabala butuku bujima kayi udia anyi unua, Darius wakaya ne lukasa ku buina bua ntambue. Ndisanka kayipu divuaye nadi bua kusangana Danyele ne muoyo ne kayi muenzela bualu bubi! Bua kufila dinyoka didi dilonda buakane, mukalenge wakelesha diakamue bantu bavua bafunde Danyele ne mêku abu mu buina bua ntambue. Wakela kabidi mukenji uvua wamba ne: ‘mu nseke yonso ya bukalenge buvuaye ukokesha, bantu bavua ne bua kuzakala, kuikala ne ditshina kumpala kua Nzambi wa Danyele.’—Danyele 6:18-27.
Bushuwa, Darius wakanemeka Nzambi ne tshitendelelu tshia Danyele ne uvua ujinga bikole bua kulongolola tshilema. Kadi dinyoka bantu bavua bafunde Danyele divua ne bua kuikala dipeshe ba-ngovena bakuabu bavua bashale lukuna. Kabidi dimanyisha dia Darius dia kutumina bantu bonso bavua mu bukalenge dîyi bua ‘kuikala ne ditshina kumpala kua Nzambi wa Danyele’ divua ne bua kuikala dikebeshe lukuna lukole munkatshi mua bamfumu ba bitendelelu ba bukole mu Babilone. Bu muvua malu aa mikale ne buenzeji kudi baskribe, kabiena bikemesha bikalabu bashintulule miyuki ya tshianana bua kumbusha mamanyisha avua aleja malu a Darius to. Pabi, muyuki mulonda mu tshikoso udi mu mukanda wa Danyele udi uleja Darius bu mukokeshi muikale ne lungenyi lua bululame ne buakane.