TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/11 dib. 15-20
  • Tuendayi ne Nzambi bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tuendayi ne Nzambi bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Yehowa utu wenza malu mu tshikondo tshiende tshijadika
  • Tuenzayi mudimu ne lukunukunu katuyi tupungila
  • Tukonkononayi bidi bitusaka
  • Longolola malu ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele!
  • Tuenzayi mudimu ne tshipatshila tshia muoyo kauyi ndekelu
  • Samunayi Mukalenge wa tshiendelele!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tshitupa tshia 1: Malongesha a buena Kristo
    Balongolola bua kuenza disua dia Yehowa
  • “Samunayi Yah!”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • “Nuikale batabale”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2000
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/11 dib. 15-20

Tuendayi ne Nzambi bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele

“Tuetu netuende mu dina dia Yehowa Nzambi wetu tshiendelele.”​—MIKA 4:5.

1. Bua tshinyi Yehowa udi mua kubikidibua ne: “Mukalenge wa tshiendelele”?

YEHOWA NZAMBI katu ne tshibangidilu nansha. Mbiakanyine mudiye ubikidibua ne: “Wa Kale wa Matuku a Bungi,” bualu udi ne muoyo katshia ku bikondo kabiyi ntuadijilu. (Danyele 7:9, 13) Yehowa neikale kuoku tshiendelele. Yeye nkayende udi “Mukalenge wa tshiendelele.” (Buakabuluibua 10:6; 15:3, NW) Ne buende yeye, bidimu tshinunu bidi ‘bu dituku dia makelela dimane kupita, anyi bu tshitupa tshia dîba tshidi mutentekedi utentekelamu butuku.’​—Musambu 90:4.

2. (a) Ntshinyi tshidi dilongolola dia Nzambi bua bantu bena butumike? (b) Mpa tshinyi patudi ne bua kujalamija matekemena ne malongolola etu?

2 Bu mudi Mufidi wa muoyo muikale wa tshiendelele, uvua mua kupesha bena dibaka ba kumpala, Adama ne Eva, ditekemena dia muoyo kauyi ndekelu mu Mparadizu. Kadi bua bupidia buende, Adama wakajimija bukenji bua kuikala ne muoyo wa kashidi, kusambulujilaye ndelanganyi yende mpekatu ne lufu. (Lomo 5:12) Kadi buntomboji bua Adama kabuakapumbishisha dilongolola dia Nzambi dia ku tshibangidilu nansha. Disua dia Yehowa ndia se: bantu bena butumike bikale ne muoyo kashidi, ne nansha bia munyi neakumbaje dilongolola diende edi. (Yeshaya 55:11) Nanku mbiakanyine bua tuetu kujalamija matekemena ne malongolola etu pa dienzela Yehowa mudimu bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele. Nansha mutudi basue kulama bikole “dituku dia Yehowa” mu lungenyi, mbia mushinga mukole bua kuvuluka ne: tshipatshila tshietu ntshia kuenda ne Nzambi bua kashidi.​—2 Petelo 3:12, NW.

Yehowa utu wenza malu mu tshikondo tshiende tshijadika

3. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa udi ne “tshikondo tshijadika” bua kukumbaja malongolola ende?

3 Bu mutudi tuenda ne Nzambi, tudi ne disanka divule bua kuenza disua diende. Tudi bamanye ne: Yehowa m’Munemeki Munene wa dîba, ne tudi ne dishindika dia se: katu upangila kukumbaja malongolola ende mu tshikondo tshidiye mujadike nansha. Tshilejilu, ‘pakakumbana tshikondo, Nzambi wakatuma Muanende.’ (Galatia 4:4) Bavua bambile mupostolo Yone ne: kuvua “tshikondo tshijadika” bua dikumbana dia malu a tshiprofete avuaye mumone mu bimfuanyi. (Buakabuluibua 1:1-3, NW) Kudi “tshikondo [tshijadika] tshia kulumbuluisha bafue.” (Buakabuluibua 11:18) Kukadi bidimu bipite pa 1 900, mupostolo Paulo uvua muenzeja kudi spiritu bua kuamba ne: Nzambi ‘mmusungule dituku didiye ulumbuluisha ba pa buloba mu buakane.’​—Bienzedi 17:31.

4. Mmunyi mutudi bamanye ne: Yehowa udi ujinga kubutula ndongoluelu eu mubi wa malu?

4 Yehowa neabutule ndongoluelu eu mubi wa malu, bualu bantu badi bapenda dîna diende mu bulongolodi ebu ne bantu babi mbalue kuvula. (Musambu 92:7) Ku mêyi ne bienzedi biabu, badi bapenda Nzambi, ne bidi bimunyingalaja bua kumona bapenda ne bakengesha basadidi bende. (Zekâya 2:8) Kabiena bikemesha mudi Yehowa muambe ne: mu katupa kîpi emu bulongolodi bujima bua Satana nebubutuke! Nzambi mmujadike tshikondo tshijalame tshienzeka muanda eu, ne dikumbana dia milayi ya mu Bible didi dileja patoke ne: tudi mpindieu mu ‘tshikondo tshia ku nshikidilu.’ (Danyele 12:4) Mu katupa kîpi emu neakumbaje dipangadika diende bua kubenesha bantu bonso badi bamunange.

5. Mmunyi muvua Lota ne Habakuka bamona nsombelu ivua mibanyunguluke?

5 Basadidi ba Yehowa ba kale bavua bajinga bua bubi bujike. Muakane Lota “wakadi mubungame bua tshiendenda tshia bantu babi ba mu tshikondo tshiende.” (2 Petelo 2:7, MML) Mubungamija kudi nsombelu ivua mimunyunguluke, muprofete Habakuka wakalomba ne: “[“Yehowa,” NW], nkubile too ne ku diba kayi bua wewe kungambuluisha kuyi uteleja? Nkudidile bua tshinyangu musangu bule bishi kuyi umpandisha? Udi ummuenesha malu mabi, ushala mutangile mudibo bankengesha bua tshinyi? [“Bua tshinyi,” NW] ndi mmona anu buivi ne tshinyangu; matandu ne ditapulukangana . . . mu bantu”?​—Habakuka 1:2, 3, MMM.

6. Ntshinyi tshiakamba Yehowa bua kuandamuna ku disambila dia Habakuka, ne ntshinyi tshitudi mua kulongela ku bualu ebu?

6 Yehowa wakapesha Habakuka tshitupa tshia diandamuna mu mêyi aa: ‘Tshikena-kumona etshi ntshia tshikondo [“tshijadika,” NW], tshidi tshienda lukasa ku tshikondo tshiatshi, katshiena tshidinga, biajangulukatshi, utshindile; bualu bua netshimueneke bulelela, katshiena tshipanga kulua.’ (Habakuka 2:3) Nenku Nzambi wakamanyisha ne: uvua ne bua kuenza malu mu “tshikondo tshijadika.” Nansha mudiku kumueneka bu kudi dijanguluka, nansha bia munyi Yehowa neakumbaje dilongolola diende!​—2 Petelo 3:9.

Tuenzayi mudimu ne lukunukunu katuyi tupungila

7. Nansha muvua Yezu kayi mumanye tshikondo tshijalame tshivua dituku dia Yehowa ne bua kulua, mmunyi muakakumbajaye midimu yende?

7 Kumanya tshikondo tshijalame tshikala Yehowa mua kukumbaja malu kudi kukengedibua bua tuetu kushisha kuenda ne Nzambi ne lukunukunu anyi? Ki mmuomu to. Tangila bimue bilejilu. Yezu uvua utabalela bikole tshikondo tshivua disua dia Nzambi ne bua kuenzeka pa buloba bu mudidi dienzeka mu diulu. Bushuwa, Kristo wakalongesha balondi bende bua kusambila ne: ‘Tatu wetu udi mu diulu, banemeke dîna diebe. Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba bu muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Matayo 6:9, 10) Nansha muvua Yezu mumanye ne: dilomba edi divua ne bua kupeta diandamuna, kavua mumanye dîba dijalame divua malu aa ne bua kuenzeka to. Mu mulayi wende munene udi wakula bua nshikidilu wa ndongoluelu eu wa malu, Yezu wakamba ne: ‘Bua dituku adi ne pa dîba adi kakuena muntu udi mumanye, banjelu menemene ba mu diulu kabena bamanye, Muana kêna mumanye, anu Tatu udi mumanye.’ (Matayo 24:36) Bu mudi Yezu Kristo muikale muntu wa mushinga wa bungi mu dikumbana dia malongolola a Nzambi, neaditue buludiludi mu dishipa baluishi ba Tatuende wa mu diulu. Kadi, pavua Yezu pa buloba, nansha yeye kavua mumanye tshikondo tshivua Nzambi ne bua kuenza malu aa to. Bualu abu buakakepesha lukunukunu luende mu mudimu wa Yehowa anyi? Nansha kakese! Pakamonabu Yezu ukezula ntempelo ne lukunukunu, ‘bayidi bende bakavuluka dîyi didi difunda ne: Lukunukunu lua nzubu webe nelundie.’ (Yone 2:17; Musambu 69:9) Yezu wakatungunuka ne kuenza bivule mu mudimu uvuabu bamutumine, ne wakawenza ne lukunukunu kayi upungila. Yeye pende wakenzela Nzambi mudimu muikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele.

8, 9. Pavua bayidi bebeje bua dipingaja dia Bukalenge, ntshinyi tshiakabambilabu, ne ntshinyi tshiakenzabu?

8 Muanda eu uvua kabidi mulelela bua bayidi ba Kristo. Yezu wakasangila nabu kumpala kua kubandaye mu diulu. Muyuki udi wamba ne: ‘Pakadisangishaye nabu nunku, bakamukonka ne: Mukalenge, wewe neupingajile Izalele bukalenge katataka anyi?’ Anu bu Mfumuabu, bavua bajinga bua Bukalenge bulue. Kadi Yezu wakabandamuna ne: ‘Kumanya kua bikondo ne bidimu biakasungula Tatu mu bukokeshi buende ki mbualu buenu. Kadi nuenu nenuangate bukole, panupuekela [“spiritu munsantu,” NW]; nenuikale bamanyi banyi mu Yeruzaleme ne mu Yudaya yonso ne Samaleya ne ku mfundilu kua buloba.’​—Bienzedi 1:6-8.

9 Kakuena bualu budi buleja ne: diandamuna edi divua ditekeshe bayidi mu mikolo. Pamutu pa nanku, bakadifila bikole mu dienza mudimu wa buambi ne lukunukunu. Mu mbingu mikese patupu, bakavua bûje Yeruzaleme tente ne dilongesha diabu. (Bienzedi 5:28) Ne mu bidimu 30 patupu, bakavua batangalaje bikole mudimu wabu wa buambi, Paulo kufikaye ne ku diamba ne: lumu luimpe luvua luamba ‘munkatshi mua bifukibua bionso muinshi mua diulu.’ (Kolosai 1:23) Nansha muvuabu kabayi ‘bapingajile Izalele’ Bukalenge muvua bayidi batekemene mu ntupakanyi, ne kabayi babujadike mu diulu mu matuku avuabu ne muoyo, bakatungunuka ne kuenzela Yehowa mudimu ne lukunukunu bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele.

Tukonkononayi bidi bitusaka

10. Dibenga kumanya tshikondo tshikala Nzambi mua kubutula ndongoluelu eu wa Satana didi ditupesha mushindu wa kujadika tshinyi?

10 Basadidi ba Yehowa ba matuku etu aa badi kabidi bajinga bua kumona ndekelu wa ndongoluelu eu mubi wa malu. Nansha nanku, kupanduka ne kubuela mu bulongolodi bupiabupia bulaya kudi Nzambi ki ntshipatshila tshietu tshinene nansha. Tudi basue bua dîna dia Yehowa ditumbishibue ne bumfumu buende bukulu bubingishibue. Bua muanda eu, tudi mua kusanka bua mudi Nzambi kayi mutuambile ‘dituku anyi dîba’ dijadika bua kubutula ndongoluelu wa Satana. Bidi bitupesha mushindu wa kufila tshijadiki tshia se: tudi bapangadije bua kuenda ne Nzambi tshiendelele bualu tudi bamunange ne ki mbualu tudi ne bipatshila bia tshitupa tshîpi ne bia budisui nansha.

11, 12. Mmu mushindu kayi muvua muoyo-mutoke wa Yobo mutetshibue, ne mmunyi mudi diteta adi ditutangila?

11 Dilama muoyo-mutoke wetu kumpala kua Nzambi didi kabidi diambuluisha bua kujadika ne: Diabolo uvua mushime pakabandaye muntu muakane Yobo​—ne bantu badi bu yeye—​wamba mudibu benzela Nzambi mudimu anu bua kudisankisha. Panyima pa Yehowa mumane kuleja musadidi wende Yobo bu muntu kayi kubanda, mululame, mutshinyi wa Nzambi, Satana wakamba ne meji mabi ne: ‘Yobo udi utshina Nzambi patupu anyi? Wewe kuakamunyunguluka ne nzubu wende ne bintu biende bionso ne bulami buebe anyi? Wewe wakuvudijila mudimu wa bianza biende disanka, ne bimuna biende biakuvulangana pa buloba. Kadi mpindieu olola tshianza tshiebe, lenga bintu bionso bidiye nabi, ne yeye neakudiule ku mêsu kuebe.’ (Yobo 1:8-11) Mu dilama muoyo-mutoke wende mu mateta, Yobo wakaleja ne: mêyi aa a muoyo mubi avua a dishima.

12 Tuetu bashale balamate bia muomumue ku nsombelu wa muoyo-mutoke, tudi mua kuleja mudi dibanda dia Satana dia se: tudi tuenzela Nzambi mudimu anu bualu tudi bamanye ne: difutu didi pabuipi, dikale dibanda dia dishima. Dibenga kumanya tshikondo tshijalame tshikala Nzambi mua kudisombuela kudi bantu babi didi ditupesha mushindu wa kujadika ne: tudi banange Yehowa bushuwa ne tudi basue kuenda mu njila yende kashidi. Didi dileja ne: tudi ne bulamatshi kudi Nzambi ne tudi tuitaba ngenzelu wende wa malu. Kabidi, dibenga kumanya dituku ne dîba didi dituambuluisha bua kushala badimuke ne batabale mu nyuma bualu tudi bajingulule ne: nshikidilu udi mua kulua dîba kayi dionso, bu muivi butuku. (Matayo 24:42-44) Patudi tuenda ne Yehowa dituku dionso, tudi tusankisha mutshima wende ne tufila diandamuna kudi Diabolo udi umuyobola.​—Nsumuinu 27:11.

Longolola malu ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele!

13. Ntshinyi tshidi Bible uleja bua dilongolola malu bua matuku atshilualua?

13 Bantu badi benda ne Nzambi mbamanye ne: mbia meji bua kuenza malongolola a meji bua matuku atshilualua. Bu mudibu bamanye ntatu ne mikalu bia ku bukulakaje, bantu ba bungi batu bakeba bua kuenza mudimu bimpe ne bunsonga ne bukole buabu, bua bikale ne makuta a kudiambuluisha nawu ku bukulakaje. Netuambe tshinyi bua matuku etu atshilualua a mu nyuma a mushinga mukole? Nsumuinu 21:5 (MMM) udi wamba ne: “Malu adi muntu wa tshisumi ujinga kuenza adi akumbana, kadi muena tshiputuku neabuele mu dikenga.” Kudianjila kulongolola malu ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele kudi bushuwa ne dikuatshisha. Bu mutudi katuyi bamanye tshikondo tshijalame tshialua nshikidilu wa ndongoluelu eu, tudi ne bua kutabalela majinga etu a matuku atshilualua. Kadi tuikalayi ne nkatshinkatshi ne tutekayi bipatshila bia Nzambi pa muaba wa kumpala mu nsombelu. Bantu kabayi ditabuja badi mua kuamba ne: kujalamija bipatshila bietu pa dienza disua dia Nzambi nkupanga kumona kule. Kadi mmomu anyi?

14, 15. (a) Mmufuanu kayi wakalonda Yezu bua dilongolola malu bua matuku atshilualua? (b) Bua tshinyi mubanji wa mu mufuanu wa Yezu kavua umona kule?

14 Yezu wakalonda mufuanu udi utokesha bualu ebu. Wakamba ne: ‘Budimi bua muntu mubanji buakakuama bintu bia bungi; wakelangana meji munda ne: Ngenze tshinyi? Tshiena ne pa kusangishila bintu bianyi. Wakamba ne: Nengenze nunku, nensasule mayeba anyi, nengase makuabu matambe a diambedi bunene, nensangishilemu maminu anyi onso ne biuma bianyi. Nengambile mutshima wanyi ne: Mutshima, wewe udi ne bintu bia bungi bibuta bia bidimu bingi; wikishe, udie; unue, usanke biebe. Kadi Nzambi wakamuambila ne: Wewe udi mupote, butuku ebu mene badi balomba muoyo webe; bintu biwakulongolola nebikale kudi nganyi? Muntu udi udibutshila bintu biende, kayi mubanji ku mêsu kua Nzambi, udi nunku.’​—Luka 12:16-21.

15 Yezu uvua usua kumvuija ne: mubanji au kavua ne bua kuikala muenze mudimu bua kupeta bintu bivua mua kumuambuluisha mu matuku atshivua alua anyi? Tòo, bualu Mifundu idi ikankamija bua kuenza mudimu mukole. (2 Tesalonike 3:10) Tshilema tshia muntu mubanji eu tshivua se: kavua muenze tshivua tshikengedibua bua kuikala ‘mubanji ku mêsu kua Nzambi.’ Nansha bu yeye musankile mu bubanji buende ebu bidimu bia bungi, ndekelu wa bionso uvua anu ne bua kufua. Kavua umona kule bualu kavua wela meji bua muoyo wa tshiendelele nansha.

16. Bua tshinyi tudi mua kueyemena Yehowa bua kuikala ne matuku atshilualua malenga?

16 Kuenda ne Yehowa ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele kudi kukuatshisha ne kuambuluisha bua kumona kule. Mmushindu mutambe buimpe wa kulongolola malu bua matuku atshilualua. Nansha mudibi bia meji bua kuenza malongolola makanyine bua tulasa, mudimu ne majitu a mu dîku, misangu yonso tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa katu ulekela basadidi bende ba bulamatshi nansha. Mukalenge Davidi wakimba ne: ‘Ngakadi nsongalume, katataka ngakulua muntu mukole; kadi tshiena muanji kutangila muntu muakane mushale patupu, anyi bana bende baledibue balombe biakudia.’ (Musambu 37:25) Bia muomumue Yezu wakafila dishindika dia se: Nzambi neakumbaje majinga a bonso badi bakeba diambedi Bukalenge ne benda mu njila miakane ya Yehowa.​—Matayo 6:33.

17. Mmunyi mutudi bamanye ne: nshikidilu ukadi pabuipi?

17 Nansha mutudi tuenzela Nzambi mudimu ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele, tutshidi anu balame bikole dituku dia Yehowa mu lungenyi. Dikumbana dia milayi ya mu Bible didi dijadika ne bukole mukadi dituku adi disemene pabuipi. Siekele eu ng’wa mvita, bipupu, bikumina, biyole bia nzala, pamue ne dikengesha dia bena nkristo balelela ne diyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi pa buloba bujima. Bionso ebi mbimanyinu bia tshikondo tshia nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi wa malu. (Matayo 24:7-14; Luka 21:11) Bulongolodi ebu mbûle tente ne bantu badi ‘badisui, banangi ba biuma, baditumbishi, badileji, bapendi ba Nzambi, kabayi batumikila mêyi a baledi babu, kabayi ne kusakidila, kabayi ne tshijila, kabayi banangi ba bana babu, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, batungidianganyi, bena lukuluku, bûjibue ne diambu, banangi ba masanka, kabayi banangi ba Nzambi.’ (2 Timote 3:1-5) Mu matuku aa makole a ku nshikidilu, nsombelu kêna mutekete buetu tuetu basadidi ba Yehowa. Tudi tujinga dilua dia dituku dikala Bukalenge bua Yehowa mua kukupula bubi buonso. Mu dindila, tuikalayi bapangadije bua kuenda ne Nzambi bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele.

Tuenzayi mudimu ne tshipatshila tshia muoyo kauyi ndekelu

18, 19. Ntshinyi tshidi tshileja ne: bena lulamatu ba kale bakenzela Nzambi mudimu ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele?

18 Patudi tuenda ne Yehowa, tuikalayi bavuluke ditabuja dia Abele, Enoke, Nowa, Abrahame ne Sara. Yeye mumane kubatela, Paulo wakafunda ne: “Mu ditaba ke mudibo bafuile bonso kabayi bapete tshivuabo babalaye, kadi bavua batshimone pa bule, kuanyishabo, kutondabo ne: Tudi benyi ne bena luendu pa buloba.” (Bena Hebreyi 11:13, MMM) Bena lulamatu abu ‘bavua bajinga muaba mutambe buimpe, muaba wa mu diulu.’ (Ebelu 11:16) Bua ditabuja, bavua batekemene muaba mutambe buimpe mu bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi bulombola kudi Masiya. Tudi mua kuikala bashindike ne: Nzambi neabafute muoyo wa tshiendelele mu muaba au mutambe buimpe​—Mparadizu wa pa buloba mu bukokeshi bua Bukalenge.​—Ebelu 11:39, 40.

19 Muprofete Mika wakumvuija dipangadika dia bantu ba Yehowa dia kutendelela Nzambi tshiendelele. Wakafunda ne: ‘Ba mu bisamba bionso batshidi benda muntu ne muntu mu dîna dia nzambi wende; kadi tuetu netuende mu dîna dia Yehowa Nzambi wetu tshiendelele.’ (Mika 4:5) Mika wakenzela Yehowa mudimu ne bulamatshi too ne ku lufu luende. Kakuena mpata bua se: pamubishabu mu bulongolodi bupiabupia, muprofete eu neatungunuke ne kuenda ne Nzambi bua kashidi ne tshiendelele. Ntshilejilu kayipu tshilenga buetu tuetu badi ne muoyo mu tshikondo etshi tshikadi tshisemene bikole ku nshikidilu!

20. Ntshinyi tshidi ne bua kuikala dipangadika dietu?

20 Yehowa udi wanyisha dinanga ditudi tuleja bua dîna diende. (Ebelu 6:10) Mmumanye ne: kabiena bitekete bua tuetu kulama muoyo-mutoke kumpala kuende mu bulongolodi ebu bukokesha kudi Diabolo. Nansha mudi ‘buloba bupita ne lukuka luabu,’ kadi ‘yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.’ (1 Yone 2:17; 5:19) Ne diambuluisha dia Yehowa, tuikalayi bapangadije bua kutantamena ntatu itudi tupeta ku dituku ne ku dituku. Ngelelu wetu wa meji ne nsombelu wetu bikale bishindamene pa mabenesha malenga malaya kudi Tatu wetu wa mu diulu muena dinanga. Tudi mua kupeta mabenesha aa bituatungunuka ne kuenda ne Nzambi ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele.​—Yuda 20, 21.

Newandamune munyi?

◻ Ntshinyi tshidi dilongolola dia Nzambi bua bantu bena butumike?

◻ Bua tshinyi Yehowa ki mmuanji kubutula bulongolodi ebu bubi?

◻ Bua tshinyi dibenga kumanya tshikondo tshijalame tshikala Nzambi mua kukumbaja dipangadika diende kadiena dikepesha lukunukunu luetu?

◻ Ng’amue masanka kayi adi afumina ku dienda ne Nzambi bikale ne tshipatshila tshia muoyo wa tshiendelele?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Kuenda ne Nzambi kudi kutulomba bua kumuenzela mudimu ne lukunukunu bu bayidi ba Kristo ba kumpala

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu