Kalasa ka Gilada kadi katuma ba-misionere “too ne ku ntengu ya buloba”
GILADA, Tshilongelu tshia Bible tshia Société Watchtower, tshidi tshituma ba-misionere kukadi bidimu bipite pa lukama. Mu dia 11 wa ngondo wa tshitema, mu 1999, balongi ba mu Kalasa ka Gilada ka 107 bakapeta mapolome abu. Bavua 48, bumbukile mu matunga 11, ne mbabatume mu matunga 24. Badi balonda ba-misionere bakuabu binunu bivule badi bambuluishe bikole bua kukumbaja mêyi a ndekelu akamba Yezu kumpala kua kuya mu diulu. Wakamba ne: balongi bende bavua ne bua ‘kujadikila bantu bualu buende too ne ku ntengu ya buloba.’—Bienzedi 1:8, MMM.
Ndongamu wa difila mapolome, muenzela ku Patterson mu New York, mu Muaba wa Tulasa tua Société Watchtower, uvua muanda munene wakenzeka bilenga bitambe. Balongi bavua ne disanka dia bungi bualu balela babu, balunda ba pa muoyo ne bantu bavuabu babikile bavua balue. Bantu bonso bakalonda ndongamu eu, kusangisha ne bakamutelejila ku video ku Brooklyn ne ku Wallkill bavua 4 992.
Ne lulamatu nusadile Yehowa ne bantu nenu
“Nnganyi udi ku luseke lua Yehowa?” Etshi ke tshivua tshiena-bualu tshivua ne mibelu ya ntuadijilu yakafila Carey Barber wa mu Kasumbu Kaludiki ne mulombodi wa ndongamu wa difila mapolome. Wakumvuija ne: elu ke lukonko luakelabu bena Isalele mu matuku a Mose. Wakavuluija balongi ne bateleji ne: bena Isalele ba bungi bakafua mu tshipela bualu kabakashala ne lulamatu kudi Yehowa to. Kunyima kua bamane kupona mu ditendelela bintu, “bakashikama bua kudia ne kunua. Nenku bakabika bua kunaya.” (Ekesode 32:1-29, NW) Yezu wakadimuija bena Kristo bua malu a muomumue. Wakamba ne: “Dimukayi! Mitshima yenu kayinemi bujitu ne budiavi ne bukuatshiki bua maluvu, ne ntatu ya muoyo ewu, tshianana dituku adi nedinukuate tshintuluntulu.”—Luka 21:34-36, MML.
Ngamba-malu muibidi, Gene Smalley, wa mu Tshibambalu tshia Difunda, wakebeja balongi ne: “Nenuikale basangulujanganyi anyi?” Wakumvuija ne: bakabueja muaku wa tshiena-Greke pa·re·go·riʹa mu Anglais bu dîna dia buanga budi butuyisha tshintu tshidi tshisama anyi tshikuyila. Ke bua tshinyi mupostolo Paulo wakatela muaku eu wa tshiena-Greke mu Kolosai 4:11 bua kumvuija mushindu uvua benzejanganyi nende ba mudimu. (Mu Mukanda wa Nzambi, mbakudimune muaku eu ne: “basambi.”)
Mu miaba ivuabu baya, ba-misionere bavua bajikija kalasa bavua ne bua kuikala bantu badi basangulujangana lelu mu mushindu mulelela pa kulua basambi bena budipuekeshi kudi bana babu ba balume ne ba bakaji ne pa kuikala ne lungenyi lua kuambuluishangana ne lua dinanga munkatshi mua ba-misionere nabu.
Daniel Sydlik, wa mu Kasumbu Kaludiki, wakalonda ne tshiena-bualu tshia ne: “Mukenji wa mushinga mukole wa kutumikila.” Wakumvuija ne: dîyi dia bunême diakamba Yezu mu Matayo 7:12 ne: “Nuenzele bantu malu onso anudi basue banuenzele,” didi diumvuija kuenzela bakuabu malu mimpe, ki ng’anu kudikanda bua kubenzela bibi to.
Bua kukumbaja bualu ebu bimpe bidi bilomba malu asatu: dîsu didi dimona, mutshima udi ne luse ne tshianza tshidi tshiambuluisha. Wakamba mu tshikoso ne: “Tuetu bumvue muoyo wa kuambuluisha bantu, tuambuluishanganayi musangu umue. Tuditatshishayi bikole bua kuenzela bakuabu malu atudi basue bua batuenzele.” Ba-misionere badi baya mu matunga makuabu bua kuambuluisha bantu bua balonde Buena-Kristo bulelela ke badi ne bua kutamba kuenza nanku.
Balongeshi badi bavuluija malu adi asankisha
Karl Adams, mulongeshi wa mu Gilada, wakakankamija ba-misionere aba bua “Kutungunuka ne kukola.” Mu malu kayi? Bua kumpala, mu dimanya ne mu mushindu muimpe wa kuenza nadi mudimu. Mu Gilada, balongi bavua balonge mua kuenza makebulula bua kumvua malu ne nsombelu bidi biumvuija miyuki ya mu Bible. Bakabakankamija bua kukonkonona mushindu udi muyuki wonso ne bua kulenga nsombelu wabu. Bakabakankamija bua kutungunuka ne kuenza nunku.
Muanetu Adams wakamba ne: “Buibidi, nutungunuke ne kukola mu dinanga. Dinanga ntshintu tshidi tshikola padibu batshidisha. Padibu badilengulula, didi mua kufua.” (Filipoi 1:9) Mpindieu, bu mudibu ba-misionere, badi ne bua kukola mu dinanga mu nsombelu mishilangane. Ne buisatu: “Tungunukayi ne kukola mu bulenga bukena buakanyina ne dimanya dia Mfumu wetu ne Mupandishi Yezu Kristo.” (2 Petelo 3:18, NW) Ngamba-malu eu wakaleja ne: “Ebu mbulenga bua dikema budi Yehowa mutuleje ku butuangaji bua Muanende. Patudi tukolesha dianyisha dietu bua bulenga abu butudi katuyi bakanyine, disanka dietu didi dikola mu dienza disua dia Nzambi ne mu dikumbaja mudimu udiye mutupeshe.”
Mark Noumair udi pende mulongeshi wa mu Gilada, wakenza muyuki uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Nuyitabe ne dinanga, ne nudi mua kuyitantamena.” Wakabela balongi ne: “Longayi mua kuitaba nsombelu mikole mu bu-misionere ne dinanga, ne nenumone mua kuyitantamena. Yehowa udi unyoka amu badiye munange. Nansha nuenu bamone ne: imue mibelu ki nya meji, idi ifiikisha munda anyi ki mmiakane, dinanga dinudi banange Yehowa ne malanda enu nende nebinuambuluishe bua kuyitaba.”
Muanetu Noumair wakamba ne: bu-misionere budi ne midimu ya bungi. “Kadi mudimu muenza kakuyi dinanga neunupangishe disanka. Nuenu kanuyi ne dinanga, midimu yenu ya ku nzubu bu mudi ya kulamba, kuya kusumba bintu, kusukula bimuma, kulamba mâyi, idi mua kubanga kunubungamija bikole. Udi ne bua kuanji kuimana ne kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi ndi ngenza midimu eyi?’ Bushuwa, bu wewe mua kudiambila ne: ‘Madikolela anyi adi ambuluisha bua ba-misonere nanyi bikale ne makanda a mubidi ne disanka,’ kabiakukukolela bua kuyitaba nansha.” Mu tshikoso, wakababela ne: “Nansha bikalabi bua kuanyisha mibelu, kuambula majitu enu a bu-misionere anyi kujikija bilumbu, binuenza malu aa ne dinanga nebinuambuluishe bua kunenga mu mudimu wenu. ‘Dinanga kadiena dipangila nansha.’”—1 Kolinto 13:8, NW.
Wallace Liverance, mulongeshi mukuabu wa mu Gilada, wakalombola diyuki dia dilonda malu mamona avua balongi bapete pavuabu mu bisumbu bia mu Patterson. Pa kumbusha diya ku nzubu ne ku nzubu, bakatumikila bivuabu balonge bua kukeba bantu mu bimanyikidi bia mashinyi, miaba idi bantu baya kusukuisha ne kukomesha bilamba, ku ngala ya tuwulu ne miaba mikuabu.
Ba-misionere bamonemone malu badi bambila balongi malu a kueyemena
Padi ba-misionere bapiabapia baya mu ditunga dienyi, badiku ne bua kunyingalala bua ntatu idibu bapeta anyi? Badi mua kutantamena ntatu ya mudimu wa mu ditunga dia ku ba bende anyi? Ntshinyi tshitu biro bia filiale bienza bua kuambuluisha ba-misionere aba bua kuenza mudimu wabu bimpe? Bua kuandamuna nkonko eyi ne mikuabu, Steven Lett, wa mu Tshibambalu tshia Mudimu, ne David Splane, wa mu Tshibambalu tshia Difunda, bakela bana betu bena mu komite ya filiale bavua pabu balue mu kabu kalasa nkonko. Bana betu bakelabu nkonko aba badi mu komite ya filiale mu ditunga dia Espagne, Hong Kong, Liberia, Bénin, Madagascar, Brésil ne Japon.
Ba bungi ba ku basadidi ba Yehowa bamonemone malu aba bavua ba-misionere kukavua kupite makumi a bidimu bakambila balongi, baledi ne balela babu bavua balue malu a kueyemena. Ku diambuluisha dia malu avuabu badimuenene ne a ba-misionere bakuabu, bakaleja ne: badi mua kujikija bimpe ntatu ne tunyinganyinga. Raimo Kuokkanen, misionere wa mu Madagascar wakumvuija ne: Badi mua kupeta lutatu lunene, “kadi ludi mua kujika, ne Société udi utuambuluisha.” Östen Gustavsson, udi mpindieu wenza mudimu mu Brésil, wakamba ne: “Katuvua badisunguile muaba wa kuya kuenzela mudimu to, kadi bakatupeshawu. Nenku tuakapangadija bua kuenza muetu muonso bua kushala mu muaba wetu utuvua tuenzela mudimu.” James Linton, udi mu Japon, wakamba ne: tshivua tshimuambuluishe yeye tshivua “dikala ne bana betu bakavua benze bu-misionere.” Mudimu wa bu-misionere mmushindu muimpe wa kusadila Yehowa ne kulama mikoko yende.
Nuepuke tshipupu tshidi tshishipa bantu mu nyuma
Theodore Jaracz wa mu Kasumbu Kaludiki, wakajikija mu kalasa ka muanda-mutekete ka Gilada mu tshidimu tshia 1946, wakenza muyuki wa ndekelu uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “Tuditatshishayi bua kushala ne muoyo mu nyuma.” Kumpala wakanji kuamba mudi malu a tshikisu enzeka miaba ya bungi pa buloba, pashishe kulejaye ne: lelu bipupu bibiabibi bidi bifikila bantu.
Muanetu Jaracz wakumvuija ‘tshipupu’ ne “dibutuka” (mu Musambu wa 91) bidi bisamishe ne bishipe miliyo mivule ya bantu mu nyuma miaba yonso. Diabolo ne ndongoluelu wende mubi mbitangalaje ngenyi idi mifuane tshipupu, mishindamene pa mamanya ne dinanga dinekesha dia bintu bia ku mubidi, bua kutekesha ne kushipa bantu mu nyuma. Kadi Yehowa udi utujadikila ne: tshipupu etshi katshiakukuata muntu “udi musombe mu tshisokomenu tshia Nzambi Mutambe Bunene wa mulu” to.—Musambu 91:1-7.
Muanetu Jaracz wakamba ne: “Lutatu lunene ludiku ndua kushala bakole mu ditabuja; kushala mu muaba wa bukubi. Katuena mua kufuana basekianganyi badi ‘kabayi ne bumuntu bua mu nyuma’ to. Ke tshilumbu tshidiku lelu etshi. Ntshilumbu tshidi tshitukuata tuetu bonso badi mu bulongolodi bua Nzambi. Tshidi kabidi mua kunukuata mu mudimu wenu wa bu-misionere.” (Yuda 18, 19, NW) Kadi bakambila ba-misionere aba ne: bavua mua kulama bimpe bumuntu buabu bua mu nyuma miaba idibu babatume. Tshilejilu, bakababela bua kutangila mushindu udi bana betu batantamana mu ditunga dia Russie, mu Asia ne mu matunga a mu Afrike, nansha mudiku dikandika, buluishi bukole, tuseku, ditangalaka dia malongesha a dibenga kuikalaku dia Nzambi ne malu adibu bababanda nawu. Ne misangu ya bungi, kudi kabidi ntatu ya ku mubidi, mikebesha kudi mvita ya bisa ne dipangila dia bintu bidibu nabi dijinga.
Padiku butekete kampanda bua mu nyuma, “bidi bikengela kukeba kudibu bufimine ne kubujikija ne mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi.” Bakafila bilejilu bia mu Bible. Bakakankamija Yoshua bua kubala mukanda wende wa Mikenji ne dîyi dia panshi-panshi dituku dionso. (Yoshua 1:8) Pakapetabu mukanda wa Mikenji mu matuku a Yoshiya, Yehowa wakabenesha bantu pakatumikilabu mêyi avuamu. (2 Bakelenge 23:2, 3) Timote uvua mumanye mifundu minsantu katshia ku buana buende. (2 Timote 3:14, 15) Bena Beloya kabavua anu bateleji bimpe patupu to; bavua ne “mioyo milenga” bualu bavua bakonkonona mifundu dituku dionso. (Bienzedi 17:10, 11, MML) Ne Yezu Kristo udi tshilejilu tshitambe bunene tshia muntu uvua mumanye Dîyi dia Nzambi ne wakenza nadi mudimu.—Matayo 4:1-11.
Bua kujikija, Muanetu Jaracz wakabela ne musangelu ba-misionere aba bapiabapia ne: “Mpindieu nudi balongolola bua kukumbaja mudimu wenu wa bu-misionere. Ne nudi ne bua kuya mitantshi mile mu matunga a bungi a pa buloba. Binuapeta malu adi mua kunupangisha bua kushala ne bukole bua mu nyuma, kanulekedi tshintu nansha tshimue tshinupesha ditanaji bua kukumbaja tshinukadi bapangadije bua kuenza. Nuye kuyisha ne lukunukunu, nusake bakuabu bua kuidikija ditabuja dienu, ne netusambile nenu pamue bua Yehowa alame bantu banudi nulongesha ne muoyo anu bu mudiye mutulame. Mu mushindu’eu ba bungi bakuabu nebepuke tshipupu tshia mu nyuma tshidi tshitangalake buloba bujima mpindieu. Nebalue kutudi bua kuvudija bungi bua badi benza disua dia Yehowa. Yehowa anubeneshe bua kukumbaja tshipatshila etshi.”
Kunyima kua mulombodi mumane kubala mioyo ivua mifumine mu matunga mashilangane a pa buloba bujima, dîba dia kupesha balongi mapolome abu diakafika. Kunyima, bakabala mukanda wa musangelu uvua balongi bafunde bua kuleja dianyisha diabu. Ee, bavua ne dianyisha kudi Yehowa ne kudi bulongolodi buende bua malu a pa buawu avuabu babalongeshe ne bua muvuabu babatume bu ba-misionere “too ne ku ntengu ya buloba.”—Bienzedi 1:8, MMM.
[Kazubu mu dibeji 29]
Malu adi atangila balongi
Bungi bua matunga adibu bafumine: 11
Bungi bua matunga adibu babatume: 24
Bungi bua balongi: 48
Bungi bua mabaka: 24
Muayene wa bidimu: 34
Muayene wa bidimu mu bulelela: 17
Muayene wa bidimu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba: 12
[Tshimfuanyi mu dibeji 26]
Kalasa ka 107 ka Gilada, Tshilongelu tshia Bible tshia Watchtower
Mu liste udi kuinshi eku, mbabale milongo bituadijile kumpala baya panyima, ne mbafunde mêna bituadijile ku dia bakaji baya ku dia balume mu mulongo wonso.
1. Peralta, C.; Hollenbeck, B.; Shaw, R.; Hassan, N.; Martin, D.; Hutchinson, A. 2. Edwards, L.; Vezer, T.; Ceruti, Q.; Entzminger, G.; D’Aloise, L.; Baglieri, L. 3. Knight, P.; Krause, A.; Kasuske, D.; Rose, M.; Friedl, K.; Nieto, R. 4. Rose, E.; Backus, T.; Talley, S.; Humbert, D.; Bernhardt, A.; Peralta, M. 5. D’Aloise, A.; Humbert, D.; Dunn, H.; Gatling, G.; Shaw, J.; Ceruti, M. 6. Baglieri, S.; Krause, J.; Hollenbeck, T.; Martin, M.; Bernhardt, J.; Hutchinson, M. 7. Backus, A.; Dunn, O.; Gatling, T.; Vezer, R.; Knight, P.; Hassan, O. 8. Nieto, C.; Talley, M.; Friedl, D.; Kasuske, A.; Edwards, J.; Entzminger, M.