Yehowa udi ukokesha ne luse
BAKOKESHI bavule mu miyuki ya bantu mbatumike ne bukokeshi kabayi luse bua kukengesha babakokedi. Kadi, Yehowa wakaleja dishilangana mu disungula tshisamba kampanda—Izalele—ne mu ditshikokesha ne luse.
Patshivua bena Izalele ku bupika mu Ejipitu wa kale, Yehowa wakumvua miadi yabu ya dilomba diambuluisha. ‘Mu makenga abu onso yeye wakumvua dikenga, . . . mu dinanga diende ne mu dibafuila diende dia luse yeye wakabapikula.’ (Yeshaya 63:9) Yehowa wakapandisha bena Izalele, kubapesha biakudia bia mu tshishima ne kubafikisha mu buabu buloba.
Ngikadilu wa Yehowa wa luse wakamueneka kabidi mu mikenji ivuaye mupeshe tshisamba etshi. Wakatumina bena Izalele dîyi bua kuikala ne luse kudi bana ba nshiya, bakaji bakamba ne benyi. Kabavua ne bua kuendela mushinga pambidi pa balema.
Mikenji ivua ilomba bua kuleja luse kudi aba bavua mu dikenga. Bapele bavua mua kupumbulula budimi panyima pa dinowa. Bavua balekelangana mabanza mu tshidimu tshia Nsabatu (tshia muanda-mutekete). Mu tshidimu tshia Jibilé (tshia 50) bavua ne bua kupingaja buloba buonso bua bumpianyi buvuabu bapane. Mukanda kampanda udi ulonda ne: “Mu Izalele, kamuvua bushuwa tusumbu tua milongo ya bantu mu ngumvuilu wa lelu.” “Ku ntuadijilu kua diasa diabu mu ditunga, bena Izalele bonso bavua ne nsombelu usua kuenza wa muomumue.” (Ancient Israel—Its Life and Institutions)—Lewitiki 25:10; Dutelonome 15:12-14; 24:17-22; 27:18.
Idikijayi luse lua Yehowa
Basadidi ba Nzambi mbalombola kudi luse luende. Tshilejilu, mu malu a kale, bamue bakalenge bapiabapia bavua bashipa bantu bavua bashale ba mu dîku dia mukalenge uvua kumpala kuabu. Kadi Davidi, musadidi wa Yehowa kakenza nanku. Pakafua Mukalenge Shaula, Davidi wakakuba Mefibosheta, muikulu ne mupianyi wa Shaula, uvua mushale ne muoyo. “Muk[a]lenge [“wakumvua luse bua,” NW] Mefibosheta, muana wa Yonatana, muana wa Shaula.”—2 Samuele 21:7.
Kakuena muntu mukuabu udi muidikije luse lua Yehowa bu muakenza Yezu. Bivule bia ku bishima biende bivua bisaka kudi luse lua buena Nzambi. Umue musangu muena nsudi wakamusengelela wamba ne: “Unkezulaku bu wewe mua kusua.” Luse kukuata Yezu ne kumulengaye wamba ne: “Ndi musue; kezukaku.” (Markuse 1:40-42, MMM) Musangu mukuabu misumba ya bantu yakalonda Yezu. Munkatshi mua diyumbakana adi, Yezu kuteya ntema kudi balume babidi bampofo bavua bela mbila ne: “‘Mfumu, muana wa Davide, tufuilaku luse!’ . . . Luse kukuatalu Yezu, kubalengaye pa mesu, diakamue bobo kutabala.”—Matewuse 20:29-34, MMM.
Misumba minene ya bantu kayakatekesha nyanji ya Yezu bua bakuabu nansha. Bualu bavua bashale mutantshi mule kabayi badie, wakamba musangu mukuabu ne: “Ndi ne bantu aba luse.” Nenku wakabadiisha mu tshishima. (Mâko 8:1-8) Pavua Yezu wendakana, kavua anu ulongesha misumba ya bantu, kadi uvua utangila kabidi bivuabu bakengela. (Matayo 9:35, 36) Panyima pa diendakana edi, Yezu ne bayidi bende kabakapeta dîba dia kuikisha nansha bua kudia kuine. Muyuki wa mu Bible udi utuambila ne: “Kubuelabo mu buatu, kuya kupengama muaba uvua kauyi bantu. Babamona baya, ba bungi kumanyabo. Kumukabo mu bimenga biabo bionso lukasa, kudianjilabo kumpala kua Yezu ne balongi bende. Yezu upatuka mu buatu, kumonaye musumba munene wa bantu. Luse kumukuata, bualu bavua bu mikoko kayiyi ne mulami, kutuadijaye kubalongesha mutantshi mule.”—Markuse 6:31-34, MMM.
Malu avua alenga Yezu ku mutshima kaavua anu mabedi ne bupele bua bantu, kadi nsombelu wabu wa mu nyuma. Balombodi babu bavua bendela mushinga pambidi pabu, ke bua tshinyi ‘luse luvua lukuata Yezu.’ Muaku wa tshiena-Greke mukudimuna ne: “luse kumukuata” udi umvuija “kumvua bia munda binyenga.” Yezu uvua bushuwa muntu muena luse!
Luse mu bulongolodi ebu bua tshikisu
Yezu Kristo udi mpindieu Mukalenge wa Bukalenge bua mu diulu bua Yehowa. Anu bu muakenzaye mu Izalele wa kale, lelu’eu Nzambi udi ukokesha bantu bende ne luse. ‘Yehowa wa misumba udi wamba ne: Buobu nebikale banyi, mu dituku dindi ngenza malu aa, nebikale bantu banyi nkayanyi mene; meme nembafuile luse.’—Malaki 3:17.
Aba badi basue kupeta luse lua Yehowa badi ne bua kuidikija njila yende. Bushuwa, tudi mu bulongolodi mudi bantu baditatshisha bikole bua kukuba nsombelu wabu kupita diambuluisha aba badi mu dikenga. Bantu badi mu bukokeshi misangu mivule batu bipatshila lupetu pa kulengulula bukubi bua bena mudimu ne basumbi ba bintu. Mu 2 Timote 3:1-4, Bible udi umvuija mu mushindu mujalame malu a nsombelu wa tshikondo tshietu etshi adi mumbushe luse mu mitshima ya bantu bavule batambe.
Kadi, tudi pamu’apa mua kupeta mpunga ya kulejila luse. Tudiku mua kupesha bena mutumba netu dikuatshisha kampanda didibu bakengela anyi? Kudiku muntu udi usama utudi mua kukumbula anyi? Tudiku mua kukankamija aba badi babungame, pa kulonda mubelu eu: “Nukoleshe badi ne mitshima yamba ku[p]anga, nukuatshishe badi batekete” anyi?—1 Tesalonike 5:14.
Luse nelutuambuluishe kabidi bua kuepuka dikolesha malu padi bakuabu benza bilema. Mbatuambile ne: ‘Difika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi; nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekelela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’—Efeso 4:31, 32.
Luse nelutuambuluishe bua kuepuka nginyikilu wa ditumika bibi ne bukokeshi buetu. Bible udi wamba ne: ‘Luatayi mutshima wa luse, ne wa dikuatshisha, ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu.’ (Kolosai 3:12) Mutshima wa kudipuekesha udi utuambuluisha bua kuditeka pa muaba wa aba batudi tulombola. Kuikala muena luse kudi kumvuija kuikala mudipuekeshi ne mutshintshikidi pamutu pa kuikala mukole bua kusankisha. Dienzeja mudimu biakane kadiena ne bua kuikala kabingila bua kuangata bantu bu bitupa bia patupu bia tshiamu kampanda. Kabidi, mu dîku balume bena luse badi bavuluka ne: bakaji babu badi ngesu mitambe butekete. (1 Petelo 3:7) Kuelangana meji pa tshilejilu tshia Yezu tshia luse kudi mua kutuambuluisha mu bionso ebi.
Bu muvua Yezu uditatshisha bikole bua bantu mu mudimu wende wa pa buloba, tudi mua kujadika se: mpindieu udi Mukokeshi muena luse, ne neatungunuke ne kuikala nenku. Musambu 72 mmudianjile kuamba bualu buende ne: ‘Yeye nealumbuluile bapele bilumbu biabu, neasungile bana ba badi bakengela bintu, neatshibule mukengeshi wabu bitupa bitupa. Yeye neikale ne bukokeshi ku mâyi manene too ne ku mâyi manene makuabu, ne ku Musulu wa Pelata too ne ku mfudilu kua buloba. Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi.’—Musambu 72:4, 8, 13.
Dîyi dia Nzambi ndidianjile kuamba ne: ‘Nealumbuluishe bapele ne buakane, neakose bilumbu bia badi ne kalolo pa buloba ne kulumbulula kuakane. . . . Neashipe bantu babi.’ Kunyima kua diumvuija mushindu wikala mene bamue bantu ba tshikisu, bafuane nyama mua kushintulula njila yabu, mulayi eu udi utungunuka ne: ‘Kabiena bienzela bikuabu bintu bibi, kabiena bishipa bikuabu, mu mukuna wanyi wa tshijila wonso; bualu bua buloba nebuikale bûle tente ne kumanya kua Yehowa, bu mudi mâyi a mu mâyi manene abuikila miaba yawu yonso.’ (Yeshaya 11:4-9) Mulayi eu udi ulaya bushuwa nsangilu wa buloba bujima wa bantu badi bamanye Yehowa ne bidikija njila yende ya luse!