TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/6 dib. 30-31
  • Nkonko ya babadi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nkonko ya babadi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Bintu bia muomumue
  • Mudimu wa Yezu wa diyisha mu Peleya
    Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
  • Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kupandishibua?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Udi mupete “nyuma wa bulelela” anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Mbimpe tudienzeje bikole bua kushala mu bulelela
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2019
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/6 dib. 30-31

Nkonko ya babadi

Yezu wakabela ne: “Dienzejayi bikole nuenu bine bua kubuelela ku tshiibi tshibulakane, bualu ba bungi, ndi nnuambila, nebakebe mua kubuela, kadi kabakuikala ne mushindu.” (Luka 13:24, NW) Ntshinyi tshivuaye musue kumvuija, ne mmunyi mudi mubelu eu utumika lelu’eu?

Tudi mua kutamba kumvua bimpe mvese eu udi ukoka ntema pa kukonkonona muaba ne dîba divuabu bambe mêyi adimu. Ngondo bu isambombo kumpala kua lufu luende, Yezu uvua mu Yeruzaleme mu mufikilu wa dijidila ntempelo dia tshiakabidi. Wakakula muvuaye mulami wa mikoko ya Nzambi, kadi kulejaye patoke ne: bena Yuda mu ka-bujima kabu kabavua munkatshi mua mikoko eyi bualu bakabenga bua kuteleja. Pakambaye ne: yeye ne Tatuende bavua “tshintu tshimue,” bena Yuda bakambula mabue bua kumuasa. Wakanyemena ku Pereya dinsambu dia Yordane.​—Yowanese 10:1-40, MMM.

Kuine aku muntu kampanda wakebeja ne: “Mfumu, bantu bapanda nebikale bungi bukese anyi?” (Lukase 13:23, MMM) Alu luvua lukonko luakanyine bua kuelaye, bualu bena Yuda ba musangu au bavua bitaba ne: anu bantu bungi butshintshika ke bavua bakanyine lupandu. Bua mmuenenu wabu eu, ki mbikole bua kumanya bavuabu belela meji se: ke bavua benza bungi bukese ebu. Mmunyipu muvuabu badidinga, bu mudi malu akalonda pashishe aleja!

Munkatshi mua bidimu bitue ku bibidi, Yezu uvua munkatshi muabu, ulongesha, wenza bishima ne ufila mpunga wa kuluabu bapianyi ba Bukalenge bua mu diulu. Kuvua tshipeta kayi? Buobu, ne nangananga bamfumu babu, bavua baditumbisha bua muvuabu ndelanganyi ya Abrahama ne muvuabu bikale ne Mikenji ya Nzambi. (Matayo 23:2; Yone 8:31-44) Kadi kabavua mua kujingulula ne kuitaba dîyi dia Mulami Mulenga. Bivua bienze bu se: kumpala kuabu kuvua tshiibi tshiunzulula, ne kubuelamu kuvua ne difutu dinene dia kulua bena Bukalenge, kadi bakabenga. Anu bungi bukese patupu, nangananga bantu ba nsombelu mishadile, ke bakateleja mukenji wa Yezu wa bulelela, kuitababu ne kumulamatabu.​—Luka 22:28-30; Yone 7:47-49.

Dituku dia Pentekoste wa 33 B.B., bantu aba bakese ke bavua bakanyine bua kuedibua manyi a spiritu. (Bienzedi 2:1-38) Kabavua munkatshi mua benji ba malu mabi batela kudi Yezu bavua ne bua kudila ne kusumakaja mênu abu bua dipangila mua kuitaba mpunga mubunzuluila.​—Luka 13:27, 28.

Nenku, mu siekele wa kumpala “ba bungi” bavua bena Yuda mu ka-bujima kabu, ne nangananga bamfumu ba bitendelelu. Bantu aba bavua bamba muvuabu basue bulenga bua Nzambi​—kadi bivua bilondeshile anu mêyi-makulu ne njila yabu, ki mbia Nzambi nansha. Ku lunga luseke, bantu “bungi bukese” bakitaba ne disankidila dia muoyo umue bua kuikala bena mu Bukalenge bakalua bela manyi ba mu tshisumbu tshia bena nkristo.

Mpindieu tangila ditumika ne mubelu eu dialabale bikole didi dienzeka mu matuku etu aa. Bantu bungi kabuyi kubala badi babuela mu ekleziya ya mu Bukua-buena-nkristo mbalongesha ne: nebaye mu diulu. Kadi, dijinga edi ki ndishindamene pa malongesha majalame a mu Mifundu. Bu muvuabi bua bena Yuda kumpala, bantu aba mbasue bulenga bua Nzambi bilondeshile anu majinga abu nkayabu.

Kadi mu tshikondo tshietu etshi kudi bantu bungi bukese badi bitabe ne budipuekeshi mukenji wa Bukalenge, badilambule kudi Yehowa ne bakanyine bulenga buende. Ebi mbibafikishe ku dilua ‘bana ba mu bukalenge.’ (Matayo 13:38) Bakatuadija kubikila “bana” aba bela manyi mu Pentekoste wa 33 B.B. Bantemu ba Yehowa mbambe katshia kuonso aku ne: tshijadiki tshia malanda a Nzambi ne bantu bende tshidi tshileja ne: mu nshindamenu wa malu, bena mu kasumbu ka mu diulu bakadi babikila. Pa nanku, aba badi balonge bulelela bua mu Bible bidimu bidi panshi ebi mbumvue ne: ditekemena dia muoyo wa kashidi pa buloba bua mparadizu ndiunzuluila bantu mpindieu. Bantu aba mbafike ku divula kupita bashadile ba ku bena nkristo bela manyi badi benda bakepela, badi bushuwa ne ditekemena dia kuya mu diulu. Luka 13:24 kêna ukuata mudimu bangabanga bua aba badi kabayi batekemene bua kuya mu diulu, kadi udi bushuwa ne mibelu ya meji buabu buobu.

Mu ditubela bua kudienzeja bikole tuetu bine, Yezu kavua musue kuamba ne: yeye anyi Tatuende badi bateka bipumbishi mu njila wetu bua kutujika. Kadi mu Luka 13:24 tudi tumvua ne: malu-malomba a Nzambi adiku bua kumbusha aba badi kabayi bakanyine. Tshiambilu “dienzejayi bikole nuenu bine” tshidi tshiumvuija diluangana, dienza muetu muonso. Nenku tudi mua kudikonka ne: ‘Ntu ngenza muanyi muonso anyi?’ Tudi mua kuela Luka 13:24 mu tshiambilu ne: ‘Ndi ne bua kudienzeja bikole meme muine bua kubuelela ku tshiibi tshibulakane bualu ba bungi nebakebe bua kubuela kadi kabakuikala ne mushindu. Nenku ndi bulelela ndienzeja bikole meme muine anyi? Ndi bu muena manaya mu tshipalu tshia kale udi wenza muende muonso bua kupeta difutu anyi? Muena manaya wa mushindu’eu kêna mua kuikala ne mitshima ibidi, ubiangata ne bilele. Ke muntu ngenza anyi?’

Mêyi a Yezu adi aleja ne: bamue badi mua kukeba bua ‘kubuelela ku tshiibi’ anu dîba didibu basue, benda bitekete mudibu basue. Mmuenenu wa nunku udi mua kuikala ne buenzeji kudi Bantemu muntu pa nkayende. Bamue badi mua kuela meji ne: ‘Ndi mumanye bena nkristo badifile bakenza muabu muonso munkatshi mua bidimu bivule, badipangisha amue malu a bungi; pabi, too ne tshikondo tshia lufu luabu, nshikidilu wa ndongoluelu eu mubi wa malu katu muanji kulua. Nenku bidi mua kuikala bimpe bua meme kutekesha lubilu, kuikala ne nsombelu wa pa tshibidilu.’

Mbipepele bua kuela meji mushindu’au, kadi mbia meji bushuwa anyi? Tshilejilu, bapostolo bakela meji mushindu’au anyi? Nansha kakese. Bakafila biabu bionso bua ntendelelu mulelela​—too ne ku lufu luabu. Tshilejilu, Paulo wakamba ne: ‘[Kristo] nyeye utudi tuamba. Bua bualu ebu kabidi ndi ngenza mudimu bikole, ndi ntshinta bikole bu mudi kuenzeja kuende kudi kuenza munda muanyi mu bukole.’ Pashishe wakafunda ne: ‘Bua bualu ebu tudi tuenza mudimu mukole ne tudi tutshinta, bua tuakatekemena Nzambi udi ne muoyo, udi Musungidi wa bantu bonso, kadi mutambe kuikala Musungidi wa badi bamuitabuja.’​—Kolosai 1:28, 29; 1 Timote 4:10.

Tudi bamanye ne: Paulo wakenza bualu buimpe menemene mu didienzeja bikole yeye muine. Mmunyipu mudi yonso wa kutudi mua kuikala ne disanka bua kupeta mushindu wa kuamba bu muakamba Paulo ne: ‘Ngakaluangana mvita mimpe, ngakajikija tshidikijilu tshia lubilu, ngakalamata ditabuja.’ (2 Timote 4:7) Nenku mu diumvuangana ne mêyi a Yezu mafunda mu Luka 13:24, yonso wa kutudi udi mua kudikonka ne: ‘Ntu ndifila ne lukunukunu ne mitalu anyi? Eyowa, ntu pa tshibidilu mfila tshijadiki tshikole tshia se: ndi nteleja mubelu wa Yezu wa se: “Dienzejayi bikole nuenu bine bua kubuelela ku tshiibi tshibulakane anyi”?’

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu