Nshapita Wa Muanda Mukulu
Bakamusungila Mukana mua Ntambue!
1, 2. (a) Mmunyi muvua Dayawesha muena Madai mulongolole ampire wende mudiundisha? (b) Umvuija midimu ne bukokeshi bivua nabi milopo.
BABULONA ukavua mukuluke! Lumu luvuaye nalu lua bukokeshi bua bukole lukavua luenze bidimu lukama luakajimina mu mêba makese patupu. Mpindieu tshikondo tshipiatshipia tshiakatuadija: tshia bena Madai ne bena Pelasa. Bu muvuaye mupingane Beleshasâ mu nkuasa wa bukalenge, Dayawesha muena Madai uvua mpindieu ne mudimu mukole wa kulongolola ampire wende mudiundisha.
2 Umue wa ku midimu ya kumpala yakatuadija Dayawesha uvua wa kuteka milopo 120. Badi bamba ne: bantu bavua benza mudimu eu bavua pamu’apa babasungula munkatshi mua balela ba mukalenge. Nansha biobi nanku, mulopo yonso uvua ulombola distrike dinene anyi tshitupa tshikese tshia ampire. (Danyele 6:1) Munkatshi mua midimu ivuaye nayi muvua wa dilambuisha bitadi ne wa difila milambu mu lubanza lua mukalenge. Nansha muvua muleji-mpala wa mukalenge ulua kumukontolola mu bikondo kampanda bilongolola, mulopo uvua ne bukokeshi bua bungi. Muanzu wende uvua umvuija ne: “mukubi wa Bukalenge.” Mu provense wende, bavua bangata mulopo bu mukalenge tshilolo, muikale ne bukokeshi pabuipi ne buonso.
3, 4. Bua tshinyi Dayawesha uvua wanyisha Danyele, ne mmuanzu kayi wakamupesha mukalenge eu?
3 Mmudimu kayi uvua Danyele mua kuenza mu bukalenge bupiabupia ebu? Dayawesha muena Madai uvuaku mua kupesha muprofete mukulakaje eu pansio, ukavua musangu au ne bidimu makumi tshitema ne pamutu anyi? Nansha kakese! Dayawesha uvua mujadike ne: Danyele uvua mumanyishe bimpe menemene dikuluka dia Babulona, ne didianjila kumanyisha bualu bua nunku divua dilomba bujinguludi buvua kabuyi bua kudi bantu. Kabidi, Danyele ukavua mupete dimanya divule bua bungi bua bidimu bivuaye muenze mudimu ne bisumbu kabukabu bia bapika bavua mu Babulona. Dayawesha uvua musue kusomba mu ditalala ne bantu ba mu ditunga edi divuaye ufuma ku ditshimuna. Ke bualu kayi uvua ukeba muntu wa meji ne dimanya bu bia Danyele bua ikale nende pabuipi. Bua kuenzaye mudimu kayi?
4 Bivua mua kukemesha bikole bu Dayawesha musungule Danyele mupika muena Yuda bua ikale mulopo. Kadi elabi meji muvua bantu mua kuikala bajukile kuulu pakamanyisha Dayawesha dipangadika diende dia kuteka Danyele umue wa ku bangovena basatu bavua ne bua kutangila milopo! Pa kumbusha dimuteka ngovena nunku, Danyele ‘wakatamba kutumba,’ kupitaye bangovena nende bakuabu. Bushuwa, uvua ne ‘lungenyi lupite bule.’ Dayawesha uvua mene ne dijinga dia kumupesha muanzu wa bukavula-mbedi.—Danyele 6:2, 3.
5. Ntshinyi tshiakumvua bangovena bakuabu ne milopo bua muanzu wakapeshabu Danyele, ne mbua tshinyi?
5 Bangovena bakuabu ne milopo bavua ne bua kuikala bafike munda bikole. Kabavua mua kuitaba lungenyi lua kuteka Danyele ku mutu kuabu to, bualu kavua muena Madai peshi muena Pelasa anyi wa mu dîku dia mukalenge nansha! Mmunyi muvua Dayawesha mua kubandisha muntu wa ku ba bende umupesha muanzu wa mushindu’eu, ulekela bantu ba mu ditunga diende, ne bena mu dîku diende dine? Bualu ebu buvua bumueneka kabuyi buakane to. Kakuyi mpata, milopo eyi yakamona kabidi ne: lulamatu lua Danyele luvua ne bua kubapangisha bua kutungunuka ne bilele bia dibila ne dikosangana mishiku. Nansha nanku, bangovena aba ne milopo kabakapeta bukole bua kuleja Dayawesha bualu ebu to. Kadi Dayawesha yeye uvua wangata Danyele ne mushinga wa bungi.
6. Mmunyi muvua bangovena ne milopo bakebe bua kunyanga lumu lua Danyele, ne bua tshinyi bualu ebu buakapangila?
6 Nunku bena tshididi aba ba mukawu bakela tshifufu. Bobu kukeba ‘bualu bua kubanda nabu Danyele bua muanda wa mu dikokesha diende dia bukalenge.’ Bavuaku mua kumupisha bua mushindu uvuaye wenza midimu yende anyi? Uvua wibila anyi? Bangovena ne milopo kabakasangana Danyele ne bualu anyi dipanga mu mushindu uvuaye wenza midimu yende nansha. Ke bobu kuela meji ne: ‘Katuena tusangana bualu bua kubanda nabu Danyele eu, anu bituabukeba mu mikenji ya Nzambi wende.’ Nunku bena malu a muinshi-muinshi aba bakela kabidi tshifufu. Bavua bela meji ne: musangu eu bavua ne bua kujikija tshilumbu tshia Danyele bua kashidi.—Danyele 6:4, 5.
BADI BELA TSHIFUFU BUA KUSHIPA MUNTU
7. Ndungenyi kayi luvua bangovena ne milopo bapeshe mukalenge, ne mmushindu kayi wakalulejabu?
7 Bangovena ne milopo tshisumbu “bakadisangisha” kumpala kua Dayawesha. Muaku wa mu tshiena-Alama udibu bangate muaba eu udi umvuija tshimvundu tshikole. Bidi bimueneka ne: bantu aba bakaleja bu bavua ne bualu bua lukasa lukasa bua kukuatshila Dayawesha. Bavua mua kuikala bele meji ne: mukalenge kavua pamu’apa mua kubenga lungenyi luabu bu bobu bamulejalu ne dishindika bu muanda uvua ulomba bua yeye kuenza bualu bua lukasa lukasa. Ke bobu kuya diakamue ku kendela kabu, bamba ne: ‘Ba-gouverneur bonso ba mu bukalenge, balumbuluishi, milopo, bena meji ne bakokeshi bakapunga dîyi dimue ne: Mukalenge ajadike mukenji, ele mukandu mukole, wamba ne: Muntu yonso walomba bualu kudi nzambi mukuabu anyi kudi muntu mukuabu mu matuku makumi asatu, kayi ubulomba kuudi nkayebe, mukalenge, bamuele mu buina bua ntambue.’a—Danyele 6:6, 7.
8. (a) Bua tshinyi Dayawesha wakamona mukenji wakamuambilabu bua kuela umusankisha? (b) Ntshipatshila kayi tshilelela tshivua natshi bangovena ne milopo?
8 Mikanda ya miyuki ya kale idi ijadika ne: bavua bangata bakalenge ba mu Mesopotamia bu banzambi ne bavua babatendelela. Ke bualu kayi lungenyi elu luakasankisha Dayawesha bikole. Uvua mua kuikala kabidi mumone buimpe bukuabu bua mukenji eu. Vuluka ne: Dayawesha uvua muntu wa ku ba bende ne muenyi kudi bantu bavua mu Babulona. Mukenji mupiamupia eu uvua mua kumujadika bu mukalenge, ne uvua mua kusaka bantu ba bungi menemene bavua basombele mu Babulona bua bobu kulamata ne kutua bukalenge bupiabupia ebu nyama ku mikolo. Kadi pakafila bangovena aba ne milopo lungenyi lua kuela mukenji eu, buonso buabu kabavua bakeba disanka dia mukalenge to. Tshipatshila tshiabu tshilelela tshivua tshia kukuata Danyele, bualu bavua bamanye ne: uvua ne tshibidilu tshia kusambila Nzambi misangu isatu ku dituku kumpala kua madidishi munzulula a nzubu wende wa kuulu.
9. Bua tshinyi mukenji mupiamupia kauvua mua kutatshisha bantu ba bungi bavua kabayi bena Yuda?
9 Mukandu eu wa kubenga kusambila munga muntu uvuaku mua kutatshisha bisumbu bionso bia batendeledi ba mu Babulona anyi? Kabivua anu nanku to, bualu mukandu eu uvua ne bua kuenza anu ngondo umue patupu. Kabidi, anu bantu bakese bavua kabayi bena Yuda ke bavua mua kumona ditendelela muntu bua tshikondo kampanda bu ditupa ku mikenji ya Nzambi. Mumanyi mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Kutendelela Mukalenge kakuvua bualu buenyi kudi bantu bavule ba mu matunga muvuabu batendelela mpingu to; ne ke bualu kayi pakambilabu bena Babulona bua kupesha mutshimunyi (Dayawesha muena Madai) lumu luvuabu ne bua kupesha nzambi kampanda, bakitaba bualu ebu ne lukasa. Anu bena Yuda nkayabu ke bavua kabayi mua kuitaba bualu bua mushindu’eu to.”
10. Mmunyi muvua bena Madai ne bena Pelasa bangata mukenji muela kudi mukalenge wabu?
10 Nansha nanku, bantu bavua balue kudi Dayawesha aba bakamulomba bua ‘ajadike mukandu eu, afunde dîna diende pa mukanda udi ne mukenji eu, bua muntu kamanyi mua kuwandamuna, bu mudi mukenji wa bena Madai ne bena Pelasa, udi kauyi mua kukudimuka.’ (Danyele 6:8) Kale mu matunga a kudi dîba dipatukila, bavua bangata bualu buvua mukalenge musue bu buvua kabuyi kutontolola. Ke bualu kayi bantu bavua anu ne lungenyi lua se: mukalenge kavua mua kuenza tshilema to. Nansha mukenji uvua mua kushipesha bantu bavua kabayi ne bualu bavua anu ne bua kuutumikila!
11. Ntatu kayi ivua mukenji uvua Dayawesha muele mua kukebela Danyele?
11 Dayawesha wakatua tshiala bua kujadika mukenji eu kayi welaku meji bua Danyele to. (Danyele 6:9) Pakatuaye tshiala nunku, kavua mumanye ne: uvua witaba lufu lua muena mudimu wende uvuaye mutambe kunanga. Bushuwa, Danyele uvua mujadike ne: mukenji au uvua ne bua kumukebela ntatu.
BADI BENZEJA DAYAWESHA BUA KUFUNDILA DANYELE TSHIBAWU
12. (a) Ntshinyi tshiakenza Danyele diakamue pakumvuaye bua mukenji mupiamupia au? (b) Mbanganyi bavua bamone Danyele, ne mbua tshinyi?
12 Mutantshi eu Danyele kumvuaye bua mukenji au uvua welela bantu mikalu bua kusambila. Ke yeye kubuela diakamue mu nzubu muende ne kubandaye mu nzubu wa kuulu, muvua madidishi munzulula ku luseke lua ku Yelushalema.b Danyele kubangaye kusambila Nzambi mu nzubu eu “bu muakadiye wenza diambedi.” Danyele uvua mua kuikala muele meji ne: uvua nkayende, pinapu bena tshitungu abu bavua bamumone. “Bakadisangisha” diakamue, bikale ne tshiji anu muvuabu natshi pakayabu kuyikila ne Dayawesha. Mpindieu bavua bamone bualu ebu ne mêsu abu abidi: Danyele uvua ‘utendelela ne ulomba malu kumpala kua Nzambi wende.’ (Danyele 6:10, 11) Bangovena ne milopo bonso bavua mpindieu ne bijadiki bivuabu bakeba bua kumona mua kufunda Danyele kudi mukalenge.
13. Ntshinyi tshiakaya baluishi ba Danyele kuambila mukalenge?
13 Baluishi ba Danyele bakebeja Dayawesha ne budimu ne: ‘Wewe mukalenge, kuakufunda dîna diebe pa mukanda wamba ne: Muntu yonso walomba bualu kudi nzambi mukuabu anyi kudi muntu mukuabu mu matuku au makumi asatu, kayi ubulomba kuudi nkayebe, mukalenge, bamuele mu buina bua ntambue anyi?’ Dayawesha kubandamuna ne: ‘Muanda eu udi wa bushuwa, bu mudi mukenji wa bena Madai ne bena Pelasa, udi kauyi mua kukudimuka.’ Mpindieu bena tshitungu aba kuambabu diakamue bualu buvua buenzeke. ‘Danyele au udi umue wa bapika ba bena Yuda, kêna ukunemeka, mukalenge, anyi mukandu uwakujadika ne dîna diebe, kadi utshidi utendelela misangu isatu ku dituku ku dituku.’—Danyele 6:12, 13.
14. Bilondeshile mudibi bimueneka, bua tshinyi bangovena ne milopo bakabikila Danyele ne: ‘umue wa bapika ba bena Yuda’?
14 Kabuvua bualu bua mpukapuka to pavua bangovena ne milopo babikile Danyele ne: ‘umue wa bapika ba bena Yuda.’ Bilondeshile mudibi bimueneka, bavua basue kuleja ne: Danyele eu uvua Dayawesha mupeshe muanzu munene nunku uvua patupu mupika muena Yuda. Bavua bamona ne: bu muvuaye mupika, uvua ne bua kuikala muinshi mua mukenji au, nansha bikala mukalenge uvua umuangata mushindu kayi!
15. (a) Ntshinyi tshiakenza Dayawesha pakumvuaye lumu luvuabu bamutuadile kudi bangovena ne milopo? (b) Mmunyi muakalua bangovena ne milopo kuleja kabidi ne: bavua bapetula Danyele?
15 Pamu’apa bangovena ne milopo bavua batekemene bua se: mukalenge uvua mua kubapesha difutu bua mudimu wa ditentekela uvuabu benze. Bikalabi bivua nanku, bavua ne bua kukema mu katupa kakese aku. Dayawesha wakalubakana bikole bua lumu luvuabu bamutuadile. Pamutu pa kufikilaye Danyele munda anyi kumuela diakamue mu buina bua ntambue, Dayawesha wakenza dituku dijima ukeba anu bua kumupandisha. Kadi kakuvua mushindu to. Mutantshi eu, bena tshitungu aba kupinganabu, ne dikamakama dionso kubangabu kulomba mutu wa Danyele.—Danyele 6:14, 15.
16. (a) Bua tshinyi Dayawesha uvua unemeka Nzambi wa Danyele? (b) Ntshinyi tshivua Dayawesha mutekemene pa bidi bitangila Danyele?
16 Dayawesha wakamona ne: kavua ne tshikuabu tshia kuenza to. Kakuvua mushindu wa kushipa mukenji au anyi wa kufuila Danyele luse bua ‘bubi’ buende nansha. Ke Dayawesha kuambilaye Danyele ne: “Nzambi webe ûdi utendelela ku dituku ku dituku akusungile.” Bivua bimueneka ne: Dayawesha uvua unemeka Nzambi wa Danyele. Yehowa ke uvua mupeshe Danyele bukole bua kumanyisha dikuluka dia Babulona. Nzambi uvua mupeshe kabidi Danyele “lungenyi lule menemene” luakenza bua se: ikale mushilangane ne bakuabu bangovena. Pamu’apa Dayawesha uvua mumanye ne: bidimu bia bungi kumpala, Nzambi umue eu ukavua mupandishe bena Ebelu basatu mu tshikutu tshia kapia kakole. Pamu’apa, mukalenge eu uvua mutekemene bua se: Yehowa uvua mpindieu mua kusungila Danyele, bualu Dayawesha kavua ne mushindu wa kushintulula mukenji uvuaye yeye nkayende mutue tshiala nansha. Ke bualu kayi bakela Danyele mu buina bua ntambue.c Pashishe, ‘bakalua ne dibue, bakaditeka ku mushiku wa buina bua ntambue; ne mukalenge wakalamikapu tshimanyishilu tshiende ne tshia milopo yende, bua muntu kamanyi mua kukudimuna bualu [nansha] bumue bua mu malu akakuata Danyele.’—Danyele 6:16, 17.
MALU ADI AKUDIMUKA
17, 18. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: bualu buvua bufikile Danyele buakabungamija Dayawesha? (b) Ntshinyi tshiakenzeka pakapingana mukalenge ku buina bua ntambue mu dinda dia dituku diakalonda?
17 Dayawesha wakapingana kuende mikaba mikoseke. Kabakalua ne bimbi ba mijiki kumpala kuende to, bualu kavua ne tshilunji tshia muntu ukeba bua kujikija lutetuku nansha. Dayawesha wakatshisha butuku bujima kengelee, kujilaye ne biakudia. ‘Tulu tuakumuka ku mêsu kuende.’ Patshiatshia, Dayawesha kutukilaye ku buina bua ntambue. Kuelaye lubila ne dîyi dia dibungama ne: ‘Danyele, mutendeledi wa Nzambi udi ne muoyo, Nzambi webe, uudi utendelela ku dituku ku dituku, wakumanya mua kukusungila mukana mua nyama ya ntambue anyi?’ (Danyele 6:18-20) Tshiakamukemesha bikole ne kumupesha disulakana ntshia se: wakumvua dîyi dimuandamuna!
18 ‘Mukalenge, wikale ne muoyo tshiendelele.’ Pakelaye mukalenge muoyo ne mêyi aa a kanemu, Danyele wakaleja ne: kavua mumulamine munda to. Uvua mumanye ne: bangovena ne milopo ke bavua bamukebele makenga aa, kadi ki mmukalenge Dayawesha to. (Tangila Matayo 5:44; Bienzedi 7:60.) Danyele kutungunukaye wamba ne: ‘Nzambi wanyi wakutuma muanjelu wende, wakusuika mbanga ya ntambue, ne kayakungenzela bibi; bualu bua bakunsangana tshiyi ne dipila kumpala kuende; ne kumpala kuebe, mukalenge, tshiakuenza bualu bubi.’—Danyele 6:21, 22.
19. Mmunyi muvuabu bashime Dayawesha kudi bangovena ne milopo?
19 Mêyi aa avua ne bua kuikala malenge kuondo ka muoyo ka Dayawesha bikole! Uvua mumanye bimpe menemene ne: Danyele kavua muenze bualu bubi nansha bumue bua kumuelabu mu buina bua ntambue. Dayawesha uvua mujadike bimpe ne: bangovena ne milopo bavua belele Danyele tshifufu bua kumushipesha, ne bavua badingakaje mukalenge bua bobu kumona mua kukumbaja bipatshila biabu bibi. Mu diamba diabu dia se: ‘ba-gouverneur bonso ba mu bukalenge’ bavua bitabe bua kuelabu mukenji eu, bavua basua kuleja ne: bavua baleje pende Danyele bualu ebu. Dayawesha uvua ne bua kutangila tshilumbu tshia bena mashimi aba pashishe. Kadi tshia kumpala wakatuma dîyi bua bapatule Danyele mu buina bua ntambue. Bualu bua tshishima: Danyele kavua ne kaputa nansha kamue pambidi to!—Danyele 6:23.
20. Ntshinyi tshiakafikila baluishi ba Danyele ba meji mabi abu?
20 Bu muvua Danyele muikale bimpe mpindieu, Dayawesha uvua ne bualu bukuabu bua kuenza. ‘Mukalenge wakela dîyi diende ne: Balue ne bantu aba bakabanda Danyele, babele mu buina bua ntambue, bobu bine, bana babu baledibue ne bakaji babu. Diambedi kabayi banji kufika panshi pa buina mene, ntambue yakabapita bukole, yakatshibula mifuba yabu yonso bitupa bitupa.’d—Danyele 6:24.
21. Ndishilangana kayi divua pankatshi pa Mikenji ya Mose ne bimue bibidilu bia kale pa bidi bitangila tshiakenzelabu bena mu mêku a bantu bavua benze bibi?
21 Kushipa batungidianganyi aba ne bakaji babu ne bana babu kabidi kudi mua kumueneka bu bualu bua tshikisu tshikole menemene. Mikenji ivua Nzambi mufile ku bianza bia muprofete Mose ivua yamba ne: ‘Batatu kabafuidi bana babu, ne bana kabafuidi batatuabu: muntu yonso adifuile bua malu mabi ende.’ (Dutelonome 24:16) Kadi, mu bimue bibidilu bia kale, kuvua tshilele tshia kushipa muenji wa bibi pamue ne bena mu dîku diende pavua bubi buende buikale bunene. Pamu’apa mukalenge eu uvua muenze nanku bua bena mu mêku au kabalu kukeba bua kudisombuela pashishe. Bushuwa, ki n’Danyele uvua muenze bua bashipe bena mu mêku a bangovena aba ne milopo nansha. Pamu’apa uvua mubungame bua dikenga divua bantu babi aba bakebele mêku abu.
22. Mmukenji kayi mupiamupia wakela Dayawesha?
22 Bangovena ne milopo bavua belele Danyele meji mabi kabavuaku kabidi to. Dayawesha wakela mukenji, wamba ne: ‘Ndi ngela mukenji ne: Mu nseke yonso ya bukalenge bundi nkokesha, bantu bazakale, bikale ne ditshina kumpala kua Nzambi wa Danyele; bualu bua yeye udi Nzambi wa muoyo, udiku tshiendelele; bukalenge buende mbukalenge budi kabuyi mua kubutudibua kashidi, bukokeshi buende nebuikaleku too ne ku nshikidilu kua malu onso. Yeye udi upandisha, udi usungila, udi uleja bimanyinu, udi wenza malu a kukema mu diulu ne panshi pa buloba; nyeye wakusungila Danyele kudi nyama ya ntambue.’—Danyele 6:25-27.
TUSADILAYI NZAMBI KU DITUKU KU DITUKU
23. Ntshilejilu kayi tshidi Danyele mushiye pa bidi bitangila mudimu wende wa bianza, ne mmunyi mutudi mua kumuidikija?
23 Danyele mmushile basadidi bonso ba Nzambi ba lelu tshilejilu tshilenga. Misangu yonso ngikadilu wende kavua ne kadiwu to. Ku mudimu wende wa bianza, Danyele uvua muntu wa ‘kueyemenyibua, ne kabakasangana ditupakana anyi dipanga munda muende.’ (Danyele 6:4) Mu mushindu wa muomumue, muena Kristo udi ne bua kuikala ne tshisumi ne kanemu ku mudimu wende wa bianza. Abi kabiena bisua kumvuija ne: udi ne bua kufuila ku mudimu bua kupeta mfranga peshi kukeba anu bua kuikala ku mutu kua bakuabu nansha. (1 Timote 6:10) Bible udi ulomba muena Kristo bua enze mudimu wende bimpe ne muoyo mujima, ‘bu udi wenzela Mukalenge.’—Kolosai 3:22, 23; Tito 2:7, 8; Ebelu 13:18.
24. Mmunyi muakaleja Danyele ne: kavua witaba bualu buvua bubengangana ne ntendelelu wende?
24 Danyele kavua witaba bualu buvua bubengangana ne mikenji ya ntendelelu wende to. Bantu bonso bavua bamanye ne: uvua ne tshilele tshia kusambila. Kabidi, bangovena ne milopo bavua bamanye bimpe ne: Danyele uvua wangata ntendelelu wende ne mushinga wa bungi. Bavua batuishibue bua se: uvua ne bua kutungunuka ne malu ende avuaye wenza pa tshibidilu nansha bobu bele mukenji uvua uakandika. Etshi ntshilejilu tshilenga bua bena Kristo ba mu tshikondo tshietu etshi! Bobu pabu mbamanyike bua mudibu bateka ntendelelu wa Nzambi pa muaba wa kumpala. (Matayo 6:33) Bantu badi ne bua kumona muanda eu patoke, bualu Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Munya wenu uteme ku mêsu kua bantu, bamone midimu yenu mimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.’—Matayo 5:16.
25, 26. (a) Ntshinyi tshidi bamue mua kuamba bua bualu buakenza Danyele? (b) Bua tshinyi Danyele wakamona dishintulula tshibidilu tshiende bu dikeba mua kushipa mukenji wa Nzambi?
25 Bamue badi mua kuamba ne: Danyele uvua mua kuikala muepuke dikenga edi bu yeye musambile Yehowa mu musokoko matuku au 30. Kabidi, ki mbambe ne: bua Nzambi kuteleja muntu bidi bikengela anu yeye muikale muaba kampanda peshi muimane ta musombe mushindu kansanga nansha. Udi mene ne bukokeshi bua kujingulula meji adi mu mutshima wa muntu. (Musambu 19:14) Pabi Danyele wakamona dishintulula dionso dia tshibidilu tshiende bu dikeba mua kutupa ku mikenji ya Nzambi. Bua tshinyi?
26 Bu muvua bantu bamanye bimpe ne: Danyele uvua ne tshibidilu tshia kusambila, ntshinyi tshivuabu mua kuamba bu yeye mulekele musangu umue? Bantu bavua bamona bualu ebu bavua mua kuamba diakamue ne: Danyele uvua utshina bantu ne mukenji wa mukalenge uvua mupite mukenji wa Yehowa. (Musambu 118:6) Kadi Danyele wakaleja ku malu akenzaye ne: uvua mulamate anu Yehowa nkayende. (Dutelonome 6:14, 15; Yeshaya 42:8) Bushuwa, mu dienza malu aa Danyele kakapepeja mukenji wa mukalenge nansha. Kadi, kakasokoma peshi kushipa mukenji wa Nzambi to. Danyele wakatungunuka anu ne kusambila mu nzubu wende wa kuulu, “bu muakadiye wenza diambedi” kumpala kua mukalenge kuelaye mukenji eu.
27. Mmunyi mudi basadidi ba Nzambi lelu mua kuikala bu Danyele mu (a) dikokela bakokeshi badi ku mutu? (b) ditumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu? (c) didienzeja bua kusomba ne bantu bonso mu ditalala?
27 Lelu tshilejilu tshia Danyele tshidi mua kupesha basadidi ba Nzambi dilongesha. Badi ‘[bakokela] bakokeshi badi ku mutu’ mu ditumikila mikenji ya ditunga diabu. (Lomo 13:1) Kadi padi mikenji ya bantu ibengangana ne ya Nzambi, bantu ba Yehowa badi balonda tshilejilu tshia bapostolo ba Yezu, bakamba ne dikima dionso ne: ‘Butudi nabu mbua kutumikila mêyi a Nzambi kumpala kua mêyi a bantu.’ (Bienzedi 5:29) Padibu benza nenku, bena Kristo kabena basaka bantu bua kujula tshimvundu anyi kutombokela mbulamatadi to. Kadi tshipatshila tshiabu tshidi anu tshia kusomba mu ditalala ne bantu bonso, bua se: ‘bikale ne muoyo mupole polaa ne mutalale talalaa mu buimpe buonso ne mu bunême buonso.’—1 Timote 2:1, 2; Lomo 12:18.
28. Mmu ngumvuilu kayi muvua Danyele musadile Yehowa “ku dituku ku dituku”?
28 Misangu ibidi mijima Dayawesha wakamba ne: Danyele uvua wenzela Nzambi mudimu “ku dituku ku dituku.” (Danyele 6:16, 20) Muaku wa mu tshiena-Alama udibu bakudimune “ku dituku ku dituku” udi umvuija “kuenda kunyunguluka mu tshijengu.” Udi ufila lungenyi lua tshitangu peshi tshijengu tshidi katshiyi ne ndekelu, anyi tshintu tshidi anu tshitungunuke. Lulamatu lua Danyele luvua mushindu’au. Luvua lulonda njila kampanda mumanyike. Kakuvua dielakana bua kumanya tshivua Danyele mua kuenza pavuaye upeta mateta, nansha owu manene peshi makese. Uvua ne bua kutungunuka anu mu njila ukavuaye mulonde kukavua bidimu bia bungi: wa lulamatu lukole kudi Yehowa.
29. Mmasanka kayi adi basadidi ba Yehowa ba lelu mua kupeta bobu balonde tshilejilu tshia lulamatu tshia Danyele?
29 Basadidi ba Nzambi ba lelu mbasue kuidikija Danyele. Bushuwa, mupostolo Paulo wakabela bena Kristo bonso bua kuidikijabu tshilejilu tshia balume ba kale bavua batshina Nzambi. Bua ditabuja, ‘bakenza malu makane, bakapeta milayi,’ ne (pamu’apa uvua wakula bua Danyele), “bakabuikila mukana mua nyama ya ntambue.” Tuetu badi basadila Yehowa lelu, tulejayi ditabuja ne tshisumi bia buena bia Danyele, ne ‘[tunyemayi] ne kutantamana tshidikijilu tshia lubilu tshidi tshitekibue kumpala kuetu.’—Ebelu 11:32, 33; 12:1.
[Mêyi adi kuinshi]
a Mifundu ya kale idi ijadika ne: “buina bua ntambue” buvua mu Babulona, ne idi ileja ne: misangu mivule bakokeshi ba kudi dîba dipatukila bavua ne miaba ivuabu bamunyina nyama ya luonji.
b Nzubu wa kuulu uvua muaba uvua muntu mua kupengamena pavuaye musue kuikala muaba uvua kauyi mukodi.
c Buina bua ntambue buvua mua kuikala nzubu wa muinshi mua buloba muikale ne ditubu ku mutu. Bidi bimueneka ne: nzubu eu uvua ne biibi bivuabu bakangula bua kubuejamu nyama.
d Muaku “bakabanda” mbaukudimuine ku muaku wa mu tshiena-Alama udibu mua kukudimuna kabidi ne: “bakashiminyina.” Bualu ebu budi buleja meji mabi avua nawu baluishi ba Danyele.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Bua tshinyi Dayawesha muena Madai wakapangadika bua kupesha Danyele muanzu munene?
• Ntshifufu kayi tshibi tshiakela bangovena ne milopo? Mmushindu kayi uvua Yehowa mupandishe Danyele?
• Ntshinyi tshiudi mulonge mu dituma ntema ku tshilejilu tshia lulamatu tshia Danyele?
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 114]
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 121]
[Tshimfuanyi mu dibeji 127]
Danyele wakasadila Yehowa “ku dituku ku dituku.” Ke muudi wenza pebe anyi?