KATAK 7

Ewõr Ke Nejũm̦ Ej Jum̦aik Eok?

1, 2. (1) Ta waanjoñak eo Jijej ear kwal̦o̦k ñan jet iaan ri tõl in kabuñ ro an Ri Ju ro? (2) Ta eo waanjoñak in an Jijej ej katakin kõj kõn jo̦dikdik ro?

JEJJO raan m̦okta jãn an kar Jijej mej, ear kwal̦o̦k juon waanjoñak ñan jet iaan ri tõl in kabuñ ro an Ri Ju ro. Ear ba: “Innem ewi ami l̦õmn̦ak kõn men in? Juon em̦m̦aan ewõr ruo nejin l̦addik. Ear ilo̦k ñan ippãn l̦eo erũtto im ba, ‘Nejũ, kwõn etal in jerbal ilo jikin kallib in kũreep en̦ rainin.’ Ak ear uwaak im ba, ‘Ijjab kõn̦aan,’ ak tokãlik ear ukot an l̦õmn̦ak im ilo̦k ñan jikin kallib in kũreep eo. Innem jemãer ear ilo̦k ñan ippãn l̦eo juon nejin im ba ejja men ko wõt. L̦eo edik ear uwaak im ba, ‘Eokwe, ij etal,’ ak ear jab etal. Wõn iaan l̦õm̦aro ruo ear kõm̦m̦an men eo jemãn ekõn̦aan?” Ri tõl in kabuñ ro an Ri Ju ro rar uwaake Jijej im ba: “L̦eo erũtto.”—Matu 21:28-31, UBS.

² Ke Jijej ear kwal̦o̦k waanjoñak eo ñan ri tõl ro, ear kajjioñ kaalikkar ñan er bwe rejjab kajejjet jerbal eo aer ñan Anij. Rar ãinwõt l̦eo edik kõnke rar kallim̦ur bwe renaaj kõm̦anm̦an ankilaan Anij ak rar jab kajejjet kallim̦ur eo aer. Bõtab, waanjoñak in ebar em̦m̦an ñan jemãn im jinen ajri ro. Elõñ ro ewõr nejier rej riiti waanjoñak in im kile bwe Jijej ear lukkuun mel̦el̦e kõn ta ko rej wal̦o̦k ilo juon baam̦le. Ear jel̦ã bwe epen mel̦el̦e kõn l̦õmn̦ak ko an jo̦dikdik ro im epen jel̦ã kõn ta ko renaaj kõm̦m̦ani ilo aer rũttol̦o̦k. Ñan waanjoñak, juon jo̦dikdik emaroñ bõt im nana, ak el̦ak rũttol̦o̦k, eoktak im juon eo me em̦m̦an im ejel̦ã kun̦aan. Jej aikuj keememej wõt men in ilo ad naaj etale katak in me ej kwal̦o̦k kõn an jet jo̦dikdik ro jum̦ae jemãer im jineer.

TA KO JUON RI JUM̦AE EJ KÕM̦M̦ANI?

3. Etke rũtto ro rejjab aikuj m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe jo̦dikdik ro nejier rej rinana im ri jum̦ae?

³ Jet iien, kwõmaroñ roñ kõn an jo̦dikdik ro jum̦ae im kainepataik jemãer im jineer. Bõlen ewõr baam̦le kwõjel̦ã kake me jo̦dikdik ro rebõt im kõn̦kõm̦m̦an ñan jemãer im jineer. Meñe ãindein, ak ejjab mel̦el̦ein bwe jo̦dikdik rein rej aolep rinana im ri jum̦ae. Bareinwõt, jet iien epen mel̦el̦e etke jet ajri rej jum̦ae im jet rejjab, meñe rej jãn juon wõt baam̦le. El̦aññe rũtto ro rej kile bwe juon iaan jo̦dikdik ro nejier ej jino oktak im juon rinana im ri jum̦ae, ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani? Ñan uwaake men in, jej aikuj m̦okta mel̦el̦e kõn ta ko juon ri jum̦ae ej kõm̦m̦ani.

4-6. (1) Ta ko juon ri jum̦ae ej kõm̦m̦ani? (2) Ta eo rũtto ro rej aikuj keememej ñe jo̦dikdik ro nejier rejjab pokake er jet iien?

⁴ Juon ri jum̦ae ej juon eo me aolep iien em̦akoko in pokake. Armej in ejjab kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ewõr aer maroñ ioon im ñan ro me ekkar bwe en pokake er. Ñe ajri ro rej bõt, ejjab mel̦el̦ein bwe er ri jum̦ae. Ewõr jet iien ajri ro renaaj “kõm̦m̦ani men ko rewaan” ak men ko rebõd. (Jabõn Kõnnaan 22:15, UBS) Mel̦el̦ein men in bwe ewõr iien ko me ajri ro renaaj bõt ak jab pokake jemãer im jineer ak ro jet. Men in ekkã an wal̦o̦k ñe ajri ro rej jino jo̦dikdik. Ilo tõre eo me juon ajri ej rũttol̦o̦k im erom jo̦dikdik, ej wal̦o̦k oktak ko ilo ãnbwinnin im eñjake ko an. Iien kein rej jet iien ko reppen ñan jo̦dikdik ro kõnke elõñ oktak ko rej wal̦o̦k ñan er. Eñin unin ekkã an pen an rũtto ro im jo̦dikdik ro nejier aenõm̦m̦an ippãn doon. Enañin aolep iien, rũtto ro rejjab kõn̦aan bwe en m̦õkaj an ajri ro nejier rũttol̦o̦k. Bõtab, enañin aolep jo̦dikdik ro rekõn̦aan bwe en m̦õkaj aer rũttol̦o̦k.

⁵ Juon jo̦dikdik me ej juon ri jum̦ae ej kõjekdo̦o̦n aolep men ko me jemãn im jinen rar katakini. Mel̦el̦ein ke men in bwe ñe ajri ro rejjab pokake jet iien, rũtto ro remaroñ kajju ba bwe ajri rein rej ri jum̦ae? Jaab. Ñan waanjoñak, jet ajri rejjab lukkuun kõn̦aan katak Baibõl̦ ke rej dik, ak ejjab mel̦el̦ein bwe rej ri jum̦ae. Kõn men in, el̦aññe ewõr nejũm̦, kwõn jab m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe ajri ro nejũm̦ rej ri jum̦ae im rinana.

⁶ Aolep jo̦dikdik ro rej ke jum̦ae jemãer im jineer? Ejjab. Ilo m̦ool, ewõr jet wõt jo̦dikdik ro me elukkuun l̦e jãn joñan aer nana im rej jum̦ae jemãer im jineer. Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani el̦aññe juon iaan ro nejier ejjab bõjrak jãn an jum̦ae er? Jenaaj etale men in ilo katak in. Bõtab m̦okta, jen lale ta ko rej kõm̦m̦an bwe juon jo̦dikdik en jum̦ae.

UNIN AN JET JO̦DIKDIK RO JUM̦AE

7. Ta men ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe ajri ro ren jum̦ae?

⁷ Juon iaan un ko unin an jo̦dikdik ro jum̦ae ej kõnke jej mour ilo jukjukun pãd in enana an Setan. Baibõl̦ ej ba bwe ‘aolepen lal̦ in ej pãd ium̦win pein Rinana eo.’ (1 Jon 5:19, UBS) Kõnke lal̦ in epãd ium̦win maroñ eo an Setan, eobrak kõn men ko renana me Kũrjin ro rej aikuj kõjparok er jãni. (Jon 17:15) El̦apl̦o̦k an nana armej ro ilo raan kein jãn kar iien ko etto. (2 Timote 3:1-5, 13) Rũtto ro rej aikuj katakin, kakkõl, im kõjparok ro nejier. El̦aññe rejjab kõm̦m̦ani men kein, enaaj pidodo an ro nejier po ippãn armej ro renana ilo jukjukun pãd in an Setan. (Epesõs 2:2) Bar juon men emaroñ kõm̦m̦an bwe jo̦dikdik ro ren jum̦ae ej ro rej aetõl er. Baibõl̦ ej ba: “Eo ej kõm̦m̦ao ippãn ro ri bwebwe, enaaj jorrããn kake.” (Jabõn Kõnnaan 13:20) Jet ajri ro rej aetõl ro renana kõnke jemãer im jineer rejjab lale im kõjparok er. Ñan waanjoñak, jet rũtto ro rej jilkinl̦o̦k ajri ro nejier ñan jikin ko rettol̦o̦k bwe ren jikuul̦. Bar jet rej bõktok ro nukwier me rejjab karejar ñan Jeova bwe ren jokwe ippãer. El̦aññe jo̦dikdik eo nejũm̦ ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im aetõl im kõm̦m̦ao ippãn ro me enana kõm̦m̦an ko aer, enaaj pidodo an po ippãer. Rũtto ro rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ ro nejier ñan kile bwe wãween eo wõt remaroñ lo jeraam̦m̦an ilo mour ko aer ej ñe rej l̦oori naan in kakapilõk ko an Anij.​—Aiseia 48:17, 18.

8. Ta ko remaroñ kõm̦m̦an bwe juon ajri en jum̦ae jemãn im jinen?

⁸ Bar juon iaan un ko unin an jo̦dikdik ro jum̦ae ej kõn men ko renana me rej wal̦o̦k ilowaan baam̦le ko aer. Ñan waanjoñak, el̦aññe juon em̦m̦aan ej kõkadekdek, kõjerbal uno ko rekkajjoor, ak m̦an kõrã eo pãleen, men in emaroñ jelõt ajri ro nejin. Meñe jemãn ak jinen ajri ro rejjab kõm̦m̦ani men kein, ak el̦aññe ajri ro rejjab kile an jemãer im jineer kaorõk er, remaroñ jino jum̦aik er. Bõtab, ewõr jet jo̦dikdik ro rej jum̦ae meñe jemãer im jineer rej l̦oore naan in kakapilõk ko an Anij im meñe rej kaorõk er im kõjparok er jãn jorrããn. Etke jo̦dikdik rein rej jum̦ae? Kõnke rejjab weeppãn im er bar ri jerawiwi. Paul ear ba: “Ãinwõt kõn juon armej [Adam], jerawiwi ear del̦o̦ñ ilo lal̦, im mej kõn jerawiwi; im ãindein mej ear itok ioon armej otemjej, bwe er otemjej rar jerawiwi.” (Rom 5:12) Kõn an kar Adam jum̦ae Anij, aolep ro ineen rej ri jerawiwi. Jet jo̦dikdik ro rej make kããlõt in jum̦ae jemãer im jineer, ãinwõt an kar Adam kõm̦m̦ane ñan Jeova.

RUO MEN KO RŨTTO RO REJJAB AIKUJ KÕM̦M̦ANI

9. Ta men ko ruo rejjab jim̦we me rũtto ro rej kõm̦m̦ani im emaroñ kõm̦m̦an bwe ajri ro nejier ren jum̦aik er?

⁹ Bar juon men me ej kõm̦m̦an bwe jo̦dikdik ro ren jum̦ae ej ñe ejjab jim̦we wãween an jemãer im jineer lale im katakin er. (Kolosse 3:21) Ewõr ruo men ko rejjab jim̦we ñan an rũtto ro kõm̦m̦ani ñan ro nejier. Kein kajuon ej ñe jemãn im jinen ajri ro rej lel̦o̦k kien ko reppen ñan ro nejier im elukkuun eddo wãween aer kajeik er. Im kein karuo ej ñe rej kõtl̦o̦k wõt bwe ro nejier ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make ak rejjab kajim̦we im kauweik er. Jet iien epen an rũtto ro katakin im kauwe ajri ro nejier ilo jim̦we. Unin an pen ej kõnke aolep ajri im oktak jãn doon. Ewõr jet ajri me epidodo an jemãer im jineer katakin im kauweik er, ak ebar wõr jet me epen aer katakin im kauweik er. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k ruo waanjoñak ko me jemaroñ katak jãni. Kein kajuon ej Ilai, em̦m̦aan eo me ear jab kaje im kauwe ro nejin. Kein karuo ej Rihoboam, eo me ear lukkuun pen kien ko an. Waanjoñak kein renaaj jipañ kõj ñan jel̦ã ta ko rej wal̦o̦k ñe ejjab jim̦we wãween an rũtto ro lale im katakin ro nejier.

10. Meñe Ilai ear bũrij l̦apl̦ap im ear tiljek ilo jerbal ko an, etke ejjab juon joñak em̦m̦an ñan ro me ewõr nejier?

¹⁰ Ilo iien ko etto, ear wõr juon bũrij l̦apl̦ap an Israel me ear wõr nejin. Etan bũrij in ej Ilai im etan l̦õm̦aro nejin ej Hophni im Pinehas. Kõnke Ilai ear bũrij ium̦win 40 iiõ, ejjel̦o̦k pere bwe ear lukkuun jel̦a kõn kien ko an Anij. L̦ein ear niknik im tiljek ilo an kõm̦m̦ane jerbal in an im emaroñ kar katakin l̦õm̦aro nejin kõn kien ko an Anij. Meñe ãindein, ak el̦ap an kar Ilai kõtl̦o̦k wõt bwe l̦õm̦aro nejin ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. Hophni im Pinehas rar bar jerbal in bũrij. Bõtab, Baibõl̦ ej ba bwe “rar armej nana,” kõnke rar l̦õmn̦ak wõt kõn kõn̦aan ko aer im rar l̦õñ. L̦õm̦arein rar kõm̦m̦ani men ko renana ijo me armej ro rar itok im kabuñ ñan Jeova ie. Meñe Ilai ear jel̦ã ak ear mijak in jol̦o̦k er jãn jerbal in bũrij. Ear kõnnaan jidik ñan l̦õm̦arein, ak ear jab lel̦o̦k kaje ñan er. Ilai ear kõtl̦o̦k bwe l̦õm̦arein nejin ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. Men in ej kaalikkar bwe el̦apl̦o̦k an kar mijak im kautiej l̦õm̦arein nejin jãn Anij. Eñin unin l̦õm̦aro nejin rar jab mijak in jum̦ae kien ko an Jeova im kõm̦m̦ani men ko renana. Tokãlik, aolepen baam̦le eo an Ilai ear iioon jorrããn.​—1 Samuel 2:12-17, 22-25, 29, UBS; 3:13, 14, UBS; 4:11-22, UBS.

11. Ta eo ro me ewõr nejier remaroñ katak jãn joñak eo enana an Ilai?

¹¹ Meñe l̦õm̦aro nejin Ilai rar rũtto ke men kein rar wal̦o̦k, ak ej lõñ wõt men ko jemaroñ katak jãn bwebwenato in. Jej kile joñan an kauwõtata ñe rũtto ro rejjab kajim̦we ro nejier ak rej kõtl̦o̦k wõt bwe ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. (Lale Jabõn Kõnnaan 29:15, UBS.) Jet rũtto ro rej l̦õmn̦ak bwe el̦aññe rej yokwe ajri ro nejier, rej aikuj kõtl̦o̦k bwe ajri ro ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. Eñin unin jet rũtto rejjab kõm̦m̦an kien ñan ajri ro nejier. Bar jet rej kõm̦m̦an kien, ak ñe ajri ro nejier rej rupe kien kein, rũtto rein rejjab kajim̦we im kauweik er ñan jidik. Bareinwõt, rejjab kajim̦we im kauwe ajri ro nejier ñe rejjab l̦oori naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦. El̦aññe rũtto ro rej kõtl̦o̦k bwe ajri ro nejier ren kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make, ta eo emaroñ wal̦o̦k ñan ajri rein? Remaroñ oktak im jum̦ae jemãer im jineer kab jabdewõt eo me ewõr an maroñ ñan kajim̦we ak katakin er.​—Lale Ekklisiastis 8:11, UBS.

12. Ta bõd eo Rihoboam ear kõm̦m̦ane ke ear kiiñ?

¹² Joñak eo an Rihoboam ej kwal̦o̦k men eo juon me rũtto ro rej aikuj kõjparok bwe ren jab kõm̦m̦ane ñan ro nejier. Rihoboam ear kiiñ eo ãliktata an aolep bwij ko 12 ilo Israel, bõtab ear jab juon kiiñ em̦m̦an. L̦ein kar nejin Solomon. Armej ro an rar jab m̦õn̦õn̦õ kõnke elukkuun kar pen mour ium̦win kar kien ko an jemãn Rihoboam. Ke Rihoboam ear erom kiiñ, ear ke bũrom̦õj kõn armej rein? Ear jab. Ke jet iaan armej ro rar itok ñan ippãn Rihoboam im kajjitõk bwe en kõmeraikl̦o̦k kien ko ñan er, ear jab roñjake naan in kakapilõk ko an ro rerũtto. Ear wõnm̦aanl̦o̦k im kapenl̦o̦k wõt kien ko ñan armej ro. Kõn an kar kõm̦m̦ane men in, 10 iaan bwij ko ilo Israel rar jum̦aiki. Eñin unin aelõñ in Israel ear jepel im ruo m̦õttan.​—1 Kiiñ 12:1-21, UBS; 2 Kronikel 10:19, UBS.

13. Ta ko rũtto ro remaroñ kõm̦m̦ani bwe ren jab ãinwõt Rihoboam?

¹³ Jemãn im jinen ajri ro remaroñ katak jet men ko raorõk jãn joñak in enana an Rihoboam. Juon men me remaroñ katak ej bwe ren reilo̦k ñan Jeova bwe en ‘jipañ er.’ Rej kõm̦m̦ane men in ikijjeen aer jar im l̦oore naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ eo kõn wãween aer katakin ro nejier. (Sam 105:4, UBS) Rũtto ro rej aikuj lel̦o̦k ñan ro nejier kien ko ñan kõjparok er jãn jorrããn. Bõtab, ñe rej kõm̦m̦ane men in, ren kõm̦m̦ane ilo juon wãween me enaaj jipañ ajri ro nejier im eban kajorrããn er. Bok in Ekklisiastis 7:7 ej ba bwe lãj ak “kowadoñ ej kõm̦m̦an bwe juon ri mãlõtlõt en ãinwõt ri bwebwe.” El̦aññe rũtto ro rej lãj ñan ajri ro nejier im kõm̦m̦ani kien ko me relukkuun pen, ajri ro remaroñ jino l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãer im ejjel̦o̦k aer maroñ ñan kõm̦m̦ane jabdewõt men. Rũtto ro rej aikuj kaalikkar ñan jo̦dikdik ro nejier kõn ta ko ejekkar bwe ren kõm̦m̦ani. Bõtab, rej aikuj bar kõtl̦o̦k bwe jo̦dikdik ro nejier ren kõm̦m̦ani pepe ko ñan er make el̦aññe men kein rejjab n̦ae kien ko me rekar lil̦o̦k ñan er. Enañin aolep jo̦dikdik ro rej rũttol̦o̦k im jab jum̦ae el̦aññe jemãer im jineer rej kõm̦m̦ane men in.

MEN KO REMAROÑ JIPAÑ JO̦DIKDIK RO BWE REN JAB JUM̦AE

14, 15. Ta eo rũtto ro rej aikuj keememej ñe ajri ro nejier rej rũttol̦o̦k?

¹⁴ Rũtto ro rej m̦õn̦õn̦õ ñe rej loe an ajri ro nejier rũttol̦o̦k. Bõtab, ekkã aer inepata ñe ajri ro nejier rej jino jo̦dikdik im jino kõm̦m̦an pepe ñan er make. El̦aññe jet iien jo̦dikdik eo nejũm̦ ejjab kõn̦aan roñjake ak pokake eok, kwõn jab bwilõñ kõn men in. Keememej bwe kõttõpar eo an Kũrjin ro ej ñan jipañ ajri ro nejier bwe ren rũttol̦o̦k im jel̦ã lale er make im bwe ren karejar ñan Jeova.​—Lale 1 Korint 13:11; Epesõs 4:13, 14, UBS.

¹⁵ Jet iien rũtto ro rej aikuj kõtl̦o̦k an jo̦dikdik ro nejier kõm̦m̦an pepe ñan er make. Meñe emaroñ pen men in, ak rej aikuj keememej bwe ajri ro rej rũttol̦o̦k wõt ñan aer lale er make im kõm̦m̦ani pepe ko ilo mour ko aer. Ewõr jet jo̦dikdik ro me rej dik wõt ak rejel̦ã kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ãinwõt rũtto ro. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ke Kiiñ Josaia ear ‘em̦m̦an ded [enañin 15 an iiõ], ear jino kappukot Anij an Devid.’ Meñe Josaia ear jo̦dikdik wõt, ak ear jel̦ã kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ilo mour eo an.​—2 Kronikel 34:1-3.

16. Ta eo jo̦dikdik ro rej aikuj kile ñe rej make kõm̦m̦an pepe?

¹⁶ Ewõr men ko renana rej wal̦o̦k ñe ejjab jim̦we pepe ko jej kõm̦m̦ani. Eñin unin ñe rũtto ro rej kõtl̦o̦k an jo̦dikdik ro nejier kõm̦m̦an pepe, rej aikuj katakin er bwe ren kile ta ko remaroñ wal̦o̦k ñan er jãn pepe ko rej kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, rej aikuj kõtl̦o̦k bwe jo̦dikdik ro ren lo leen kõm̦m̦an im pepe ko rej make kõm̦m̦ani. Baibõl̦ ej ba bwe “juon armej enaaj m̦adm̦õd leen men ko wõt ear kalibwini.” (Galetia 6:7, UBS) Naan kein rej bar jejjet ñan jo̦dikdik ro. Jo̦dikdik ro reban pãd ium̦win pein jemãer im jineer ñan indeeo. Ak ta el̦aññe jo̦dikdik eo nejũm̦ ekõn̦aan kõm̦m̦ane juon men me elukkuun nana? Eokwe, kwõjjab aikuj kõtl̦o̦k an kõm̦m̦ane. Kwõmaroñ kõmel̦el̦eik jo̦dikdik eo kõn unin am̦ ba jaab, bõtab kwõj aikuj m̦ool wõt ñan naan eo am̦. Mel̦el̦ein men in bwe ñe em̦õj am̦ ba jaab, kwõn jab bar ukote. (Lale Matu 5:37.) Eaorõk bwe kwõn kõnnaan ilo mera im ilo jouj ñe kwõj kwal̦o̦k uwaak eo am̦ ñan jo̦dikdik eo nejũm̦. Etke? Kõnke Baibõl̦ ej ba: “Juon uwaak eo emera ej kadikl̦o̦k illu.”—Jabõn Kõnnaan 15:1, UBS.

17. Ta jet iaan men ko rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ani ñan jo̦dikdik ro nejier?

¹⁷ Ej menin aikuj bwe rũtto ro ren kauwe jo̦dikdik ro nejier ñe rej kõm̦m̦an bõd im likjab. Men in emaroñ lukkuun jipañ er, meñe jet iien redike. El̦aññe eokkutkut an rũtto ro ukoti kien ko aer, men in eban jipañ jo̦dikdik ro nejier. Bareinwõt, el̦aññe jo̦dikdik eo nejũm̦ ej juon eo me emmijakjak ak ejjookok, kwõmaroñ lel̦o̦k naan in rõjañ ko me renaaj jipañe im kakajoore. El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, enaaj dikl̦o̦k an immijakjak im ejjookok ñe erũttol̦o̦k. Ñe jo̦dikdik ro rej kate er ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an, ej menin aikuj bwe jemãer im jineer ren kwal̦o̦k aer lõke er.​—Lale Aiseia 35:3, 4, UBS; Luk 16:10, UBS; 19:17, UBS.

18. El̦aññe ewõr aenõm̦m̦an im yokwe ilowaan juon baam̦le, ta eo ekkã an wal̦o̦k ñan jo̦dikdik ro?

¹⁸ El̦aññe ewõr aenõm̦m̦an im yokwe ilowaan juon baam̦le, ekkã an ajri ro rũttol̦o̦k im jet armej ro me rem̦m̦an. (Epesõs 4:31, 32; Jemes 3:17, 18) Elõñ ajri ro rej dik im rũttol̦o̦k ilo baam̦le ko me ejjel̦o̦k aenõm̦m̦an ie kõn wõt an jemãer ak jineer kadek, lãj, im kõm̦m̦ani men ko jet renana. Meñe ãindein, ak elõñ iaan ajri rein rej rũttol̦o̦k im jet armej ro me rem̦m̦an. Eñin unin enaaj pidodol̦o̦k an jo̦dikdik ro rũttol̦o̦k im jet armej ro me rem̦m̦an el̦aññe ewõr aenõm̦m̦an im yokwe ilowaan baam̦le ko aer. Ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani el̦aññe kokõn̦aan bwe men in en wal̦o̦k ñan jo̦dikdik ro nejũm̦? Kwõj aikuj kõm̦m̦an kien ko rekkar ñan er, im kwõj aikuj l̦oor naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ ilo iien ko kwõj kajim̦we er. Bareinwõt, kwõj aikuj kõm̦m̦an bwe ro nejũm̦ ren kile bwe kwõj yokwe er, kaorõk er, im kokõn̦aan bõk am̦ iien ñan epaake er. El̦aññe kwõnaaj kõm̦m̦ani men kein ñan jo̦dikdik ro nejũm̦, kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ kõn men ko renaaj kõm̦m̦ani ñe rerũtto.​—Lale Jabõn Kõnnaan 27:11.

ÑE JO̦DIKDIK RO REJJAB ROÑJAKE

19. Ta eo jo̦dikdik ro rej aikuj kõm̦m̦ane ñe jemãer im jineer rej katakin im kauweik er?

¹⁹ El̦aññe em̦m̦an am̦ lale im katakin ajri ro nejũm̦, ewõr tokjãn ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k. Bok in Jabõn Kõnnaan 22:6 ej ba: “Kwõn katakin juon ajri ilo ial̦ eo en etal ie, im ñe erũtto ejãmin ilo̦k jãne.” Ak ewõr ke jo̦dikdik ro me rej wõnm̦aanl̦o̦k im jum̦ae meñe em̦m̦an an jemãer im jineer lale im katakin er? Aet. Meñe ej an rũtto ro eddo eo ñan katakin ro nejier, bõtab eoon ko jet ilo Baibõl̦ rej bar kwal̦o̦k bwe ej an jo̦dikdik ro eddo eo ñan “eo̦roñ” ak pokake jemãer im jineer. (Jabõn Kõnnaan 1:8) Men in ej kaalikkar bwe rũtto ro kab jo̦dikdik ro nejier rej aikuj jim̦or l̦oore naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ bwe en maroñ wõr wõt aenõm̦m̦an ilowaan baam̦le ko aer. El̦aññe rejjab kõm̦m̦ane men in, reban aenõm̦m̦an.

20. Ñe jo̦dikdik ro rej jirilo̦k im kõm̦m̦an bõd, ta eo rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ane?

²⁰ Ta eo rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ane ñe juon iaan jo̦dikdik ro nejier ej jirilo̦k im kõm̦m̦an bõd? Eokwe, rej aikuj keememej bwe jo̦dikdik eo nejier ej aikuj jipañ. El̦aññe rũtto ro rej bar keememej bwe jo̦dikdik in nejier ej dik wõt im edik an jel̦ã kab imminene kõn wãween mour, enaaj pidodol̦o̦k aer dãpij aer illu. Paul ear ba: “El̦aññe kom̦ij kile bwe juon ej kõm̦m̦an bõd, kom̦ ro kom̦ij mour kõn jetõb kom̦ij kajim̦we e, ijoke kom̦win kõm̦m̦ane ilo meanwõd.” (Galetia 6:1, UBS) Rũtto ro remaroñ l̦oore naan in kakapilõk kein ñe ro nejier rej jirilo̦k im kõm̦m̦ane juon bõd. Rej aikuj kõmel̦el̦eik ro nejier kõn unin an bõd men eo rar kõm̦m̦ane im ewi wãween bwe ren jab bar kõm̦m̦ane ejja bõd eo wõt. Ñe rũtto ro rej kõm̦m̦ane men in, rej aikuj kaalikkar ñan ajri ro bwe rejjab dike er. Men eo redike ej men eo enana me rar kõm̦m̦ane.​—Lale Jud 22, 23, UBS.

21. Ta eo rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ane el̦aññe jo̦dikdik ro nejier rej kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap?

²¹ Ta el̦aññe bõd eo an jo̦dikdik eo ej juon bõd el̦ap? Eokwe ñe ej wal̦o̦k men in, rũtto ro renaaj lukkuun kate er ñan jipañe jo̦dikdik in nejier bwe en kõm̦m̦an oktak. Ñe juon ilowaan eklejia eo ej kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, armej in ej aikuj ukel̦o̦k jãn bõd eo an im kepaak em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren jipañe. (Jemes 5:14-16, UBS) El̦aññe em̦õj an ukel̦o̦k jãn bõd eo an, em̦m̦aan ro me rej lale eklejia renaaj jipañe bwe en bar epaak kõtaan eo an ippãn Jeova. Ilo juon baam̦le, ej an rũtto ro eddo ñan jipañ im kajim̦we jo̦dikdik ro nejier ñe rej kõm̦m̦an bõd. Remaroñ aikuj kõnnaan kõn men in ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. El̦aññe juon iaan jo̦dikdik ro nejier rej kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap, rejjab aikuj n̦ooje men in jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia.

22. Ewi wãween an rũtto ro maroñ anõke Jeova ñe jo̦dikdik ro nejier rej kõm̦m̦ani bõd ko rel̦l̦ap?

²² Ejjab pidodo ñan rũtto ro ñe jo̦dikdik ro nejier rej kõm̦m̦ani men ko me relukkuun nana. Kõn an rũtto ro inepata im metak bũrueer, remaroñ kõn̦aan bũroñe jo̦dikdik ro nejier im m̦an er. Bõtab, el̦aññe rej kõm̦m̦ane men in, jo̦dikdik ro nejier renaaj lukkuun kũtõtõik er im kõn̦aan jum̦aik er. Keememej bwe wãween am̦ kõm̦m̦an ñan jo̦dikdik ro nejũm̦ ilo iien rot kein enaaj jelõt mour ko aer tokãlik. Bar keememej bwe ke armej ro doon Jeova rar kõm̦m̦an bõd, Jeova ear m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aer bõd ke rar ukel̦o̦k. Baibõl̦ ej ba: “‘Kom̦win itok kiiõ, im jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ippãn doon,’ Jeova ej ba, ‘Meñe bõd ko ami rej ãinwõt bũrõrõ, renaaj mouj ãinwõt jin̦o; meñe rebũrõrõ in wõt juon bũrõrõ el̦ap an eddo, renaaj ãinwõt kool̦an jiip.’” (Aiseia 1:18) Jeova ear pojak in jol̦o̦k an Ri Israel ro bõd. Men in ej juon joñak em̦m̦an ñan jemãn im jinen ajri ro!

23. Ñe juon jo̦dikdik ej kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, ta ko jemãn im jinen rej aikuj kate er ñan kõm̦m̦ani?

²³ Kate wõt eok ñan jipañ jo̦dikdik eo nejũm̦ bwe en bõjrak jãn bõd eo ear kõm̦m̦ane im kõm̦m̦an oktak. Kwõmaroñ kappok naan in kakapilõk ko jãn rũtto ro me ebar wõr nejier im rar lo tõprak ilo aer lale er. Kwõmaroñ bar kappok naan in kakapilõk jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo. (Jabõn Kõnnaan 11:14) Kate eok bwe kwõn jab m̦õkaj in ba ak kõm̦m̦ane jabdewõt men me emaroñ kõm̦m̦an an jo̦dikdik eo nejũm̦ illu im jab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak. Kwõj aikuj kate eok ñan dãpij am̦ illu. (Kolosse 3:8) Kwõn jab m̦õkaj in ebbeer. (1 Korint 13:4, 7, UBS) Meñe kwõj dike men eo enana me eo nejũm̦ ear kõm̦m̦ane, ak kwõj aikuj kwal̦o̦k wõt am̦ yokwe e im jab kũtõtõiki. Men eo eaorõktata ej bwe kwõn kate wõt eok bwe kõtaan eo am̦ ippãn Anij en epaak wõt im kwõn kõm̦m̦ane juon joñak em̦m̦an ñan jo̦dikdik eo nejũm̦.

ÑE EO NEJŨM̦ EJJAB KÕN̦AAN KÕM̦M̦AN OKTAK

24. (1) Ta eo ej wal̦o̦k ñan jet baam̦le ko? (2) Ta eo rũtto ro rej aikuj kõm̦m̦ane ñe ealikkar bwe eo nejier eban bõjrak an jum̦ae?

²⁴ Ewõr jo̦dikdik ro rej kajju kaalikkar bwe reban bõjrak jãn men ko renana rej kõm̦m̦ani im rejjab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak. El̦aññe kwõj kile bwe jo̦dikdik eo nejũm̦ eban oktak, kwõj aikuj kiiõ l̦õmn̦ak kõn ajri ro jet nejũm̦ im kate wõt eok ñan jipañ er. Etke? Kõnke el̦aññe kwõnaaj kamaat am̦ maroñ ñan eo nejũm̦ me ej jum̦ae, enaaj ejjel̦o̦k am̦ iien ñan ajri ro jet nejũm̦. Kwõj aikuj kõjparok bwe men in en jab wal̦o̦k. Ijello̦kun am̦ n̦ooje men eo enana me eo nejũm̦ ear kõm̦m̦ane, kwõn bwebwenato kake ippãn ajri ro jet nejũm̦. Ñe kwõj kõnnaan kõn men in ippãer, kwõn kwal̦o̦k ñan er men ko ekkar bwe ren jel̦ã kaki im kõm̦m̦ane ilo juon wãween me enaaj jipañ er bwe ren kate wõt er im kijenmej wõt.​—Lale Jabõn Kõnnaan 20:18, UBS.

25. (1) Ta naan in kakapilõk eo jãn Baibõl̦ rũtto ro remaroñ aikuj l̦oore el̦aññe jo̦dikdik eo nejier eban bõjrak jãn an jum̦ae? (2) Ta eo rũtto ro rej aikuj keememej ñe juon iaan jo̦dikdik ro nejier rej jum̦ae?

²⁵ Rijjilõk Jon ear kwal̦o̦k ta eo Kũrjin ro rej aikuj kõm̦m̦ane ñe juon ilo eklejia eo ej oktak im jum̦ae. Ear ba: “Kom̦win jab kadel̦o̦ñe ilo m̦weo im̦õmi; im kom̦win jab yokyokwe.” (2 Jon 10, UBS) El̦aññe kwõj kile bwe jo̦dikdik eo nejũm̦ eban bõjrak jãn an jum̦ae im em̦õj an 18 an iiõ, bõlen kwõnaaj aikuj in l̦oore naan kein ilo eoon in. Etke eaorõk bwe kwõn kõm̦m̦ane men in meñe emaroñ lukkuun pen? Kõnke men in enaaj kõjparok ro jet ilo baam̦le n̦e am̦. Kwõj aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lale im kõjparok baam̦le n̦e am̦. Kõn men in, kwõn wõnm̦aanl̦o̦k im katakin ajri ro jet nejũm̦ bwe ren jel̦ã ta ko ejekkar aer kõm̦m̦ani. Kwõj aikuj bwebwenato ippãer. Kwõj aikuj bar jel̦ã ejet aer jikuul̦ im jipañ er bwe en epaakl̦o̦k wõt kõtaan eo aer ippãn Jeova. Kwõj aikuj bareinwõt kwal̦o̦k ñan er bwe kwõjjab dike jo̦dikdik eo nejũm̦ me ear jum̦ae. Kaalikkar bwe men eo kwõdike ej men ko renana ej kõm̦m̦ani. Jekõb ear bar kõm̦m̦ane men in. Ke l̦õm̦aro ruo nejin rar illu im m̦anm̦an armej, Jekõb ear lukkuun dike men in enana me rar kõm̦m̦ane. Ear jab dike l̦õm̦arein nejin ak ear dike kõm̦m̦an ko aer renana.​—Jenesis 34:1-31; 49:5-7, UBS.

26. Ta eo rũtto ro rej aikuj keememej ñe juon iaan ro nejier ejjab bõjrak jãn an kõm̦m̦ani men ko renana?

²⁶ El̦aññe juon iaan ro nejũm̦ ejjab bõjrak jãn an kõm̦m̦ani men ko renana, bõlen kwõmaroñ l̦õmn̦ak bwe am̦ bõd eo. Bõtab, el̦aññe kwaar lukkuun kate eok im kwaar jar im l̦oore naan in kakapilõk ko an Jeova, kwõjjab aikuj n̦aruom̦ make. Keememej bwe ejjel̦o̦k juon en̦ eweeppãn im Jeova ejel̦ã bwe kwaar kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan jipañ eo nejũm̦. (Lale Jerbal 20:26, UBS.) Ñe kwõj kile bwe eo nejũm̦ eban bõjrak jãn an jum̦ae, men in emaroñ lukkuun kõmetak bũruom̦. Bõtab, kwõn keememej bwe Anij emel̦el̦e im eban ilo̦k jãn ro ri karejeran. (Sam 27:10) Kõn men in, kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ ajri ro jet nejũm̦ bwe en epaakl̦o̦k wõt kõtaan eo aer ippãn Jeova, im kate eok bwe en wõr aenõm̦m̦an im jokwane ilowaan baam̦le n̦e am̦.

27. Etke rũtto ro rejjab aikuj ebbeer el̦aññe juon iaan ro nejier ejjab bõjrak jãn an kõm̦m̦ani men ko renana?

²⁷ Kwõn jab ebbeer. Ewõr tokjãn am̦ kar kate eok im katakin eo nejũm̦ jãn ke ear dik. Tokãlik, emaroñ oktak bũruon eo nejũm̦ ñe ej keememej an kar em̦m̦an am̦ katakini im kõm̦m̦an ñane. (Ekklisiastis 11:6, UBS) Elõñ baam̦le ko me rej karejar ñan Jeova rar bar iioone ejja men in kwõj iioone. Jet iaaer rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke tokãlik ro nejier rar kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer. Ejjel̦o̦k oktak men in jãn men eo me ear wal̦o̦k ñan jemãn l̦addik eo ilo waanjoñak eo an Jijej kõn nejin eo ejerwaan. (Luk 15:11-32) Lale kwaar ebbeer kõnke juon iien eo nejũm̦ emaroñ bar oktak.

EWI WÃWEEN AN NAAN IN KAKAPILÕK KEIN JÃN BAIBÕL̦ JIPAÑ . . . RŨTTO RO ÑAN BÕBRAE AN JO̦DIKDIK RO NEJIER JUM̦AE?

El̦aññe ejjel̦o̦k en̦ ej jipañ jo̦dikdik ro, remaroñ jino po ippãn armej ro me rejjab karejar ñan Jeova.​—Jabõn Kõnnaan 13:20; Epesõs 2:2.

Rũtto ro rej aikuj kõjparok bwe en jab l̦e jãn joñan aer lel̦o̦k kien ko ñan jo̦dikdik ro nejier. Im rej aikuj bar kõjparok bwe ren jab kõtl̦o̦k wõt an jo̦dikdik ro nejier kõm̦m̦an ekkar ñan kõn̦aan ko aer make. —Ekklisiastis 7:7; 8:11, UBS.

Ñe juon ej kõm̦m̦ane juon men enana, kwõj aikuj kajim̦we ilo meanwõd.​—Galetia 6:1, UBS.

El̦aññe juon armej ej kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap, Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd eo an el̦aññe ej ukel̦o̦k im kõtl̦o̦k an em̦m̦aan ro rej lale eklejia jipañe.​—Jemes 5:14-16, UBS.

[Pija eo ilo peij 96]

JO̦DIKDIK RO, KOM̦WIN KWAL̦O̦K BŨRUOMI ÑAN JEMEMI IM JINEMI

El̦ak l̦apl̦o̦k maroñ ko an jo̦dikdik ro ñan kõm̦m̦ani pepe ko ñan er make, men in ekõm̦m̦an bwe ren jino pere im inepata kõn pepe ko rej kõm̦m̦ani. Remaroñ jino inepata kõn ta ko renaaj kõm̦m̦ani ñan lale er make. Rej ãinwõt armej ro me rej kajjioñ etetal ilo juon jikin ejjir. Kom̦ jo̦dikdik ro, kom̦win kwal̦o̦k ñan jememi im jinemi kõn men ko kom̦ij inepata kaki. (Jabõn Kõnnaan 23:22, UBS) Ak el̦aññe kom̦ij l̦õmn̦ak bwe jememi im jinemi rejjab kõtl̦o̦k bwe kom̦win kõm̦m̦an pepe ñan kom̦ make, kom̦win bar kõnnaan ippãer. Kom̦ maroñ kajjitõk bwe ren kõtl̦o̦k ami kõm̦m̦an pepe ñan kom̦ make. Bõtab, kom̦win kõnnaan ippãer ilo iien ko me kom̦ij jab inepata im ñe rejjab poub. (Jabõn Kõnnaan 15:23) Kom̦ rũtto ro im jo̦dikdik ro, kom̦win bõk iien ñan lukkuun roñjake doon ñe kom̦ij kwal̦o̦k bũruomi ñan doon.

[Pija eo ilo peij 97]

Enañin aolep jo̦dikdik ro rej rũttol̦o̦k im jet armej ro me rem̦m̦an el̦aññe jemãer im jineer rej jipañ er kõn apañ ko rej iiooni ilo iien ko rej jo̦dikdik