Men Jiddik ko ilo Bõtõktõk im Wãween Kõm̦adm̦õd ak M̦wijm̦wij

Men Jiddik ko ilo Bõtõktõk (Blood Fractions). Bõtõktõk ej wal̦o̦k jãn emãn m̦õttan ko rel̦l̦ap (components). Etan men kein emãn ej red cells, white cells, platelets, im plasma. Ilo kajjojo iaan m̦õttan kein emãn rel̦l̦ap ilo bõtõktõk, elõñ bwijin men jiddik ko ie (blood fractions). Ñan waanjoñak, ilo red cell ko, elõñ õn jiddik ko etaer protein hemoglobin. Elõñ uno ko rar kõm̦m̦ani jãn õn jiddik kein me rej pãd ilo red cell ko ilo bõtõktõkin armej ak menin mour ko. Taktõ ro rej kõjerbali õn jiddik kein ñan aer jipañ ri nañinmej ro me ejabwe õn ilo bõtõktõkier (anemia) ak ro me el̦ap an to̦o̦rl̦o̦k bõtõktõkier.

Bar juon iaan men ko rel̦l̦ap ilo bõtõktõk ej plasma. Ta ko rej pãd ilo plasma ko? Eokwe, 90 bõjjããn in plasma ej dãn. Ebar wõr men dikdik ko me rej ejaake plasma. Jet iaan men kein ej jo̦o̦l̦ ko ilo ãnbwinnid (inorganic salts), hormones, enzymes, im õn ko jet ãinwõt minerals, juka, im albumin. Ebar wõr men jiddik ko me rej bõbrae an kwõj bõtõktõk, im bõbrae an wal̦o̦k nañinmej ko. El̦aññe juon armej ej bõk juon kain nañinmej, taktõ ro remaroñ bõk juon men jidikdik (gamma globulin) jãn plasma ko an armej ro jet me rar bõke ejja nañinmej in wõt ak kiiõ remour jãne. Bar juon iaan m̦õttan ko rel̦l̦ap ilo bõtõktõk ej white cells. Ilo white cells, ewõr jet men jiddik ko (interferons im interleukins) me taktõ ro rej bõki im kõjerbali ñan aer bõbrae nañinmej ko me rej itok jãn kij ak virus. Rej bareinwõt kõjerbal men kein ñan bõbrae nañinmej in kenjer.

Kũrjin ro remaroñ ke kõjerbal wãween kõm̦adm̦õd kein me ej kitibuj an taktõ ro kõjerbale men jiddik kein (blood fractions) me rej pãd ilo bõtõktõk? Eokwe, kõnke Baibõl̦ eo ejjab kwal̦o̦k ta ko jej aikuj kõm̦m̦ani, juon ej aikuj make kõm̦m̦ane juon an pepe me enaaj kabuñbũruon Anij. Jet Kũrjin rar pepe in jab kõjerbal jabdewõt kain kõm̦adm̦õd me ej kitibuj men jiddik kein (blood fractions) ilo bõtõktõk. Ilo mel̦el̦e ko aer, rej ba bwe Anij ear kakien Ri Israel ro bwe el̦aññe em̦õj an bõtõktõk diwõj jãn jabdewõt armej ak menin mour, armej ro rej aikuj “lutõkl̦o̦ke ioon bwidej.” (Duteronomi 12:22-24) Ro jet emaroñ oktak pepe ko aer. Rejjab bõk jabdewõt kõm̦adm̦õd ko me ej kitibuj an taktõ ro kõjerbal red cells, white cells, platelets, im plasma. Bõtab, rej pepe in bõk kilen kõm̦adm̦õd ko jet me rej kõjerbali men jiddik ko me rej wal̦o̦ktok jãn m̦õttan kein emãn rel̦l̦ap. Ekkar ñan mel̦el̦e eo aer, el̦aññe em̦õj an men jiddik kein diwõjl̦o̦k jãn bõtõktõk eo, eokwe ejako an men kein kõkkar kõn mour eo an armej eo ak menin mour eo me kar bõki jãne.

Ñe juon ej kõm̦m̦ani pepe ko kõn men jiddik kein (blood fractions), ej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kajjitõk kein: “El̦aññe ij pepe bwe iban bõk jabdewõt kain kõm̦adm̦õd ko me rej kitibuj men ko reddik ilo bõtõktõk (blood fractions), ij ke mel̦el̦e bwe iban bar bõk jet uno ko me rar kõm̦m̦ani jãn men kein? Ij ke mel̦el̦e bwe iban bõki uno kein me remaroñ bõbrae nañinmej eo aõ ak remaroñ jipañ bwe en bõjrak an to̦o̦r bõtõktõk? Imaroñ ke kõmel̦el̦eik taktõ eo aõ unin aõ bõki ak jab bõki kõm̦adm̦õd kein me rej kitibuj men jiddik kein (blood fractions)?

Kilen kõm̦adm̦õd ak m̦wijm̦wij. Ñe juon Kũrjin ej aikuj m̦wijm̦wij, ewõr kilen kõm̦adm̦õd ko me taktõ ro remaroñ kõjerbali ñan bõbrae bwe en jab l̦ap an to̦o̦r bõtõktõkin ri nañinmej eo. Juon iaan kilen kõm̦adm̦õd kein ej hemodilution. Rej bõk bõtõktõkin armej eo im likũti ilo mijjin ko. Ãlikin, rej kãre dãn n̦a ippãn bõtõktõk ko bwe en maroñ l̦apl̦o̦k. Ilo iien eo rej m̦wijm̦wij ak ãlikin aer m̦wijm̦wij, taktõ ro rej karo̦o̦ll̦o̦k bõtõktõk ko ñan bar ãnbwinnin ri nañinmej eo. Bar juon kilen kõm̦adm̦õd ej cell salvage. Ñe rej kõm̦adm̦õde juon ri nañinmej, ekkã an to̦o̦rl̦o̦k bõtõktõk. Ilo kilen kõm̦adm̦õd jab in, taktõ ro rej kõjparok bõtõktõk ko me rej to̦o̦rl̦o̦k im rej kwal̦i ak likliki m̦okta, innem l̦ak m̦õj bar karo̦o̦ll̦o̦k ñan ãnbwin eo. Eoktak an taktõ ro kõm̦m̦ane wãween kein ruo jãn doon. Kõn men in, ñe juon Kũrjin ej pepe in bõk kilen kõm̦adm̦õd kein, ej aikuj kajjitõk m̦okta ippãn taktõ eo an ñan jel̦ã ta ko taktõ eo enaaj kõm̦m̦ani ilo iien an m̦wijm̦wij.

Ñe kwõj pepe in kõjerbale kilen kõm̦adm̦õd rot kein, jouj im l̦õmn̦ak m̦okta kõn men kein: ‘Ñe bõtõktõkũ ej diwõjl̦o̦k jãn ãnbwinnũ, ej etal ñan juon mijjin innem l̦ak m̦õj bar jepl̦aaktok ñan ãnbwinnũ. Jet iien, ej bõjrak mijjin eo ium̦win jidik wõt iien. Ñe enaaj wal̦o̦k men in, inaaj ke watõk bwe bõtõktõk in ej m̦õttan wõt ãnbwinnũ, im ijjab aikuj jol̦o̦ke ak “lutõkl̦o̦ke ioon bwidej?” (Duteronomi 12:23, 24) Inaaj ke abõn̦õn̦õ ak ajl̦o̦k tokãlik kõn aõ kar kõtl̦o̦k bwe taktõ ro ren bõk bõtõktõkũ, kobaiki ippãn jet uno, innem l̦ak m̦õj bar kadel̦o̦ñtok ñan ãnbwinnũ? El̦aññe em̦õj aõ pepe bwe iban bõk jabdewõt kain taktõ ak kõm̦adm̦õd ko me rej kõjerbal bõtõktõkũ make, ijel̦ã ke bwe men in ej mel̦el̦ein bwe taktõ ro reban kakõlkõl bõtõktõkũ, likliki bõtõktõkũ, ak letok juon mijjin bwe en jipañ eõ menono?’

Juon Kũrjin ej aikuj make kõm̦m̦ane pepe ko kõn wãween ko taktõ ro rej aikuj kõjerbale bõtõktõkin el̦aññe enaaj m̦wijm̦wij. Rej aikuj make bar pepe kõn kilen kõm̦adm̦õd ko jet me taktõ ro rej aikuj bõk jidikin bõtõktõkier, kãreiki ippãn uno, innem l̦ak m̦õj bar kajepl̦aak ñan ãnbwin eo.