Kememej Ri Kõmanmõn Eo Am Elap!
“Kememej Eo Dri Kõmõnmõn . . . mokta jen an ran ko re nana itok.”—EKKLISIASTIS 12:1.
1. Ewi wãwen jodikdik ro emwij air wujleplok ñan Anij rekõnan kajerbal dettair im kajur eo air?
JEHOVAH ej kakajur ri karejar ro an bwe ren kõmanmõn ankil an. (Aiseia 40:28-31) Emol men in jekdon joñan dettair. Ak elaptata bwe jodikdik ro rekõnan kajerbal dettair im kajur eo air ilo meletlet. Kin men in, kwon jek ilo buruõm nan in kakabilek eo an “Dri Kaki eo,” King Solomon ilo Israel eo etto. Ear rejañ: “Kwon bareinwõt kememej Eo Dri Kõmõnmõn yuk ilo ran ko ñe emõn ridtõm, mokta jen an ran ko re nana itok, im yiõ ko rej kebaktok, ñe kwo naj ba, I jab mõnõnõ kake.”—Ekklisiastis 1:1; 12:1.
2. Ta eo ajiri ro nejin ri Christian ro emwij air wujleplok rekõnan kõmmane?
2 Nan in kakabilek eo an Solomon ñan kememej Ri Kõmõnmõn eo ilo ien emõn dettan ear jerbal ñan likao im jiroñ ro an Israel. Rar lotak ilo juõn ailiñ eo emwij air wujleplok ñan Jehovah. Ta kin ajiri in ri Christian ro emwij wujleplok ir ilo ran kein? Emol, rej aikwij kememej wõt Ri Kõmanmõn eo air. Elañe rej kõmman eindein, renaj kautiej e im bõk jerammõn.—Aiseia 48:17, 18.
Joñok Ko Remõn Jen Etto
3. Kain joñok rot ko Joseph, Samuel, im David rar likiti?
3 Elõñ jodikdik ro ilo Bible rar likit juõn joñok emõn Nan ro rar kememej Ri Kõmanmõn eo air. Jen ien emõn dettan im liktak Joseph eo nejin Jacob ear kememej Ri Kõmanmõn eo an Elap. Ke lio ibben Potiphar ear kabo Joseph ñan an babu ibben, ear makoko im ba: “Ekijkan aõ maroñ kõmõn nana in elap, im jerawiwi ñõn Anij?” (Jenesis 39:9) Ri Levi eo Samuel ear kememej Ri Kõmõnmõn eo an jab ilo ien ajiri wõt ak ilo aolepen mour eo an bareinwõt. (1 Samuel 1:22-28; 2:18; 3:1-5) Ri Bethelem eo David ilo ien emõn dettan ear kememej Ri Kõmanmõn eo an. Liki eo an ilo Anij ear alikar ke ear jelmae ri inea in Philistine eo Goliath im ba: “Kwoj itok ñõn iba, im eor am jãji im mõri, im mõri jolok a ña ij iwij ilo etan Jeova an inelip eo, eo Anij an jar in tõrinae ko an Israel, Eo kwar kejeiokiok E. Rainin Jeova e naj ketõk yuk na ilo peiõ im I naj mõn yuk im jõbbare yuk; . . . im bwe armij otemjej rej kwelok ijin ren jela bwe Jeova e ja lomoren kin jãji im mõri bwe tõrinae eo an Jeova im E naj letok kom na ilo peim.” Ejjab to tokelik, Goliath ear mij, im ri Philistia ro rar ko.—1 Samuel 17:45-51.
4.(a) Ta eo ej kwalok bwe juõn ledik ri kamakoko in Israel im King Josiah rar kememej Ri Kõmanmõn eo ad Elap? (b) Ewi wãwen an kar Jesus ke ear 12-an-yiõ kwalok bwe ear kememej Ri Kõmanmõn eo an?
4 Bar juõn jodikdik eo ear kememej Ri Kõmanmõn eo kar ledik in ri Israel eo ear juõn ri kamakoko. Joñan an emõn an kennan ñan lio ibben ri tel eo an jar in tarinae eo an Syria eo Naaman bwe en etal ibben ri kanan eo an Anij, kamadmõde nañinmij in leper eo an, im erom juõn ri kabuñ eo an Jehovah. (2 Kiñ Ro 5:1-19) Jodikdik eo King Josiah ilo beran ear kowõnmanlok kabuñ eo emol an Jehovah. (2 Kiñ Ro 22:1–23:25) Ak joñok eo emõntata kin juõn eo ear kememej Ri Kõmanmõn eo an Elap ke ear jodikdik wõt kar Jesus ri Nazareth eo. Kalmenlokjen kin ta eo ear walok ke ear 12 an yiõ. Jemen im jinen rar ãñinlok e ñan Kwojkwoj in Kijone eo ilo Jerusalem. Ke rar jeblak jen trip eo, rar jab lo Jesus ibbeir; inem rar kabukõte. Ilo ran eo kein ka jilu, rar loe ke ear kajitõkin ri katakin ro kin kajitõk ko kin Bible eo ilo temple eo. Ke ear uake kajitõk eo an jinen Jesus ear kajitõk: “Etke kom ar bukot Iõ? kom ar jaje ke bwe emõn In ber ilo imõn Jema?” (Luk 2:49) Ekar wõr tokjen ñan an Jehovah bõk nan ko ewõr tokjeir ilo temple eo, mweo ‘imõn’ Jemen. Ran kein, Kingdom Hall eo an Ri Kennan ro an Jehovah ej jikin eo emõntata ñan bõk jelãlokjen eo ejejjet kin Ri Kõmanmõn eo ad Elap.
Kememej Jehovah Kiõ!
5. Ilo nan ko am make, ewi wãwen am naj kar kamelele kin ta eo ri kaki eo ear ba ilo Ekklisiastis 12:1?
5 Eo ej kabuñ ñan Jehovah kin aolepen buruen ekõnan bõk jerbal eo An ilo mõkaj im karejar ñan Anij toan wõt an mour. Bõtab, ta kejatdikdik eo ewõr ibben juõn armij eo ear kajettokjen mour eo an ilo ien emõn ded kinke ear jab kememej Ri Kõmanmõn eo? Ilo kakõrmol eo an Anij Ri Kaki eo ej ba: “Kwon bareinwõt kememej Eo Dri Kõmõnmõn yuk ilo ran ko ñe emõn ridtõm mokta jen an ran ko re nana itok, im yiõ ko rej kebaktok ñe kw naj ba I jab mõnõnõ kake.”—Ekklisiastis 12:1.
6. Ta eo ear kamol bwe ritto ro Simeon im Anna rar kememej Ri Kõmanmõn eo air Elap?
6 Ejelok jabdewõt eo emõnõnõ kin “ran ko re nana” ilo ien an rittolok. Ak ritto ro rej kememej wõt Anij rej lañliñ wõt. Ñan wanjoñok, Simeon ear jebõk niñniñ eo Jesus ilo pein ilo temple eo im ilo mõnõnõ ear ba: “Kiõ Iroij kwon kotlõk iõ dri korijeram ilo ainemõn einwõt Am in nan: Bwe meja r’ar lo Am lomor, Eo Kw’ar kabojõk iman mejen armij otemjej.” (Luk 2:25-32) Anna ralitõkñoul-emen-an yiõ ear kememej Ri Kõmõnmõn eo an bareinwõt. Ear bed ilo temple eo ien otemjej im ear bed ijo ke niñniñ eo Jesus ear bed ie. “Ilo auõ eo ej dreloñ im kamolol Anij, im konono kin E ñõn ir otemjej rej kõtar lomor ilo Jerusalem.”—Luk 2:36-38.
7. Ta wãwen eo ej bed ibben ro rar rittolok ilo jerbal eo an Anij?
7 Ri Kennan ro an Jehovah ilo ran kein me rej rittolok ilo jerbal eo an Anij remaroñ eñtan kin metak im wãwen ko an rittolok. Ak, elap air mõnõnõ, im elap ad kamolol ir kin jerbal ko air retiljek! Ewõr “lõñliñ in Jeova” ibbeir, kinke rej jelã bwe ear bõk kajur eo an elap ion lal im kajijet Jesus Christ einwõt juõn King ekajur ilañ. (Nihimaia 8:10) Kiõ ej ien ñan jodikdik im ritto ro jimor ñan bokake nan in rejañ eo: “Man rõn im kõra rõn emõn drer, ridto rõn im ajiri rõn. Ren nebar etan Jeova; bwe etan wõt eliñlok, An aibujuij ilõñin lõl im lõñ.”—Sam 148:12, 13.
8, 9. (a) “Ran ko renana” rejjab emõn ñan wõn, im etke ej eindein? (b) Ewi wãwen am naj kar kameleleik Ekklisiastis 12:2?
8 “Ran ko re nana” in rittolok ejjab juõn ien kajerammõn—bõlen ej juõn ien ekaburomõjmõj—ñan ro rejjab lemnak kin Ri Kõmanmõn eo air im jab melele kin karõk ko an raibujuij. Ejelok air melele ilo jitõb eo emaroñ jibañ ir ñan kijenmij ilo ien melejoñ ko kin rittolok im abañ ko armij ro rar jelmaiki jen ien eo Satan ear wanlaltak jen lañ. (Reveles̃õn 12:7-12) Inem, ri Kaki eo ej rejañ kij ñan kememej Ri Kõmanmõn eo ad “mokta jen al im maram, im aliñ, im iju ko marok, im kõro ko rej jeblaktok elikin wut eo.” (Ekklisiastis 12:2) Ewi joñan aorõkin nan kein?
9 Solomon ear keidi ien emõn dettan armij ñan ien rak ilo jikin kwelok in Palestine ke al, aliñ, im iju ko rar romaktok ilo alikar jen lañ ko ejelok kõdo ie. Men ko rar lukkun meram. Bõtab, ilo ien rittolok, ran ko an ritto ro rej einwõt ien snow eo ebio, im elap ut ie, eobrak kin abañ ko. (Job 14:1) Emenin kaburomõjmõj ñan jelã kin Ri Kõmanmõn eo ak jab jerbal ñan e ilo ien rak in mour in armij ak ien emõn ded! Ilo ien rittolok einwõt ien snow eo, men ko remaroñ marok, elaptata ñan ro rar jab bõk ien ko emõntok ñan karejar ñan Jehovah ilo ien emõn dettair kin air boub in jibadõk men ko ejelok tokjeir. Bõtab, jekdon joñan dettad, jej aikwij ‘kanuij lor Jeova,’ einwõt an kar ri tiljek eo Caleb, eo ear ri tiljek eo mõttan ri kanan Moses, ear kõmmane.—Joshua 14:6-9.
Wãwen Ko Rittolok Ej Jelet Kij
10. Ta melelen (a) “ri lale mweo”? (b) “armij re kajur”?
10 Jeltokin Solomon ej jitõñlok ñan abañ ko “ilo ran eo ñe ro dri lale mweo re naj ebwep im armij re kajur re naj kumwil, im ro dri irir re naj bwijrõk bwe reit, im ro rej reilok jen windo ko re naj maroklok.” (Ekklisiastis 12:3) “Mweo” ej enbwinin armij. (Matu 12:43-45; 2 Dri Korint 5:1-8) “Ri lale” ro rej pein im neen armij, me rej kejbãrok enbwinin im kabwe aikwij ko an. Ilo ien rittolok ekkã air wũdiddid kin mõjno, kũmkũm, im nañinmij in wũdiddid kin ejelok un. “Armij ro re kajur”—neen armij—ejako air kajur einwõt jur ko rekajur ak rej mõjno im kumwil im ajãdikdik wõt. Ak, kwojjab mõnõnõ ke in lo lellab im lõllab ro mõttad ilo tõmak ilo kwelok ko an Christian?
11. Ilo kõkkar, wõn rein “dri irir” im “ro rej reilok jen windo ko”?
11 “Ri irir ro re naj bwijrõk bwe reit”—ak ewi wãwen? Ñi ko ñiin armij remaroñ kar kõt ak tũm, inem reiet kiõ. Ebin ak eban meme mõñã. “Ro rej reilok jen windo”—mejen armij ekoba maroñ eo ñan allolo—remaroñ maroklok ak tab, elaptata bilo.
12. (a) Ewi wãwen an naj kar “kili aur ko ilo ial eo”? (b) Ewi am lemnak kin ritto ro rej ri kennan ro an Ailiñ eo?
12 “Im,” ri kaki eo ej wõnmanlok, “naj kili aur ko ilo ial eo; ñe ainiken irir ej riklok, im juõn e naj iruij kin ainiken bao in mejatoto, im naj kõtaik limaro otemjej ro nejin al.” (Ekklisiastis 12:4) Aur ko ruo an loñin armij—tien armij—ejeja an bellok ak ejjab bellok ñan kalikar kin ta eo ej bed ilo “mweo,” ak enbwin eo, enbwinin ro rej rittolok im jab karejar ñan Anij. Ejelok jabdewõt men rej jilkinlok ñan “ial” in mour in armij iman mejen armij ro jet. Ak, ta kin ritto ro rej kwalok nan ilo kijejeto kin Ailiñ eo? (Job 41:14) Remaroñ ajãdikdik jen em ñan em im jet iair ebwe an bin air konono, ak rej nebar wõt Jah!—Sam 113:1.
13. Ewi wãwen an ri kaki eo kwalok abañ ko jet ibben ritto ro, ak ta eo ej mol kin ri Christian ro re ritto?
13 Ainikien irir enaj diklok einwõt ñe juõn ej meme mõñã meñe ejelok ñi ko ñiin. Ebin an juõn lõllab kiki ilo ainemõn ion jikin babu eo an. Im ainikien bao in mejatoto ej kabõnõnõik e. Eiet al ko ej al kake, im ejjab kanuij in emõn wãwen an kine jabdewõt al ak kajañjañ. E “riklok”—ainikien al ko—an “ro nejin al.” Ejjab emõn an ritto ro roñjake kajañjañ im al ko an ro rej kine al eo. Bõtab, ri kabit ro reritto im ro mõttair, jet iair ejjab emõn ded, rej kalaplok wõt ainikeir ilo al in nebar ñan Anij ilo kwelok ko an Christian. Elap ad mõnõnõ bwe rej bed iturid, ñan kautiej Jehovah ilo congregation eo!—Sam 149:1.
14. Ta men ko ritto ro rej lelñoñ kaki?
14 Emenin kaburomõjmõj im jerata eo an ñan ritto ro elaptata ibben ro rar kajekdon Ri Kõmanmõn eo! Ri kaki eo ej ba: “Renaj uota kin men ko re utiej: im men in kalelñoñ re naj ilo ial eo; im wijki in almond e naj ebul, im meninujoij e naj juõn men erro, im caper berry enaj rup; bwe armij eo ej ilok ñõn kabijuknen in drio; im ro dri jõñ rej etetal ilo ial ko.” (Ecclesiastes 12:5, New World Translation) Elõñ ritto ro rej lelñoñ in wõtlok jen ilañin juõn jikin uwe. Rej adebolul bareinwõt ñe rej reiliñlok ñan jabdewõt men eutiej. Ñe rej aikwij diojlok ñan ial ko rekobob, rej lelñoñ kin air kajorrãn ir ak an ri kwot ro man ir.
15. Ewi wãwen an ‘wijki in almond naj ebul’, im ewi wãwen an ‘meninujoij naj juõn men erro’?
15 Ikijen juõn lõllab, “wijki in almond e naj ebul,” ej kalikar bwe kolan bõran ear oktak ñan gray, inem uwõn einwõt snow. Kolan bõran emouj ej wõtlok einwõt wut ko remouj an wijki in almond. Ñe ej ajkuk einwõt juõn ‘meninujoij,’ bõlen ej kumliklik im pã ko pein rej leliñlok, einwõt juõn grasshopper ak meninujoij. Bõtab, elañe jabdewõt iad jej einwõt e, jej kõmman bwe armij ro jet rej lo bwe jej bed ilo juõn dolul in tarinae in locust ekijejeto, im mõkaj!—Lale Imõniaroñroñ Eo, October 1, 1998, page 8-13.
16. (a) Ta melelen ‘caper berry enaj rup’? (b) Ta in “armij eo ej ilok ñõn kabijuknen in drio” im ta kakõlle ko rej kalikar bwe mij ej ebaktok?
16 Juõn ritto ej mattiie, meñe elap an enno mõñã ko kijen einwõt caper berry. Jen etto rar kajerbal kain leen wijki rot in ñan kaijole armij. ‘Caper berry’ eo emwij an rupe ej bwe ñe an juõn lõllab ej kadiklok an ijole mõñã, leen rot in ejjab maroñ kworuje kõnan eo an kin jabdewõt mõñã. Kain wãwen rot kein rej kalikar bwe ej kebaklok “mweo imõn,” lũp eo lũpen. Jikin in enaj mweo imõn ñan indio elañe ear jab kememej Ri Kõmanmõn eo an im jibadõk juõn ial eo me joñan an nana bwe Anij ejamin kememej ilo ien jerkakbiji. Kakõlle ko kakõllan mij rej alikar jen ainikien liãjlol ko rej waloktok jen loñin eo eritto.
17. Ewi wãwen an “ekwol silver” eo kar mijkõke, im ta melelen “jãbi gold”?
17 Jej aikwij kememej Ri Kõmanmõn eo ad “mokta jen an mijkõke ekwol silver, ak rupe jãbi gold, ak ken itõk en rup i unin dren, ak ken tõbe kekub en rup i aibij dreka eo.” (Ekklisiastis 12:6) The “ekwol silver” eo emaroñ dilep eo diin armij. Mij enaj walok ñe ial in eñjake ko ilo kamelij eo ej jorrãn im eban kamadmõde. “Jãbi gold” eo ej kõkkar kin kamelij eo, eo ej bed ilo bõran, im ej ekkejel ñan dilep eo. Gold ej aorõk, ñe kamelij eo ej jorrãn le jen joñan enaj mij.
18. Ta in “ken itõk en rup i unin dren,” im ta ej walok ñe erup?
18 “Ken itõk . . . i unin dren” ej buruen armij, eo ej bõk bõtõktõk im katorloke iaolepen enbwin eo. Ilo ien mij, buruen armij enaj rup einwõt juõn kein itõk, eo ear rup iturin unin den eo kinke ejjab maroñ bõk, debij, im katorlok bõtõktõk eo ñan kauñ im kaemololo enbwin eo. ‘Ken tõbe kekub . . . i aibij dreka eo’ emwij an rupe ear bõjrak an katorlok bõtõktõk eo ej kejmoure armij. Inem Jehovah ear kameleleik wãwen katorlok bõtõktõk eo ñan Solomon moktalok jen an doctor eo William Harvey ilo ebeben eo kein ka 17 ear kamelele kake.
19. Ewi wãwen an nan ko an Ekklisiastis 12:7 rej jerbal ilo ien mij?
19 Dri kake eo ear kobalok im ba: “Im bõñõlñõl eo en jeblak ñõn brij, einwõt kar mokta, im jitõb en jeblak ñõn Anij, eo E ar lelok e.” (Ecclesiastes 12:7, NW) Ke “ken tõbe kekub” eo ej rup, enbwin eo enbwinin armij, eo ear waloktok jen bõñõlñõl, ej jeblak ñan bõñõlñõl. (Jenesis 2:7; 3:19) Enbwinin armij ej mij kinke jitõb eo, ak kajur in mour, eo Anij ear letok ej jeblak im bed ibben Ri Kõmanmõn eo ad.—Ezekiel 18:4, 20, NW; Jemes 2:26.
Ta Ran in Ilju eo Ñan Ro Rej Kememej?
20. Ta eo Moses ear kajitõk ke ear jar ekkar ñan Sam 90:12?
20 Ilo bolemen Solomon ear kwalok kin aorõkin ad kememej Ri Kõmanmõn eo ad Elap. Emol, juõn ien mour ekadu im obrak kin abañ ejjab mour eo wõt ñan ro rej kememej Jehovah im kõmanmõn ankil an kin aolepen burueir. Einwõt juõn elañe rej dik ak ritto, lemnak eo air ej einwõt lemnak an Moses, eo ear jar: “Kwon katakin kim in bwini yiõ ko am, bwe kimin bõk ñõn kim buruen meletlet.” Ri kanan eo an Anij eo ear ettã buruen ear kõnan bwe Jehovah en kwalok, ak katakin, e im armij ro an Israel ñan kameletlet ir ñan kaorõk ‘yiõ ko’ air im kajerbali ilo wãwen eo Anij ej buñburuen kake.—Sam Ko 90:10, 12.
21. Elañe jej bwini ran ko ad ñan kaibujuij Jehovah, ta eo jej aikwij kõmmane?
21 Elaptata ri Christian jodikdik ro rej aikwij jek ilo burueir bwe ren bokake nan in kakabilek eo an ri kaki eo ñan kememej Ri Kõmanmõn eo. Elap jerammõn ko ewõr ibbeir ñan kõmman jerbal eo ekwojarjar ñan Anij! Bõtab, jekdon joñan dettad, elañe jej bwini ran ko ad ñan aibujuij eo an Jehovah ilo “ien jemlokin,” jemaroñ bwini lok wõt ñan indio. (Daniel 12:4, NW; Jon 17:3) Emol, ñan kõmman eindein, jej aikwij kememej Ri Kõmanmõn eo ad Elap. Jej aikwij kajejjet kitien aolep eddo eo ad ñan Anij.
Ewi Wãwen Am Naj Uak?
◻ Etke rej rejañ jodikdik ro bwe ren kememej Ri Kõmanmõn eo air?
◻ Ta jet ian wanjoñok ko ilo Bible kin ro rar kememej Ri Kõmanmõn eo air Elap?
◻ Ta jet ian men ko Solomon ear kamelele kake im rar jelet ritto ro?
◻ Ta ran in ilju eo ej bed ibben ro rej kememej Jehovah?
[Pija eo ilo peij 9]
David, ledik ri kamakoko eo ilo Israel, Anna, im Simeon rar kememej Jehovah
[Pija eo ilo peij 10]
Ri Kennan ro reritto an Jehovah rej lañliñ ilo jerbal eo air ekwojarjar ñan Ri Kõmanmõn eo Elap