Jorrããn ko Rej Wal̦o̦k jãn an Jab M̦ool an Rũtõl in Kien ro Jerbal

Ñe ejjab jim̦we an rũtõl in kien ro kõjerbal maroñ ko aer kõnke rekõn̦aan bwe ren m̦weiiel̦o̦k im utiejl̦o̦k, eokwe mel̦el̦ein bwe ejjab m̦ool aer jerbal. Jãn etto in an ruutiej ro kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, 3,500 iiõ ko remootl̦o̦k kar likũt juon kien ilo Baibõl̦ me ej ba bwe armej ro ren jab wiaik bũruon riekajet ro. Men in ej kaalikkar bwe jãn iien ko etto, armej ro rekõn kõm̦m̦ane men in enana. (Exodus 23:8, UBS) Ruutiej ro rejjab baj kõtl̦o̦k wõt an armej wiaik bũrueer, ak jet iaaer rej bar ko̦o̦ti m̦weiuk im jããn ko an kien. Bareinwõt, rej ebbõk jããn in jipañ jãn kien meñe ejjab tõllo̦kier. Ejjab men kein wõt, ak kõnke ewõr aer maroñ, ekkã aer kalijekl̦o̦k im kõjerbal ak jipañ wõt ro ilo baam̦le ko aer im ro m̦õttaer.

Emaroñ wal̦o̦k jerbal ko rejjab jim̦we ilo doulul ko kajjojo an armej. Bõtab, doulul eo me el̦apl̦o̦k an jab m̦ool im jim̦we an jerbal ej kien. Juon ripoot (The 2013 Global Corruption Barometer, published by Transparency International) ej ba bwe armej ro ijoko otemjej rej l̦õmn̦ak bwe ewõr 5 doulul me el̦aptata an jab m̦ool aer jerbal. Doulul kein 5 rej bade ko ilo kien, bwilijmããn̦ ro, rijerbal in kien ro, ro rej kõm̦m̦an kakien, im riekajet ro. Jen kiiõ lale jet iaan apañ ko rej wal̦o̦k kõn wõt an doulul kein jab m̦ool ilo aer jerbal.

• AFRICA: Ilo kar 2013 eo, kar bõkl̦o̦k enañin 22 to̦ujin ruutiej ro an South Africa ñan im̦õn ekajet eo kõnke ear jab jim̦we im m̦ool aer jerbal.

• SOUTH AMEDKA: Ilo 2012 eo ilo aelõñin Brazil, jikin ekajet eo ear kwal̦o̦k ruõn 25 armej kõn aer kar ko̦o̦ti jããn ko an kien bwe ren wiaik bũruon armej ro ñan bouti er. Juon iaan ro me ekar kõm̦m̦ane men in ej rijerbal eo eutiejtata an bũrejtõn eo, em̦m̦aan eo me ej kein karuo jãne.

• EIJIA: Ilo kar 1995 eo, ear rup im wõtlo̦k juon im̦õn wia kileplep ilo Seoul, kiãptõl̦ eo an South Korea, im 502 armej rar mej. Ro rej kõm̦m̦an jerbalin etale rar lo unin an kar rup m̦õn wia in. Rej ba bwe ruutiej ro an jikin in rar kõtl̦o̦k bwe rũkkal ro ren jab l̦oori kakien ko an jerbalin ekkal, im bwe ren kõjerbal jimããn̦ ko rejjab eppen. Ruutiej ro rar kõm̦m̦ane men in kõnke kar wiaik bũrueer.

• EUROPE: Juon kõrã etan Cecilia Malmström me ej tõl ilo juon iaan doulul ko ilo Europe (European Commission Home Affairs), ej ba: “Kõm lukkuun bwilõñ im inepata kõn joñan an lõñ ruutiej ro [ilo Europe] me ejjab jim̦we im m̦ool aer jerbal. Ej ãinwõt ñe rũtõl ro ilo kien rejjab kate er ñan jol̦o̦k ro ejjab m̦ool aer jerbal.”

Ejjab pidodo an armej ro jol̦o̦k rũtõl in kien ro me ejjab m̦ool aer jerbal. Juon rũkaki in kaal̦õj etan Susan Rose Ackerman me el̦ap an jel̦ã kõn an ruutiej ro jab m̦ool ilo aer jerbal ear je juon ripoot kõn men in. Ear ba bwe ñan kõm̦m̦an bwe en m̦ool an aolep ruutiej ro jerbal, “enaaj aikuj l̦ap oktak ko kien ej aikuj kõm̦m̦ani.” Kõn men in, elõñ remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k juon emaroñ kabõjrak men kein renana jãn aer wal̦o̦k. Bõtab, ejjab jim̦we l̦õmn̦ak in. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe enaaj wõr oktak ko renaaj wal̦o̦k.