Jej Karejar ñan Anij eo “Ekanooj Obrak kõn Tũriam̦o”

1. Ta eo jemaroñ l̦õmn̦ak kake ñe jej l̦õmn̦ak kõn juon eo me etũriam̦o?

ÑE JEJ l̦õmn̦ak kõn juon eo me etũriam̦o, jemaroñ l̦õmn̦ak kõn juon eo me ejouj, em̦m̦an bũruon, im ej m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k ñan ro jet. Bareinwõt, bõlen jemaroñ l̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo me Jesus ear kwal̦o̦k kake kõn ri-Sameria eo me ear m̦õn̦õn̦õ in jipañ eo ri-turin. Em̦m̦aan in me ej jãn bar juon aelõñ “ear kwal̦o̦k tũriam̦o” ñan juon ri-Ju me jet ri-ko̦o̦t rar m̦ane im ko̦o̦t jãne. Ri-Sameria in “ear tũriam̦okake” ri-Ju eo me kar m̦ane im ear kwal̦o̦k yokwe ikijjeen an kar kõm̦m̦an karõk bwe juon en lale e. (Luk 10:29-37) Waanjoñak in ej kwal̦o̦k kõn juon kadkad eaiboojoj ippãn Anij eo ad​—tũriam̦o. Kadkad in ej juon iaan men ko me rej m̦õttan yokwe eo an Anij, im ej kwal̦o̦k kadkad in kajjojo raan ilo wãween an kõm̦m̦an ñan kõj.

2. Ta bar juon wãween me juon emaroñ kwal̦o̦k an tũriam̦o?

² Ebar wõr juon wãween jemaroñ l̦õmn̦ak kake ñan kwal̦o̦k tũriam̦o. Juon eo me etũriam̦o emaroñ pepe ñan jab kajeik juon eo me en kar aikuj bõk kaje. Kõn men in, ilo juon wãween, jemaroñ ba bwe el̦ap an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kõj. Ri-jeje Sam eo ear ba, ‘Ejjab kõm̦m̦an ñan kõj ãinwõt jerawiwi ko ad’ ak ekkar ñan jerawiwi ko ad. (Sam 103:10) Meñe ãindein, ak ewõr iien Jeova emaroñ lukkuun kauweik juon eo me ear kõm̦m̦an jerawiwi.

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

³ Ilo katak in, jenaaj uwaaki kajjitõk kein jilu: Etke Jeova ej kwal̦o̦k tũriam̦o? Juon emaroñ ke lukkuun kauweik juon armej im ilo ejja iien eo wõt kwal̦o̦k tũriam̦o? Im ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kwal̦o̦k tũriam̦o? Jen lale ewi wãween an Naanin Anij uwaaki kajjitõk kein.

UNIN AN JEOVA KWAL̦O̦K TŨRIAM̦O

4. Etke Jeova ej kwal̦o̦k tũriam̦o?

⁴ Elukkuun em̦m̦an ippãn Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o. Kar kõm̦akũt rijjilõk Paul bwe en je im ba bwe Anij “ekanooj obrak kõn tũriam̦o.” Ilo naan kein an Paul, ej kõmel̦el̦e bwe Anij etũriam̦o kõnke ej lel̦o̦k juon kõjatdikdik ñan mour ilañ ñan ri-karejar ro an em̦õj kapiti er me rejjab weeppãn. (Eps. 2:4-7) Bõtab Jeova ejjab kwal̦o̦k wõt tũriam̦o ñan ri-karejar ro an me em̦õj kapiti er. Ri-jeje sam eo Devid ear je im ba: “Jeova em̦m̦an ñan ro otemjej, im menin jouj ko An ilõñin men ko otemjej Ear kõm̦anm̦ani.” (Sam 145:9) Kõnke Jeova ej yokwe armej, ej kwal̦o̦k tũriam̦o ilo jabdewõt iien me ej lo unin an aikuj kwal̦o̦k kadkad in.

5. Ewi wãween an kar Jesus jel̦ã kõn tũriam̦okake eo an Jeova?

⁵ Jesus ej make wõt kar l̦aptata an jel̦ã kõn ewi joñan an lukkuun em̦m̦an ippãn Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o. Jeova im Jesus rar pãd iturin doon ilañ ium̦win elõñ to̦ujin iiõ ko m̦okta jãn an kar Jesus itok ñan lal̦. (JK. 8:30, 31) Elõñ iien Jesus ear loe wãween an Jemãn kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej ro me rej rijjerawiwi. (Sam 78:37-42) Ilo an kar Jesus katakin, ekkã an kar kwal̦o̦k kõn kadkad in em̦m̦an me epãd ippãn Jemãn.

6. Ta eo Jesus ear kwal̦o̦k kake ñan jipañ kõj pijaikl̦o̦k ak mel̦el̦e kõn tũriam̦okake eo an Jemãn?

⁶ Ãinwõt kar kwal̦o̦k kake ilo katak eo l̦o̦k juon, Jesus ear kwal̦o̦k bwebwenato eo kõn nejin eo ejerwaan ñan jipañ kõj pijaikl̦o̦k ak mel̦el̦e kõn joñan an em̦m̦an ippãn Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o. Likao eo ilo bwebwenato in, ear etal jãn m̦weo im̦õn im ear “jerwaani men ko m̦weien ilo an kõm̦m̦ani men ko rejekkar.” (Luk 15:13) Tokãlik, ear ukel̦o̦k jãn m̦anit ko rettoon ear kõm̦m̦ani, ear kõttãik e make, im ear jepl̦aak ñan m̦weo im̦õn. Ewi wãween an kar jemãn em̦m̦akũt? Ear jab to an likao in kõttar ñan an jel̦ã. Jesus ear ba: “Ke [likao eo] ej ettol̦o̦k wõt, jemãn ear reilo̦k im loe im ear tũriam̦okake. Innem ear ettõrl̦o̦k im atbo̦kwõji l̦eo nejin im mejenmaiki.” L̦al̦l̦ap eo jemãn ear jab kajooke likao eo nejin. Ijoke, ear kwal̦o̦k tũriam̦o ilo an jeorl̦o̦k bõd eo an likao eo im ear karwaineneiki ilo an jepl̦aaktok ñan baam̦le eo an. Nejin eo ejerwaan ear l̦ap an jerawiwi, bõtab kõn an kar ukel̦o̦k, jemãn ear jeorl̦o̦k an bõd. Jemãn eo ilo waanjoñak in me el̦ap an tũriam̦o ej jutak kõn Jeova. Jesus ej kwal̦o̦k ñan kõj bwe Jeova ekõn̦aan jeorl̦o̦k bõd ko an rijjerawiwi ro me rej m̦oolin ukel̦o̦k.​—Luk 15:17-24.

7. Ilo wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o, ewi wãween an men in kam̦ool bwe elukkuun mãlõtlõt?

⁷ Jeova ej kwal̦o̦k tũriam̦o kõn wõt joñan mãlõtlõt eo an me ejjel̦o̦k juon emaroñ tõpare. Aolep iien Jeova ej kõm̦m̦ani pepe ko me renaaj em̦m̦an ñan menin kõm̦anm̦an ko an. Baibõl̦ ej ba bwe “mãlõtlõt eo jãn lañ . . . eobrak kõn tũriam̦o im kõm̦m̦an ko rem̦m̦an.” (Jem. 3:17) Ãinwõt juon jemãn me ej yokwe, Jeova ejel̦ã bwe ñe ej kwal̦o̦k tũriam̦o, ajri ro nejin rej bõk tokjãn. (Sam 103:13; Ais. 49:15) An Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ej lel̦o̦k juon kõjatdikdik ñan armej ro an meñe rejjab weeppãn. Kõn men in, mãlõtlõt eo an Jeova me el̦ap ej kõm̦akũti ñan kwal̦o̦k tũriam̦o ilo jabdewõt iien ej lo unin an aikuj in kwal̦o̦k kadkad in. Ilo ejja iien eo wõt, elukkuun pel̦an wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o. Ilo mãlõtlõt, ejjab kwal̦o̦k tũriam̦o ñe men in enaaj kwal̦o̦k ñan armej eo me ej kõm̦m̦an bõd bwe ejjab nana men eo ej kõm̦m̦ane.

8. Ta eo me jet iien ekkar ñan an wal̦o̦k ñan juon armej, im etke?

⁸ Jen ba bwe juon iaan ri-karejar ro an Anij ej kããlõt ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane juon jerawiwi. Ta eo ekkar bwe jen kõm̦m̦ane? Kar kõm̦akũt Paul bwe en je im ba, “Kom̦win bõjrak jãn ami kobal̦o̦k ippãn.” (1 Kor. 5:11) Ro me rem̦akoko in ukel̦o̦k jãn m̦anit ko rettoon rej kõm̦m̦ani rej bukwel̦o̦k jãn eklejia eo. Men in ej juon menin aikuj bwe jen maroñ kõjparok ro jeid im jatid retiljek, im ñan kaalikkar wãween ko rekkwõjarjar an Jeova. Meñe ãindein, ak ewõr jet epen aer lo bwe bukwel̦o̦k ej juon wãween Anij ej kwal̦o̦k an tũriam̦o. M̦ool ke bwe bukwel̦o̦k ej juon wãween Anij ej kwal̦o̦k an tũriam̦o? Eokwe, jen lale.

AD LUKKUUN KAJEIK JUON EJ KE JUON WÃWEEN ÑAN KWAL̦O̦K TŨRIAM̦O?

9-10. Ekkejell̦o̦k ippãn Hibru 12:5, 6, etke jemaroñ ba bwe karõk eo kõn bukwel̦o̦k ej juon wãween ñan kwal̦o̦k tũriam̦o? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁹ Ñe jej roñ aer kõm̦m̦an juon kõjjel̦ã ilo iien kweilo̦k bwe juon eo jejel̦ã kajjien im jej yokwe “ejako an juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova,” el̦ap an men in kabũrom̦õje kõj. Jemaroñ l̦õmn̦ak el̦aññe ekar juon menin aikuj ñan bukwel̦o̦ke eo me jej yokwe. M̦ool ke bwe bukwel̦o̦k ej lukkuun juon wãween ñan kwal̦o̦k tũriam̦o? Aet, ej. Ñan jab kauweiki juon eo me ej aikuji, ejjab juon menin mãlõtlõt, tũriam̦o, ak yokwe. (JK. 13:24) Ñe juon ej bukwel̦o̦k, men in emaroñ ke jipañ armej in ñan an oktak jãn jerawiwi eo ej kõm̦m̦ane im ukel̦o̦k? Emaroñ. Elõñ iaan ro me rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kõm̦m̦ane juon jerawiwi el̦ap rar lo bwe aer kar bukwel̦o̦k, ej juon men me rar aikuji ñan aer maroñ kile joñan an lukkuun l̦ap bõd eo aer, kõm̦m̦an oktak, im jepl̦aak ñan Jeova.​—Riit Hibru 12:5, 6.

¹⁰ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Juon jabõt ak ri-lale jiip ej kile bwe juon iaan jiip ko nejin enañinmej. Ejel̦ã bwe ñan an maroñ jipañ jiip eo bwe en mour jãn nañinmej in me em̦õj an bõke, ej aikuj kõjenolo̦ke jiip eo jãn bwij eo. Ijoke jiip ej kain menninmour rot ko me em̦m̦an ippãer pãd ibwiljin jiip ko jet. Relukkuun kõn̦aan bwe ren pãd ippãn bwij eo, im remaroñ bũrom̦õj im nana tam̦m̦wier ñe rej jenolo̦k jãn bwij eo. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe jabõt eo elãj kõn an kããlõt in kõjenolo̦ke jiip eo jãn bwij eo? Jaab. Ejel̦ã bwe el̦aññe enaaj kõtl̦o̦k bwe jiip eo me enañinmej en pãd ibwiljin jiip ko jet ilo bwij eo, enaaj ajeeded nañinmej eo. Ilo an kõjenolo̦ke jiip eo me enañinmej, men in ej kõm̦m̦an bwe en kõjparoke aolepen bwij eo.​—Keidi Livitikõs 13:3, 4.

11. (1) Ilo wãween et ko juon eo ebukwel̦o̦k ej ãinwõt juon jiip me enañinmej? (2) Ta kein jipañ ko repel̦l̦o̦k ñan ro rebukwel̦o̦k?

¹¹ Ñe juon Kũrjin ej bukwel̦o̦k, jemaroñ watõke ãinwõt jiip eo me enañinmej. Armej in enañinmej ilo tõmak. (Jem. 5:14) Ñe juon ej nañinmej ilo tõmak, ãinwõt nañinmej ko jet me armej rej bũki, emaroñ bwe an kapopo. Kõn men in, jet iien ej juon menin aikuj ñan kõjenolo̦ke eo me ej nañinmej ilo tõmak jãn ro jet ilo eklejia eo. An Jeova kauweik armej in, ej juon wãween ej kwal̦o̦k an yokwe ro uwaan bwij eo An me retiljek, im men in emaroñ jipañ rijjerawiwi eo ñan kile bwe enana men eo ej kõm̦m̦ane im tõll̦o̦ke ñan ukel̦o̦k. Ilo tõre eo ej bukwel̦o̦k, armej eo emaroñ etal ñan iien kweilo̦k ko, ijo me emaroñ bõk m̦õñã ko ilo kõkkar im bar kalõke tõmak eo an. Emaroñ bareinwõt bõk bok ko an doulul in ñan an riit im katak kaki, im emaroñ bar alwõje JW Broadcasting^®. Im ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kile an kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko, jãn iien ñan iien remaroñ lel̦o̦k naanin kakapilõk im naanin jipañ ko bwe en maroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k kõtaan eo an ippãn Jeova bwe en maroñ erom bar juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova.b

12. Ñan kwal̦o̦k yokwe im tũriam̦o, ta men eo em̦m̦an me em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõm̦m̦ane ñan juon eo ejjab kõn̦aan ukel̦o̦k?

¹² Eaorõk ñan keememej bwe rijjerawiwi ro me rejjab kõn̦aan ukel̦o̦k rej ro me rej bukwel̦o̦k. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejel̦ã bwe pepe in ej juon pepe eaorõk, kõn men in rej lukkuun etale im lale m̦okta jãn aer kõm̦m̦an kããlõt ñan bukwel̦o̦ke juon armej. Rejel̦ã bwe Jeova ej kauwe “ilo jim̦we” ak ilo joñan eo ekkar. (Jrm. 30:11) Em̦m̦aan rein rej yokwe ro jeier im jatier, im rejjab kõn̦aan kõm̦m̦an jabdewõt men me enaaj ko̦kkure jem̦jerã eo an rein ippãn Jeova. Bõtab jet iien, wãween eo ñan kwal̦o̦k yokwe im tũriam̦o ñan armej eo me ej kõm̦m̦an jerawiwi, ej ñan jol̦o̦ke jãn eklejia eo.

13. Etke kar aikuj in bukwel̦o̦ke juon Kũrjin ilo Korint?

¹³ L̦õmn̦ak kõn ta eo rijjilõk Paul ear kõm̦m̦ane ke ear wõr juon eo ear jab ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko an ilo kar tõre ko aer. Ear wõr juon Kũrjin ilo Korint me ear mourin l̦õñ ippãn lio pãleen jemãn. Lukkuun kajjõjõ! Ilo kar iien ko m̦oktal̦o̦k, Jeova ear ba ñan ri-Israel ro: “Em̦m̦aan eo ej babu ippãn lio pãleen jemãn, ear ãlõke nuknuk an jemãn; em̦ool ren mej.” (Liv. 20:11) Paul ear jab maroñ ba ñan eklejia eo bwe em̦m̦aan in ej tõllo̦kũn ñan an mej, bõtab ear jiroñ ro ilo Korint bwe ren bukwel̦o̦ke em̦m̦aan in. M̦anit ko rettoon em̦m̦aan in ear kõm̦m̦ani rar jelõte ro jet ilo eklejia eo, joñan jet iaan rein rar jab watõk bwe men ko em̦m̦aan in ej kõm̦m̦ani relukkuun nana!—1 Kor. 5:1, 2, 13.

14. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k an tũriam̦okake em̦m̦aan eo me ear bukwel̦o̦k ilo Korint, im etke? (2 Korint 2:5-8, 11)

¹⁴ Tokãlik, Paul ear kile bwe em̦m̦aan in ear lukkuun kõm̦m̦an oktak. Em̦m̦aan in ear m̦oolin ukel̦o̦k! Meñe ear kõm̦anm̦an bwe en nana etan eklejia eo, ijoke Paul ear ba ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ejjab kõn̦aan bwe en ‘kajju’ ak eddo an kauweiki eo ear kõm̦m̦an jerawiwi. Ear jiroñ er bwe ren “m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an bõd im kaenõm̦m̦ane.” L̦õmn̦ak kõn unin an kar Paul ba naan kein, ear ba: “Bwe en jab ebbweer kõn an l̦e jãn joñan an bũrom̦õj.” Paul ear tũriam̦okake em̦m̦aan in me ear ukel̦o̦k. Ear jab kõn̦aan bwe em̦m̦aan in en lukkuun ebbweer ak l̦e jãn joñan an bũrom̦õj ñan joñan eo me enaaj kõm̦m̦an an ebbweer jãn an kate e ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe Jeova en jeorl̦o̦k an bõd.​—Riit 2 Korint 2:5-8, 11.

15. Ewi wãween an em̦m̦aan ro kajju ilo aer kauweik juon eo ear jerawiwi im ilo ejja iien eo wõt kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁵ Ãinwõt Jeova, elukkuun em̦m̦an ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia kwal̦o̦k tũriam̦o. Rej kajju ilo aer kauweiki armej eo ej kõm̦m̦an jerawiwi ñe ej menin aikuj, bõtab ñe ekkar im jim̦we rej bareinwõt lukkuun kate er ñan kwal̦o̦k tũriam̦o. El̦aññe em̦m̦aan ro rejjab kauweiki armej eo ñan jidik, innem rejjab kwal̦o̦k tũriam̦o ak rej kwal̦o̦k bwe ejjab nana jerawiwi eo me armej eo ear kõm̦m̦ane. Bõtab, ej aikuj in ke em̦m̦aan ro wõt me rej lale eklejia rej kwal̦o̦k tũriam̦o?

TA EO EMAROÑ JIPAÑ KÕJ AOLEP ÑAN KWAL̦O̦K TŨRIAM̦O?

16. Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 21:3, ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan ro me rejjab kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁶ Aolep Kũrjin ro rej kate er ñan anõke wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o. Etke? Juon un ej kõnke Jeova eban eo̦roñ ro me rejjab kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet. (Riit Jabõn Kõnnaan 21:13.) Ejjel̦o̦k juon iaad ekõn̦aan bwe Jeova en m̦akoko in roñjake jar ko an, kõn men in jej lukkuun kate kõj bwe jen jab erom juon eo me ejaje kwal̦o̦k tũriam̦o. Ijello̦kun ad pinej lo̦jilñid jãn juon iaan Kũrjin ro m̦õttad me rej bũrom̦õj ak metak, jej aikuj in aolep iien pojak in roñjake “lam̦õj an ro ri-jeram̦õl.” Bareinwõt, jej lukkuun kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan l̦oore naanin kakapilõk in me ej ba: “Eo ejjab kwal̦o̦k tũriam̦o naaj ekajete ilo ejjel̦o̦k tũriam̦o.” (Jem. 2:13) Ñe jej kõttãik kõj im keememej ewi joñan ad aikuji an ro jet bar kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kõj, ejjel̦o̦k pere bwe men in emaroñ kõm̦akũt kõj ñan bar kwal̦o̦k tũriam̦o. El̦apl̦o̦k ad aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o ñe juon eo me ear kõm̦m̦an bõd ej ukel̦o̦k im jepl̦aaktok ñan eklejia eo.

17. Ewi wãween an kar Kiiñ Devid kwal̦o̦k tũriam̦o jãn bũruon?

¹⁷ Waanjoñak ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k tũriam̦o im ñan kõjparok bwe jen jab lãj. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn Kiiñ Devid. Ekkã an kar kwal̦o̦k tũriam̦o jãn bũruon. Meñe Saul ear kõn̦aan m̦ane, ak Devid ear kwal̦o̦k an tũriam̦okake kiiñ eo Anij ear kapiti. Ejjel̦o̦k juon iien, ear kajjioñ idenon̦e ak m̦ane.​—1 Sa. 24:9-12, 18, 19.

18-19. Ta iien ko ruo me Devid ear jab kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁸ Ijoke, ejjab aolep iien Devid ear kwal̦o̦k tũriam̦o. Ñan waanjoñak, ke juon em̦m̦aan elãj etan Nebal, ekar nana an kõnnaan im m̦akoko in lel̦o̦k ñan Devid im em̦m̦aan ro doon kijeer m̦õñã, Devid ear lukkuun illu im ear pepe in m̦ane em̦m̦aan in im aolep em̦m̦aan ro ilo m̦weo im̦õn. Bõtab, kõn wõt an kar kõrã eo pãleen Nebal etan Abigeil me emeanwõd im ejouj m̦õkaj an kar em̦m̦akũt, kõrã in ear kabõjrake Devid jãn an kato̦o̦rl̦o̦k bõtõktõk.​—1 Sa. 25:9-22, 32-35.

¹⁹ Ilo bar juon iien, ri-kanaan Netan ear ba ñan Devid kõn juon em̦m̦aan em̦weiie me ear ko̦o̦tte jiip eo nejin juon em̦m̦aan ejeram̦õl me el̦ap an kar kaorõke. Devid ear lukkuun illu im ear ba: “Ãinwõt Jeova ej mour, l̦eo ear kõm̦m̦an men in, ej dien mej.” (2 Sa. 12:1-6) Devid ear jel̦ã kõn Kien Moses, ear jel̦ã bwe ñe juon ri-ko̦o̦t ej ko̦o̦tte juon jiip, ej aikuj in kõl̦l̦ãik emãn jiip ñan armej eo me ear ko̦o̦t jãne. (Ex. 22:1) Meñe Devid ear jel̦ã men in, ak ear kõn̦aan m̦ane em̦m̦an in. Eddo an kar ba bwe ekkar ñan an ri-ko̦o̦t eo mej. Ilo m̦ool, Netan ear kõjerbale waanjoñak in ñan kaalikkar ñan Devid kõn men ko renanal̦o̦k me rar wal̦o̦k​—bõd ko me Devid ear kõm̦m̦ani! Im el̦apl̦o̦k an kar Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Devid jãn ñe Devid en kar kwal̦o̦k tũriam̦o ñan eo me ear ko̦o̦tte jiip eo ilo waanjoñak eo Netan ear kwal̦o̦k kake!​—2 Sa. 12:7-13.

20. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an Devid?

²⁰ Ke Devid ear lukkuun illu, ear ba bwe Nebal im aolep em̦m̦aan ro doon ej tõllo̦kier ñan aer mej. Im tokãlik, Devid ear ba bwe ekkar ñan an mej em̦m̦aan eo em̦weiie ilo waanjoñak eo Netan ear kwal̦o̦k kake. Ilo iien in kein karuo, jemaroñ l̦õmn̦ak, etke em̦m̦aan in me ekkã an jouj ej ekajet ilo juon wãween elãj. Eokwe l̦õmn̦ak kõn ta ko rej kab wal̦o̦k ilo mour eo an Devid. Ilo kar tõre in, bõklõkõt eo an Devid ear kabõn̦õn̦õiki. An juon ekajet ilo juon wãween elãj, ej kõkal̦l̦en an jab em̦m̦an ãjmour eo an ilo tõmak. Jesus ear lukkuun kakkõl ri-kal̦oor ro an im ba: “Kom̦win bõjrak jãn ami ekajete ro jet bwe Anij en jab ekajete kom̦. Naaj ekajete kom̦ ilo ejja wãween eo wõt kom̦ij ekajete ro jet.” (Matu 7:1, 2) Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj bwe jen jab juon eo me elãj, im jen kate kõj bwe jen juon eo me “ekanooj obrak kõn tũriam̦o,” ãinwõt Anij eo ad.

21-22. Ta jet iaan wãween ko me jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o?

²¹ Tũriam̦o ejjab baj juon eñjake me kwõj bõke. Ilo m̦ool, kar kõmel̦el̦eik naan in tũriam̦o ilo wãween in, “em̦m̦akũt kõn tũriam̦o.” Kõn men in, kõj aolep im maroñ lukkuun lale ta aikuj ko an baam̦le eo ad, eklejia eo ad, im armej ro ilo jikin eo jej jokwe ie. Ejjel̦o̦k pere enaaj lõñ iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad maroñ kwal̦o̦k tũriam̦o. Ewõr ke en̦ ej aikuj bõk kaenõm̦m̦an? Jemaroñ ke lel̦o̦k jipañ, bõlen jemaroñ lel̦o̦k jidik m̦õñã ak kõm̦m̦ani jet men ko ñan kwal̦o̦k bwe jej l̦õmn̦ak kõn er? Juon eo me em̦õj an jepl̦aaktok ñan Jeova ej aikuj ke bõk kaenõm̦m̦an im kõketak jãn ro jet? Jemaroñ ke kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an me ekaenõm̦m̦an ñan ro jet? Er kein ej jet iaan wãween ko rem̦m̦antata me jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o ñan aolep ro me jej iioone er.​—Job 29:12, 13; Rom 10:14, 15; Jem. 1:27.

²² Ñe jej kile bwe ewõr an ro jet aikuj ilo wãween kein, jenaaj lo bwe elõñ wãween ko repel̦l̦o̦k ipel̦aakid ñan ad maroñ kwal̦o̦k tũriam̦o. Ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o, ejjel̦o̦k pere bwe el̦ap ad kabuñbũruon Jemãdwõj ilañ, Anij eo me “ekanooj obrak kõn tũriam̦o”!