Yãmb sogsgã leoore

◼ Wakat bʋg la zems tɩ b lugl buud-gom-zẽng sulli?

Tigingã sã n tar neb wʋsg sẽn gomd buud-gom zẽng a moonegã zĩigẽ, kãsem dãmbã segd n maana b sẽn tõe fãa n sigl moonegã buud-gom kãng pʋgẽ. (km 7/02 1; km 2/98 3-4) Tõeeme tɩ neb nins sẽn gomd buud-gom zẽngã sãeega tigims a yiib bɩ sẽn yɩɩd woto mooneg zĩisẽ. Sã n yaa woto, tigims gĩnd yel-gɛtã (bɩ tigims gĩn yel-gɛtbã) na n kõo tigims kãens sor-wilgr tɩ b lagem taab n tʋm moonegã pʋgẽ. Wakat-wakate, b tõe n sigla zãma sõasg bɩ Gũusg Gasgã zãmsg buud-gomdã pʋgẽ n ges neb nins sẽn na n wa wã sõor sẽn zem to-to.

Sẽn na yɩl n tõog n lugl buud-gom zẽng sulli, segd n mikame tɩ: 1) Koe-moondb bɩ sɩdã ratb sẽn mi koe-noogã sõma buud-gom kãngã pʋgẽ beeme. 2) Tɩ kãsem soab sẽn tar tõog bɩ kãsemb sõngd bee sẽn na yɩl n lʋɩ taoore, la a maand baa yaa tigisg a yembr semen fãa. 3) Tɩ kãsem dãmb sull sak n na n sõnga sullã. Yel-kãensã sã n wa pidi, kãsem dãmbã sull segd n togsa Sosiete wã tʋʋmd will sẽn na yɩl t’a kõ sor tɩ b lugl sullã la a kõ sagls a taaba.

Sul wʋsg sɩngda ne tigingã sebr zãmsg maaneg semen fãa. Rẽ poore, kãsem dãmbã tõeeme n sak tɩ b paas tigiss a taaba, wala Zãma sõasgã la Gũusg Gasgã zãmsgo. Kãsem soab bɩ kãsemb sõngd sẽn tar tõog sẽn mi buud-gomdã sõma sã n beẽ, b tõe n lugla Wẽnnaam tʋʋmdã lekoll sõasg N^o a 2, a 3, la a 4 karen-do-pʋgdg pʋgẽ. La sullã neb na n tɩ naaga tigingã neb a taab Sõasg minimã diskuuri, Zãmsg sõasgã, Biibl kareng tags-kãsemse, la Tʋʋmdã tigisg sasa. Sullã neb yĩnga, b tõe n sigla tigiss koe-moonegã yiib yĩnga.

Sullã neb tʋmda ne taab sõma kãsem dãmbã sull sor-wilgr pʋgẽ. Kãsem dãmbã segd n kõo sor-wilgr sẽn zemse, la b ges tɩ sullã ratem paam pidsgu. Tigims gĩnd yel-gɛtã sã n wa kaagd tiging ning sẽn tar buud-gom-zẽng sullã me, a na n maana segls n moon ne sullã neb n keng b tẽebã. A Zeova na n ninga buud-gom-zẽng sullã barka, tɩ sã n wa beẽ-beẽ bɩ a wa lebg tiginga.