June
OLwesithathu, June 1
Sasizimisele ukulinika izindaba ezinhle ezimayelana loNkulunkulu siphinde siliphe ngitsho lokuphila kwethu.—1 Thes. 2:8.
Abafundisayo kumele batshengise ukuthi balendaba labafundi babo. Phela abafundi bangaba ngabafowethu kumbe odadewethu. Akulula ukuthi batshiyane labangane akade belabo lokuthi batshintshe indlela abaphila ngayo ukuze bakhonze uJehova. Abamemezeli abazingcitshi ekufundiseni bancedisa abafunda labo iBhayibhili ukuthi bajayelane labanye ebandleni abazabakhuthaza ukuthi basondele kuJehova futhi babancede nxa belenhlupho. Sifuna umfundi ngamunye azizwe ekhululekile ebandleni njalo azibone elilunga lemuli yabantu abakhonza uJehova. Sifuna ahawukele ukuba phakathi kwabafowethu labodadewethu abalothando. Lokhu kuzakwenza kube lula ukuthi atshiyane labantu abangasoze bamncede ukuthi athande uJehova. (Zaga. 13:20) Nxa abantu akade bengabangane bakhe bemninela khatshana, kasoze akhathazeke ngoba uyabe ekwazi ukuthi uzathola abangane beqiniso enhlanganisweni kaJehova.—Mak. 10:29, 30; 1 Phet. 4:4. w20.10 17 ¶10-11
OLwesine, June 2
Sengiphiwe amandla wonke ezulwini lasemhlabeni.—Mat. 28:18.
Kumele sibe ngabangane bakaJesu ukuze sibe ngabangane bakaJehova. Kungani kunjalo? Cabanga ngezizatho ezimbili. Esokuqala, uJesu watshela abafundi bakhe wathi: “UBaba uyalithanda kakhulu ngoba lina lingithandile.” (Joh. 16:27) Waphinda wathi: “Kakho ongeza kuBaba ngaphandle kokuthi eze ngami.” (Joh. 14:6) Ukuzama ukuba ngabangane bakaJehova singazange sibe ngabangane bakaJesu kufanana lokuzama ukungena esakhiweni ungasebenzisi umnyango. UJesu wasebenzisa umzekeliso ohambelanayo ngesikhathi esithi yena ‘ulisango izimvu ezingena ngalo.’ (Joh. 10:7) Isizatho sesibili yikuthi uJesu walingisela ubuntu bukaYise ngendlela epheleleyo. Wathi kubafundi bakhe: “Loba ngubani ongibonileyo usembonile loBaba.” (Joh. 14:9) Enye indlela engcono yokwazi uJehova yikufunda ngempilo kaJesu. Sizamthanda kakhulu uJesu nxa singaqhubeka sifunda okunengi ngaye. Nxa ubungane bethu laye bukhula, sizamthanda kakhulu uYise. w20.04 21-22 ¶5-6
OLwesihlanu, June 3
Kuyangijabulisa ukuba buthakathaka, . . . ngoba nxa ngibuthakathaka kulapho engilamandla khona.—2 Khor. 12:10.
Utshona ulele embhedeni ngenxa yokugula loba uhamba nge-wheelchair yini? Amadolo kawasavumi yini kumbe amehlo asefiphele? Nxa ukhathazwa yizinto lezi, ungenelisa yini ukugijima lalabo abasesebatsha futhi abalempilakahle? Ye ungenelisa! Banengi abafowethu labodadewethu asebekhulile labagulayo abagijima endleleni eya ekuphileni. Abangeke bakwenze lokhu ngamandla abo. Kodwa imihlangano yebandla erekhodiweyo iyabanceda bathole amandla avela kuJehova. Kanti njalo batshumayeza odokotela, labonesi kanye lezihlobo. Nxa ungenelisi ukwenza konke ofisa ukukwenzela uJehova, ungadani uzitshela ukuthi awusoze wenelise ukugijima endleleni eya ekuphileni. UJehova uyakuthanda ngenxa yakho konke omenzele khona lokuthi ulokholo kuye. Khathesi yikho oludinga khona kakhulu uncedo lwakhe futhi kasoze akutshiye. (Hubo. 9:10) Uzasondela kakhulu kuwe. w20.04 29 ¶16-17
UMgqibelo, June 4
Ngenza zonke izinto ngenxa yezindaba ezinhle ukuze ngizitshumayele kwabanye.—1 Khor. 9:23.
Yiziphi indaba ongazixoxa lomuntu osontayo? Zama ukudinga izinto elivumelana kuzo. Angabe ekhonza uNkulunkulu oyedwa, angabe evuma ukuthi uJesu unguMsindisi wabantu kumbe angabe ekholwa ukuthi siphila ezinsukwini ezimbi osekuseduze ukuthi ziphele. Sebenzisa izinto elivumelana kuzo ukuze umtshumayeze ngendlela ezamenza afune ukulalela. Hlala ukhumbula ukuthi abantu bangabe bengakukholwa okunye okufundiswa emasontweni abo. Yikho lanxa usuyazi isonto umuntu ayingenayo, zama ukwazi ukuthi yena ngokwakhe ukholwani. Umfowethu ongumnali ubika ukuthi abanye abantu bathi bayayikholwa imfundiso yoButhathu bukaNkulunkulu kodwa eqinisweni bengakholwa ukuthi uBaba, iNdodana lomoya ongcwele nguNkulunkulu oyedwa. Uthi: “Ukwazi lokhu kwenza kube lula ukuthi ngithole lapho esingavumelana khona lomuntu lowo.” Yikho zama ukudinga ukuthi abantu abasensimini yenu bakholwani sibili. Ungenza njalo, uzaba njengomphostoli uPhawuli ‘owaba yizinto zonke kuyo yonke imihlobo yabantu.’—1 Khor. 9:19-22. w20.04 10 ¶9-10
ISonto, June 5
Kulesosikhathi abantu bakini—bonke labo abalamabizo azafunyanwa elotshiwe encwadini— bazahlengwa.—Dan. 12:1.
Singenelisa ukuqhubeka sihlalisekile kungelani lokuthi kwenzakalani esikhathini esizayo ngenxa yokuthi uDanyeli loJohane bathi labo abalalela uJehova loJesu bazasinda ekuhluphekeni okukhulu. UDanyeli uthi abazasinda yilabo abalamabizo ‘alotshwe encwadini.’ Kumele senzeni ukuze amabizo ethu alotshwe encwadini leyo? Kumele sitshengise ukuthi silokholo kuJesu oyiMvana kaNkulunkulu. (Joh. 1:29) Kufanele sizinikele kuNkulunkulu futhi sibhabhathizwe. (1 Phet. 3:21) Kanti njalo kumele sitshengise ukuthi siyawusekela uMbuso kaNkulunkulu ngokwenza konke esingakwenza ukuze sincede abanye bafunde ngaye. Khathesi yisikhathi sokuthi simthembe kakhulu uJehova kanye lenhlanganiso yakhe. Kanti njalo yisikhathi sokuthi sisekele uMbuso wakhe. Singenza njalo sizasinda nxa uMbuso lo usubhubhisa inkosi yasenyakatho lenkosi yaseningizimu. w20.05 16 ¶18-19
UMvulo, June 6
Ibizo lakho, O Jehova, limi kuze kube nininini.—Hubo. 135:13.
U-Adamu lo-Eva babekwazi ukuthi ibizo likaNkulunkulu nguJehova futhi babesazi izinto ezinengi eziqakathekileyo ngaye. Ngokwesibonelo, babesazi ukuthi nguye owayebadalile, wabanika ukuphila lekhaya labo elihle eliyipharadayisi. Wabadala baba yindoda lomfazi abafanelanayo. (Gen. 1:26-28; 2:18) Kodwa babezaqhubeka yini becabangisisa ngakho konke uJehova ayebenzele khona? Babezaqhubeka bemthanda futhi bembonga yini? Lokhu kwakhanya ngesikhathi belingwa yisitha sikaNkulunkulu. USathane wakhuluma lo-Eva esebenzisa inyoka, wathi: “Kambe uNkulunkulu watsho ngeqiniso wathi, ‘Lingadli noma yisiphi isihlahla esivandeni?’” (Gen. 2:16, 17; 3:1) Umbuzo lo wawulamanga acatshileyo mayelana loNkulunkulu futhi lokhu kwenza u-Eva waqalisa ukucabanga okungayisikho ngoJehova. UNkulunkulu yena wayethe bangadla izithelo zezihlahla zonke, ngaphandle kwezithelo zesihlahla esisodwa. (Gen. 2:9) USathane wenza kwakhanya angani uNkulunkulu uyancitshana. Mhlawumbe u-Eva wazibuza wathi, ‘Kambe kukhona okuhle uNkulunkulu angafuni ngibe lakho?’ w20.06 3-4 ¶8-9
OLwesibili, June 7
Qhubekani libekezelelana futhi lithethelelana ngenhliziyo yonke.—Kol. 3:13.
Ezinye izinceku zikaJehova zicatshulwe ngokwenziwe ngomunye ebandleni. Umphostoli uPhawuli wavuma ukuthi ngezinye izikhathi singabe silaso sibili ‘isizatho sokusola’ umfowethu kumbe udadewethu. Kwesinye isikhathi singabe siphathwe kubi. Nxa singayekela ukunanzelela singacina sibamba isikhwili. Lokhu kungenza umuntu acine eyekela ukungena imihlangano yebandla lokutshumayela. Umfowethu okuthiwa nguPablo ohlala eSouth America waqanjelwa amanga kwathiwa wenze into embi futhi lokhu kwenza ukuthi ayekeliswe umsebenzi wenkonzo ayewenza. Manje wenzani? Uthi: “Ngazonda njalo kancane kancane ngatshiya ukukhonza uJehova.” Nxa umuntu wake wenza isono esikhulu angazithonisisa okwesikhathi eside. Angacabanga ukuthi uNkulunkulu ngeke aphinde amthande. Lanxa engabe waphenduka futhi waxolelwa angazibona engasafanelanga ukuba ngomunye wabantu bakaNkulunkulu. Wena uzwa njani ngabafowethu labodadewethu abehlelwa zinhlupho esesixoxe ngazo? w20.06 19 ¶6-7
OLwesithathu, June 8
Umuntu olengqondo uthi ebona ingozi acatshe.—Zaga. 22:3.
Kumele sikwazi ukuthi kuyini okungasilimaza besesisenza okuthile ukuze sizivikele. (Heb. 5:14) Ngokwesibonelo kufanele sikhethe kuhle izinto esizilibazisa ngazo. Ezinye inhlelo eziphuma ku-TV zitshengisa abantu beziphatha kubi. Akumelanga sizilibazise ngezinto ezinjalo ngoba zingenza sicine singasamthandi uJehova. Siyakwazi ukuthi uyakuzonda ukuziphatha okunje lokuthi ukubukela inhlelo zakhona kungasilimaza kuphinde kuzwise abanye ubuhlungu. (Efe. 5:5, 6) Kumele sinanzelele ukuthi izinto ezingamanga ezikhulunywa ngabahlamuki ziyingozi, njengokuzama ukusenza ukuthi singabathembi abazalwane bethu lenhlanganiso kaJehova. (1 Tim. 4:1, 7; 2 Tim. 2:16) Amanga anjalo angaxegisa ukholo lwethu futhi akumelanga siwakholwe ngoba afafazwa ‘ngabantu abalengqondo ezixhwalileyo futhi abangalizwisisiyo iqiniso.’ Inhloso yabo yikuqalisa “izimpikiswano kanye lokuphikisana ngamazwi.” (1 Tim. 6:4, 5) Bafuna siwakholwe amanga abo njalo singabathembi abafowethu labodadewethu. w20.09 29 ¶13, 15
OLwesine, June 9
[Ungazifuneli] okunceda [wena] kodwa [funa] okunceda omunye.—1 Khor. 10:24.
Indoda lomkayo kumele bathandane futhi bahloniphane. (Efe. 5:33) IBhayibhili lisifundisa ukuthi kumele siqakathekise ukupha ukwedlula ukwamukela. (ImiSeb. 20:35) Kuyini okunganceda abatshadileyo ukuthi bathandane njalo bahloniphane? Yikuthobeka. Ukuthobeka sekuncede amaKhristu amanengi atshadileyo ukuthi athokoze kakhulu. Ngokwesibonelo indoda etshadileyo okuthiwa nguSteven ithi: “Kumele libambisane, ikakhulu nxa kungaba lenhlupho. Kulokuthi omunye acabange okufunwa nguye, uzacabanga okufunwa yini lobabili.” Umkakhe uStephanie laye uyakuvuma lokhu. Uthi: “Akulamuntu ofuna ukuhlala lomuntu otshona ephikisana laye. Nxa kungaba lokungazwanani siyazama ukudinga ukuthi kubangelwe kuyini, sithandaze, sichwayisise besesibonisana ukuthi singakulungisa njani. Kasihlaselani kodwa sihlasela uhlupho.” Abatshadileyo bazathokoza kakhulu nxa ngamunye wabo engaziboni engcono kulomunye. w20.07 3-4 ¶5-6
OLwesihlanu, June 10
Okholweni lwesiJuda ngangithuthuka kulabanengi engangilingana labo esizweni sakithi.—Gal. 1:14.
Akumelanga sithembe amandla ethu kumbe iziphiwo esilazo ekukhonzeni uJehova. Umphostoli uPhawuli wayefundile njalo wayefundiswe ngomunye wabakhokheli bamaJuda owayehlonitshwa kakhulu okwakuthiwa nguGamaliyeli. (ImiSeb. 5:34; 22:3) Kanti njalo uPhawuli wake waba ngumuntu odumileyo emphakathini wamaJuda. (ImiSeb. 26:4) Lanxa kunjalo kazange azithembe. Watshiya izinto ezazimenza akhanye engumuntu olamandla ngokubona komhlaba futhi kazange azisole ngokwenza njalo. (Flp. 3:8, amabala angaphansi) Wathwala amagabha avuzayo ngenxa yokuba ngumlandeli kaKhristu. Wazondwa ngabantu besizwe sakibo. (ImiSeb. 23:12-14) Watshaywa njalo wabotshwa ngamaRoma lanxa laye wayengumRoma. (ImiSeb. 16:19-24, 37) Kanti njalo wananzelela ukuthi wayelesono lokuthi kwakunzima kakhulu ukwenza okuqondileyo. (Rom. 7:21-25) Kodwa kazange avume ukuthi ukuphikiswa loba amaphutha akhe amyekelise ukulandela uKhristu. ‘Kwakumjabulisa ukuba buthakathaka’ ngoba nxa wayenjalo wayebona ukuthi uNkulunkulu wayemnika amandla.—2 Khor. 4:7; 12:10. w20.07 16 ¶7-8
UMgqibelo, June 11
Loba ngubani otshengisa ukuthi ulokholo kimi . . . uzakwenza imisebenzi emikhulu ukwedlula le.—Joh. 14:12.
Kumele siwuqakathekise kakhulu umsebenzi wokutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso. UJesu wathi abalandeli bakhe babezaqhubeka betshumayela langemva kokufa kwakhe njalo babezatshumayela ezindaweni ezinengi, okwesikhathi eside futhi bafundise abantu abanengi ukwedlula yena. Wathi esevusiwe, wenza isimanga sokuthi abanye abafundi bakhe bagole inhlanzi ezinengi. Ngemva kwalokho wagcizelela ukuthi umsebenzi wokutshumayela lowokwenza abafundi uqakatheke ukwedlula loba yiwuphi umsebenzi. (Joh. 21:15-17) Wathi esezakuya ezulwini, watshela abafundi bakhe ukuthi umsebenzi wokutshumayela ayewuqalisile wawungasoze uphelele ko-Israyeli kodwa wawuzafika lasemaphethelweni womhlaba. (ImiSeb. 1:6-8) Ngemva kweminyaka eminengi uJesu watshengisa umphostoli uJohane lokho okwakuzakwenzakala ‘ngosuku lweNkosi.’ Embonweni lo uJohane wabona ingilosi ‘eyayilezindaba ezinhle zaphakade’ okwakumele zimenyezelwe “kuzo zonke izizwe, lezizwana, lezindimi kanye labantu.” (Isam. 1:10; 14:6) Kusegcekeni ukuthi intando kaJehova yikuthi simemezele izindaba ezinhle emhlabeni wonke aze athi sekwanele. w20.09 9 ¶5
ISonto, June 12
Ngokholo u-Abrahama wathi elingwa, kwaba angathi usenikele ngo-Isaka.—Heb. 11:17.
Izinto zazinzima emulini ka-Abrahama. Umkakhe uSara wayeyinyumba futhi lokhu kwabazwisa ubuhlungu okweminyaka eminengi. Yikho uSara wacina enika u-Abrahama incekukazi yakhe uHagari ukuthi imzalele abantwana. Kodwa uHagari wathi esezithwele u-Ishmayeli, waqalisa ukweyisa uSara. Kwaba kubi okokuthi uSara wacina emxotsha. (Gen. 16:1-6) USara wacina ezithwele futhi wazala indodana u-Abrahama ayinika ibizo elithi Isaka. U-Abrahama wayewathanda womabili amadodana akhe, u-Ishmayeli lo-Isaka. Kodwa uJehova wamtshela ukuthi axotshe u-Ishmayeli loHagari ngenxa yokuthi u-Ishmayeli wayemphatha kubi u-Isaka. (Gen. 21:9-14) Ngemva kweminyaka eminengi uJehova wacela u-Abrahama ukuthi anikele ngo-Isaka abe ngumhlatshelo. (Gen. 22:1, 2; Heb. 11:17-19) Kuzo zombili izenzakalo lezi, u-Abrahama kwakumele athembe ukuthi uJehova wayezacina ezigcwalisile izithembiso ezazimayelana lamadodana akhe. w20.08 4 ¶9-10
UMvulo, June 13
Ligqoke ubuntu obutsha obadalwa ngentando kaNkulunkulu, obuvumelana lokulunga kweqiniso kanye lobuqotho.—Efe. 4:24.
Ake ucabange ukuthi labo abavusiweyo bazezwa njani ngesikhathi behlubula ubuntu obudala njalo belandela izimiso zikaNkulunkulu ezilungileyo. Abazakwenza lokhu bazaphila ePharadayisi kuze kube nini lanini. Kodwa labo abazahlamukela uNkulunkulu abasoze baphile ePharadayisi ukuze bangaphambanisi ukuthula okuyabe kulapho. (Isaya. 65:20; Joh. 5:28, 29) Ngesikhathi uMbuso kaNkulunkulu usubusa, bonke abantu bakhe bazabona ukuthi amazwi akuZaga 10:22 aliqiniso. Athi: “Isibusiso sikaJehova siletha inotho, leyonotho ingabi lahlupho.” Umoya kaJehova uzancedisa abantu bakhe ukuthi banothe endabeni zokukhonza okutsho ukuthi bazaqhubeka besiba njengoKhristu futhi kancane kancane isono sizaphela. (Joh. 13:15-17; Efe. 4:23) Nsuku zonke imizimba yabo izaqina babelempilakahle. Ukuphila kuyabe sekumnandi sibili!—Jobe. 33:25. w20.08 17 ¶11-12
OLwesibili, June 14
Zamani ngamandla wonke . . . [ukungangeneli] indaba zabantu.—1 Thes. 4:11.
Kumele sikhumbule ukuthi amanye amaKhristu akhethe ukuhlala engatshadanga. Amanye ayafuna ukutshada kodwa awakamtholi umuntu wokutshada laye. Amanye angabe afelwa ngumuntu ayetshade laye. Kungelani lokuthi kungani engatshadanga, kuqondile yini ukuthi abanye ebandleni bababuze ukuthi yindaba bengatshadanga kumbe bacele ukubancedisa ukudinga umuntu abangatshada laye? Nxa umKhristu ongatshadanga engacelanga ukudingelwa umuntu angatshada laye, angezwa njani omunye angacela ukumdingela? (1 Tim. 5:13) Abafowethu labodadewethu abangatshadanga bayathokoza nxa sibahlonipha ngenxa yobuntu babo obuhle kulokuthi sibazwele usizi ngenxa yokuthi abatshadanga. Kumele sibaqakathekise ngenxa yokuthembeka kwabo. Nxa singenza njalo abafowethu labodadewethu laba abasoze bacabange ukuthi ‘asibadingi.’ (1 Khor. 12:21) Bazakwazi ukuthi siyabahlonipha futhi siyathokoza ukuba labo ebandleni. w20.08 29 ¶10, 14
OLwesithathu, June 15
[UKhristu] wabonakala kubafowethu abedlula 500 ngasikhathi sinye.—1 Khor. 15:6.
Ekucineni uJesu wabonakala kumphostoli uPhawuli ngokwakhe. (1 Khor. 15:8) UPhawuli (uSawuli) wayesendleleni esiya eDamaseko ngesikhathi esizwa ilizwi likaJesu owayevusiwe njalo ebona umbono kaJesu esenkazimulweni yakhe ezulwini. (ImiSeb. 9:3-5) Okwenzakala kuPhawuli ngobunye ubufakazi obutshengisa ukuthi uJesu wavuswa. (ImiSeb. 26:12-15) Ubufakazi bukaPhawuli bungabamangalisa abanye ngoba wayehlukuluza amaKhristu uJesu engakabonakali kuye. Wathi engasathandabuzi ukuthi uJesu wayevusiwe wasebenza nzima encedisa abanye ukuthi labo bakukholwe lokho. Watshaywa, wabotshwa njalo wabhidlikelwa ngumkhumbi ngesikhathi etshumayela ngokuthi uJesu wafa wasevuswa. (1 Khor. 15:9-11; 2 Khor. 11:23-27) UPhawuli wayekukholwa sibili ukuthi uJesu wayevusiwe okokuthi wayezimisele ukufa etshumayela ngalokho. Ubufakazi lobo benza lathi sikholwe ukuthi uJesu wavuswa, benza singathandabuzi lokuthi abafileyo bazavuswa ngesikhathi esizayo. w20.12 3 ¶8-10
OLwesine, June 16
Nxa umfuna [uJehova], uzamfumana.—2 ImiLan. 15:2.
Singazibuza: ‘Ngiyayingena yini sonke isikhathi imihlangano yebandla?’ Emihlanganweni le sithola amandla okuqhubeka sikhonza uJehova futhi sikhuthazwa ngabafowethu labodadewethu. (Mat. 11:28) Nanku umbuzo ongazibuza wona, ‘Ngilibala nsuku zonke yini iBhayibhili?’ Nxa ulemuli, liba lokukhonza kwemuli maviki wonke yini? Nxa ungelayo, ulaso yini isikhathi sokutaditsha uwedwa? Wenza konke okusemandleni akho yini ukuthi utshumayele njalo ufundise abanye? Kungani kumele sizibuze imibuzo le? IBhayibhili lisitshela ukuthi uJehova uhlola imicabango lezinhliziyo zethu yikho lathi kumele senze okufananayo. (1 ImiLan. 28:9) Nxa singabona ukuthi kumele sitshintshe esifuna ukukwenza lesikucabangayo kufanele sicele uJehova asincedise. Lesi yisikhathi sokuthi silungele izinto ezizakwenzakala esikhathini esizayo. w20.09 19 ¶19-20
OLwesihlanu, June 17
Kakho loyedwa phakathi kwenu ongaba ngumfundi wami engazange atshiye yonke impahla yakhe.—Luk. 14:33.
UJesu wake wasebenzisa imizekeliso ukuze achasise ukuthi umuntu kumele enzeni nxa efuna ukuba ngumfundi wakhe. Wakhuluma ngomuntu ofuna ukwakha umphotshongo langenkosi efuna ukuya empini. Wathi lowo ofuna ukwakha kumele ‘aqale ahlale phansi abale indleko’ ukuze abone ukuthi izinto alazo ziyenela yini ukuthi akhe aqede. Waphinda wathi inkosi kumele ‘iqale ihlale phansi ibonisane labanye bayo’ ukuze ibone ukuthi iyenelisa yini ukulwisana lenye inkosi. (Luk. 14:27-32) UJesu wathi lomuntu ofuna ukuba ngumfundi wakhe kumele aqale ahlolisise okumele akwenze ukuze amlandele. Yikho kufanele sikhuthaze esifunda labo iBhayibhili ukuthi sifunde maviki wonke. Wena ofundisayo kumele usilungiselele kuhle isifundo ngasinye. Cabanga langokuthi ungamchasisela njani umfundi wakho ngendlela elula futhi ecacileyo ezamnceda ukuthi azwisise njalo akusebenzise lokho akufundayo.—Neh. 8:8; Zaga. 15:28a. w20.10 7 ¶5; 8 ¶7
UMgqibelo, June 18
Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu . . . babe ngabafundi, . . . libafundise ukulandela izinto zonke engililaye zona.—Mat. 28:19, 20.
Umlayo kaJesu ucacile. Kumele sifundise abantu lokho asilaye khona. Kodwa kulomcijo oqakathekileyo okumele siwunanzelele. UJesu kazange athi: ‘Libafundise izinto zonke engililaye zona’ kodwa wathi: “Libafundise ukulandela izinto zonke engililaye zona.” Lokhu kutsho ukuthi kufanele sifundise umfundi wethu okumele akwenze futhi simtshengise ukuthi angakwenza njani. (ImiSeb. 8:31) “Ukulandela” umlayo kutsho ukuwulalela. Nxa sifunda labantu iBhayibhili siyabe sibafundisa imithetho kaNkulunkulu. Kodwa kulokunye okufanele sikwenze. Kumele sibafundise ukuthi bangakusebenzisa njani lokho abakufundayo. (Joh. 14:15; 1 Joh. 2:3) Singabatshengisa ngesikwenzayo ukuthi bangakusebenzisa njani lokho abakufunda eBhayibhilini nxa besesikolo, emsebenzini kumbe bezilibazisa. Singathandaza labantu esifunda labo sicela uJehova ukuthi abakhokhele esebenzisa umoya ongcwele.—Joh. 16:13. w20.11 2-3 ¶3-5
ISonto, June 19
“Hatshi ngempi kumbe ngamandla, kodwa ngomoya wami,” kutsho uJehova uSomandla.—Zek. 4:6.
Abafundi bakaJesu baba lenhlupho. Ngokwesibonelo, babelencwadimgoqwa ezilutshwana futhi babengelamabhuku okubancedisa ukuthi bazwisise iMibhalo njengalawo esilawo lamuhla. Kanti njalo kwakumele batshumayeze abantu abakhuluma indimi ezitshiyeneyo. Kungelani lobunzima lobo, abafundi laba abatshisekayo benza umsebenzi omkhulu ngoba ngeminyaka engaba ngu-30 basebetshumayele izindaba ezinhle “kukho konke okudaliweyo okungaphansi kwezulu.” (Kol. 1:6, 23) Ngesikhathi sethu, uJehova ulokhu ekhokhela abantu bakhe futhi ebanika amandla okuthi benze intando yakhe. Akusebenzisa kakhulu liLizwi lakhe eliphefumulelweyo. Kulo sifunda ngenkonzo kaJesu langomlayo awunika abalandeli bakhe wokuthi baqhubeke ngomsebenzi awuqalisayo. (Mat. 28:19, 20) UJehova kakhethi. Wathi izindaba ezinhle zazizatshunyayelwa “kuzo zonke izizwe, lezizwana, lezindimi kanye labantu.” (Isam. 14:6, 7) Ufuna abantu bonke bazwe umlayezo woMbuso. w20.10 21 ¶6-8
UMvulo, June 20
Uyabasindisa abathobekileyo; kodwa amehlo akho [amelana labazigqajayo, NWT].—2 Sam. 22:28.
INkosi uDavida yayiwuthanda ‘umthetho kaJehova.’ (Hubo. 1:1-3) UDavida wayekwazi ukuthi uJehova usindisa abathobekileyo, amelane labazigqajayo. Yikho wavumela umthetho kaNkulunkulu ukuthi ulungisise indlela ayecabanga ngayo. Wabhala wathi: “Ngizamdumisa uJehova, onguye ongelulekayo; lasebusuku inhliziyo yami iyangiqondisa.” (Hubo. 16:7) Nxa sithobekile sizavumela iLizwi likaNkulunkulu ukuthi liqondise imicabango emibi esingabe silayo, ingakabangeli ukuthi senze okubi. Liyabe linjengelizwi elithi: “Le yiyo indlela; hambani ngayo.” Lizasixwayisa nxa sesiphambuka. (Isaya. 30:21) Ukulalela uJehova kuzasinceda kakhulu. (Isaya. 48:17) Ngokwesibonelo, akusoze kudingakale ukuthi siqondiswe ngomunye okungenza siyangeke. Kanti njalo sizasondela kuJehova ngoba siyabe sinanzelela ukuthi usiphatha njengabantwana abathandwayo.—Heb. 12:7. w20.11 20 ¶6-7
OLwesibili, June 21
Bathi besizwa ngokuvuswa kwabafileyo abanye baqalisa ukumchothoza.—ImiSeb. 17:32.
Kumele ukuthi imicabango enjalo yabaphambanisa abanye abantu beKhorinte ngitsho lamaKhristu. (1 Khor. 15:12) Kanti njalo abanye babecabanga ukuthi ukuvuswa kwabafileyo akusiyonto engokoqobo. Babecabanga ukuthi umuntu kuthiwa ufile ngoba eyisoni lokuthi nxa esengumKhristu uyabe esevusiwe waphila ngoba izono zakhe ziyabe sezithethelelwe. Kungelani lokuthi kuyini okwakusenza bangakholwa ukuthi abafileyo bazavuswa, ukholo lwabo lwalungancedi. Nxa babesithi uNkulunkulu kamvusanga uJesu babesitsho ukuthi akuzange kube lenhlawulo lokuthi izono zabantu bonke azizange zithethelelwe. Yikho labo ababengakholwa ukuthi abafileyo bazavuswa babengelathemba. (1 Khor. 15:13-19; Heb. 9:12, 14) Umphostoli uPhawuli wayekwazi ukuthi ‘uKhristu wayevusiwe kwabafileyo.’ Ukuvuswa kukaJesu kwakungcono kulokwabanye ababeke bavuswa ngoba bona baphinda bafa. UPhawuli wathi uJesu ‘wayeyizithelo zokuqala zalabo asebafayo.’ Waba ngowokuqala ukuvuswa eyisidalwa somoya lowokuqala owavuswa ukuthi ayephila ezulwini.—1 Khor. 15:20; ImiSeb. 26:23; 1 Phet. 3:18, 22. w20.12 5 ¶11-12
OLwesithathu, June 22
[Babesethulela] abazalwane izinqumo ezazenziwe ngabaphostoli labadala . . . ukuze bazilandele.—ImiSeb. 16:4.
Ngesikhathi samaKhristu akuqala, iqula elibusayo eJerusalema lasebenza limanyene ukuze kuhlale kulokuthula lokuhleleka phakathi kwabantu bakaNkulunkulu. (ImiSeb. 2:42) Ngokwesibonelo, kwathi sekuvuke indaba yokusoka ngabo-49 C.E., iqula elibusayo layihluza likhokhelwa ngumoya ongcwele. Aluba amaKhristu aqhubeka elemibono etshiyeneyo ngendaba le, ayengasoze aphumelele emsebenzini wokutshumayela. Lanxa abaphostoli lamadoda amadala ayengamaJuda, kabazange balandele isiko lamaJuda kumbe labo ababelitshisekela. Bahlola iLizwi likaNkulunkulu futhi bathandaza becela umoya ongcwele ukuthi ubancedise benze isinqumo esiqondileyo. (ImiSeb. 15:1, 2, 5-20, 28) UJehova wasibusisa isinqumo sabo futhi amabandla aqhubeka elokuthula njalo emanyene, lomsebenzi wokutshumayela wawulokhu usiyaphambili. (ImiSeb. 15:30, 31; 16:5) Ngesikhathi sethu, inhlanganiso kaJehova iphinde yenza kwahlala kulokuthula lokuhleleka phakathi kwabantu bakaJehova. w20.10 22-23 ¶11-12
OLwesine, June 23
Indodana yami uSolomoni [nguye] kanye osekhethwe nguNkulunkulu.—1 ImiLan. 29:1.
Kulezizatho ezitshiyeneyo ezingenza singatholi umsebenzi wenkonzo esiwufisayo, kungaba yikuguga, ukungaphili kuhle emzimbeni loba okunye nje. Nxa kulomsebenzi wenkonzo ongawutholanga kunengi ongakufunda eNkosini uDavida. Yayifuna sibili ukwakhela uNkulunkulu ithempeli kodwa uJehova wakhetha omunye umuntu ukuthi alakhe. UDavida wamsekela umuntu owayekhethwe nguJehova waze wanikela ngegolide langesiliva elinengi elalizasetshenziswa ekwakheni. Uyisibonelo esihle sibili okumele sisilingisele. (2 Sam. 7:12, 13; 1 ImiLan. 29:3-5) Umfowethu ohlala eFrance okuthiwa nguHugues wama ukuba ngumdala webandla ngenxa yokugula futhi wayengasenelisi lokwenza imisebenzi yendlini eyayingatsho lutho. Uthi: “Ekuqaliseni ngangizibona ngingasimuntu walutho futhi ngangidana kakhulu. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi ngananzelela ukuthi kwakungamelanga ngibe ngilokhu ngizihlupha ngezinto engingasenelisi ukuzenza. Yikho ngaqalisa ukuthokoza ngezinto engangilokhu ngisenelisa ukuzenzela uJehova. Ngizalingisela uGidiyoni lamadoda angu-300 ayelaye abaqhubeka besilwa lanxa basebediniwe.”—Abahlu. 8:4. w20.12 25 ¶14-15
OLwesihlanu, June 24
Kasiqhubekeni sithandana.—1 Joh. 4:7.
EVangelini lakhe, umphostoli uJohane ukhuluma kakhulu ngothando ukwedlula abanye abalobi bamaVangeli abathathu. Akubhala lapho kutshengisa ukuthi kumele sifuqwe luthando kukho konke esikwenzayo. (1 Joh. 4:10, 11) Kodwa kwathatha isikhathi ukuthi uJohane akufunde lokhu. Ngesikhathi uJohane esesemutsha eloJesu, wayengahlali etshengisa uthando. Ngokwesibonelo, uJesu labafundi bakhe bathi besiyatshumayela eJerusalema badabula eSamariya. Abazange bamukelwe kuhle kwelinye idolobho leSamariya. Lokhu kwabangela ukuthi uJohane lomfowabo uJakhobe bacele kuJesu ukuthi babize umlilo uvela ezulwini uzeqothula bonke abantu bedolobho lelo. (Luk. 9:52-56) Sekungelinye ilanga uJohane lomfowabo uJakhobe bathuma unina kuJesu ukuthi ayebacelela izikhundla eziphezulu eMbusweni. Abanye abaphostoli bathi bekuzwa lokhu bacaphuka. (Mat. 20:20, 21, 24) Lanxa uJohane wenza amaphutha anje, uJesu wayelokhu emthanda.—Joh. 21:7. w21.01 8-9 ¶3-4
UMgqibelo, June 25
[UKhristu] kazange azithokozise.—Rom. 15:3.
UJehova wenza izinqumo ezazinceda abanye. Ngokwesibonelo, wasidala ngenxa yokuthi wayefuna ukuthi sikholise ukuphila hatshi ngoba efuna ulutho oluthile kithi. Akulamuntu owambamba ngamandla ukuthi anikele ngeNdodana yakhe ukuze ihlawulele izono zethu. Wanikela ngayo ngoba efuna ukusinceda. UJesu laye wenza izinqumo ezazinceda abanye. Ngokwesibonelo, lanxa wayedinwe efile wakhetha ukufundisa abantu kulokuthi aphumule. (Mak. 6:31-34) Indoda eyiphatha kuhle imuli yayo iyakwazi ukuthi enye yezinto ezinzima okumele izenze yikwenza izinqumo ezizanceda imuli yayo. Yikho iyawuqakathekisa kakhulu umlandu wayo. Kayigijimeli ukwenza izinqumo ingazange icabangisise, kodwa iyacela uJehova ukuthi ayincedise yenze izinqumo ezinhle. (Zaga. 2:6, 7) Nxa ingenza njalo izakwenza izinqumo ezizanceda imuli yonke hatshi yona kuphela. (Flp. 2:4) Nxa indoda ingenza konke okusemandleni ayo ukuthi ilingisele uJehova loJesu izayiphatha kuhle imuli yayo. w21.02 7 ¶19-21
ISonto, June 26
U-Asa wenza okuhle lokulungileyo phambi kukaJehova uNkulunkulu wakhe.—2 ImiLan. 14:2.
Ngesikhathi u-Asa eqalisa ukubusa esikhundleni sikayise u-Abhija wayethobekile futhi elesibindi. Ngokwesibonelo, wakhipha izithombe elizweni. Waphinda “walaya abakoJuda ukuba bakhonze uJehova uNkulunkulu waboyise, balandele yonke imithetho lemilayo yakhe.” (2 ImiLan. 14:1-7) Langesikhathi uZera umTopiya ezohlasela koJuda elamasotsha angu-1 miliyoni, u-Asa wacela uncedo kuJehova wathandaza esithi: “Jehova, kakho omunye onjengawe ongavikela ababuthakathaka kwabalamandla. Sisize, O Jehova Nkulunkulu wethu, ngoba thina sithembele kuwe.” Amazwi la aveza ukuthi u-Asa wayengakuthandabuzi ukuthi uJehova uzamsindisa yena labantu bakhe. Wathembela kuYise osezulwini futhi “uJehova wawatshaya wawabhuqa amaKhushi.” (2 ImiLan. 14:8-12) Akuthandabuzwa ukuthi kwakusesabisa ukumelana lebutho elikhulu kangaka. Kodwa u-Asa walinqoba ngoba wathembela kuJehova. w21.03 5 ¶12-13
UMvulo, June 27
Lithandane ngenhliziyo yonke.—Rom. 12:10.
IBhayibhili lilezibonelo zabantu ababethandana kakhulu. Abanye babo nguJonathani loDavida. IBhayibhili lithi: “UJonathani waba moya munye loDavida, wamthanda njengoba ezithanda yena ngokwakhe.” (1 Sam. 18:1) UJehova wayekhethe uDavida ukuthi abe yinkosi ngemva kukaSawuli. Ngokuhamba kwesikhathi uSawuli waba lomhawu ngaye futhi wazama ukumbulala. Kodwa indodana yakhe uJonathani kayizange imsekele kulokho ayefuna ukukwenza. Yona loDavida bathembisana ukuthi bazahlala bengabangane futhi besekelana. (1 Sam. 20:42) Kuyamangalisa ukuthi uJonathani loDavida babengamathe lolimi ngoba zinengi izinto ezazingenza ukuthi bangabi ngabangane. Ngokwesibonelo, uJonathani wayemdala kuloDavida ngeminyaka engaba ngu-30. Yikho wayengazitshela ukuthi ngeke abe ngumngane lomuntu omncane kangaka owayengakayiboni impilo. Kodwa kazange akucabange lokhu, wayemhlonipha uDavida. w21.01 21-22 ¶6-7
OLwesibili, June 28
Bafowethu, thokozani kakhulu nxa lisehlelwa yizilingo ezitshiyeneyo.—Jak. 1:2.
UJesu wathembisa abalandeli bakhe ukuthi babezathola intokozo yeqiniso. Kodwa waphinda wathi babezakwehlelwa zinhlupho. (Mat. 10:22, 23; Luk. 6:20-23) Kuyasithokozisa ukuba ngabafundi bakaKhristu. Kodwa sizwa njani nxa abangakithi bezama ukusivimba ukuthi sikhonze uJehova, nxa uhulumende esihlukuluza kumbe nxa esifunda labo lesisebenza labo besilinga ukuthi senze okubi? Lokhu kungenza sikhathazeke. Abantu abanengi kababoni ukuhlukuluzwa kuyinto ethokozisayo. Kodwa lokho yikho kanye iLizwi likaNkulunkulu elithi sikwenze. Ngokwesibonelo, uJakhobe wabhala wathi akumelanga sithwale imikhono ekhanda nxa sisehlelwa zinhlupho, kodwa kumele sithokoze. (Jak. 1:2, 12) UJesu laye wathi kumele sithokoze lanxa sihlukuluzwa. (Mat. 5:11) UJehova waphefumulela uJakhobe ukuthi abhale amacebo ayezanceda amaKhristu ukuthi ahlale ethokoza lanxa esehlelwa yibunzima. w12.02 26 ¶1-2; 27 ¶5
OLwesithathu, June 29
Zifulathele izinkulumo ezingancediyo eziphikisana lokungcwele.—1 Tim. 6:20.
Amanye amaKhristu aphila ngesikhathi sikaThimothi kawazange asiqakathekise isibusiso sokusebenza loNkulunkulu. Ngokwesibonelo uDemasi, loFigelu, loHemogene, loHimenewu, lo-Alekizanda kanye loFilethu. (1 Tim. 1:19, 20; 2 Tim. 1:15; 2 Tim. 2:16-18; 2 Tim. 4:10) Abantu bonke laba babeke bamthanda uJehova kodwa bacina bengasaziqakathekisi izinto eziligugu ayebaphathise zona. USathane wenzani ukuze asenze singaqakathekisi amagugu uJehova asiphathise wona? Nanku okunye kwakhona. Usebenzisa inhlelo eziphuma ku-TV, amamuvi, i-inthanethi, amaphephandaba, amabhuku labomagazini ukuze asenze sicabange futhi senze izinto ezizabangela ukuthi sicine singasamthandi uJehova kumbe singasalaleli imilayo yakhe. Uzama ukusethusela esebenzisa lokho abantu abakutshoyo ngathi kumbe ukuhlukuluzwa ukuze siyekele ukutshumayela. Kanti njalo uzama ukusiyenga ukuthi silalele izinto “ezithiwa ‘lulwazi’ zona zingayisilo” ezikhulunywa ngabahlamuki ukuze sitshiye ukukhonza uJehova. Nxa singalalisa inkophe singacina sitshiya iqiniso.—1 Tim. 6:21. w20.09 27 ¶6-8
OLwesine, June 30
UJehova usekuzwile ukukhala kwami ngicela umusa; uJehova uyawamukela umkhuleko wami.—Hubo. 6:9.
Kulomngane kumbe umuntu wangakini okuzwise ubuhlungu obubangele ukuthi ucine ungasamthembi? Nxa kunjalo, kuzakunceda ukuhlola indaba ka-Abhsalomu indodana yeNkosi uDavida. (2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14) Ungakabali indaba le, tshela uJehova ngobuhlungu obuzwiswe ngumngane kumbe ngumuntu wangakini. (Hubo. 6:6-8) Khathesi cabanga ngokuthi uDavida angabe wazizwa njani ngesikhathi kusenzakala konke lokho. Wayemthanda u-Abhsalomu futhi emthemba u-Ahithofeli. Kodwa bobabili bamzwisa ubuhlungu obukhulu, baze bazama lokumbulala. UDavida wayengacabanga ukuthi labanye abangane bakhe sebenatha mthombo munye lo-Abhsalomu acine engasabathembi. Wayengabona angani umhlaba wonke usumhlanekele, abesezama ukubaleka eyedwa, kumbe athwale imikhono ekhanda. Kodwa wathandaza kuJehova emcela ukuthi amncedise. Wacela labangane bakhe ukuthi bamsize futhi waphanga wenza lokho ayekunqumile. Wayelokhu emthemba uJehova futhi ebathemba labangane bakhe. w21.03 15 ¶7-8; 17 ¶10-11