ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es23
  • June

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • June
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2023
  • Izihlokwana
  • OLwesine, June 1
  • OLwesihlanu, June 2
  • UMgqibelo, June 3
  • ISonto, June 4
  • UMvulo, June 5
  • OLwesibili, June 6
  • OLwesithathu, June 7
  • OLwesine, June 8
  • OLwesihlanu, June 9
  • UMgqibelo, June 10
  • ISonto, June 11
  • UMvulo, June 12
  • OLwesibili, June 13
  • OLwesithathu, June 14
  • OLwesine, June 15
  • OLwesihlanu, June 16
  • UMgqibelo, June 17
  • ISonto, June 18
  • UMvulo, June 19
  • OLwesibili, June 20
  • OLwesithathu, June 21
  • OLwesine, June 22
  • OLwesihlanu, June 23
  • UMgqibelo, June 24
  • ISonto, June 25
  • UMvulo, June 26
  • OLwesibili, June 27
  • OLwesithathu, June 28
  • OLwesine, June 29
  • OLwesihlanu, June 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2023
es23

June

OLwesine, June 1

[Kwafika] umfelokazi owayengumyanga waphosela okuzinhlamvu kwemali okubili okungatsho lutho.—Mak. 12:42.

Umfelokazi lo uyazidubekela, kungenzakala uthwala nzima ukuthenga izinto azidingayo empilweni. Lanxa kunjalo, uqonda kwelinye lamabhokisi eminikelo afike aphosele okuzinhlamvu kwemali okubili okungatsho lutho, okungenzakala akwenzi lamsindo nxa ekuphosela. UJesu uyakwazi ukuthi uphosele amalephuthoni amabili, okuzinhlamvu kwemali okuncane kulazo zonke. Imali le kayithengi ngitsho lentaka eyodwa, engeyinye yezinyoni ezitshiphe kulazo zonke ezithengiswayo. Okwenziwa ngumfelokazi kuyamthinta kakhulu uJesu, yikho ubiza abafundi bakhe abesesithi kubo: “Umfelokazi lo ongumyanga unikele okwedlula bonke abanye.” Uchasisa esithi: “Bonke [ikakhulu abanothileyo] bacuphe enothweni yabo, kodwa yena lanxa eswela, ufake konke abelakho, konke obekumele aphile ngakho.” (Mak. 12:43, 44) Ngesikhathi umfelokazi lo othembekileyo ephosela okuyimadlana kokucina ayelakho, wayetshengisa ukuthi uthemba uJehova ukuthi uzamnakekela.—Hubo. 26:3. w21.04 6 ¶17-18

OLwesihlanu, June 2

Khangelani, seligcwalise iJerusalema ngemfundiso yenu.—Imiseb. 5:28.

Ngesikhathi uJesu esemhlabeni waqhubeka etshumayela elethemba lokuthi abantu bazamlalela, njalo ufuna labalandeli bakhe benze njalo. (Joh. 4:35, 36) Ngesikhathi abafundi bakhe belaye babekhuthele emsebenzini wokutshumayela. (Luk. 10:1, 5-11, 17) Kodwa ngemva kokubotshwa lokubulawa kwakhe, kwadlula isikhatshana bengasakutshisekeli ukutshumayela. (Joh. 16:32) Esevusiwe, wabakhuthaza ukuthi baqakathekise umsebenzi wokutshumayela. Wathi esebuyele ezulwini, batshiseka okuzwayo okokuthi izitha zabo zakhonona zisitsho amazwi asembhalweni walamuhla. UJesu wayeqondisa umsebenzi wokutshumayela owawusenziwa ngamaKhristu akuqala futhi uJehova wawabusisa ngoba banengi abalalelayo. Ngokwesibonelo, ngePhentekhosti ka-33 C.E., kwabhabhathizwa abantu abangaba ngu-3 000. (ImiSeb. 2:41) Lenani labafundi laqhubeka lisanda kakhulu. (ImiSeb. 6:7) Kodwa uJesu wayethe ezinsukwini zokucina abantu abanengi okumangalisayo babezalalela izindaba ezinhle.—Joh. 14:12; ImiSeb. 1:8. w21.05 14 ¶1-2

UMgqibelo, June 3

Uyathokoza lowo ongasitholiyo isizatho sokukhubeka ngami.—Mat. 11:6.

Uyasikhumbula yini isikhathi lapho owananzelela khona ukuthi usulitholile iqiniso? Wawucabanga ukuthi bonke abantu bazakwamukela lokho osukukholwa. Wawungathandabuzi ukuthi lokho okutshiwo liBhayibhili kuzabanceda bathokoze empilweni khathesi futhi babe lethemba lokuthola ukuphila okungapheliyo. (Hubo. 119:105) Yikho watshela bonke abangane bakho lezihlobo zakho ngezinto osuzifundile. Kodwa wamangala lapho abanengi bengakwamukeli lokho owawubatshela khona. Kakumelanga kusimangalise ukuthi abanye kabasilaleli nxa sibatshumayeza. Ngesikhathi uJesu esemhlabeni, abanengi babengamamukeli lanxa wayesenza izimanga ezazitshengisa ukuthi usekelwa nguNkulunkulu. Ngokwesibonelo, wavusa uLazaro, futhi lesi kwakuyisimanga labo ababemphikisa ababengeke basiphike. Lanxa kunjalo, abakhokheli abangamaJuda babengakholwa ukuthi unguMesiya. Baze bafuna lokumbulala yena loLazaro.—Joh. 11:47, 48, 53; 12:9-11. w21.05 2 ¶1-2

ISonto, June 4

Singayekeli ukuhlangana ndawonye. . . . Kodwa asikhuthazaneni.—Heb. 10:25.

Yenza konke ongakwenza ukuthi uhlale ungena imihlangano yebandla. Izakukhuthaza futhi izakunika ithuba lokwazi abafowenu labodadewenu. Dinga abangane ongafunda kubo ebandleni, kungaba ngabancane kumbe abadala kulawe loba abomunye umhlobo. IBhayibhili lisikhumbuza ukuthi ukuhlakanipha “kufunyanwa ebadaleni.” (Jobe. 12:12) Asebekhulile labo bangafunda okunengi kwabasakhulayo abathembekileyo. Ngokwesibonelo, lanxa uDavida wayemncane kakhulu kuloJonathani, baba ngabangane abaseduze. (1 Sam. 18:1) Bancedisana ukuthi bakhonze uJehova lanxa babesehlelwa yibunzima obukhulu. (1 Sam. 23:16-18) U-Irina onguye yedwa uFakazi emulini yangakibo uthi: “Abafowethu labodadewethu bangaba njengabazali sibili kumbe njengalabo esizalwa labo. UJehova angabasebenzisa ukuthi basincedise nxa sidinga usizo.” Abangane bakho bayafuna ukukukhuthaza lokukusekela, kodwa kumele ubatshele indlela ozizwa ngayo ukuze benelise ukwenza njalo. w21.06 10-11 ¶9-11

UMvulo, June 5

UBaba osezulwini laye uzaliphatha njalo nxa lingabaxoleli abafowenu ngenhliziyo yonke.—Mat. 18:35.

UJesu walandisa umzekeliso wenkosi lenceku yayo. Inkosi leyo yacitsha isikwelede esikhulu inceku eyayilaso eyayingeke yenelise ukusibhadala. Ngemva kwalokho inceku leyo yala ukucitsha isikwelede esincane kakhulu senye inceku eyayisebenza layo. Inkosi yathi ikuzwa lokho yaphosela inceku le engelasihawu ejele. Okwenziwa yinceku leyo akuzange kuzwise yona kuphela ubuhlungu, kodwa kwazwisa labanye. Okokuqala, ayizange ibe lomusa njalo ayizange itshengise enye inceku isihawu ngoba yathi “iphoselwe ejele, ihlale khona ize ibhadale isikwelede.” Okwesibili, yazwisa ubuhlungu ezinye izinceku ezazibone lokho eyayikwenzile. “Izinceku eyayisebenza lazo zathi sezibone okwakwenzakele zakhathazeka kakhulu.” (Mat. 18:30, 31) Lathi izinto esizenzayo zingabaphatha kubi abanye. Kungenzakalani nxa omunye angasiphambanisa besesisala ukumthethelela? Okokuqala, simzwisa ubuhlungu ngenxa yokuthi kasifuni ukumthethelela. Kanti njalo singabe singasafuni ukukhuluma laye lokumtshengisa uthando. Okwesibili, singenza abanye ebandleni bangakhululeki nxa benanzelela ukuthi kasizwanani lomuntu lowo. w21.06 22 ¶11-12

OLwesibili, June 6

[Uzabhubhisa] abawonakalisa umhlaba.—Isam. 11:18.

USathane uyakuthanda ukwenza ukuthi abantu abadalwa ngomfanekiso kaNkulunkulu baziphathe kubi. Ngesikhathi uNkulunkulu ‘ebona ukuthi ukuxhwala kwabantu kwasekukukhulu kanganani’ ngesikhathi sikaNowa, “wadabuka ngokuthi wayemenzile umuntu emhlabeni, ngakho inhliziyo yakhe yagcwala ubuhlungu.” (Gen. 6:5, 6, 11) Khathesi izinto sezingcono yini? Ngitsho lakancane! UDeveli uyathokoza kakhulu nxa ebona yonke imihlobo yokuziphatha kubi kwezemacansini isibhahile. Igoqela ukungaziphathi phakathi kwamadoda labesifazana lobutabane. (Efe. 4:18, 19) Okumthokozisa okwamagama yikubona abantu abakhonza uJehova besenza isono esikhulu. Ngaphansi kokubuswa nguSathane, umuntu kapheleli nje ‘ekubuseni omunye amlimaze’ kodwa uyehluleka lokunakekela umhlaba lezinyamazana uJehova atshela abantu ukuthi bazinakekele. (UmTshu. 8:9, NWT; Gen. 1:28) Kuphethe ngani? Abanye abezesayensi bathi okwenziwa ngabantu kungabangela ukuthi imihlobo yezinyamazana lezimila engu-1 miliyoni itshabalale eminyakeni emilutshwana ezayo. w21.07 12 ¶13-14

OLwesithathu, June 7

[UJehova] uzamthethelela ngendlela enkulu.—Isaya. 55:7.

Abanye abantu bakaNkulunkulu bakhulelwa yikuzithonisisa ngenxa yezono abazenza kudala. Bacabanga ukuthi uJehova kasoze abathethelele loba sekutheni, lanxa bacela ukuthi abathethelele futhi batshiya izinto ezimbi ababezenza. Nxa ulohlupho lolo, ukufunda ngokuthi uJehova uzimisele sibili ukukutshengisa uthando lwakhe oluqotho kuzakunceda umkhonze uthokoza njalo ulomzwangedwa omuhle. Lokhu kungenxa yokuthi “igazi likaJesu iNdodana yakhe liyasihlambulula kuzo zonke izono.” (1 Joh. 1:7) Nxa udanile ngenxa yesono osenzileyo, khumbula ukuthi uJehova uyafuna futhi uzimisele ukukuthethelela nxa ungaphenduka. Nanzelela ukuthi umhubi uDavida watshengisa njani ukuthi uthando lukaJehova oluqotho yilo olumenza athethelele. Wathi: “Njengokuphakama komkhathi ngaphezu komhlaba, lukhulu kangako uthando lwakhe [“oluqotho,” NWT] kulabo abamesabayo; njengobukhatshana bempumalanga kuyo intshonalanga kanjalo ususile iziphambeko zethu kithi.”—Hubo. 103:11, 12. w21.11 5-6 ¶12-13

OLwesine, June 8

Abantwabakhe bayasukuma bamdumise, lendoda yakhe isukume imncome.—Zaga. 31:28.

Indoda engumKhristu kumele imqakathekise umkayo. (1 Phet. 3:7) Ngokwesibonelo, lokhu ikwenza ngokumhlonipha. Kayikhangelelanga ukuthi enze lokho angenelisi ukukwenza futhi kayimqathanisi labanye abesifazana. Inkosikazi ingezwa njani nxa umkayo eyiqathanisa labanye? Udadewethu okuthiwa nguRosa ulomkakhe ongasiFakazi ojayele ukumqathanisa labanye abesifazana. Amazwi akhe abuhlungu enze uRosa wazibona engasimuntu walutho futhi wathandabuza ukuthi kulomuntu omthandayo sibili. Uthi: “Ngidinga ukuhlala ngikhunjuzwa ukuthi uJehova uyangithanda.” Kodwa indoda engumKhristu kumele imqakathekise umkayo. Iyakwazi ukuthi nxa ingenza njalo umkayo uzathokoza njalo izakuba ngumngane kaJehova. Indoda emqakathekisayo umkayo ikhuluma kuhle ngaye ebantwini, iyamtshela ukuthi iyamthanda lokuthi uligugu kuyo. w21.07 22 ¶7-8

OLwesihlanu, June 9

Ngizamlindela ngesineke.—Mik. 7:7.

Uyadana yini nxa into obuyilindele ingasafikanga ngesikhathi okade ukhangelele ukuthi ifike ngaso? Kodwa nxa ungezwa ukuthi kulezizatho ezizwakalayo ezenze ukuthi kubenjalo, awungeke yini ubekezele njalo uzimisele ukulinda? IZaga 13:11 zisitshela ukuthi kungani kumele sibekezele. Ivesi le ithi: “Imali ezuzwe [“ngesiphangiphangi,” NWT] iyanyamalala, kodwa lowo oyizuza ngokuqogelela uyayandisa.” Sifundani evesini le? Umuntu ohlakaniphileyo kajahi, wenza izinto zakhe kuhlekuhle futhi uyabekezela. Lokhu kwenza aphumelele. IZaga 4:18 zisitshela ukuthi “indlela yabalungileyo injengovivi lokusa, kukhule ukukhanya kwalo kuze kuphelele emini.” Ivesi le icacisa ukuthi uJehova uncedisa abantu bakhe ukuthi bazwisise inhloso yakhe kancane kancane. Iphinda isincede sizwisise indlela umKhristu athuthuka ngayo. Kuthatha isikhathi ukuthi umuntu athuthuke aze abe lobungane obuqinileyo loJehova. w21.08 8 ¶1, 3-4

UMgqibelo, June 10

Ngilapha! Thuma mina!—Isaya. 6:8.

Silomsebenzi omnengi okumele siwenze njengoba ukuphela komumo lo sekuseduze. (Mat. 24:14; Luk. 10:2; 1 Phet. 5:2) Sonke sifuna ukwenza okusemandleni ethu ekukhonzeni uJehova. Abanengi bathuthukisa inkonzo yabo, abanye bafuna ukuba ngamaphayona, abanye ukuya eBhetheli futhi abanye bafuna ukuncedisa emsebenzini wokwakha izakhiwo zenhlanganiso. Kanti njalo abafowethu abanengi balalamela ukuba zinceku ezikhonzayo kumbe abadala. (1 Tim. 3:1, 8) Kumele ukuthi kuyamthokozisa uJehova ukubona abantu bakhe bezinikela kangaka. (Hubo. 110:3) Kodwa udanile yini ngenxa yokuthi awukawutholi umsebenzi wenkonzo ofisa ukuwenza enhlanganisweni kaJehova? Nxa kunjalo khuleka umtshele indlela ozizwa ngayo. (Hubo. 37:5-7) Okunye ongakwenza yikubuza abafowethu abaqinileyo ekukhonzeni ngalokho ongakwenza ukuze uthuthuke ubusuzama ngamandla akho wonke ukwenza lokho abakutshela khona. Ungenza njalo ungawuthola umsebenzi owufisayo. w21.08 20 ¶1; 21 ¶4

ISonto, June 11

UJehova . . . kasoze abalahle abaqotho kuye.—Hubo. 37:28.

Umphrofethikazi owayengumfelokazi okuthiwa ngu-Ana “wayehlala ekhona ethempelini” lanxa wayeseleminyaka engu-84. Wathola isibusiso sokubona usane olunguJesu ngenxa yokuthi wayehlala esethempelini. (Luk. 2:36-38) Lamuhla abanengi asebekhulile abathembekileyo bayizibonelo ezinhle kulabo abasesebatsha. Sizancedakala kakhulu nxa singazinika isikhathi sokuxoxa labo njalo silalele nxa besitshela ngentokozo abayitholayo enhlanganisweni kaJehova. Abafowethu labodadewethu asebekhulile baqakatheke kakhulu kuJehova lasenhlanganisweni yakhe. Bazibonele ngawabo uJehova eyibusisa ngendlela ezitshiyeneyo inhlanganiso yakhe futhi ebabusisa bona ngokwabo. Bafunde izifundo eziqakathekileyo emaphutheni abawenzayo. Yikho babone ‘njengomthombo wokuhlakanipha’ njalo ufunde kulokho okwenzakala empilweni zabo. (Zaga. 18:4) Nxa ungazinika isikhathi sokubazi, ukholo lwakho luzaqina! w21.09 3 ¶4; 4 ¶7-8; 5 ¶11, 13

UMvulo, June 12

Abalutshwana bazakuba yinkulungwane, omncane abe yisizwe esilamandla.—Isaya. 60:22.

Abantu bakaJehova basebenzisa ulwazi lolo u-Isaya alubiza ngokuthi ‘luchago lwezizwe.’ (Isaya. 60: 5, 16) Abantu abathandwayo ababuya enhlanganisweni balolwazi lokwenza izinto ezitshiyeneyo njalo bancedisa emsebenzini wokutshumayela owenziwa emazweni adlula 240 lasekudindweni kwamabhuku ngezindimi ezedlula 1 000. Ukunyikinywa kwezizwe okwenzakala kulezi insuku zokucina kunika abantu ithuba lokutshengisa ukuthi bami ngaphi. Bazasekela uMbuso kaNkulunkulu yini kumbe bazathemba ohulumende balumhlaba? Lesi yisinqumo esiqakathekileyo okumele bonke abantu basenze. Abantu bakaJehova bayayilalela imithetho yabohulumende bamazwe abahlala kuwo kodwa abazingeni ezombusazwe zalo umhlaba. (Rom. 13:1-7) Bayakwazi ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo kuphela ozaqeda inhlupho zabantu. UMbuso lo kawusiwo walo umhlaba.—Joh. 18:36, 37. w21.09 17-18 ¶13-14

OLwesibili, June 13

Mtsheleni konke okusezinhliziyweni zenu.—Hubo. 62:8.

Nxa umuntu omthandayo angatshiya uJehova, kuqakathekile ukuthi uqinise ukholo lwakho lolwabanye emulini. Ungakwenza njani lokhu? Bala iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke, ucabangisise ngokubalayo njalo uhlale ungena imihlangano yebandla. Lezi zindlela uJehova akuqinisa ngazo. UJoanna oloyise lodadewabo abatshiya ukukhonza uJehova uthi: “Ngizwa ngihlaliseka nxa ngingabala ngabantu okukhulunywa ngabo eBhayibhilini abanjengo-Abhigeli, u-Esta, uJobe, uJosefa loJesu. Abakwenzayo kuyangikhuthaza, kwenza ngicabange izinto ezinhle njalo ubuhlungu bube nganeno.” Ungayekeli ukuthandaza nxa udanile. Hlala ucela uNkulunkulu wethu osithandayo ukuthi akuncedise ubone isimo okuso ngendlela yena asibona ngayo lokuthi ‘akutshengise futhi akufundise indlela okufanele uhambe ngayo.’ (Hubo. 32:6-8) Akulula ukutshela uJehova yona kanye indlela ozizwa ngayo. Kodwa ubazi kuhle ubuhlungu obuzwayo. Ukukhuthaza ukuthi umthululele isifuba.—Eks. 34:6; Hubo. 62:7. w21.09 28 ¶9-10

OLwesithathu, June 14

Le yiNdodana yami engiyithandayo futhi engiyamukelayo. Yilaleleni.—Mat. 17:5.

Ngemva kwePhasika ka-32 C.E., umphostoli uPhetro loJakhobe loJohane babona umbono omangalisayo besentabeni ende okungenzakala ukuthi kwakuyintaba iHemoni. UJesu waguquka isimo phambi kwabo. “Ubuso bakhe bakhazimula njengelanga, lezembatho zakhe zangaphandle zacazimula njengokukhanya.” (Mat. 17:1-4) Abaphostoli bezwa uNkulunkulu esithi: “Le yiNdodana yami engiyithandayo futhi engiyamukelayo. Yilaleleni.” Okwenziwa ngabaphostoli laba abathathu ngemva kwalokho kwatshengisa ukuthi bamlalela uJesu. Lathi sifuna ukubalingisela. Siyambonga uJehova ngendlela asikhokhela ngayo esebenzisa uJesu Khristu, ‘inhloko yebandla.’ (Efe. 5:23) Asizimiseleni ‘ukumlalela’ njengomphostoli uPhetro loJakhobe loJohane. Nxa singakwenza lokho, sizathola izibusiso ezinengi khathesi futhi esikhathini esizayo sizathokoza kuze kube nini lanini. w21.12 22 ¶1; 27 ¶19

OLwesine, June 15

Ngizakulaya ngendlela efaneleyo.—Jer. 30:11.

UmKhristu webandla leKhorinte wayesethethe umkayise wahlala laye. Umphostoli uPhawuli watshela abaseKhorinte ukuthi bamsuse. Indlela indoda le eyayisiziphatha ngayo yayisiphambanisa abanye ebandleni. Kwabanye kwakungasakhanyi kuyinto embi kakhulu lokho okwakwenziwe yindoda le. (1 Khor. 5:1, 2, 13) Ngemva kwesikhathi uPhawuli wezwa ukuthi indoda leyo yayisiphendukile okweqiniso. UPhawuli watshela abadala wathi: ‘Liyithethelele ngesihle, liyiduduze.’ Kungani uPhawuli wabatshela ukuthi benze njalo? ‘Ukuze ingakhulelwa yikudana kakhulu.’ UPhawuli wayizwela indoda le eyayisiphendukile. Wayengafuni idane kakhulu ngenxa yalokho eyayikwenzile ize ibone angani akuncedi ukucela ukuxolelwa. (2 Khor. 2:5-8, 11) Abadala bayakuthanda ukuba lesihawu njengoJehova. Lanxa kungadingeka ukuthi bamlaye ngendlela elamandla lowo owonileyo, baba lesihawu nxa kuvuma. Nxa abadala bangayekela ukulaya lowo owonileyo bayabe bengamtshengisi ukuthi balesihawu kodwa kuyabe kungani bayavumelana lesono esiyabe senziwe. w21.10 11-12 ¶12-15

OLwesihlanu, June 16

Akumelanga uphindisele kumbe [ubambe] . . . isikhwili.—Levi. 19:18.

Ubuhlungu esibuzwayo nxa omunye angasiphambanisela singabufanisa lesilonda. Singaba sincane kumbe sibe sikhulu. Ngokwesibonelo, singazisika nxa sisikelela imbhida. Khona kubuhlungu sibili kodwa kungakayi ngaphi ungakhohlwa lokuthi uke walimala. Ngendlela efananayo, abanye bangabe bengasiphambaniselanga kakhulu. Ngokwesibonelo, kulula ukuxolela umngane nxa angakhuluma kumbe enze into esizwisa ubuhlungu. Kodwa nxa isilonda sisikhulu kungadingeka ukuthi udokotela asithunge aphinde asibhanditshe. Nxa singahlala sisibambabamba kumbe sisifithizela kumbe sisihluba, kungenzeka sixhwale futhi siphuze ukuphola. Okudanisayo yikuthi umuntu ozwiswe ubuhlungu obukhulu angenza khona lokho kanye. Angahlala ecabanga ngokuthi waphanjaniswa njani langobuhlungu abuzwayo. Kodwa umuntu obamba isikhwili uyazilimaza. Yikho kungcono ukulalela lokho esikutshelwa embhalweni walamuhla. w21.12 12 ¶15

UMgqibelo, June 17

Kungani usahlulela umfowenu?—Rom. 14:10.

Ake sithi umdala ukhathazekile ngendlela umfowabo loba udadewabo agqoka kumbe azilungisa ngayo. Angazibuza, ‘Sikhona yini isizatho esisekelwe eBhayibhilini esokuthi ngimnike iseluleko?’ Uyakwazi ukuthi akumelanga amtshele umbono wakhe, yikho ubuza omunye umdala kumbe ummemezeli oqinileyo ekukhonzeni ukuthi uyibona njani indaba. Bangahlola ndawonye iseluleko sikaPhawuli esimayelana lokugqoka lokuzilungisa. (1 Tim. 2:9, 10) UPhawuli wakhuluma ngezimiso ezithile, wathi amaKhristu kumele agqoke izigqoko ezilesithunzi, ezingadlulisi amalawulo futhi ezitshengisa ukuthi azisebenzisa kuhle izingqondo zawo. Kazange atsho ukuthi yiziphi izigqoko okumele zigqokwe lokungamelanga zigqokwe. Wayekwazi ukuthi abafowabo labodadewabo bangazikhethela ukugqoka loba yini abayifunayo nxa nje ingaphikisani lalokho okutshiwo liBhayibhili. Yikho abadala kumele baqale bahlole ukuthi lokho umuntu lo akhetha ukukugqoka kwedlulisa amalawulo yini lokuthi kutshengisa ukuthi uyisebenzisa kuhle yini ingqondo yakhe. Akumelanga sikhohlwe ukuthi amaKhristu amabili aqinileyo ekukhonzeni angakhetha izinto ezitshiyeneyo kodwa zombili zisamukeleka. Akufanelanga sibabambe ngamandla abafowethu labodadewethu ukuthi benze lokho thina esicabanga ukuthi kuqondile. w22.02 16 ¶9-10

ISonto, June 18

Libe lothando oluqotho futhi liphathane ngesihawu.—Zak. 7:9, amabala angaphansi.

Kuqakathekile ukuthi sitshengise uthando oluqotho kwabanye. Nanzelela ukuthi izaga ezilandelayo zikutshengisa njani lokhu: ‘Akungasuki kuwe loba nini uthando [“oluqotho,” NWT] lokuthembeka. Ngalokho uzathandeka uzuze igama elihle emehlweni kaNkulunkulu laphambi kwabantu.’ “Umuntu [“olothando oluqotho,” NWT] uyazisiza.” “Lowo odinga ukuhlakanipha lothando [“oluqotho,” NWT] uzuza ukuphila.” (Zaga. 3:3, 4; 11:17; 21:21) Izaga lezi ziveza izizatho ezintathu zokutshengisa abanye uthando oluqotho. Esokuqala, siba ligugu kuNkulunkulu. Esesibili, kuyasinceda ukwenza njalo. Ngokwesibonelo, siba lobungane obuqinileyo labanye. Esesithathu, sizathola izibusiso esikhathini esizayo, ezigoqela ukuphila okungapheliyo. Kuyanceda sibili ukulalela amazwi kaJehova athi: “Tshengisani [“uthando oluqotho,” NWT] lozwelo omunye komunye.” w21.11 8 ¶1-2

UMvulo, June 19

Sincedise ukuthi sibe lokholo oluqinileyo.—Luk. 17:5.

Nxa ubunzima obakwehlelayo kumbe ophakathi kwabo butshengise ukuthi ukholo lwakho ludinga ukuqiniswa, ungadani. Lesi yiso isikhathi sokuluqinisa. Khuleka ngenhliziyo yonke kuJehova, ikakhulu ngesikhathi uphakathi kohlupho olukhulu. Kanti njalo nanzelela ukuthi uJehova angakuncedisa esebenzisa abemuli kumbe abangane. Nxa ungavumela uJehova ukuthi akuncedise ulwisane lobunzima ophakathi kwabo khathesi, uzaqiniseka sibili ukuthi uzakuncedisa uqinisele kuloba yibuphi ubunzima obungakwehlela esikhathini esizayo. UJesu watshela abafundi ukuthi ukholo lwabo lwalusilela ngaphi kodwa wayengathandabuzi ukuthi uJehova wayezabancedisa baqinisele kuloba yibuphi ubunzima ababezahlangana labo esikhathini esizayo. (Joh. 14:1; 16:33) Wayekwazi ukuthi kuzaba lexuku elikhulu elizasinda ekuhluphekeni okukhulu ngenxa yokuba lokholo oluqinileyo. (Isam. 7:9, 14) Uzaba phakathi kwalo nxa ungenza konke ongakwenza khathesi ukuthi uqinise ukholo lwakho.—Heb. 10:39. w21.11 25 ¶18-19

OLwesibili, June 20

Ingilosi kaJehova iyabalinda bonke abamesabayo.—Hubo. 34:7.

Asikhangelelanga ukuthi uJehova asivikele ngendlela eyisimangaliso. Lanxa kunjalo, siyakwazi ukuthi bonke abamthembayo bazathola ukuphila okungapheliyo esikhathini esizayo lanxa bengafa. Sekuseduze ukuthi kukhanye ukuthi simthemba kangakanani uJehova. Ngesikhathi izizwe ezimanyeneyo ezibizwa ngokuthi nguGogi waseMagogi zihlasela abantu bakaNkulunkulu kuzakhanya angathi selisitshonele emini. Kuzamele siqiniseke ukuthi uJehova uzasivikela. Izizwe zizasibona sinjengezimvu ezingelamuntu ongazivikela. (Hez. 38:10-12) Siyabe singelazikhali futhi singakufundelanga ukulwa. Izizwe zizabona angathi zizazithaphuzela nje. Ziyabe zingakwazi ukuthi izingilosi zikaJehova ziyabe zisizungezile zilungele ukusivikela. Thina siyakwazi lokho ngoba silokholo. Izizwe zona azilakholo kuNkulunkulu. Zizamangala amabutho asezulwini esesilwela.—Isam. 19:11, 14, 15. w22.01 6 ¶12-13

OLwesithathu, June 21

Lithande bonke abazalwane.—1 Phet. 2:17.

Bonke abafowethu labodadewethu baqakathekile kuJehova, yikho lathi kumele sibaqakathekise. Kumele sibenze babone ukuthi siyabathanda njalo sinanzelele ukuthi asibazwisi ubuhlungu. Nxa singabona ukuthi sikhube omunye, akumelanga sithule sizitshele ukuthi kufanele asithethelele futhi akhohlwe ngokwenzakeleyo. Kanti kuyini okungenza abanye bakhubeke? Abanye bazikhangelela phansi ngenxa yendlela abakhula ngayo. Abanye basanda kuba ngoFakazi, yikho kabakafundi ukuthi kumele bathethelele nxa omunye ebaphambanisele. Kodwa kungelani lokuthi kuyini okusizwise ubuhlungu kumbe okuzwise abanye ubuhlungu, kumele sizame ukwenza ukuthi kube lokuthula. Kanti njalo umuntu ojayele ukuphangisa ukucaphuka kumele azame ukulungisisa ubuntu bakhe. Kufanele enze njalo ukuze athokoze njalo abe lobudlelwano obuhle labafowabo labodadewabo. w21.06 21 ¶7

OLwesine, June 22

UJehova useduze labantu bonke abambizayo, useduze labo bonke abambiza ngeqiniso.—Hubo. 145:18.

UJesu uyayizwisisa indlela ozwa ngayo. Nxa sikhathazekile kuyaduduza ukuba lomngane ozwisisa indlela esizwa ngayo ikakhulu nxa laye wake waba sesimeni esifanana lesethu. UJesu ungumngane onjalo. Laye wake wafuna ukuncediswa futhi uyakwazi ukuthi kunjani ukuzwa ungelamandla. Uyabuzwisisa ubuthakathaka bethu njalo uzaba leqiniso lokuthi siyaluthola uncedo esiludingayo “ngesikhathi esifaneleyo.” (Heb. 4:15, 16) UJesu wavuma ukuncediswa yingilosi ngesikhathi esesivandeni seGetsemane. Lathi kumele sivume ukuncediswa nguJehova. Angasincedisa esebenzisa amabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso, amavidiyo, izinkulumo, kumbe umdala webandla loba umngane oqinileyo ekukhonzeni. (Luk. 22:39-44) UJehova uzakunika ‘ukuthula kwakhe’ njalo akuqinise. Nxa singathandaza sizathola “ukuthula kukaNkulunkulu okwedlula konke ukuzwisisa.”—Flp. 4:6, 7. w22.01 18-19 ¶17-19

OLwesihlanu, June 23

[Babetshela] abazalwane izinqumo ezazenziwe ngabaphostoli.—Imiseb. 16:4.

UJehova uhlala esenza okuqondileyo. Kodwa kungaba nzima ukuthi sithembe abantu ababeke ukuthi bakhokhele enhlanganisweni yakhe. Singazibuza ukuthi balandela lokho okutshiwo nguJehova yini kumbe benza lokho abazicabangela khona. UJehova uyabathemba labo ababeke ukuthi bakhokhele enhlanganisweni yakhe lasebandleni. Yikho nxa thina singabathembi asingeke sithi siyamthemba uJehova. Lamuhla uJehova ukhokhela inhlanganiso yakhe esebenzisa ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ (Mat. 24:45) Inceku le yenza lokho okwakusenziwa liqula elikhokhelayo ngesikhathi sabaphostoli. Ikhangela umsebenzi owenziwa ngabantu bakaNkulunkulu emhlabeni wonke njalo inika abadala bebandla iziqondiso. Abadala bona baba leqiniso lokuthi bayazilandela iziqondiso lezo. Siyabe siyithemba indlela uJehova enza ngayo izinto nxa silalela lokho esikutshelwa yinhlanganiso kanye labadala. w22.02 4 ¶7-8

UMgqibelo, June 24

Kasingayekeli ukwenza okuhle.—Gal. 6:9.

Kuyasithokozisa futhi kuyisibusiso ukuba ngoFakazi bakaJehova! Siyajabula nxa singancedisa umuntu ‘olesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo’ ukuthi laye abe nguFakazi kaJehova. (ImiSeb. 13:48) Sithokoza njengoJesu ‘owathokoza kakhulu ngomoya ongcwele’ lapho abafundi bakhe bemxoxela okuhle okwakwenzakale ngesikhathi betshumayela. (Luk. 10:1, 17, 21) Umphostoli uPhawuli wakhuthaza uThimothi wathi: “Ziqaphele zikhathi zonke wena kanye lokufundisa kwakho.” Waphinda wathi: “Ungenza njalo uzazisindisa wena kanye lalabo abakulalelayo.” (1 Tim. 4:16) Amazwi kaPhawuli atshengisa ukuthi umsebenzi wethu wokutshumayela wenza abantu basindiswe. Siqaphela zikhathi zonke indlela esiphila ngayo ngoba siyizizalwane zoMbuso kaNkulunkulu. Sifuna ukuhlala siziphatha ngendlela ezakwenza uJehova adunyiswe futhi etshengisa ukuthi siyazikholwa izindaba ezinhle esizitshumayelayo. (Flp. 1:27) ‘Siqaphela zikhathi zonke ukufundisa kwethu’ ngokulungiselela kuhle langokucela uJehova ukuthi asincedise singakaqalisi ukutshumayela. w21.10 24 ¶1-2

ISonto, June 25

Ligqoke ubuntu obutsha.—Kol. 3:10.

“Ubuntu obutsha” yikucabanga lokwenza izinto ngendlela kaJehova. Umuntu ugqoka ubuntu obutsha ngokutshengisa izithelo zomoya ongcwele kaNkulunkulu. Uvumela umoya ongcwele ukuthi uqondise indlela acabanga lazizwa ngayo lenza ngayo izinto. Ngokwesibonelo, uyamthanda uJehova kanye labantu bakhe. (Mat. 22:36-39) Uhlala ethokoza lanxa esehlelwa zinhlupho. (Jak. 1:2-4) Uhlala esenza ukuthi kube lokuthula. (Mat. 5:9) Uyabekezela njalo ulomusa. (Kol. 3:13) Uyakuthanda ukwenza okuhle. (Luk 6:35) Lokho akwenzayo kutshengisa ukuthi ulokholo oluqinileyo kuYise osezulwini. (Jak. 2:18) Kavuki ngolaka nxa ecatshulwa njalo uyazibamba nxa elingwa. (1 Khor. 9:25, 27; Tit 3:2) Nxa sifuna ukugqoka ubuntu obutsha kumele sibe lezithelo zomoya zonke eziqanjwe kuGalathiya 5:22, 23 lakwamanye amavesi. w22.03 8-9 ¶3-4

UMvulo, June 26

Ngilingiselani.—1 Khor. 11:1.

Abadala bangalingisela umphostoli uPhawuli ngokutshumayela endlini ngendlu langokuzimisela ukutshumayela loba ngaphi, loba nini. (Efe. 6:14, 15) Abadala bangalingisela uPhawuli ngokuthi nxa besekutshumayeleni baqeqetshe abanye okugoqela lenceku ezikhonzayo. (1 Phet. 5:1, 2) Kodwa abadala akumelanga bavumele imisebenzi abayenzayo ibatshiye bengaselasikhathi sokutshumayela. (Mat. 28:19, 20) Kwesinye isikhathi kungadingeka ukuthi bale eminye imisebenzi abayiphiwayo ukuze benze kuhle leyo abalayo. Nxa umdala angathandaza njalo acabangisise angananzelela ukuthi nxa angamukela umsebenzi othile kasoze abelesikhathi sokwenza izinto eziqakatheke kakhulu ezinjengokukukhonza kwemuli, ukukhuthala emsebenzini wokutshumayela lokufundisa abantwabakhe ukwenza umsebenzi lo. Bangaqiniseka ukuthi uJehova uyazwisisa ukuthi bafuna ukwenza kuhle imisebenzi abalayo. w22.03 27 ¶4, 7; 28 ¶8

OLwesibili, June 27

Lingabesabi abangalibulala kodwa bengenelisi ukulivimba ukuthi lithole ukuphila ngesikhathi esizayo.—Mat. 10:28.

Uyasikhumbula yini isikhathi lapho owawusesaba khona ukuba nguFakazi kaJehova? Engxenye wawucabanga ukuthi ngeke wenelise ukutshumayela kumbe wawusesaba ukuthi abangakini loba abangane bangakuphikisa. Nxa kunjalo, uyakwazi ukuthi umfundi wakho uzizwa njani. UJesu watsho ukuthi abanye abantu bazakwesaba. Kodwa wakhuthaza abalandeli bakhe ukuthi bangavumeli ukwesaba kubavimbe ukuthi bakhonze uJehova. (Mat. 10:16, 17, 27) Mqeqetshe umfundi ukuthi atshumayele. Kumele ukuthi abafundi babesesaba ngesikhathi uJesu ebathuma ukuthi bayetshumayela. Kodwa wabancedisa ngokubatshela ukuthi batshumayeze obani lokuthi batshumayele besithini. (Mat. 10:5-7) Ungamlingisela njani uJesu? Ncedisa umfundi wakho akwazi ukuthi ngobani angabatshumayeza. Ngokwesibonelo, mbuze ukuthi ukhona yini amaziyo ongancedwa ngokuthile okufundiswa liBhayibhili. Ngemva kwalokho mncedise alungiselele azakutsho ngokumtshengisa indlela elula angayisebenzisa ukuze amtshumayeze. w21.06 6 ¶15-16

OLwesithathu, June 28

Ngizanyikinya izizwe zonke njalo izinto eziligugu ezivela ezizweni zonke zizabuya.—Hag. 2:7.

“Ngesikhatshana nje izitolo lezakhiwo ezindala zaqalisa ukudilika.” ‘Wonke umuntu wayephaphatheka. Abantu abanengi bathi ukunyikinyeka kwathatha phose imizuzu emibili kodwa kimi kwakungathi kuthethe isikhathi eside kakhulu.’ La ngamazwi akhulunywa ngabanye abasindayo kuze kube lokuzamazama komhlaba eNepal ngo-2015. Kodwa sikhuluma sisenzenje siphakathi kokunyikinyeka okutshiyene lalokho esisanda kukhuluma ngakho. Khona kwenzakala ezizweni zonke. Umphrofethi uHagayi wakhuluma ngokunyikinyeka lokho wathi: “Nanku okutshiwo nguJehova uSomandla: ‘Ngesikhatshana nje ngizaphinda nginyikinye amazulu lomhlaba.’” (Hag. 2:6) Ukunyikinywa uHagayi akhuluma ngakho akufanani lokuzamazama komhlaba okubangela umonakalo kuphela kodwa khona kuphinda kwenze kube lezinto ezinhle. UJehova ngokwakhe uthi: “Ngizanyikinya izizwe zonke, abathandwayo kuzo zonke izizwe bazakuza, njalo indlu le ngizayigcwalisa ngenkazimulo.” w21.09 14 ¶1-3

OLwesine, June 29

Lina alizange lingilahle ebunzimeni bami.—Luk. 22:28.

Nxa ulomngane kumele lihlale lixoxa futhi litshelana indlela elizizwa ngayo ukuze ubungane benu buqine. Kumele senze njalo ukuze siqinise ubungane bethu loJehova. Nxa singatshela uJehova indlela esizizwa ngayo, esikucabangayo lokusikhathazayo siyabe sitshengisa ukuthi siyamthemba lokuthi siyakwazi ukuthi uyasithanda. (Hubo. 94:17-19; 1 Joh. 5:14, 15) Zinike isikhathi sokuba labangane abaqotho. Bayizipho ezivela kuJehova. (Jak. 1:17) UBaba wethu osezulwini utshengisa ukuthi ulendaba lathi ngokusinika abafowethu labodadewethu ‘abalothando ngezikhathi zonke.’ (Zaga. 17:17) Encwadini ayibhalela abaseKholose, umphostoli uPhawuli waqamba amaKhristu ayeke amsekela futhi wathi ‘ayemduduza kakhulu.’ (Kol. 4:10, 11) LoKhristu uJesu wayedinga ukusekelwa ngabangane bakhe abangabantu labayizingilosi njalo wayebonga ngalokho ababemenzela khona. (Luk. 22:43) Ukutshela abangane bethu abaqinileyo ekukhonzeni lokho okusikhathazayo akutsho ukuthi ukholo lwethu aluqinanga. Ukwenza njalo kuyasivikela. w21.04 24-25 ¶14-16

OLwesihlanu, June 30

[Uthando] lubekezelela zonke izinto, lukholwa zonke izinto, luthemba zonke izinto, luqinisela ezintweni zonke.—1 Khor. 13:7.

Kumele wenzeni nxa umfowenu kumbe udadewenu enze into engakuphathanga? Yenza konke okusemandleni akho ukuthi wenze kube lokuthula. Tshela uJehova indlela ozizwa ngayo. Mcele ukuthi abusise umuntu okukhubileyo lokuthi akuncedise ubone ubuntu obuhle alabo, bona kanye uJehova abuthandayo. (Luk. 6:28) Nxa ungenelisi ukukhohlwa ngalokho akwenzileyo, cabanga ngendlela engcono ongakhuluma ngayo laye. Kuhlala kunceda ukucabanga ukuthi umzalwane ubengahlosanga ukukuzwisa ubuhlungu. (Mat. 5:23, 24) Nxa usukhuluma laye, zitshele ukuthi kahlosanga okubi. Kodwa kumele wenzeni nxa engafuni ukwenza ukuthi kube lokuthula? ‘Qhubeka umbekezelela.’ (Kol. 3:13) Okuqakatheke kakhulu yikuthi ungabambi isikhwili ngoba lokho kungaphambanisa ubungane bakho loJehova. Ungaqali ukuvumela loba yini ukuthi ikukhube. Ungenza njalo, uyabe utshengisa ukuthi uthanda uJehova ukwedlula loba yini.—Hubo. 119:165. w21.06 23 ¶15

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza