September
OLwesihlanu, September 1
Bamcela ukuthi abatshengise isibonakaliso esivela ezulwini.—Mat. 16:1.
Abanye ngezinsuku zikaJesu babengasuthiseki ngendlela emangalisayo ayefundisa ngayo. Kodwa kabazange bamamukele eseyale ukubatshengisa isibonakaliso ababesifuna. (Mat. 16:4) Ithini iMibhalo? Umphrofethi u-Isaya wabhala ngoMesiya wathi: “Kayikumemeza kumbe aklabalale, loba aphakamise ilizwi lakhe emigwaqweni.” (Isaya. 42:1, 2) UJesu wayengafuni ukubukwa ngabantu ngesikhathi esenza inkonzo yakhe. Kazange akhe amathempeli futhi wayengagqoki izigqoko ezimangalisayo zabakhokheli benkolo kumbe afune ukubizwa ngamabizo okuhlonipha aphiwa abakhokheli benkolo. Ngesikhathi ethonisiswa wala ukwenza isimangaliso ukuze athabise iNkosi uHerodi lanxa ukuphila kwakhe kwakusengozini. (Luk. 23:8-11) UJesu wazenza sibili izimangaliso, kodwa ayekuqakathekisa kakhulu yikutshumayela izindaba ezinhle. Watshela abafundi bakhe wathi: “Yikho engikulandileyo.”—Mak. 1:38. w21.05 4 ¶9-10
UMgqibelo, September 2
Ukuze bathole ukuphila okungapheliyo kumele bakwazi wena onguwe wedwa uNkulunkulu weqiniso lalowo omthumileyo, uJesu Khristu.—Joh. 17:3.
Sidinga labo ‘abalesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo.’ (ImiSeb. 13:48) Ukuze sibancedise babe ngabafundi, kumele senze izinto ezintathu ezilandelayo: Kufanele sibasize bazwisise, bamukele futhi basebenzise izinto abazifunda eBhayibhilini. (Kol. 2:6, 7; 1 Thes. 2:13) Sonke ebandleni singancedisa abafunda iBhayibhili ngokubatshengisa ukuthi siyabathanda langokubamukela ngazo zombili nxa bebuya emihlanganweni yebandla. (Joh. 13:35) Lowo oqhuba isifundo seBhayibhili kungadingeka ukuthi asebenzise isikhathi esinengi lamandla encedisa umfundi ukuthi adilize “izinto eziqine njengezinqaba,” kungaba yilokho akukholwayo kumbe imikhuba alayo. (2 Khor. 10:4, 5) Kungathatha izinyanga ezinengi ukuncedisa umfundi ukuthi enze utshintsho empilweni yakhe lokumsiza ukuthi afanele ukubhabhathizwa. Kodwa ungenza njalo umsebenzi wakho awusoze uphelele emoyeni. w21.07 3 ¶6
ISonto, September 3
Hlolisisani zonke izinto, ligagadlele kokuhle.—1 Thes. 5:21.
Thina oFakazi bakaJehova siyaqiniseka yini ukuthi sifundisa iqiniso lokuthi indlela esikhonza ngayo uJehova yiyo yodwa emthokozisayo? Umphostoli uPhawuli wayengathandabuzi lakancane ukuthi lokho ayekukholwa kuliqiniso. (1 Thes. 1:5) Okwamenza wakholwa yikuthi wayekukhuthalele ukutaditsha iLizwi likaNkulunkulu hatshi ukuthi wayenguthathekile. Wayekholwa ukuthi “yonke iMibhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu.” (2 Tim. 3:16) Kuyini akufundayo eMibhalweni? Wathola ubufakazi obucacileyo bokuthi uJesu nguye uMesiya owayethenjisiwe kodwa abakhokheli abangamaJuda bakhetha ukungabi lendaba lobufakazi lobo. Abakhokheli benkolo labo ababengabazenzisi babesithi bafundisa abantu ngoNkulunkulu kodwa besenza izinto azizondayo. (Tit. 1:16) UPhawuli wayengafanani lamadoda la, yena wayengakhethi ukuthi yikuphi azakukholwa eLizwini likaNkulunkulu lokuthi yikuphi ayengasoze akukholwe. Wayezimisele ukufundisa lokulandela ‘konke okuyintando kaNkulunkulu.’—ImiSeb. 20:27. w21.10 18 ¶1-2
UMvulo, September 4
Akulamuntu ongeza kimi engazange adonswe nguBaba ongithumileyo.—Joh. 6:44.
Lanxa sihlanyela futhi sithelela, kumele sikhumbule ukuthi uNkulunkulu nguye okhulisayo. (1 Khor. 3:6, 7) Bonke abantu baligugu kuJehova. Usinika isibusiso sokusebenza leNdodana yakhe ekuqoqeni abantu bezizwe zonke umumo lo wezinto ungakapheli. (Hag. 2:7) Umsebenzi wethu wokutshumayela singawufanisa lomsebenzi wokunceda abantu abasengozini futhi thina sinjengabantu abenza umsebenzi lo, abathunywe ukuyakhipha abantu abadilikelwe yimayini. Lanxa kuyizisebenzi ezilutshwana ezingathola abantu besaphila njalo zibakhiphe, zonke ziyabe zenze umsebenzi oqakathekileyo. Umsebenzi wethu wokutshumayela lawo unjalo. Kasikwazi ukuthi bangaki abantu abazasindiswa emhlabeni lo kaSathane. Kodwa uJehova angasebenzisa loba ngubani wethu ukuthi abancedise. U-Andreas ohlala eBolivia uthi: “Ngiyakwazi ukuthi nxa umuntu efunda iqiniso aze abhabhathizwe banengi abayabe besebenze ndawonye ukuze bamncedise.” Lathi kasiyiboneni ngendlela efananayo inkonzo yethu. Nxa singenza njalo uJehova uzasibusisa futhi sizathokoza kakhulu ekutshumayeleni. w21.05 19 ¶19-20
OLwesibili, September 5
[Phunyukani] emijibileni kaDeveli.—2 Thim. 2:26.
Umzingeli ulenhloso eyodwa kuphela, eyokubamba kumbe eyokubulala inyamazana. Angasebenzisa imijibila etshiyeneyo njengoba nje omunye wabaduduzi bamanga bakaJobe watsho. (Jobe. 18:8-10) Angayihuga njani inyamazana ukuthi ibanjwe? Uyayihlolisisa ukuze azi indawo ehamba kuzo, lokho ekuthandayo lomjibila ongcono angayithiya ngawo. USathane unjengomzingeli lo, uyasihlolisisa. Uyananzelela lapho esiya khona lezinto esizithandayo abesefaka umjibila alethemba lokuthi uzasibamba silibele. Kodwa iBhayibhili lisiqinisekisa ukuthi lanxa singabanjwa, siyenelisa ukuphunyuka. Liphinda lisitshele ukuthi singayibalekela njani imijibila kaSathane. Imijibila emibili kaSathane ephumelela kakhulu yikuzigqaja lobuhwaba. Sokulenkulungwane zeminyaka imsebenzela. Unjengomthiyi wenyoni ohugela inyoni emjibileni kumbe oyibamba esebenzisa inethi. (Hubo. 91:3) Kodwa akumelanga sivume ukubanjwa yimijibila kaSathane ngoba uJehova usitshelile amaqhinga awasebenzisayo.—2 Khor. 2:11. w21.06 14 ¶1-2
OLwesithathu, September 6
Izinwele ezimhlophe zingumqhele wobuhle nxa zitholwa ngulowo ohamba endleleni yokulunga.—Zaga. 16:31.
Asebekhulile abathembekileyo baligugu kakhulu. ILizwi likaNkulunkulu lifanisa inwele zabo ezimhlophe lomqhele. (Zaga. 20:29) Kodwa kulula ukuthi singananzeleli ukuthi baligugu. Labo abananzelela ukuthi asebekhulile baligugu bathola okungcono kakhulu ukwedlula i-diamond. Asebekhulile abathembekileyo baligugu kuJehova uNkulunkulu. Uyakwazi ukuthi bangabantu abanjani futhi uyabuqakathekisa ubuntu babo obuhle. Uyathokoza nxa ebona asebekhulile bencedisa abasesebatsha ukuthi bazuze ukuhlakanipha abakuthole eminyakeni eminengi bemkhonza bethembekile. (Jobe. 12:12; Zaga. 1:1-4) Kakukhohlwa lokuqinisela kwabo. (Mal. 3:16) Lanxa behlangane lenhlupho empilweni baqhubeke belokholo oluqinileyo kuJehova. Ithemba abalalo liyakhanya kakhulu kulangesikhathi beqala ukufunda iqiniso. Kanti njalo uJehova uyabathanda ngoba baqhubeka bememezela ibizo lakhe “lanxa sebebadala.”—Hubo. 92:12-15. w21.09 2 ¶2-3
OLwesine, September 7
Umuntu ngamunye kahlole ezakhe izenzo. Nxa angenza njalo uzakuba lesizatho sokuthokoza ngalokho yena akwenzayo.—Gal. 6:4.
Kuhle ukuthi sihlalahlale sizihlole ukuthi kungani sisenza ezinye izinto. Singazibuza imibuzo le: ‘Ukuzibona ngingcono kulabanye yikho kodwa yini okungenza ngizibone ngingumuntu kuzwa? Ngisebenza nzima yini ebandleni ukuze ngedlule abanye kukho konke engikwenzayo kumbe ukuze ngizibone ngingcono kulabanye, loba okwenza ngisebenze nzima yikuthi ngifuna ukuthokozisa uJehova?’ IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi singaziqathanisi labanye. Kungani kungamelanga senze njalo? Esinye isizatho yikuthi nxa singabona angani singcono kulabazalwane bethu singazigqaja. Kodwa nxa singabona angani abafowethu labodadewethu bangcono kulathi singadana. (Rom. 12:3) Kumele sikhumbule ukuthi uJehova kasidonsanga ngoba sibahle, sizingcitshi ekukhulumeni, kumbe sithandwa ngabantu abanengi. Okwenza wasidonsa yikuthi sasizimisele ukumthanda lokulalela iNdodana yakhe.—Joh. 6:44; 1 Khor. 1:26-31. w21.07 14-15 ¶3-4
OLwesihlanu, September 8
Kumele liqhubeke litshintsha indlela elicabanga ngayo.—Efe. 4:23.
Ukuze indlela esicabanga ngayo ibentsha kumele sithandaze, sitaditshe iLizwi likaNkulunkulu futhi sicabangisise ngalo. Ngakho qhubeka usenza izinto lezi njalo ucele uJehova ukuthi akunike amandla. Umoya wakhe ongcwele uzakunceda ukuthi ufunde ukungaziqathanisi labanye. UJehova uzakusiza lokuthi ubone nxa usulomona kumbe usuzigqaja futhi uzakuncedisa ukuthi utshintshe masinyane. (2 ImiLan. 6:29, 30) UJehova uyayazi indlela esizizwa ngayo. Uyakwazi ukuthi silwisana lezinto ezimbi ezisemhlabeni lo lesono esilaso. Nxa ebona ukuthi sizama ngamandla ethu wonke ukuthi silwisane lezinto lezo, uzasithanda kakhulu. UJehova ufanisa indlela asithanda ngayo lothando oluba khona phakathi kukamama losana lwakhe. (Isaya. 49:15) Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi uJehova laye uyasithanda kakhulu nxa esibona silwisa ukuthi simkhonze ngenhliziyo yonke. w21.07 24-25 ¶17-19
UMgqibelo, September 9
Jabulani labajabulayo.—Rom. 12:15.
Sizathokoza kakhulu nxa singenza konke okusemandleni ethu kuloba yiwuphi umsebenzi esiwuphiweyo enhlanganisweni kaJehova. Sebenza gadalala emsebenzini wokutshumayela lasebandleni. (ImiSeb. 18:5; Heb. 10:24, 25) Lungiselela kuhle imihlangano yebandla ukuze ukhuthaze abanye ngezimpendulo zakho. Qakathekisa loba yisiphi isabelo osiphiwayo emihlanganweni yaphakathi kweviki. Nxa ungacelwa ukuthi wenze umsebenzi othile ebandleni, fika ngesikhathi njalo uthembeke. Ungacabangi ukuthi umsebenzi owuphiweyo kawutsho lutho lokuthi akumelanga usebenzise isikhathi sakho esinengi uwenza. Zama ukuba yingcitshi emsebenzini owuphiweyo. (Zaga. 22:29) Nxa ungasebenzela uJehova ngamandla akho wonke, ubungane bakho laye buzaqina futhi uzathokoza kakhulu. (Gal. 6:4) Kanti njalo kuzaba lula ukuthi uthokoze nxa abanye bethola imisebenzi yenkonzo obufisa ukuyenza.—Gal. 5:26. w21.08 22 ¶11
ISonto, September 10
Ukuhlakanipha okuvela phezulu, okokuqala kumsulwa, besekusiba lokuthula kuyazwisisa, kuzimisele ukulalela, kugcwele isihawu lezithelo ezinhle, akubandlululi futhi akuzenzisi.—Jak. 3:17.
Kumele sixwaye ukuzigqaja njalo sihlale sizimisele ukufundiswa nguJehova. Ukuzigqaja kungenza kube nzima ukuthi silalele lokho esikutshelwa nguJehova njengoba nje umkhuhlane ungenza kube nzima ukuthi inhliziyo isebenze kuhle. AbaFarisi babezigqaja kakhulu okokuthi bala ukuvuma ukuthi uJesu wayelomoya kaNkulunkulu lokuthi wayeyiNdodana kaNkulunkulu lanxa kwakulobufakazi obusegcekeni. (Joh. 12:37-40) Lokhu kwakuyingozi sibili ngoba kwakuzabavimbela ukuthi bathole ukuphila okungapheliyo. (Mat. 23:13, 33) Kuqakathekile sibili ukuthi siqhubeke sivumela iLizwi likaNkulunkulu lomoya wakhe ukuthi kusibumbe njalo kutshintshe indlela esicabanga ngayo futhi kusincedise senze izinqumo ezinhle. UJakhobe wayethobekile yikho wayezimisele ukufundiswa nguJehova. Kanti njalo ukuthobeka yikho okwenza waba yingcitshi ekufundiseni. w22.01 10 ¶7
UMvulo, September 11
Qhubekani licela.—Mat. 7:7.
Nxa ‘singaphikelela ekuthandazeni,’ sizaqiniseka ukuthi uBaba wethu osezulwini uyayizwa imithandazo yethu. (Kol. 4:2) Lanxa kungakhanya angani iyaphuza ukuphendulwa, uJehova uthembisa ukuthi uzayiphendula “ngesikhathi esifaneleyo.” (Heb. 4:16) Yikho akumelanga simsole nxa engasayiphendulanga ngesikhathi ebesisikhangelele. Ngokwesibonelo, abanengi bethu sesileminyaka sikhulekela ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uqede umumo lo wezinto omubi. UJesu laye wathi kumele sikuthandazele lokho. (Mat. 6:10) Kodwa kungaba yibuthutha ukuvumela ukuthi ukholo lwethu luxege ngenxa nje yokuthi ukuphela akuzange kufike ngesikhathi ebesisikhangelele. (Hab. 2:3; Mat. 24:44) Okuzasinceda yikuqhubeka silindele uJehova futhi sithandaza kuye silokholo lokuthi uzasiphendula. Ukuphela kuzafika ngesikhathi esifaneleyo ngoba uJehova uselibekile ‘ilanga lehola’ okuzafika ngalo, njalo ilanga lelo lizakuba yisikhathi esifaneleyo kubo bonke.—Mat. 24:36; 2 Phet. 3:15. w21.08 10 ¶10-11
OLwesibili, September 12
Ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani.—Flp. 2:3.
Asebekhulile abathobekileyo bayananzelela ukuthi abasenelisi ukwenza izinto ababezenza kudala. Ngokwesibonelo, cabanga ngababonisi beziqinti esilabo. Nxa sebeleminyaka engu-70 bayacelwa ukuthi benze eminye imisebenzi yenkonzo. Lokhu kungaba nzima. Babekukholisa ukuncedisa abafowabo labodadewabo. Kodwa bayazwisisa ukuthi abafowethu abasesebatsha yibo abangawenza ngcono umsebenzi. Benza njengamaLevi ngesikhathi sama-Israyeli ayemiswa ukwenza imisebenzi okwakukhangelelwe ukuthi ayenze ethabanikeli eseleminyaka engu-50. AmaLevi lawo asekhulile ayethokoza kungelani lomsebenzi ayewuphiwa. Ayekhuthele esenza lokho ayesenelisa ukukwenza njalo encedisa abasesebatsha. (Nani. 8:25, 26) Lamuhla ababonisi beziqinti bathi bengafikisa iminyaka engu-70 bame ukuvakatshela amabandla. Lanxa kunjalo baluncedo kakhulu emabandleni abakuwo. w21.09 8-9 ¶3-4
OLwesithathu, September 13
Baba, ngonele izulu ngakonela lawe. Akusangifanelanga ukubizwa ngokuthi ngiyindodana yakho.—Luk. 15:21.
UJesu walandisa umzekeliso othinta inhliziyo wendodana yolahleko otholakala kuLukha 15:11-32. Indodana leyo yahlamukela uyise, yasuka ngekhaya yaya “elizweni elikhatshana.” Ithe isikhonale yaqalisa ukuphila impilo yokuxhwala. Yathi isisebunzimeni yacabangisisa ngalokho eyayikwenzile yasinanzelela ukuthi impilo yayo yayingcono kakhulu ngesikhathi isahlala ngakibo. UJesu wathi kwacina “kusithi dlwe engqondweni yayo.” Yikho yazimisela ukubuyela ngakibo lokucela ukuthi uyise ayithethelele. Kwakuqakathekile ukuthi indodana leyo ikunanzelele ukuthi yenze izinqumo ezinengi ezimbi. Kodwa kukhona okunye okwakumele ikwenze. Indodana yolahleko yatshengisa ukuthi isiphendukile okweqiniso. Umzekeliso lo kawusondaba ethinta inhliziyo kuphela. Esikufunda kuwo kunganceda abadala bebandla nxa bezama ukubona ukuthi umfowethu loba udadewethu owenze isono esikhulu uyaphenduka yini. w21.10 5 ¶14-15
OLwesine, September 14
[Ngizanyikinya] amazulu, lomhlaba.—Hag. 2:6.
Kuyini okungasoze kunyikinywe kumbe kukhitshwe? Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: ‘Njengoba sizakwamukela uMbuso ongeke unyikinywe, kasiqhubekeni sinikela kuNkulunkulu inkonzo engcwele, siyinikela ngokumesaba langenhlonipho enkulu.’ (Heb. 12:28) Nxa ukunyikinya kokucina sekuphelile uMbuso kaNkulunkulu yiwo wodwa ozasala ukhona. Uzaqhubeka umile endaweni yawo. (Hubo. 110:5, 6; Dan. 2:44) Isikhathi sesihambile! Abantu kumele bakhethe. Nxa bangakhetha ukusekela umhlaba lo bazabhujiswa. Nxa bangakhetha ukukhonza uJehova njalo batshintshe indlela abaphila ngayo ukuze bamthokozise bazathola ukuphila okungapheliyo. (Heb. 12:25) Umsebenzi wethu wokutshumayela unceda abantu ukuthi benze isinqumo lesi esiqakathekileyo. Kanti njalo asihlaleni sikhumbula amazwi eNkosi yethu uJesu athi: “Lezizindaba ezinhle zoMbuso zizatshunyayelwa emhlabeni wonke ukuze kube lobufakazi ezizweni zonke, besekufika ukuphela.”—Mat. 24:14. w21.09 19 ¶18-20
OLwesihlanu, September 15
Angisoze ngikutshiye loba sekutheni, angisoze ngikulahle loba sekutheni.—Heb. 13:5.
Badala, lilomsebenzi oqakathekileyo wokududuza elikhonza labo abalabathandekayo babo abatshiya uJehova. (1 Thes. 5:14) Bakhuthazeni imihlangano yebandla ingakaqalisi lalapho isiphelile. Bavakatsheleni futhi likhuleke labo. Hambani labo ekutshumayeleni kumbe libacele ngezinye izikhathi ukuthi babe lani ekukhonzeni kwenu kwemuli. Abadala kumele babelendaba lalabo abadanileyo, babazwele njalo babathande. (1 Thes. 2:7, 8) UJehova “kafisi ukuthi loba ngubani abhujiswe kodwa ufisa ukuthi abantu bonke baphenduke.” (2 Phet. 3:9) Lanxa umuntu angenza isono esikhulu uyabe elokhu eligugu kuNkulunkulu. Khumbula ukuthi uJehova wathenga ngamunye wethu ngentengo ephezulu, impilo yeNdodana yakhe eligugu. Yikho ebazwela labo abamtshiyileyo futhi ezama ukubancedisa ukuthi babuyele kuye. Ulethemba lokuthi bazakwenza njalo njengoba sibona emzekelisweni kaJesu wendodana yolahleko.—Luk. 15:11-32. w21.09 30-31 ¶17-19
UMgqibelo, September 16
Lani selisabelana labo lokho abakusebenzelayo.—Joh. 4:38.
Kuthiwani nxa ungasenelisi ukwenza okunengi emsebenzini wokutshumayela lokufundisa ngenxa yokuthi uyagula? Ungathokoza ngalokho owenelisa ukukwenza emsebenzini lo. Cabanga ngalokho okwenzakala ngesikhathi iNkosi uDavida lamadoda ayelawo sebekhulule izimuli zabo njalo bathatha lempahla eyayithunjwe ngama-Amaleki. Amanye amadoda akhe angu-200 ayedinwe efile okokuthi ayengeke ayekulwa, yikho ayesele elinde impahla. Ngemva kokunqoba empini, uDavida wathi amadoda lawo abelwe impango elingana leyamadoda ayehambe empini. (1 Sam. 30:21-25) Indaba le isifundisa okuthile ngomsebenzi wethu wokutshumayela lowokwenza abafundi. Ungabe ungasenelisi ukwenza konke ofisa ukukwenza kuwo. Kodwa nxa ungenza konke ongakwenza, uzathokoza kakhulu sonke isikhathi nxa kungaba lomuntu ofunda ngoJehova njalo abhabhathizwe, lanxa kungayisuwe omfundisileyo. UJehova uyabona ukuthi sikhuthele lokuthi siyamthanda sibili, futhi uyasibusisa. Uyasifundisa lokuthi singenzani ukuze sithokoze kungelani lokuthi senza okunganani emsebenzini wokutshumayela. (Joh. 14:12) Asithandabuzi ukuthi uJehova uzathokoza ngathi nxa singakhalali! w21.10 28 ¶15-17
ISonto, September 17
Udumo lwabasakhulayo ngamandla abo.—Zaga. 20:29.
Nxa iminyaka ilokhu itshova singakhathazeka ngokuthi asisenelisi ukwenza okunengi ekukhonzeni uJehova njengalapho sisesebatsha. Lanxa singaselawo amandla njengalapho sisesebatsha singasebenzisa ulwazi lenhlakanipho esiyithole eminyakeni eminengi sikhonza uJehova ukuthi sincede abasesebatsha benze okunengi ekumkhonzeni. Asebekhulile kumele bathobeke nxa befuna ukuncedisa abasesebatsha. Umuntu othobekileyo ubona abanye bengcono kulaye. (Flp. 2:3, 4) Asebekhulile abathobekileyo bayakwazi ukuthi izikhathi ezinengi umsebenzi othile ungenziwa ngendlela ezitshiyeneyo ezisebenzayo njalo ezingaphikisani lalokho okutshiwo liBhayibhili. Abakhangelelanga ukuthi abantu bonke benze izinto ngendlela ezazisenziwa ngayo kudala. (UmTshu. 7:10) Lanxa belolwazi olunengi abangalusebenzisa ukunceda abatsha, bayananzelela ukuthi “umumo womhlaba lo uyantshintsha” lokuthi kungadingeka bafunde izindlela ezintsha zokwenza izinto.—1 Khor. 7:31. w21.09 8 ¶1, 3
UMvulo, September 18
Awu Jehova, ngubani onjengawe phakathi kwabonkulunkulu? Kambe ngubani onjengawe, otshengisa ukuthi ulobungcwele obumangalisayo?—Eks. 15:11.
UJehova kasoze atshele labo abamkhonzayo ukuthi benze izinto ezingcolileyo ngoba yena ungcwele ngokupheleleyo. Lokhu kwakucaciswa ngokwakubhalwe ecenceni legolide elalibotshelwe eqhiyeni yomphristi omkhulu. Ecenceni lelo kwakubhalwe amazwi athi: “Ubungcwele abube kuJehova.” (Eks. 28:36-38) Okwakubhalwe ecenceni kwakuqinisekisa loba ngubani owayekubona ukuthi uJehova ungcwele sibili. Kodwa kuthiwani ngom-Israyeli owayengeke alibone icence ngenxa yokuthi wayengenelisi ukusondela kumphristi omkhulu? Wayengenelisa yini ukwazi ukuthi uJehova ungcwele? Ye wayengenelisa. Wonke ama-Israyeli ayewezwa amazwi lawo nxa kwakubalwa uMthetho phambi kwamadoda, abafazi labantwana. (Dute. 31:9-12) Aluba wawukhona lapho wawuzakuzwa amazwi athi: ‘NginguJehova uNkulunkulu wenu, kungakho yibani ngcwele, ngoba mina ngingcwele.’ “Kumele libe ngcwele kimi ngokuba mina uJehova ngingcwele.”—Levi. 11:44, 45; 20:7, 26. w21.12 3 ¶6-7
OLwesibili, September 19
Yekelani ukukhathazeka kakhulu.—Luk. 12:29.
Abanye bangakhathazeka ngokuthi bazakuthola njani ukudla, izigqoko lendawo yokuhlala. Mhlawumbe bahlala elizweni elingamanga kuhle kwezomnotho futhi okunzima khona ukuthola umsebenzi. Yikho bangabe bethwala nzima ukuthi bathole imali eyeneleyo yokunakekela izimuli zabo. Kwesinye isikhathi umuntu obesebenza ukuze anakekele imuli angabe esetshonile futhi lokhu kungenza imuli isale ingelamali yokuthenga izinto ezidingayo. Kumele simthembe uJehova kulokuthi sikhathazeke kakhulu ngenhlupho zethu. Akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova uthembisa ukuthi uzasinakekela nxa singafaka izinto zokukhonza kuqala. (Mat. 6:32, 33) Kakaze asibambise ilitshe. Uhlala esigcina isithembiso lesi. (Dute. 8:4, 15, 16; Hubo. 37:25) Nxa uJehova enakekela izinyoni lamaluba, akumelanga sikhathazeke ngokuthi sizakudlani kumbe sizagqokani. (Mat. 6:26-30; Flp. 4:6, 7) Abazali bayabathanda abantwababo, yikho bebanakekela. LoBaba wethu osezulwini uyabathanda abantu bakhe, yikho ebanakekela. w21.12 17 ¶4-5; 18 ¶8
OLwesithathu, September 20
UJehova kazange amtshiye uJosefa njalo waqhubeka emtshengisa uthando oluqotho.—Gen. 39:21.
Sowake wazwiswa ubuhlungu obukhulu yini ngomunye umuntu kumbe ngumfowethu loba udadewethu? Cabanga ngoJosefa owaphathwa kubi ngabafowabo. Waqhubeka ekhonza uJehova ngenhliziyo yonke futhi uJehova wambusisa ngenxa yokuthi wabekezela njalo waqinisela. Ngokuhamba kwesikhathi uJosefa wabaxolela abafowabo ababemzwise ubuhlungu futhi wabona indlela uJehova ambusisa ngayo. (Gen. 45:5) Lathi njengoJosefa sizaduduzeka nxa singasondela kuJehova njalo silindele ukuthi alungise izinto ngesikhathi sakhe esifaneleyo. (Hubo. 7:17; 73:28) Nxa uthwele nzima ngenxa yokuphathwa kubi kumbe kulokunye okukuzwisa ubuhlungu, khumbula ukuthi uJehova useduze lalabo “abalezinhliziyo ezephukileyo.” (Hubo. 34:18) Uyathokoza nxa ubekezela futhi umtshela konke okukuhluphayo. (Hubo. 55:22) UnguMahluleli womhlaba wonke. Uyakubona konke okwenzakalayo. (1 Phet. 3:12) Uzimisele yini ukulindela uJehova nxa uphakathi kwenhlupho ezingaphezu kwamandla akho? w21.08 11 ¶14; 12 ¶16
OLwesine, September 21
Qhubekani liqedisisa lokho okuyintando kaJehova.—Efe. 5:17.
Siyabe senze kuhle kakhulu nxa singakhetha ukwenza izinto ezithokozisa uJehova. Kumele sikhethe okuqakathekileyo. Kwesinye isikhathi zombili izinto okuyabe kumele sikhethe phakathi kwazo ziyabe zingazimbi, kodwa kuyabe kumele sikhethe okuzakwenza sisisebenzise kuhle kakhulu isikhathi sethu. Ngokwesibonelo, ngelinye ilanga uMatha wathaba yena lodadewabo bevakatshelwe nguJesu waseqalisa ukumlungisela ukudla okunenginengi. Kodwa uMariya yena wahlala duzane loJesu wamlalela efundisa. Lokho uMatha akhetha ukukwenza kwakukuhle sibili kodwa uMariya yena ‘wakhetha okungcono kulakho konke.’ (Luk. 10:38-42, amabala angaphansi) Ngokuhamba kwesikhathi kumele ukuthi uMariya wakukhohlwa ukudla okwadliwa mhlalokho kodwa asithandabuzi ukuthi wahlala ekukhumbula lokho akufundiswa nguJesu. Wasiqakathekisa kakhulu isikhathi ayelaso loJesu. Lathi asimlingiseleni ngokuqakathekisa isikhathi esiba laso loJehova. w22.01 27 ¶5-6
OLwesihlanu, September 22
Ubonile yini ukuthi u-Ahabi uthe esizwa amazwi ami wazithoba?—1 Amakho. 21:29.
Lanxa u-Ahabi wazithoba phambi kukaJehova, akwenzayo ngokuhamba kwesikhathi kwatshengisa ukuthi wayengaphendukanga sibili. Kazange azame ukuqeda ukukhonzwa kukaBhali embusweni wakhe. Kanti njalo kazange akhuthaze abantu ukuthi bakhonze uJehova. U-Ahabi esefile, uJehova waveza indlela ayembona ngayo. UJehu umphrofethi kaNkulunkulu wathi u-Ahabi ‘wayengumuntu omubi.’ (2 ImiLan. 19:1, 2) Kambe umphrofethi wayengathi u-Ahabi ungumuntu omubi ozonda uJehova yena ephendukile okweqiniso? Kuyacaca ukuthi lanxa u-Ahabi wayeke wazisola kazange aphenduke sibili. Sifundani ku-Ahabi? Wazithoba ngesikhathi u-Elija emtshela ngendlela uJehova ayezajezisa ngayo imuli yakhe. Kwakukuhle lokho, kodwa akwenzayo ngemva kwalokho kwatshengisa ukuthi wayengaphendukanga okweqiniso. Lokhu kutshengisa ukuthi ukuphenduka akutsho ukuphonguthi siyazisola ngalokho esikwenzileyo. w21.10 3 ¶4-5, 7-8
UMgqibelo, September 23
Lezizindaba ezinhle zoMbuso zizatshunyayelwa.—Mat. 24:14.
U-Isaya wayengumphrofethi futhi kumele ukuthi umkakhe laye wayephrofetha ngoba ubizwa ngokuthi ‘ngumphrofethikazi.’ (Isaya. 8:1-4) Akuthandabuzwa ukuthi u-Isaya lomkakhe babeqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. Abatshadileyo bangalingisela u-Isaya lomkakhe ngokwenza konke abangakwenza ekukhonzeni uJehova. Ukutaditsha iziphrofetho zeBhayibhili bendawonye lokubona indlela ezihlala zigcwaliseka ngayo kuzakwenza bamthembe sibili. (Tit. 1:2) Bangacabangisisa ngalokho abangakwenza ukuze bancedise ekugcwaliseni ezinye iziphrofetho. Ngokwesibonelo, bangancedisa ekugcwaliseni isiphrofetho sikaJesu esimayelana lokuthi izindaba ezinhle zizatshunyayelwa emhlabeni wonke ukuphela kungakafiki. Nxa abatshadileyo beqhubeka bebona ubufakazi bokuthi iziphrofetho zeBhayibhili ziyagcwaliseka, bazazimisela ukwenza konke abangakwenza ekukhonzeni uJehova. w21.11 16 ¶9-10
ISonto, September 24
[Wathi] kumfundi ayemthanda: “Nangu unyoko!”—Joh. 19:27.
UJesu wayekhathazekile ngonina, okungenzakala wayesengumfelokazi. Wayemthanda unina futhi efuna ukuba leqiniso lokuthi uyanakekelwa. Yikho wacela uJohane ukuthi enze njalo, ngoba wayekwazi ukuthi uzamncedisa ukuthi aqhubeke ekhonza uJehova. Kusukela ngalelolanga, uJohane wayesengani yindodana kaMariya, futhi wayesemnakekela angathi ngunina. UJesu watshengisa ukuthi uyamthanda unina, owamnakekela kusukela ezalwa futhi owayemile eceleni kwakhe ngesikhathi esifa. Sifundani emazwini kaJesu? Singaba seduze labafowethu labodadewethu ukwedlula abangakithi. Izihlobo zethu zingasiphikisa zize zisilahlele iganga, kodwa uJesu wathembisa ukuthi nxa singahlala siseduze loJehova lenhlanganiso yakhe, ‘sizathola sekuphindwe ka-100’ lokho okuyabe kusilahlekele. Sizakuba lamadodana lamadodakazi, obaba labomama abanengi. (Mak. 10:29, 30) Uzwa njani ngokuba lilunga lemuli emanyeneyo ngenxa yokuthi ilokholo kuJehova futhi iyamthanda njalo iyathandana?—Kol. 3:14; 1 Phet. 2:17. w21.04 9-11 ¶7-8
UMvulo, September 25
Lingakhohlwa ukwenza okuhle lokunika abanye lokho elilakho.—Heb. 13:16.
Nxa silothando oluqotho senza okwedlula lokho okukhangelelwe ukuthi sikwenze. Lalamuhla abafowethu labodadewethu abanengi batshengisa uthando oluqotho kwamanye amaKhristu lanxa bengakaze bawabone. Ngokwesibonelo, nxa bengezwa ukuthi kube lomonakalo wemvelo, bahle bafise ukwazi ukuthi bangancedisa njani. Nxa omunye ebandleni angaba lohlupho lwemali, bahle bazame ukudinga ukuthi bangamncedisa njani besebesenza njalo. Balingisela amaKhristu aseMakhedoniya ngokwenza okwedlula lokho okukhangelelwe ukuthi bakwenze. Banikela ngalokho abalakho, baze “benze okungaphezu kwamandla abo” ukuze bancedise abafowabo labodadewabo abasebunzimeni. (2 Khor. 8:3) Lamuhla abadala bayabancoma abafowabo labodadewabo abasebandleni nxa bengananzelela ukuthi bayabancedisa abanye. Lokhu kwenza abafowethu labodadewethu babe lamandla okuqhubeka bencedisa abanye.—Isaya. 32:1, 2. w21.11 11 ¶14; 12 ¶21
OLwesibili, September 26
Thiya indlebe uzwe amazwi abahlakaniphileyo.—Zaga. 22:17.
Sonke siyakudinga ukwelulekwa ngezinye izikhathi. Singacela umuntu esimhloniphayo ukuthi aseluleke, kumbe umfowethu okhathazeke ngathi angasixwayisa ukuthi ‘sesiphambuka.’ (Gal. 6:1) Kwesinye isikhathi singaphiwa iseluleko sesenze iphutha elikhulu. Kungelani lokuthi sisiphiwa kutheni, kumele sisilalele. Ukwenza njalo kuyasinceda futhi kungasindisa ukuphila kwethu. (Zaga. 6:23) Umbhalo walamuhla usikhuthaza ukuthi ‘silalele sizwe amazwi ezihlakaniphi.’ Akulamuntu owazi yonke into, bakhona abantu abalolwazi olunengi njalo asebebone okunengi kulathi. (Zaga. 12:15) Yikho ukulalela iseluleko kutshengisa ukuthi sithobekile. Kutshengisa ukuthi siyakwazi ukuthi kulezinto esingenelisi ukuzenza lokuthi siyananzelela ukuthi sidinga ukuncediswa ukuze siphumelele kulokho esiyabe sifuna ukukwenza. Inkosi ehlakaniphileyo uSolomoni wabhala amazwi la: ‘Amaqhinga ayaphumelela ngabeluleki abanengi.’—Zaga. 15:22. w22.02 8 ¶1-2
OLwesithathu, September 27
Ofihla iziphambeko zakhe kasoze aphumelele, kodwa ozivumayo azitshiye uzatshengiswa isihawu.—Zaga. 28:13.
Ukuphenduka kweqiniso akutsho ukuzisola kuphela ngesono umuntu ayabe esenzile. Kumele atshintshe indlela acabanga ngayo lazizwa ngayo. Lokhu kugoqela ukutshiya indlela embi akade ehamba ngayo abesehamba endleleni kaJehova. (Hez. 33:14-16) Okuqakatheke kakhulu umuntu owonileyo okumele akwenze yikusebenza nzima ukuze aphinde abe ngumngane kaJehova. Kumele senzeni nxa umngane wethu oseduze enze isono esikhulu? Siyabe simlimaza umngane wethu nxa sizama ukufihla isono asenzileyo. Ukusifihla akuncedi vele ngoba uJehova ukhangele. (Zaga. 5:21, 22) Singanceda umngane wethu ngokumkhumbuza ukuthi abadala bazimisele ukumncedisa. Nxa engala ukutshela abadala kumele sibatshele futhi lokhu kutshengisa ukuthi siyafuna sibili ukumnceda. w21.10 7 ¶19-21
OLwesine, September 28
Lingaqakathekisi lokho okufunwa yini kuphela kodwa liqakathekise lalokho okufunwa ngabanye.—Flp. 2:4.
Sonke kumele silingisele uJesu ngokuqakathekisa kakhulu okufunwa ngabanye ukwedlula lokho esikufunayo. IBhayibhili lithi “wathatha isimo senceku.” (Flp. 2:7) Inceku kumbe isigqili esithandwayo sasisenza konke okusemandleni aso ukuthi sithokozise inkosi yaso. Siyizigqili zikaJehova lezinceku zabafowethu labodadewethu, yikho akuthandabuzwa ukuthi sizimisele ukusebenzela uJehova labazalwane bethu. Zibuze: ‘Ngizimisele kangakanani ukutshiya ebengifuna ukukwenza ukuze ngincede abanye? Ngisukumela phezulu yini nxa kufuneka abantu bokuklina endaweni lapho okungenelwa khona umhlangano kumbe abokulungisa okuthile eWolu yoMbuso?’ Mhlawumbe usunanzelele ukuthi kulalapho okumele ulungisise khona, kodwa awuzimiselanga ukukwenza lokho. Thandaza ngenhliziyo yonke kuJehova. Mtshele yona kanye indlela ozizwa ngayo futhi ucele ukuthi akunike “isifiso lamandla okwenza okumthokozisayo.”—Flp. 2:13. w22.02 22-23 ¶9-11
OLwesihlanu, September 29
Ngizaliphumuza.—Mat. 11:28.
UJesu watshengisa ukuthi ulomusa ngokubaphatha kuhle abanye langokuba ngumuntu ozwisisayo lanxa kwakunzima ngezinye izikhathi. (Mat. 11:29, 30) Ngokwesibonelo, owesifazana waseFenikhiya wamncenga ukuthi asilise indodakazi yakhe. Ekuqaliseni wala kodwa kwathi owesifazana lo esetshengise ukholo oluqinileyo, wamtshengisa umusa ngokwelapha indodakazi yakhe. (Mat. 15:22-28) Lanxa uJesu wayelomusa wayengayekeli ukunika abanye iseluleko. Ngezinye izikhathi wayetshengisa umusa ngokuqinisa isandla kulabo ayebathanda. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uPhetro ezama ukumvimba ukuthi enze intando kaJehova, uJesu wamkhuza phambi kwabanye abafundi. (Mak. 8:32, 33) Lokhu kakwenzanga ukuze ayangise uPhetro kodwa wayefuna ukumfundisa njalo axwayise abanye abafundi ukuthi bangenzi izinto abangelalungelo lokuzenza. Akuthandabuzwa ukuthi uPhetro wayangeka kodwa ukukhuzwa lokhu kwamnceda. Ngezinye izikhathi ungabatshengisa umusa labo obathandayo ngokubatshela iqiniso ungababhodi. Nxa usenza lokho lingisela uJesu ngokusebenzisa iseluleko esivela eLizwini likaNkulunkulu. w22.03 11 ¶12-13
UMgqibelo, September 30
Asiqhubekeni sinikela kuNkulunkulu umhlatshelo wokudumisa, okutsho amazwi aphuma emilonyeni yethu simemezela ibizo lakhe obala.—Heb. 13:15.
Siyabe sikhonza uJehova nxa simdumisa. (Hubo. 34:1) Sidumisa uJehova nxa sitshela abanye ngobuntu bakhe kanye lemisebenzi yakhe. Nxa sikuqakathekisa lokho esikwenzelwa nguJehova sizakuba lezinto ezinengi ezinhle esingazitsho ngaye. Yikho zinike isikhathi sokucabangisisa ngakwenzele khona ukuze ube lezizatho zokumdumisa. Umsebenzi wokutshumayela usinika ithuba elihle ‘lokunikela kuNkulunkulu umhlatshelo wokudumisa, okutsho isithelo sezindebe zethu.’ Njengoba nje kuqakathekile ukuthi sicabangisise ngalokho esizakutsho nxa sesizakhuleka kuJehova, kuqakathekile lokuthi sicabangisise ngalokho esizakutsho ebantwini esizahlangana labo ekutshumayeleni. Sifuna ukwenza konke okusemandleni ethu nxa sinikela “umhlatshelo wokudumisa.” Lokhu yikho okwenza sitshiseke nxa sitshela abanye iqiniso eliseBhayibhilini. w22.03 21 ¶8