October
ISonto, October 1
Uyathokoza lowo ongasitholiyo isizatho sokukhubeka ngami.—Mat. 11:6.
Umgogodla wakho konke esikufundiswayo lesikukholwayo liBhayibhili. Lanxa kunjalo, abanengi kabasilaleli ngoba bacabanga ukuthi indlela esikhonza ngayo kayimangalisi futhi lokho esikufundisayo kayisikho abafuna ukukuzwa. Singenzani ukuze singakhubeki? Umphostoli uPhawuli watshela amaKhristu ayehlala eRoma wathi: “Ukholo luba khona ngemva kokuzwa ilizwi, besekusithi ilizwi lizwakale nxa umuntu ekhuluma ngoKhristu.” (Rom. 10:17) Yikho siqinisa ukholo lwethu ngokutaditsha iBhayibhili hatshi ngokuhlanganyela emikhosini yamasonto iBhayibhili eliveza ukuthi kayiqondanga, kungelani lokuthi ikhanya imihle kanganani. Kumele sibe lokholo oluqinileyo olusekelwe elwazini oluqondileyo ngoba “nxa umuntu engelakholo, kakwenzakali ukuthi amthokozise uNkulunkulu.” (Heb. 11:1, 6.) Ngakho kasidingi isibonakaliso esimangalisayo esivela ezulwini ukuze kukhanye ukuthi sesilitholile iqiniso. Ukuhlolisisa izinto eziqinisa ukholo ezifundiswa liBhayibhili yikho okuzasinceda sibone ukuthi sesilitholile iqiniso futhi kuqede loba yikuphi ukuthandabuza esingabe silakho. w21.05 4-5 ¶11-12
UMvulo, October 2
Izinto ezingehleleyo sezenze ukuthi izindaba ezinhle ziqhubekele phambili.—Flp. 1:12.
Umphostoli uPhawuli wayelenhlupho ezinengi. Wayewadinga kakhulu amandla ngesikhathi etshaywa, ekhandwa ngamatshe lalapho ebotshwa. (2 Khor. 11:23-25) Wavuma ukuthi ngezinye izikhathi wayeke alwisane lokudana. (Rom. 7:18, 19, 24) Kanti njalo wayethwaliswe nzima yikugula ‘okwakunjengameva enyameni’ yakhe, ayefuna sibili ukuthi uNkulunkulu akuqede. (2 Khor. 12:7, 8) UJehova wanika uPhawuli amandla okuthi aqhubeke etshumayela lanxa esehlelwa yibunzima. Ake sixoxe ngokunye uPhawuli akwenzayo. Ngesikhathi ebotshiwe endlini eRoma, wayetshiseka efakaza phambi kwabakhokheli benkolo abangamaJuda, mhlawumbe laphambi kwezikhulu zikahulumende. (ImiSeb. 28:17; Flp. 4:21, 22) Watshumayeza labaLindi Benkosi abanengi kanye labo bonke ababemvakatshela. (ImiSeb. 28:30, 31; Flp. 1:13) Ngesikhathi leso wabhala izincwadi ezinengi ezilokhu zinceda amaKhristu eqiniso. w21.05 21 ¶4-5
OLwesibili, October 3
“Lingeqeli ngale kwalokho okubhaliweyo” ukuze lingazikhukhumezi.—1 Khor. 4:6.
Ukuzigqaja kwabangela ukuthi u-Uziya inkosi yakoJuda ingalaleli lapho ikhuzwa lokuthi yenze into eyayingelamvumo yokuyenza. U-Uziya waphumelela ezintweni ezinengi azenzayo. Ngokwesibonelo, wanqoba empini ezinengi, wakha amadolobho amanengi futhi wayelamasimu amanengi. ‘UNkulunkulu wamphumelelisa.’ (2 ImiLan. 26:3-7, 10) IBhayibhili lithi: “Kodwa kwathi u-Uziya eselamandla amakhulu, ukuziqhenya kwakhe kwamlethela incithakalo.” UJehova wayekhiphe umlayo wokuthi abaphristi yibo bodwa abavunyelwa ukutshisa impepha ethempelini. Kodwa iNkosi u-Uziya yazigqaja yaya ethempelini ukuze itshise impepha. UJehova kazange akuthande lokhu futhi wayitshaya ngobulephero indoda le ezigqajayo. (2 ImiLan. 26:16-21) Kambe ukuzigqaja kungabangela ukuthi sicine sisenza isono njengo-Uziya? Ye, nxa singazibona singcono kulabanye. Kasihlaleni sikhumbula ukuthi loba yiziphi iziphiwo esilazo lemisebenzi yenkonzo esilayo ebandleni sikuphiwe nguJehova. (1 Khor. 4:7) UJehova kasoze asisebenzise nxa sizigqaja. w21.06 16 ¶7-8
OLwesithathu, October 4
Lingathokoziswa yikuthi amadimoni ayazehlisa kini, kodwa thokoziswani yikuthi amabizo enu asebhaliwe ezulwini.—Luk. 10:20.
UJesu wayekwazi ukuthi abafundi bakhe babengasoze bahlale bephumelela ekutshumayeleni. Phela asikwazi lokuthi bangaki abacina bengamaKhristu kulabo ababetshunyayezwe ngabafundi bakaJesu. Kwakuqondile sibili ukuthi abafundi bathokoze ngalokho ababekwenzile kodwa okwakumele kubathokozise kakhulu yikwazi ukuthi uJehova wayethokoza ngokukhuthala kwabo. Sizathola ukuphila okungapheliyo nxa singaqinisela ekutshumayeleni. Nxa sikhuthele emsebenzini wokutshumayela lowokufundisa abanye ngoMbuso, siyabe ‘sihlanyela sifuna ukuthokozisa umoya.’ Kungani sisitsho njalo? Sitsho njalo ngoba siyabe sivumela umoya ongcwele kaNkulunkulu ukuthi usebenze kithi. Nxa singaqhubeka sitshumayela ‘singadinwa’ uJehova usithembisa ukuthi sizavuna ukuphila okungapheliyo, lanxa kungelamuntu esimfundise waze wabhabhathizwa.—Gal. 6:7-9. w21.10 26 ¶8-9
OLwesine, October 5
Wabazwela usizi . . . waseqalisa ukubafundisa izinto ezinengi.—Mak. 6:34.
Ngelinye ilanga uJesu labafundi bakhe babedinwe befile ngenxa yokuthi babetshumayele okuzwayo. Babedinga indawo yokuthi baziphumulele kodwa ixuku elikhulu labalandela. UJesu walizwela usizi waseqalisa ukulifundisa “izinto ezinengi.” Wayekwazi ukuthi abantu ababesexukwini babesizwa njani. Wabona ukuthi babehlupheka lokuthi babedinga ukunikwa ithemba, yikho wabanceda. Labantu lamuhla balenhlupho njalo badinga ukunikwa ithemba lanxa bengakhanya angathi bayathokoza futhi bayasuthiseka ngempilo. Banjengezimvu eziphonguzula nje, ezingelamelusi ongaziqondisa. Umphostoli uPhawuli wathi abantu abanje kabalaNkulunkulu futhi kabalathemba. (Efe. 2:12) Nxa singacabanga ngokuthi abantu abasensimini yethu kumele bamazi uNkulunkulu, uthando lozwelo kuzasifuqa ukuthi sibancede futhi indlela engcono kulazo zonke esingakwenza ngayo lokhu yikufunda labo iBhayibhili. w21.07 5 ¶8
OLwesihlanu, October 6
Kasingaziphakamisi . . . sisenzelana umona.—Gal. 5:26.
Umuntu oziphakamisayo uyazigqaja njalo kalandaba labanye. Umuntu olomona ufuna izinto zabanye njalo ufisa ukuthi ngabe kabalazo lezozinto. Nxa umuntu elomona ngomunye uyabe etshengisa ukuthi uyamzonda. Ukuziphakamisa lomona singakufanisa ledoti engena emafutheni asetshenziswa endizamtshineni. Indizamtshina ingasuka kuhle esititshini sayo kodwa idoti esemafutheni ingabangela ukuthi indizamtshina iwe kulokuthi yehle kuhle. Umuntu laye angamkhonza uJehova okwesikhathi esithile, kodwa nxa eziphakamisa futhi elomona, uzakuwa. (Zaga. 16:18, NWT) Uzayekela ukukhonza uJehova njalo azilimaze futhi alimaze labanye. Okuzasinceda ukuthi singaziphakamisi yikuhlala sikhumbula iseluleko umphostoli uPhawuli esithi: “Lingenzi lutho ngokubangisana kumbe ngokuziphakamisa, kodwa ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani.”—Flp. 2:3. w21.07 15-16 ¶6-8
UMgqibelo, October 7
Izindaba ezinhle esizitshumayelayo azifikanga kini ngelizwi kuphela kodwa langamandla kanye lomoya ongcwele. Labona lokuthi sasingathandabuzi ukuthi esasilitshela khona kuliqiniso.—1 Thes. 1:5.
Abanye bacabanga ukuthi inkolo yeqiniso kumele yenelise ukuphendula yonke imibuzo, ngitsho laleyo engelani leBhayibhili. Umcabango onjalo uqondile yini? Ake sixoxe ngalokho okwatshiwo ngumphostoli uPhawuli. Wakhuthaza amaKhristu ukuthi ‘ahlolisise zonke izinto,’ kodwa wavuma ukuthi kwakulezinto ezinengi laye ayengazizwisisi. (1 Thes. 5:21) Wabhala wathi: “Ulwazi esilalo kaluphelelanga.” Waphinda wathi: “Kasiboni kuhle ngesibuko sensimbi.” (1 Khor. 13:9, 12) UPhawuli wayengakuzwisisi konke njengoba nje lathi singazwisisi konke. Kodwa wayelizwisisa iqiniso eliyisisekelo elimayelana loJehova. Khonokho ayekwazi kwakumenza angathandabuzi ukuthi lokho ayekukholwa kuliqiniso. Okunye esingakwenza ukuze singathandabuzi ukuthi esikukholwayo kuliqiniso yikuqathanisa indlela yokukhonza esayitshengiswa nguJesu lalokho okwenziwa ngoFakazi bakaJehova lamuhla. w21.10 18-19 ¶2-4
ISonto, October 8
Ingedlulisa iminyaka engu-50 kumele iphume.—Nani. 8:25.
Lina eselikhulile lingabanceda kakhulu abanye kungelani lokuthi lisenkonzweni yesikhathi sonke loba hatshi. Lokhu lingakwenza ngokufunda ukujayela izimo ezintsha, ngokuhlela izinto elingazenza njalo ligxile kulokho elenelisa ukukwenza kulokuzihlupha ngalokho elingasenelisi ukukwenza. INkosi uDavida yayilesifiso sokwakhela uJehova ithempeli kodwa yathi isetshelwe nguJehova ukuthi umsebenzi lowo wawuzakwenziwa nguSolomoni owayesesemutsha yakwamukela lokho njalo yenza konke eyayingakwenza ilungiselela ukwakhiwa kwethempeli. (1 ImiLan. 17:4; 22:5) UDavida kazange acabange ukuthi nguye owayengawenza ngcono umsebenzi lo njengoba uSolomoni ‘wayesesengumfana njalo esesemutsha.’ (1 ImiLan. 29:1) UDavida wayekwazi ukuthi okwakuzakwenza umsebenzi uphumelele yisibusiso sikaJehova hatshi ubudala kumbe ulwazi lwalabo abakhokhelayo. Lamuhla asebekhulile balingisela uDavida ngokuqhubeka bekhuthele ekukhonzeni uJehova lanxa imisebenzi yabo isitshintshile. Bayakwazi ukuthi uJehova uzababusisa abatsha asebesenza imisebenzi bona ababeyenza. w21.09 9 ¶4; 10 ¶5, 8
UMvulo, October 9
Uzabakhokhela abamnene ukuze benze okulungileyo, uzafundisa abamnene indlela yakhe.—Hubo. 25:9.
Impilo yethu iba ngesuthisayo futhi ekhanyayo ukuthi iya ngaphi nxa singahlela esifuna ukukwenza enkonzweni kaJehova. Kodwa kumele sihlele izinto esizakwenelisa ukuzenza. Akumelanga sihlele esingakwenza sikhangela ukuthi abanye bona benzani. Nxa singenza njalo sizehluleka ukwenza esikuhlelileyo besesidana. (Luk. 14:28) Uyinceku kaJehova. Lokhu kukwenza ube ligugu emulini yakhe njalo akulamuntu onjengawe. UJehova kakudonselanga kuye ngoba ungcono kulabanye, kodwa wakudonsela kuye ngenxa yokuthi wabona inhliziyo yakho wasenanzelela ukuthi ungumuntu othobekileyo futhi ozimisele ukufunda kuye njalo ongatshintsha. Qiniseka ukuthi uyathokoza nxa usenza konke okusemandleni akho ukuthi umkhonze. Ukuqinisela lokuthembeka kwakho kutshengisa ukuthi ‘ungumuntu olenhliziyo enhle futhi emhlophe.’ (Luk. 8:15) Yikho qhubeka usenza konke okusemandleni akho. Nxa ungenza njalo uzakuba lesizatho sokuthokoza ‘ngalokho wena okwenzayo.’—Gal. 6:4. w21.07 24 ¶15; 25 ¶20
OLwesibili, October 10
Lowo onceda umuntu oyisoni ambuyisele endleleni eyiyo uzamsindisa.—Jak. 5:20.
Izikhathi ezinengi kungadingeka ukuthi sibekezele futhi siqinisele nxa siphathwa kubi. Ngokwesibonelo, nxa abadala bangezwa ukuthi omunye ebandleni wenze isono esikhulu, bayathandaza becela “ukuhlakanipha okuvela phezulu” ukuze baphathe indaba ngendlela kaJehova. (Jak. 3:17) Inhloso yabo ngeyokuthi bancedise lowo owonileyo ukuthi ‘abuyele endleleni eyiyo.’ (Jak. 5:19, 20) Kanti njalo bafuna ukwenza konke abangakwenza ukuthi bavikele ibandla lokuthi baduduze labo abazwiswe ubuhlungu. (2 Khor. 1:3, 4) Nxa abadala bangezwa lokuthi omunye ebandleni wenze isono esikhulu, kumele baqale badingisise ukuthi kuhambe njani futhi lokhu kungathatha isikhathi. Ngemva kwalokho bayathandaza laye futhi bamncedise besebenzisa iMibhalo njalo bamqondise “ngokufaneleyo.” (Jer. 30:11) Abadala kabajahi ukwenza isinqumo. Nxa bangalandela lokho abakutshelwa nguJehova, ibandla lonke liyancedakala. w21.08 11 ¶12-13
OLwesithathu, October 11
Lapho oya khona lami ngizakuya khona . . . Abantu bakini bazakuba ngabantu bakithi loNkulunkulu wakho uzakuba nguNkulunkulu wami.—Ruthe. 1:16.
Kwaba lendlala ko-Israyeli yikho uNawomi lomkakhe lamadodana abo amabili basuka bayahlala koMowabi. Bekhonale, umkaNawomi wafa. Amadodana abo athatha kodwa okudanisayo yikuthi lawo afa. (Ruthe. 1:3-5) Usizi olungaka lwabangela ukuthi uNawomi adane kakhulu. Wezwa ubuhlungu okokuthi wacabanga ukuthi uJehova nguye owayebangele ukuthi ahlupheke kangako, waze wathi: “Ingalo kaJehova isingihlanekele.” “USomandla wenze impilo yami yaba munyu.” Waphinda wathi: “UJehova ungehlisele uhlupho; uSomandla ungehlisele okubi.” (Ruthe. 1:13, 20, 21) UJehova uyazwisisa ukuthi ‘ukucindezelwa kwenza ohlakaniphileyo abe luhlanya.’ (UmTshu. 7:7, TBS) Wasebenzisa uRuthe ukuthi atshengise uNawomi uthando oluqotho. URuthe wamtshengisa uthando uNawomi futhi wamncedisa ukuthi angadani kakhulu lokuthi abone ukuthi uJehova wayelokhu emthanda. w21.11 9 ¶9; 10 ¶10, 13
OLwesine, October 12
Kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.
Nxa sisenza konke esingakwenza ekukhonzeni uJehova khathesi, sokusitsho yini ukuthi akusamelanga sizame ukwenza okunye? Hatshi. Kumele sihlele ukwenza izinto ezizasinceda ukuthi sithuthuke ekutshumayeleni lasekufundiseni lasekuncedeni abafowethu labodadewethu. Sizaphumelela ukwenza esikuhlelileyo nxa singaqakathekisa ukuncedisa abanye kulokwenza okufunwa yithi. (Zaga. 11:2; ImiSeb. 20:35) Kuyini ongahlela ukukwenza? Cela uJehova akuncedise ukuthi ubone lokho ongenelisa ukukwenza. (Zaga. 16:3) Ungahlela yini ukuba liphayona elisizayo, elesikhathi sonke, ukusebenza eBhetheli loba ukuncedisa ekwakheni izakhiwo zenhlanganiso? Mhlawumbe ungafundela olunye ulimi kumbe uyetshumayela kwenye indawo. w21.08 23 ¶14-15
OLwesihlanu, October 13
Uthando [lukaJehova] oluqotho luhlala kuze kube nini lanini.—Hubo. 136:1.
UJehova uyaluqakathekisa uthando oluqotho. (Hos. 6:6, NWT) Waphefumulela umphrofethi uMikha ukuthi asikhuthaze ukuthi ‘sithande ubuqotho.’ (Mik. 6:8, NWT) Kodwa kumele siqale sikwazi ukuthi luyini vele uthando oluqotho. Luyini uthando oluqotho? Nxa umuntu elothando oluqotho uyabe ethanda omunye kakhulu okokuthi uzaqhubeka emthanda futhi kasoze amtshiye loba sekutheni. Akulamuntu olothando oluqotho njengoJehova. Akumangalisi-ke ukuthi iNkosi uDavida yababaza yathi: ‘Uthando lwakho, Jehova, lufika emazulwini. Luligugu elinganani uthando lwakho olungaphuthiyo!’ (Hubo. 36:5, 7) Siyaluqakathekisa njengoDavida yini uthando lukaNkulunkulu oluqotho? w21.11 2 ¶1-2; 3 ¶4
UMgqibelo, October 14
Lina kumele lithandaze kanje: “Baba wethu osezulwini.”—Mat. 6:9.
Imuli kaJehova yabantu abamkhonzayo igoqela uJesu, ‘olizibulo lakho konke okudaliweyo’ kanye lezingilosi ezinengi kakhulu. (Kol. 1:15; Hubo. 103:20) Ngesikhathi uJesu esemhlabeni wathi uJehova uphinda abe nguBaba wezinceku zakhe ezithembekileyo. Ekhuluma labafundi bakhe wathi ngoJehova: “Ngiya phezulu kuBaba onguYihlo.” (Joh. 20:17) Nxa singazinikela kuJehova futhi sibhabhathizwe, siyabe sesingamalunga emuli yabafowethu labodadewethu abalothando. (Mak. 10:29, 30) UJehova unguBaba olothando. UJesu ufuna sibone uJehova ngendlela yena ambona ngayo. Umbona engumzali olomusa njalo olothando, okulula ukukhuluma laye, hatshi ongelamusa futhi ohlala esitshela okokwenza. Waqalisa umthandazo oyisibonelo ngamazwi athi: “Baba wethu.” UJesu wayengathi sibize uJehova ngokuthi “Somandla,” “Mdali” kumbe “Nkosi yaphakade” futhi wonke amabizo la okuhlonipha aqondile njalo ayatholakala eBhayibhilini. (Gen. 49:25; Isaya. 40:28; 1 Tim. 1:17) Kodwa wathi sibize uJehova ngokuthi “Baba.” w21.09 20 ¶1, 3
ISonto, October 15
UManase wakwazi ukuthi uJehova nguye uNkulunkulu weqiniso.—2 Imilan. 33:13.
INkosi uManase yephulela izigodo endlebeni ngesikhathi uJehova ethuma abaphrofethi bakhe ukuthi bayixwayise. Yikho “uJehova wabehlisela [abakoJuda] abalawuli bamabutho enkosi yase-Asiriya, abathumba uManase, bamfaka umkhala emakhaleni, bambopha ngamaketane ethusi bamusa eBhabhiloni.” Kukhanya uManase wacabangisisa ngayekwenzile ngesikhathi eseyisibotshwa khonale. “Waqhubeka ezehlisa kakhulu phambi kukaNkulunkulu wabokhokho bakhe.” Kodwa wenza okudlula lapho. “Wancenga uJehova uNkulunkulu wakhe ukuthi abe lomusa kuye.” “Waqhubeka ethandaza kuye.” (2 ImiLan. 33:10-12) Ngokuhamba kwesikhathi uJehova wayiphendula imithandazo kaManase. Wabona ukuthi imithandazo yakhe yayitshengisa ukuthi usephendukile sibili. Wamlalela ngesikhathi ethandaza ecela ukuthi amthethelele njalo wambuyisela esihlalweni sobukhosi. UManase wenza konke ayengakwenza ukuze atshengise ukuthi wayesephendukile okweqiniso. w21.10 4 ¶10-11
UMvulo, October 16
Ababili bangcono kuloyedwa ngoba balomvuzo omuhle ngomsebenzi wabo onzima.—Umtshu. 4:9.
U-Akhwila loPrisila kwasekufanele batshiye indawo ababeyijayele besiyahlala kwenye futhi sekumele baqalise ibhizimusi labo lokwenza amatende endaweni entsha. Bathi sebesemzini wabo omutsha eKhorinte baqalisa ukuncedisa ibandla abasebekulo futhi basebenza lomphostoli uPhawuli ukuqinisa abazalwane. Ngokuhamba kwesikhathi bathuthela kwamanye amadolobho lapho okwakudingeka khona abantu bokutshumayela izindaba ezinhle. (ImiSeb. 18:18-21; Rom. 16:3-5) Babehlala belokunengi kokwenza futhi bethokoza. Abatshadileyo bangalingisela uPrisila lo-Akhwila ngokuqakathekisa izinto eziphathelane lokukhonza. Kuqakathekile ukuthi intombi lejaha baxoxe ngalokho abahlela ukukwenza empilweni bengakatshadi. Nxa bangahlela lokho abafuna ukukwenza ekukhonzeni uJehova futhi basebenze nzima ukuthi kuphumelele bazabona indlela ezitshiyeneyo azabancedisa ngazo.—UmTshu. 4:12. w21.11 17 ¶11-12
OLwesibili, October 17
Ngamunye wenu kumele ahloniphe uyise lonina . . . NginguJehova uNkulunkulu wenu.—Levi. 19:3.
Kuyazicacela ukuthi kumele silalele umthetho kaNkulunkulu wokuthi sihloniphe abazali bethu. Khumbula ukuthi umlayo okuLevi 19:3 owokuhlonipha abazali ulandela amazwi athi, “Yibani ngcwele ngokuba mina uJehova uNkulunkulu wenu ngingcwele.” (Levi. 19:2) Nxa sicabanga ngomlayo uNkulunkulu asinika wona owokuthi sihloniphe abazali bethu singazibuza ukuthi, ‘Mina ngenza njani endabeni le?’ Nxa ungananzelela ukuthi ubungenzi konke obungakwenza, ungakhetha ukwenza okungcono khathesi. Awungeke ukutshintshe okwenzakala kudala, kodwa ungazimisela khathesi ukuba lesikhathi esinengi labazali bakho lokubancedisa kakhulu kulakuqala. Mhlawumbe ungabancedisa ukuthi bahlale beseduze loJehova njalo baqhubeke bemkhonza kumbe ngokubancedisa ukuthi bathole izinto abazidingayo. Kanti njalo ungabakhuthaza futhi ubaduduze. Nxa ungenza konke lokhu, uyabe ulalela umthetho okuLevi 19:3. w21.12 4-5 ¶10-12
OLwesithathu, October 18
Yekelani ukwahlulela.—Mat. 7:1.
INkosi uDavida yenza izono ezinkulu kakhulu. Ngokwesibonelo, uDavida walala loBhathishebha umka-Uriya waphinda wabulalisa u-Uriya. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 24) Lokho akwenzayo kwabangela ukuthi yena lemuli yakhe eyayigoqela lamanye amakhosikazi akhe bahlupheke kakhulu. (2 Sam. 12:10, 11) Ngesinye isikhathi uDavida watshengisa ukuthi wayengamthembi ngenhliziyo yonke uJehova lapho esithi kubalwe amadoda ebutho lako-Israyeli. Kwaphetha ngani? Ama-Israyeli angu-70 000 afa ebulawa yisifo. (2 Sam. 24:1-4, 10-15) Ungamahlulela yini uDavida uthi kasifanelanga isihawu sikaJehova? UJehova kazange amahlulele ngaleyondlela, akukhangela kakhulu yikuthi uDavida wayengumuntu othembekileyo lokuthi wayesephendukile sibili. Yikho wamthethelela izono ayezenzile lanxa zazizinkulu. UJehova wayekwazi ukuthi uDavida wayemthanda lokuthi wayefuna ukwenza okulungileyo. Siyambonga sibili uJehova ngoba ukhangela okuhle esikwenzayo.—1 AmaKho. 9:4; 1 ImiLan. 29:10, 17. w21.12 19 ¶11-13
OLwesine, October 19
Yahle yaqalisa ukubona, yasimlandela idumisa uNkulunkulu.—Luk. 18:43.
UJesu wayebazwela abanye. Wathuma abafundi bakaJohane uMbhabhathizi ukuthi bayemtshela amazwi athi: “Iziphofu sezibona, izigoga sezihamba, abalobulephero bayahlanjululwa, izacuthe sezisizwa, abafileyo bayavuswa.” Abantu bonke bathi bebona izimangaliso ezazisenziwa nguJesu “badumisa uNkulunkulu.” (Luk. 7:20-22) Sifuna ukulingisela uJesu ngokuzwela abanye. Yikho silomusa kubo futhi siyababekezelela. Thina uJehova kasinikanga amandla okwenza izimangaliso. Lanxa kunjalo, silesibusiso sokutshela abanye izindaba ezinhle ezimayelana lePharadayisi lapho okuzabe kungelamuntu oyisacuthe loba oyisiphofu kumbe olokunye nje ukukhubazeka futhi wonke umuntu esengumngane kaJehova. Sizitshela bonke abantu, okugoqela abayiziphofu emehlweni labayiziphofu endabeni zokukhonza. (Luk. 4:18) Izindaba ezinhle lezi sezenze ukuthi abantu abanengi badumise uNkulunkulu. w21.12 9 ¶5
OLwesihlanu, October 20
Selezwa ngokuqinisela kukaJobe, labona ukuthi uJehova wacina emenzeleni.—Jak. 5:11.
UJakhobe wafundisa esebenzisa iMibhalo. Wasebenzisa iLizwi likaNkulunkulu ukuze ancede labo ayebafundisa babone ukuthi uJehova uhlala ebabusisa labo abathembekileyo kuye njengoJobe. Lokho uJakhobe ayekutsho kwacaca bha ngenxa yokuthi wasebenzisa amazwi alula angaphiciyo. Indlela ayefundisa ngayo yayisenza ukuthi kudunyiswe uJehova hatshi yena. Sifundani? Fundisa ngendlela elula njalo usebenzise iLizwi likaNkulunkulu. Nxa sifundisa abanye akumelanga sizame ukubatshengisa ukuthi silolwazi olunganani kodwa kumele sibatshengise ukuthi uJehova ulolwazi olujulileyo lokuthi ulendaba labo sibili. (Rom. 11:33) Lokhu singakwenza ngokuhlala sisebenzisa iBhayibhili nxa sifundisa. Ngokwesibonelo, kulokutshela labo esifunda labo iBhayibhili okokwenza kumele sibancedise bacabange ngalokho okwenziwa ngabantu okukhulunywa ngabo eBhayibhilini futhi sibancedise bazwisise indlela uJehova acabanga ngayo lazizwa ngayo. Nxa singenza njalo, bazasebenzisa lokho abakufundayo ngoba befuna ukuthokozisa uJehova hatshi thina. w22.01 11 ¶9-10
UMgqibelo, October 21
Kumele uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.—Levi. 19:18.
Kukhona okunye uNkulunkulu akhangelele ukuthi sikwenze ngaphandle kokuxwaya ukuphatha kubi abanye. Ufuna sibathande njengalokhu sizithanda thina. Lokhu yikho okumele kwenziwe ngumKhristu ukuze athokozise uNkulunkulu. UJesu waveza ukuthi umlayo okuLevi 19:18 uqakatheke kakhulu. Omunye umFarisi wambuza wathi: “Yiwuphi umlayo oqakatheke kulayo yonke eMthethweni?” UJesu waphendula wathi ‘umlayo oqakatheke kulayo yonke njalo oyiwo owokuqala’ ngothi kumele sithande uJehova ngenhliziyo yonke, langomphefumulo wonke, langengqondo yonke. Ngemva kwalokho watsho amazwi akuLevi 19:18, wathi: “Owesibili ofanana lawo ngothi: ‘Kumele uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.’” (Mat. 22:35-40) Kunengi esingakwenza ukuze sitshengise ukuthi siyabathanda abanye. Okunye esingakwenza ukuze sitshengise ukuthi siyamthanda umakhelwane wethu yikulandela lokho okutshiwo kuLevi 19:18. Othi: “Lingaphindiseli loba ligodle isikhwili.” w21.12 10-11 ¶11-13
ISonto, October 22
Wathi ekhangela isiphepho wesaba waqalisa ukucwila, wasememeza wathi: “Nkosi ngisindisa bo!”—Mat. 14:30.
UJesu welula isandla sakhe wambamba umphostoli uPhetro. Okwenza uPhetro wenelisa ukuhamba phezu kwamanzi yikukhangela uJesu. Kodwa wathi ekhangela isiphepho wakhulelwa yikwesaba lokuthandabuza, yikho waqalisa ukucwila. (Mat. 14:24-31) Kukhona esingakufunda kulokho okwenzakala kuPhetro. Ngesikhathi ephuma esikepeni ehamba phezu kwamanzi kazange akucabange ukuthi uzakhathazeka ngesiphepho aqalise ukucwila. Wayefuna sibili ukuqhubeka ehamba phezu kwamanzi aze ayefika kuJesu. Kodwa kulokuthi aqhubeke ekhangele uJesu, yena waqalisa ukukhathazeka ngesiphepho. Lathi lamuhla kumele sibe lokholo ukuze siqinisele nxa siphakathi kwenhlupho njengoba nje uPhetro kwakumele abe lokholo ukuze ahambe phezu kwamanzi. Nxa singayekela ukuthemba uJehova futhi siqalise ukuthandabuza ukuthi uzazigcwalisa izithembiso zakhe, ukholo lwethu luzaxega, besekungani siyacwila phakathi kwenhlupho zethu. Ngakho kungelani lokuthi sehlelwa zinhlupho ezinkulu kangakanani kumele siqhubeke sithemba uJehova futhi singathandabuzi ukuthi uzasincedisa. w21.12 17-18 ¶6-7
UMvulo, October 23
Ngizangena endlini yakho ngoba uthando lwakho oluqotho lukhulu.—Hubo. 5:7.
Ukuthandaza lokutaditsha lokucabangisisa kuyindlela yokukhonza. Nxa sithandaza siyabe sikhuluma loBaba wethu osezulwini osithanda okwamagama. Nxa sitaditsha iBhayibhili siyabe sifunda ngoNkulunkulu ongumthombo wakho konke ukuhlakanipha. (Zaga. 2:1-5) Nxa sicabangisisa siyabe sinakana ngobuntu bakhe langezinto ezinhle afuna ukusenzela zona thina kanye labantu bonke. Kambe ikhona indlela esingasebenzisa ngayo isikhathi sethu engcono ukwedlula le? Kodwa kuyini okungasinceda ukuthi sikwenze lokho? Dinga indawo ethuleyo nxa kuvuma. UJesu wathi engakaqalisi inkonzo yakhe waya enkangala wahlala insuku ezingu-40 khonale. (Luk. 4:1, 2) Esendaweni le ethuleyo, wayethandaza kuJehova njalo ecabangisisa ngalokho ayefuna akwenze. Akuthandabuzwa ukuthi lokhu kwenza wabulungela ubunzima obabuzamehlela. w22.01 27-28 ¶7-8
OLwesibili, October 24
Kuba lokuphumelela nxa kulabeluleki abanengi.—Zaga. 15:22, amabala angaphansi.
Umdala webandla kumbe omunye umzalwane oqinileyo ekukhonzeni angasitshela lapho okumele silungise khona. Nxa omunye umuntu esithanda okokuthi uze wasilanda wasinika iseluleko esivela eBhayibhilini, kumele sisisebenzise. Kungaba nzima ukuthi silalele iseluleko esisinikwe ngomunye. Ngezinye izikhathi singacaphuka. Kuyini okungenza sicaphuke? Lanxa sivuma sibili ukuthi silesono, kungaba nzima ukwamukela iseluleko nxa othile esitshela khona kanye esikuphambanisayo. (UmTshu. 7:9) Singazama ukucatsha ngomunwe. Singasola izizatho ezenze umuntu lo wasinika iseluleko kumbe sicatshulwe yindlela aseluleke ngayo. Singamsola laye ngokwakhe sisithi: ‘Kalalungelo lokunginika iseluleko, phela laye ulezakhe!’ Kanti njalo nxa singasithandi iseluleko singayekela ukusilalela kumbe sicele ukuthi omunye umuntu aseluleke silethemba lokuthi uzasitshela lokho esifuna ukukuzwa. w22.02 8-9 ¶2-4
OLwesithathu, October 25
Lizakuba lamandla nxa lingahlaliseka futhi lingithembe.—Isaya. 30:15.
Kambe ukuthi emhlabeni omutsha kukhona okuzakwenza kube nzima ukuthi sithembe indlela uJehova enza ngayo izinto? Cabanga ngalokho okwenziwa ngama-Israyeli esanda kukhululwa eGibhithe lapho ayeyizigqili khona. Amanye aqalisa ukukhonona ngenxa yokuthi ayekhumbula ukudla ayekukholisa eGibhithe futhi asola imana ayeyiphiwa nguJehova. (Nani. 11:4-6; 21:5) Sizenza njengawo yini nxa sesisindile ekuhluphekeni okukhulu? Phela asikwazi ukuthi uzabe umkhulu okunganani umsebenzi wokuklina umhlaba lokuwenza ukuthi ube lipharadayisi. Kumele ukuthi ekuqaliseni uyabe umnengi umsebenzi okumele wenziwe njalo impilo ayisoze ihle itshelele. Sizakhonona yini ngalokho uJehova azasinika khona ngalesosikhathi? Nanti iqiniso esingeke siliphike: Nxa siqakathekisa lokho uJehova asinika khona khathesi, kuzakuba lula ukuthi senze njalo ngalesosikhathi. w22.02 7 ¶18-19
OLwesine, October 26
Azabamba umphetho wejazi lendoda engumJuda awugagadlele, athi: “Sifuna ukuhamba lani.”—Zak. 8:23.
Esiphrofethweni esikuZakhariya, ‘umJuda oyedwa’ okukhulunywa ngaye evesini le umela abagcotshiweyo abasesemhlabeni. (Rom. 2:28, 29) “Amadoda alitshumi aphuma kuzo zonke izindimi lezizwe” amela abezinye izimvu. Amadoda la ‘agagadlela umphetho wengubo yomJuda oyedwa’ ngokuzimanyanisa labagcotshiweyo ekukhonzeni kweqiniso. Ngendlela efananayo uJehova ugcwalise isiphrofetho esikuHezekheli 37:15-19, 24, 25 ngokwenza ukuthi abagcotshiweyo labezinye izimvu basebenze ndawonye bemanyene. Isiphrofetho lesi sikhuluma ngezinti ezimbili. Uluthi ‘lukaJuda’ (isizwana lapho okwakukhethwa khona amakhosi ako-Israyeli) yilabo abalethemba lokuyaphila ezulwini, besekusithi “uluthi luka-Efrayimi” kube yilabo abalethemba lokuphila emhlabeni. UJehova wayezamanyanisa amaqembu la womabili abe “luthilunye.” Lokhu kutsho ukuthi amaqembu la ayezakhonza ndawonye emanyene ngaphansi kweNkosi eyodwa uKhristu uJesu.—Joh. 10:16. w22.01 22 ¶9-10
OLwesihlanu, October 27
Qaphelani ukuthi alenzi okulungileyo phambi kwabantu lisenzela ukuthi balibuke.—Mat. 6:1.
UJesu wakhuluma ngabanye ababenika abayanga izipho kodwa besenzela ukubukwa. Ababekwenza kwakukuhle kodwa kwakungatsho lutho kuJehova. (Mat. 6:2-4) Singaba ngabantu abahle kuphela nxa sisenza izinto eziqondileyo silenhloso ezinhle. Zibuze: ‘Ngiyakwazi yini okuqondileyo okumele ngikwenze futhi ngiyakwenza yini? Kuyini okwenza ngenze izinto ezinhle?’ UJehova uNkulunkulu uhlala esebenza njalo umoya wakhe ungamandla asebenzayo. (Gen. 1:2) Yikho kumele isithelo somoya ngasinye sisifuqe ukuthi senze okuthile. Ngokwesibonelo, umfundi uJakhobe wabhala wathi: ‘Ukholo olungelamisebenzi lufile.’ (Jak. 2:26) Singatsho okufananayo langezinye izithelo zomoya kaNkulunkulu. Sonke isikhathi nxa sitshengisa izithelo zomoya kuyabe kukhanya ukuthi umoya kaNkulunkulu uyasebenza kithi. w22.03 11-12 ¶14-16
UMgqibelo, October 28
Libe ngcwele kukho konke ukuziphatha kwenu njengaye oNgcwele owalibizayo.—1 Phet. 1:15.
Singabe sisenza ezinye izinto eziphathelane lokukhonza uJehova futhi sisenzela abanye okuhle. Lanxa kunjalo kulomunye umsebenzi oqakathekileyo umphostoli uPhetro asikhuthaza ukuthi siwenze. Engakasikhuthazi ukuthi sibe ngcwele kukho konke ukuziphatha kwethu wathi: “Lungiselelani izingqondo zenu ukwenza umsebenzi omkhulu.” (1 Phet. 1:13) Yiwuphi umsebenzi ayekhuluma ngawo? UPhetro wathi abafowabo bakaKhristu abagcotshiweyo ‘“bazamemezela yonke indawo ngobuntu obumangalisayo” baLowo owababizayo.’ (1 Phet. 2:9) Lamuhla wonke amaKhristu alesibusiso sokwenza umsebenzi lo oqakatheke kakhulu, onceda abantu ukwedlula yonke imisebenzi esingayenza. Abantu bakaNkulunkulu abangcwele balesibusiso esimangalisayo sokuhlala betshumayela futhi befundisa ngentshiseko. (Mak. 13:10) Nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi sikwenze lokhu, siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda uNkulunkulu kanye lomakhelwane. Kanti njalo siyabe sitshengisa ukuthi sifuna ‘ukuba ngcwele’ kukho konke ukuziphatha kwethu. w21.12 13 ¶18
ISonto, October 29
Loba ngubani elimthethelelayo kungelani lokuthi woneni, lami ngiyamthethelela.—2 Khor. 2:10.
Umphostoli uPhawuli wayengabacabangeli okubi abafowabo labodadewabo. Wayekwazi ukuthi ukuphambanisa kwabo kwakungatsho ukuthi bangabantu ababi. Wayebathanda abafowabo labodadewabo njalo wayekhangela kakhulu okuhle ababekwenza. Nxa babethwala nzima ukwenza okuqondileyo wayengabacabangeli okubi kodwa wayebabona bengabantu abafuna ukwenza okuhle lokuncediswa. Cabanga ngendlela uPhawuli ancedisa ngayo odade ababili ababesebandleni leFiliphi. (Flp. 4:1-3) Kukhanya uYuwodiya loSintikhe babevumele ukuthi indlela ababebona ngayo izinto ibangele ukuthi bangazwisisani. UPhawuli kazange abaphathe ngokhahlo kumbe abahlulele kodwa wakhangela okuhle ababekwenza. Babethembekile kuJehova njalo basebemkhonze okwesikhathi eside. UPhawuli wayekwazi ukuthi uJehova wayebathanda. Wakhangela okuhle okwakusenziwa ngodade laba yikho wabakhuthaza ukuthi balungise ukungazwanani kwabo. Indlela ayebona ngayo abanye yamnceda ukuthi aqhubeke ethokoza njalo abe labangane ebandleni lelo. w22.03 30 ¶16-18
UMvulo, October 30
UJehova useduze lalabo abalenhliziyo ezidabukileyo, uyabasiza abadanileyo.—Hubo. 34:18.
Ukuthula okuvela kuNkulunkulu kusenza sihlaliseke njalo sicabange kuhle. Lokhu yikho okwenzakala kudadewethu okuthiwa nguLuz. Uthi: “Isizungu singithwalisa nzima. Kwezinye izikhathi, lokhu kwenza ngibone angani uJehova kangithandi. Nxa sengisizwa njalo ngihle ngithandaze kuJehova. Ukuthandaza kwenza ngisale ngisizwa ngcono.” Okwenzakala kuLuz kutshengisa ukuthi ukuthandaza kusenza sihlaliseke. (Flp. 4:6, 7) Siyakwazi ukuthi uJehova loJesu bazasincedisa nxa lathi sifelwe ngabantu esibathandayo. Sizimisele ukuba lozwelo nxa sitshumayela futhi sifundisa ngoba uJehova uNkulunkulu loJesu Khristu balozwelo. Kanti njalo siyaduduzwa yikwazi ukuthi uJehova leNdodana yakhe ayithandayo bayazwelana lathi ebuthakathakeni bethu futhi bayafuna ukusincedisa ukuthi siqinisele nxa sisebunzimeni. Sililindele ngabomvu ilanga lapho uJehova ‘azakwesula zonke izinyembezi emehlweni ethu.’—Isam. 21:4. w22.01 15 ¶7; 19 ¶19-20
OLwesibili, October 31
Ngenani ngegedi elincane ngoba likhulu igedi futhi ibanzi indlela eya ekubhujisweni, njalo banengi abangena ngegedi lelo.—Mat. 7:13.
UJesu wakhuluma ngamasango amabili ayisa endleleni ezimbili, enye ‘ibanzi’ futhi enye ‘incinyane.’ (Mat. 7:14) Akulandlela yesithathu. Kumele sikhethe ukuthi sizahamba ngayiphi indlela. Lesi yisinqumo esiqakatheke kulazo zonke esingazenza ngoba ngeyodwa kuphela indlela eyisa ekuphileni okungapheliyo. Abantu abanengi basendleleni “ebanzi” ngoba kulula ukuhamba kuyo. Okudanisayo yikuthi abanengi bakhetha ukuqhubeka besendleleni le lokwenza okwenziwa ngumuntu wonke ohamba kuyo. Abananzeleli ukuthi uSathane uDeveli nguye ozama ukwenza ukuthi abantu bahambe kuyo lokuthi indlela yakhe iyisa ekufeni. (1 Khor. 6:9, 10; 1 Joh. 5:19) Kodwa enye indlela ‘incinyane’ njalo uJesu wathi balutshwana abayitholayo. Kungani ilabantu abalutshwana? Nanzelela ukuthi evesini elandelayo uJesu utshela abalandeli bakhe ukuthi baqaphele abaphrofethi bamanga.—Mat. 7:15. w21.12 22-23 ¶3-5