November
OLwesithathu, November 1
Bonke bazafundiswa nguJehova.—Joh. 6:45.
UJehova usincedisa ngezindlela ezinengi. Ngokwesibonelo, ukuncedise ukuthi ungavuki ngolaka nxa uphikiswa ekutshumayeleni lokuthi ukhumbule wona kanye umbhalo ofuna ukuwubalela umuntu ozimisele ukukulalela. Uphinde wakunika amandla okuthi uqhubeke utshumayela lanxa abantu bengafuni ukukulalela. (Jer. 20:7-9) UJehova uphinde wasitshengisa ubuhle bakhe ngokusifundisa ukuthi siwenze njani umsebenzi wokutshumayela. Emihlanganweni yaphakathi kweviki, kuba lezingxoxo ezingasetshenziswa esikhuthazwa ukuthi sizisebenzise nxa sisekutshumayeleni. Ekuqaliseni kungaba nzima ukuthi sisebenzise indlela lezo ezintsha, kodwa nxa singazisebenzisa, singamangala sibona ziphumelela ensimini yethu. Okunye esikukhuthazwa emihlanganweni emikhulu lemincane yikuthi sizame izindlela ezitshiyeneyo zokutshumayela. Lokhu lakho singakubona kunzima, kodwa nxa singakuzama, uJehova uzasibusisa. w21.08 27 ¶5-6
OLwesine, November 2
Lisisebenzise kuhle isikhathi senu ngoba insuku zimbi.—Efe. 5:16.
Eyinye incwadi umphostoli uPhawuli ayibhalela abaseKhorinte yayileseluleko esilamandla. Wathi eseyibhalile wathuma uThithusi kubo. Wathokoza sibili esizwa ukuthi babesamukele iseluleko sakhe. (2 Khor. 7:6, 7) Abadala bangalingisela uPhawuli ngokuzinika isikhathi sokuba labafowabo labodadewabo. Okunye abangakwenza yikuphangisa ukufika emihlanganweni yebandla ukuze baxoxe labo futhi babakhuthaze. Ngemizuzu emilutshwana nje bangabe sebemkhuthazile umfowabo kumbe udadewabo. (Rom. 1:12) Umdala kumele alingisele uPhawuli ngokukhuthaza abanye esebenzisa iLizwi likaNkulunkulu langokubaqinisekisa ukuthi uJehova uyabathanda. Udinga okuhle abakwenzayo ukuze abancome. Uba leqiniso lokuthi iseluleko abanika sona sisekelwe eLizwini likaNkulunkulu. Kababhodi nxa ebanika iseluleko kodwa ulomusa ngenxa yokuthi ufuna basamukele.—Gal. 6:1. w22.03 28-29 ¶11-12
OLwesihlanu, November 3
Silegugu leli embizeni zebumba ukuze amandla amakhulu futhi angajayelekanga avele kuNkulunkulu hatshi kithi.—2 Khor. 4:7.
UJehova unika abantu bakhe “amandla amakhulu futhi angajayelekanga” ukuze baqhubeke bemkhonza bethembekile. Okunye okusiqinisayo ngumthandazo. Ku-Efesu 6:18, umphostoli uPhawuli usikhuthaza ukuthi sithandaze kuNkulunkulu “zikhathi zonke.” UNkulunkulu uzasiphendula futhi asiqinise. Ngezinye izikhathi singezwa angani asiselawo amandla okuqinisela futhi singabe singakwazi lokuthi sithandazeleni. Kodwa uJehova usicela ukuthi sithandaze lanxa kunzima ukuthi sichasise indlela esizizwa ngayo. (Rom. 8:26, 27) Kanti njalo uJehova usiqinisa ngeBhayibhili. UPhawuli wabala iMibhalo ukuze imqinise futhi imduduze, lathi kumele simlingisele. (Rom. 15:4) Nxa singabala iLizwi likaNkulunkulu futhi sicabangisise ngalo, uJehova uzasebenzisa umoya wakhe ukuthi asincedise sibone ukuthi singakusebenzisa njani esikubalayo.—Heb. 4:12. w21.05 22 ¶8-10
UMgqibelo, November 4
UNkulunkulu [uyaliqinisa] aliphe isifiso lamandla okwenza okumthokozisayo.—Flp. 2:13.
Siyawuqakathekisa umsebenzi wethu wokwenza abafundi kodwa sihlangana lobunzima obungabangela ukuthi singenzi konke okusemandleni ethu kuwo. Singehluleka ukwenza lokho esifisa ukukwenza. Ngokwesibonelo, abanye abamemezeli sebekhulile kumbe kabaphilanga kuhle emzimbeni. Lawe unjalo yini? Nxa unjalo, khumbula ukuthi singenelisa ukuqhuba izifundo zeBhayibhili sisebenzisa ezempucuko. Yikho ungenelisa ukuqalisa ukufunda lomuntu futhi uqhube isifundo seBhayibhili uzihlalele endlini yakho. Abanye abantu bayafuna ukufunda iBhayibhili kodwa kabatholakali ngezikhathi abafowethu labodadewethu abajayele ukutshumayela ngazo. Bangabe betholakala ekuseni kakhulu kumbe ebusuku. Ungenelisa yini ukuqhuba isifundo seBhayibhili ngalezozikhathi? UJesu wafundisa uNikhodemu ebusuku, okungabe kwakuyisikhathi uNikhodemu ayesibona singcono.—Joh. 3:1, 2. w21.07 5 ¶10-11
ISonto, November 5
Abantu laba bangikhonza ngemilomo yabo kuphela, bangidumisa ngezindebe zabo kuphela, kodwa inhliziyo zabo zikhatshana kakhulu lami.—Isaya. 29:13.
Abafundi bakaJohane uMbhabhathizi bamangala ngoba abafundi bakaJesu babengazili ukudla. UJesu wabachasisela ukuthi kwakungelasizatho sokuthi benze njalo yena esaphila. (Mat. 9:14-17) Lanxa kunjalo, abaFarisi labanye ababemphikisa bamsola ngenxa yokuthi wayengalandeli amasiko abo. Babemzondela nxa eselapha abagulayo ngeSabatha. (Mak. 3:1-6; Joh. 9:16) Babekhuluma bezigqaja besithi bayaligcina iSabatha ngapha bevumela abantu ukuthi benze ibhizimusi ethempelini. Bazonda bafa ngesikhathi uJesu ebasola ngalokho ababekwenza. (Mat. 21:12, 13, 15) Kanti njalo labo uJesu ayebafundisa esinagogeni eNazaretha bazonda badla amalahle ngesikhathi ekhuluma izibonelo zalokho okwenzakala kudala ko-Israyeli ezaziveza ukuthi kabalandaba labanye lokuthi kabalakholo. (Luk. 4:16, 25-30) Abanengi kabazange bamamukele uJesu ngenxa yokuthi lokho ayekwenza kayisikho ababekukhangelele.—Mat. 11:16-19. w21.05 5-6 ¶13-14
UMvulo, November 6
Siyawazi amacebo akhe.—2 Khor. 2:11.
Eyinye indlela uJehova asifundisa ngayo ukuthi ukuzigqaja lobuhwaba kuyingozi yikusitshela ngalokho okwenzakala kwezinye inceku zakhe, okusinceda sixwaye ukwenza lokho ezakwenzayo. Nxa kukhulunywa ngobuhwaba kungenzeka uhle ucabange uSathane uDeveli. Kumele ukuthi wayelemisebenzi eminengi ayeyenza njengoba wayeyingilosi kaJehova. Kodwa kazange asuthiseke ngalokho ayelakho. Wayesefuna lokukhonzwa, okufanele uJehova kuphela. USathane ufuna sibe njengaye yikho uzama ukwenza ukuthi singasuthiseki ngalokho esilakho. Lokho wakuqalisa ngesikhathi ekhuluma lo-Eva. UJehova wayetshengise ukuthi uyamthanda u-Eva lomkakhe ngokubanika ukudla okunengi. Phela wayebatshele ukuthi badle ‘kuloba yisiphi isihlahla esivandeni’ ngaphandle kwesisodwa zwi. (Gen. 2:16) USathane wamqila ngokumenza abone angani kwakumele adle isihlahla sonaleso okwakuthiwa bangasidli. U-Eva kazange asuthiseke ngalokho ayelakho futhi siyakwazi ukuthi lokho kwaphetha ngani. Wenza isono njalo wacina efile.—Gen. 3:6, 19. w21.06 14 ¶2-3; 17 ¶9
OLwesibili, November 7
Zalani lande ligcwalise umhlaba liwubuse.—Gen. 1:28.
U-Adamu lo-Eva kwakumele babe labantwana futhi bawugcine kuhle umhlaba, ikhaya labo. Aluba balalela benza lokho uJehova ayebatshele ukuthi bakwenze, bona kanye lezizukulwane zabo babezakuba ngamalunga emuli yakhe kuze kube nini lanini. U-Adamu lo-Eva babelendawo eqakathekileyo emulini kaJehova. KuHubo 8:5 uDavida wakhuluma ngendlela uJehova adala ngayo umuntu, wathi: “Wamenza wasilela kancane kulezidalwa zasezulwini, wamethesa umqhele wenkazimulo.” Abantu kabaphiwanga amandla lokukhalipha kanye leziphiwo ezinjengezezingilosi. (Hubo. 103:20) Lanxa kunjalo ‘basilela kancane’ kuphela kulezingilosi lezi ezilamandla. Okudanisayo yikuthi u-Adamu lo-Eva bathi sebonile babengaselandawo emulini kaJehova. Abakwenzayo kwabangela ukuthi izizukulwane zabo zibe lenhlupho ezinengi. Kodwa inhloso kaJehova ayikatshintshi. Ufuna abantu abalalelayo babe ngabantwabakhe kuze kube nini lanini. w21.08 2-3 ¶2-4
OLwesithathu, November 8
“Lokhu akusoze kwenzakale ngebutho lempi kumbe ngamandla abantu, kodwa kuzakwenzakala ngomoya wami,” kutsho uJehova.—Zak. 4:6.
Lamuhla abanye abantu bakaJehova bahlala emazweni lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona futhi bayabotshwa njalo ‘balethwe phambi kwabosibalukhulu lamakhosi’ futhi lokho kuba yibufakazi kubo. (Mat. 10:17, 18) Abanye oFakazi bahlala emazweni abavunyelwa khona ukuthi bakhonze uJehova kodwa baphikiswa ngabanye emulini abafuna bayekele ukukhonza uNkulunkulu. (Mat. 10:32-36) Izikhathi ezinengi nxa izihlobo zethu zingananzelela ukuthi akulalutho ezilwenzayo olungenza siyekele ukukhonza uJehova zicina zingasasiphikisi. Kanti njalo abanye ababephikisa izihlobo zabo ezingoFakazi bacina sebengoFakazi abatshisekayo. Ungalahli ithemba nxa uphikiswa. Woba lesibindi, uJehova ulawe njalo uzakuncedisa esebenzisa umoya wakhe ongcwele. Yikho akulalutho okumele ulwesabe. w22.03 16 ¶8
OLwesine, November 9
Lina elimthandayo uJehova zondani okubi.—Hubo. 97:10.
IBhayibhili lithi uJehova uzonda “ukukhangela ngokuzigqaja, lolimi oluqamba amanga, lezandla ezichitha igazi lomuntu ongelacala.” (Zaga. 6:16, 17, The Holy Bible in Ndebele) ‘Uyabenyanya lalabo abomele igazi labakhohlisayo.’ (Hubo. 5:6) UJehova uyazizonda izenzo lezi okokuthi waze watshabalalisa bonke abantu ababi ngesikhathi sikaNowa ngenxa yokuthi basebegcwalise umhlaba ngodlakela. (Gen. 6:13) Kanti njalo esebenzisa umphrofethi uMalaki wathi uyabazonda labo ababesehlukana labomkabo ngobuqili. Kakwamukeli ukukhonza kwabo njalo bazalandisa kuye ngalokho abakwenzayo. (Mal. 2:13-16; Heb. 13:4) UJehova ufuna ‘sikwenyanye okubi.’ (Rom. 12:9) Kumele sikuzonde ukwenza into uJehova athi imbi. w22.03 4-5 ¶11-12
OLwesihlanu, November 10
Bayathokoza bonke abaqhubeka bemlindele.—Isaya. 30:18.
Sekuseduze ukuthi uBaba wethu osezulwini asinike izibusiso esebenzisa uMbuso wakhe. Labo abaqhubeka belindele uJehova bazathola izibusiso ezinengi khathesi lasemhlabeni omutsha. Ngesikhathi abantu bakaNkulunkulu sebesemhlabeni omutsha, abasoze baphinde bahlutshwe yizinto ezibathwalise nzima khathesi. Akulamuntu ozabaphatha kubi njalo ubuhlungu buyabe bungasekho. (Isam. 21:4) Asisoze sikhathazeke ngokuthi sizazithola yini izinto esizidingayo ngenxa yokuthi ziyabe seziyithaphutshiye. (Hubo. 72:16; Isaya. 54:13) Kuzabe sekumnandi sibili! UJehova usenza sikulungele ukuphila ngaphansi koMbuso wakhe ngokusincedisa ukuthi sitshiye imikhuba emibi esingabe silayo futhi sibe lobuntu obumthokozisayo. Ungalahli ithemba njalo qhubeka ukhonza uJehova ngoba impilo iyabe isimnandi esikhathini esizayo. Yikho kasiqhubekeni sithokoza futhi sibekezela ngesikhathi silindele ukuthi uJehova aqede umsebenzi wakhe. w21.08 13 ¶17-19
UMgqibelo, November 11
Lingakhohlwa ukwenza okuhle lokunika abanye lokho elilakho ngoba imihlatshelo enjalo iyamthokozisa kakhulu uNkulunkulu.—Heb. 13:16.
Kungakayi ngaphi ethole incwadi eyayivela kumphostoli uPhawuli, amaKhristu ayehlala eJudiya kwasekumele atshiye izindlu zawo, amabhizimusi awo kanye lezihlobo ezazingayisiwo maKhristu njalo ‘aqalise ukubalekela ezintabeni.’ (Mat. 24:16) Ngalesosikhathi kwakuqakathekile sibili ukuthi ancedisane. Nxa ayevele esekwenza lokho ayekutshelwe nguPhawuli ukuthi abelane labanye lokho ayelakho, kwakuzaba lula ukuthi ajayele impilo endaweni entsha. Abafowethu labodadewethu abasoze bakhulume sonke isikhathi nxa bedinga ukuncediswa. Yikho yenza kube lula ukuthi abanye bacele uncedo kuwe. Akuthandabuzwa ukuthi ebandleni lenu bakhona abafowenu labodadewenu obaziyo abahlala bekulungele ukuncedisa abanye. Abenzi sicabange ukuthi siyabe sibahlupha nxa sicela uncedo kubo. Siyakwazi ukuthi bazimisele ukusincedisa loba nini futhi siyafisa ukuba njengabo. w22.02 23-24 ¶13-15
ISonto, November 12
[Hlalani] limanyene emoyeni, lilokuthula okwenza libambane libe munye.—Efe. 4:3.
Eminyakeni esanda kwedlula amabandla amanengi ahlanganisiwe. Lokhu kwenze ukuthi amanye afakwe kwezinye iziqinti. Nxa singacelwa ukuthi siye kwelinye ibandla kungaba nzima ukuthi sitshiye abangane bethu labangakithi. UJehova uyabatshela yini abadala ukuthi ummemezeli ngamunye kumele aye kuliphi ibandla? Hatshi. Lokhu kungenza kube nzima ukuthi silandele esikutshelwayo kodwa uJehova uyabathemba abadala nxa besenza izinqumo ezinje futhi lathi kumele sibathembe. Kungani kumele sisekele izinqumo ezenziwa ngabadala lanxa singavumelani lazo? Ngenxa yokuthi lokho kwenza abantu bakaNkulunkulu bahlale bemanyene. Izinto zihamba kuhle emabandleni nxa sonke sizithoba futhi sisekela izinqumo ezenziwa liqula labadala. (Heb. 13:17) Kodwa kulesizatho esiqakatheke kakhulu esenza sibasekele. Siyabe sitshengisa ukuthi siyamthemba uJehova obabeke ukuthi baseluse ngoba ebathemba.—ImiSeb. 20:28. w22.02 4-5 ¶9-10
UMvulo, November 13
Qhubeka ukukhuthalele ukubalela uzulu wonke lokweluleka kanye lokufundisa.—1 Thim. 4:13.
Nxa ungumzalwane obhabhathiziweyo, ungazama ukuthuthukisa indlela ofundisa ngayo. ‘Ukuzinikela’ ekubaleni lasekufundiseni kuzabanceda kakhulu labo abakulalelayo. (1 Tim. 4:15) Hlela ukutaditsha lokusebenzisa okusesifundweni ngasinye sebhukwana elithi Khuthalela Ukubala Lokufundisa. Taditsha isifundo ngasinye, uphrakthize kakhulu usesengekhaya njalo wenze okufundileyo nxa usenza izinkulumo. Cela ukuncediswa ngumeluleki oncedisayo kumbe ngabanye abadala “abasebenza nzima befundisa futhi bekhuluma.” (1 Tim. 5:17) Sebenzisa okusesifundweni ngasinye sebhukwana leli njalo uncedise abakulaleleyo ukuthi baqinise ukholo lwabo kumbe ukuthi bakusebenzise abakufundayo. Ungenza njalo, wena labakulaleleyo lizathokoza kakhulu. w21.08 24 ¶17
OLwesibili, November 14
Ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani.—Flp. 2:3.
Nxa singabona abanye bengcono kulathi kasisoze sincintisane lalabo abangabe beleziphiwo thina esingelazo labazingcitshi ekwenzeni ezinye izinto. Kodwa sizathokoza labo ikakhulu nxa besebenzisa iziphiwo zabo enkonzweni kaJehova ukuze bamdumise. Lokhu kuzenza ukuthi kube lokuthula lokumanyana ebandleni. Okungasinceda ukuthi singabi lomona yikukhumbula ukuthi kulezinto esingenelisi ukuzenza. Nxa sithobekile asisoze sizame ukwenza angathi singcono kulabanye kodwa sizazama ukufunda kulabo abenelisa ukwenza izinto ngcono kulathi. Ngokwesibonelo, ake sithi umfowethu ebandleni uyenelisa ukwenza inkulumo ezimnandi, singambuza ukuthi uzilungiselela njani inkulumo zakhe. Nxa udadewethu esenelisa ukupheka kuhle singambuza ukuthi kuyini okungasinceda ukuthi lathi senelise ukupheka kuhle. w21.07 16 ¶8-9
OLwesithathu, November 15
[UJehova] kakwenzi okungalunganga.—Dute. 32:4.
Ibhuku lamaNani lisitshela ukuthi uJehova wathi indoda engum-Israyeli eyatholakala itheza inkuni ngeSabatha ibulawe. Ebhukwini lesibili likaSamuyeli sitshelwa ukuthi ngemva kweminyaka eminengi uJehova waxolela iNkosi uDavida eyayifebile njalo ibulalise umuntu. (Nani. 15:32, 35; 2 Sam. 12:9, 13) Singazibuza ukuthi kungani uJehova waxolela uDavida owayebulele umuntu njalo wafeba kodwa wathi kubulawe indoda eyayenze isono esasikhanya sisincane. IBhayibhili alihlali lisitshela konke okumayelana lendaba ethile. Ngokwesibonelo, siyakwazi ukuthi uDavida waphenduka ngenhliziyo yonke. (Hubo. 51:2-4) Kodwa yayingumuntu onjani indoda eyephula umthetho weSabatha? Yayizisola yini ngalokho eyayikwenzile? Yayike yephula eminye imithetho kaJehova yini? Yayike yephulela izigodo endlebeni yini ngesikhathi ixwayiswa? IBhayibhili alisiphenduleli imibuzo le. Lanxa kunjalo simazi kuhle uNkulunkulu wethu okokuthi asithandabuzi ukuthi “ulungile kuzo zonke izindlela zakhe.”—Hubo. 145:17. w22.02 2-3 ¶3-4
OLwesine, November 16
Ukuhlakanipha ngokwabazithobayo.—Zaga. 11:2.
Umuntu ozehlisayo kazithwalisi nzima ngezinto angenelisi ukuzenza. Lokhu kwenza ahlale ethokoza njalo ekhuthele emsebenzini awenzayo. Singafanisa umuntu ozehlisayo lomuntu otshova ibhayisikili emqansweni. Umuntu lowo kasoze aqhubeke etshova ngesiqubu abehamba ngaso. Isiqubu singehla kodwa uyabe elokhu esiyaphambili. Umuntu ozehlisayo laye uyakwazi nxa sekumele atshintshe futhi ehlise isiqubu ukuze aqhubeke ekhonza uJehova njalo encedisa abanye. (Flp. 4:5) Cabanga ngesibonelo sikaBhazilayi owayeleminyaka engu-80 ngesikhathi iNkosi uDavida imcela ukuthi azokuba ngomunye wabeluleki bakhe. UBhazilayi wayezehlisa yikho wala. Wayekwazi ukuthi kulutshwana ayengakwenza yikho wacela ukuthi kuhambe uKhimihami owayesesemutsha. (2 Sam. 19:35-37) Abafowethu asebekhulile labo bazimisele ukutshiyela abasesebatsha imisebenzi. w21.09 10 ¶6-7
OLwesihlanu, November 17
Akulamuntu okwaziyo ukuthi iNdodana ingubani ngaphandle kukaBaba, futhi kakho okwaziyo ukuthi uBaba ungubani ngaphandle kweNdodana lalowo iNdodana efuna ukumveza kuye.—Luk. 10:22.
Kukuthwalisa nzima yini ukubona uJehova enguBaba olothando? Abanye bethu kusithwalisa nzima. Indlela ebuhlungu esakhuliswa ngayo ingabangela ukuthi sicabange ukuthi akulamzali olothando. Kuyaduduza ukwazi ukuthi uJehova uyayizwisisa sibili indlela esizizwa ngayo! Ufuna ukuba seduze lathi. Yikho iLizwi lakhe lisikhuthaza lisithi: “Sondelani kuNkulunkulu, laye uzasondela kini.” (Jak. 4:8) UJehova uyasithanda futhi usithembisa ukuthi uzakuba nguBaba omuhle kulabo bonke esingaba labo. UJesu uyasincedisa ukuthi sisondele kuJehova. Umazi kuhle uJehova njalo ulingisela ubuntu bakhe ngendlela epheleleyo okokuthi wathi: “Loba ngubani ongibonileyo usembonile loBaba.” (Joh. 14:9) Njengoba engumnewethu, uJesu uyasifundisa ukuthi simhloniphe njalo simlalele njani uBaba wethu, ukuthi sixwaye njani lokho okungamdanisa futhi senze izinto ezizamthokozisa. Kodwa esikufunda kakhulu kuJesu yikuthi uJehova ulomusa njalo ulothando. w21.09 21 ¶4-5
UMgqibelo, November 18
Yelusani umhlambi kaNkulunkulu eliwugcinisiweyo.—1 Phet. 5:2.
Abantu bakaJehova bamkhonza bemanyene. UJehova unike abadala umsebenzi oqakathekileyo wokugcina ibandla lihlanzekile. Nxa umKhristu angenza isono esikhulu, uJehova ukhangelele ukuthi abadala bahlole ukuthi angaqhubeka yini esebandleni. Okunye okumele bakuhlole yikuthi umuntu lo uyazisola yini ngalokho akwenzileyo. Umuntu lo angathi usephendukile kodwa uyakuzonda yini lokho akwenzileyo? Uzimisele yini ukungasiphindi isono asenzileyo? Nxa kungabangane ababi ababangele ukuthi acine esenza isono, uzimisele yini ukutshiyana labo? Abadala bayathandaza kuJehova njalo basebenzisa lokho okutshiwo liBhayibhili nxa behlola okwenzakeleyo. Okunye abakukhangelayo yikuthi owonileyo ukubona njani lokho akwenzileyo. Nxa sebekwenzile konke lokho sebengenza isinqumo sokuthi angaqhubeka yini esebandleni. Kwezinye izikhathi kuyabe kumele bamsuse ebandleni.—1 Khor. 5:11-13. w22.02 5 ¶11-12
ISonto, November 19
Ligqoke ubuntu obutsha.—Kol. 3:10.
Sonke siyafisa ukuba lobuntu obuthandwa nguJehova kungelani lokuthi silesikhathi esinganani sibhabhathiziwe. Okuzasinceda ukuthi sibe lobuntu obunjalo yikunanzelela izinto esizicabangayo. Kungani sisitsho njalo? Ngoba ubuntu bethu buya ngalokho esikucabangayo. Nxa sihlala sicabanga ngokusuthisa izifiso zethu zenyama sizakhuluma futhi senze izinto ezimbi. (Efe. 4:17-19) Kodwa nxa singahlala sicabanga okuhle, sizakhuluma futhi senze izinto ezithokozisa uJehova uBaba wethu. (Gal. 5:16) Kodwa asingeke siyivimbe yonke imicabango emibi. Kodwa siyenelisa ukukhetha ukungenzi lokho esikucabangayo. Singakabhabhathizwa kumele sihle siyekele ukukhuluma lokwenza izinto uJehova azizondayo. Lokhu yikho okokuqala futhi okuqakatheke kakhulu okumele sikwenze ukuze sihlubule ubuntu obudala. Kodwa ukuze sithokozise uJehova ngokupheleleyo kumele sigqoke ubuntu obutsha. w22.03 8 ¶1-2
UMvulo, November 20
Kukho konke latshengisa ukuthi limsulwa endabeni le.—2 Khor. 7:11.
Akulula ukuthi abadala babone ukuthi umuntu owenze into elihlazo uyaphenduka sibili. Kungani kunjalo? Abadala abenelisi ukubona okusenhliziyweni yomuntu yikho kumele bazame ukudinga ubufakazi bokuthi umfowabo kumbe udadewabo usetshintshile indlela abona ngayo isono asenzileyo. Bazafuna ukubona ubufakazi bokuthi umzalwane owonileyo usetshintshile indlela acabanga ngayo, azizwa ngayo laziphatha ngayo. Kungathatha isikhathi ukuthi umzalwane lo atshengise ukuthi usephendukile okweqiniso. Umuntu osusiweyo utshengisa ukuthi uyaphenduka ngokuhlala ebuya emihlanganweni yebandla langokulandela iseluleko sabadala sokuthi ahlale ethandaza njalo etaditsha. Uzasebenza nzima ukuze axwaye izinto ezamenza wenza isono. Nxa angasebenza nzima ukuze abe ngumngane kaJehova, angaqiniseka ukuthi uzamthethelela lokuthi abadala bazamncedisa abuyele ebandleni. w21.10 6 ¶16-18
OLwesibili, November 21
Akumelanga uzenzele isithombe esibaziweyo kumbe isithombe saloba yini ephezulu emazulwini loba emhlabeni phansi . . . Akumelanga ukhothamele izinto lezi.—Eks. 20:4, 5.
UJesu wayemthanda kakhulu uJehova, yikho wakhonza yena kuphela ngesikhathi esezulwini lalapho esemhlabeni. (Luk. 4:8) Wafundisa abafundi bakhe ukuthi labo bakhonze uJehova kuphela. UJesu labafundi bakhe abathembekileyo abazange bake basebenzise izithombe ekukhonzeni. Phela uNkulunkulu unguMoya, yikho akulamuntu ongenza loba yini efanana laye! (Isaya. 46:5) Kodwa kuthiwani ngokwenza izithombe zabantu okuthiwa bangcwele besesithandaza kuzo? Emthethweni wesibili owaphiwa uMosi, uJehova wakhuluma amazwi asembhalweni walamuhla. Labo abazimisele ukuthokozisa uNkulunkulu bawazwisisa kuhle amazwi la. Abezembali bathi ngesikhathi sabaphostoli amaKhristu ayekhonza uNkulunkulu kuphela. Lalamuhla oFakazi bakaJehova balingisela amaKhristu akuqala. w21.10 19-20 ¶5-6
OLwesithathu, November 22
Umuntu osephahleni lwendlu kangehli ayethatha impahla esendlini yakhe.—Mat. 24:17.
UJesu waxwayisa amaKhristu ayehlala eJudiya ngesikhathi sabaphostoli ukuthi kwakuzafika isikhathi lapho idolobho laseJerusalema ‘elalizagonjolozelwa khona ngamabutho.’ (Luk. 21:20-24) Nxa lokhu kwasekusenzakala kwakumele ‘aqalise ukubalekela ezintabeni.’ Ukubaleka kwakuzakwenza amaKhristu lawo asinde kodwa ayezatshiya izinto ezinengi emuva. Eminyakeni edlulileyo enye iNqabayokulinda yathi: “Atshiya amasimu lemizi, kawazange athathe ngitsho lempahla yawo ezindlini. Ayeqiniseka ukuthi uJehova uzawavikela futhi awasekele yikho aqakathekisa ukumkhonza ukwedlula loba yini eyayingakhanya iqakathekile.” Yaphinda yathi: “Kungenzeka esikhathini esizayo sihlangane lezilingo ezizatshengisa ukuthi sizibona njani izinto esilazo; ukuthi yizo esiziqakathekisa ukwedlula loba yini kumbe siqakathekisa kakhulu ukusindiswa okuzatholwa yibo bonke abasekela uNkulunkulu. Nxa ukuphela sekufikile, singahlangana lobunzima njalo silahlekelwe yizinto esilazo. Kuzamele sizimisele ukwenza loba yini edingakalayo.” w22.01 4 ¶7-8
OLwesine, November 23
Uthando lwakho oluqotho luligugu kakhulu, awu Nkulunkulu!—Hubo. 36:7.
UJehova watshela uMosi okuthile ngebizo lakhe langobuntu bakhe ama-Israyeli esanda kusuka eGibhithe. Wathi: ‘UJehova, uJehova; uNkulunkulu olesihawu lomusa, ophuzayo ukuthukuthela, ogcwele uthando oluqotho, olothando olungapheliyo kuzinkulungwane ethethelela ububi, iziphosiso lezono.’ (Eks. 34:6, 7) Emazwini la athinta inhliziyo, uJehova watshela uMosi okuthile okuqakatheke kakhulu mayelana lothando lwakhe oluqotho. Kuyini lokho? UJehova kazange athi ulothando oluqotho kodwa wathi ‘ugcwele uthando oluqotho.’ Umutsho lo utholakala kanengi ku-Nguqulo Yomhlaba Omutsha YeMibhalo Engcwele. (Nani. 14:18; Neh. 9:17; Hubo. 86:15; 103:8; Jow. 2:13; Jona. 4:2) Kuzo zonke indawo lapho otholakala khona, kuyabe kukhulunywa ngoJehova kuphela, hatshi abantu. Kungani uJehova ezichaza ngalindlela emavesini amanengi? Ufuna kusicacele ukuthi uyaluqakathekisa uthando oluqotho. w21.11 2-3 ¶3-4
OLwesihlanu, November 24
Yekelani ukukhathazeka ngempilo yenu.—Mat. 6:25.
Abatshadileyo bangakufunda kumphostoli uPhetro lomkakhe. Kwathi kungakadluli umnyaka uPhetro ebonane loJesu okokuqala, kwasekumele umphostoli lo enze isinqumo esiqakathekileyo. UPhetro wayelebhizimusi yokugola inhlanzi. Yikho ngesikhathi ebizwa nguJesu ukuthi abe ngumlandeli wakhe, kwakumele acabange ngokuthi uzamnakekela njani umkakhe nxa esetshiye ibhizimusi yakhe. (Luk. 5:1-11) Wakhetha ukuhamba etshumayela loJesu. Asithandabuzi ukuthi umkakhe wamsekela kulokho ayesekhethe ukukwenza. IBhayibhili lisitshela ukuthi ngemva kokuvuswa kukaJesu, uPhetro wayeke ahambe lomkakhe emsebenzini wokutshumayela. (1 Khor. 9:5) Akuthandabuzwa ukuthi umkaPhetro wayeyinkosikazi enhle, yikho umphostoli uPhetro wayekhululekile ukubhalela amadoda lamakhosikazi angamaKhristu iseluleko esimayelana lokuthi baphathane njani. (1 Phet. 3:1-7) Kusegcekeni ukuthi uPhetro lomkakhe babekholwa ukuthi uJehova uzasigcina isithembiso sakhe sokuthi uzabanika abakudingayo nxa bengafuna kuqala uMbuso wakhe.—Mat. 6:31-34. w21.11 18 ¶14
UMgqibelo, November 25
Ngilingiselani.—1 Khor. 11:1.
Umphostoli uPhawuli wayebathanda abafowabo labodadewabo. Wayesebenza nzima ukuze abancedise. (ImiSeb. 20:31) Lokhu yikho okwenza abazalwane bamthanda. Ngelinye ilanga abadala be-Efesu “bakhala ezimathonsi sibili” esebatshele ukuthi babengasoze baphinde bambone. (ImiSeb. 20:37) Lamuhla abadala labo bayabathanda abafowabo labodadewabo futhi benza konke abangakwenza ukuthi babancedise. (Flp. 2:16, 17) Kodwa ngezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi benze konke okukhangelelwe ukuthi bakwenze. Kuyini okungabanceda? Abadala kumele balingisele uPhawuli. Wayelesono njalo ngezinye izikhathi wayethwala nzima ukwenza okuqondileyo. (Rom. 7:18-20) Kanti njalo kwakumele alwisane lobunzima obutshiyeneyo. Kodwa kazange akhalale kumbe adane. Nxa abadala bangalingisela uPhawuli labo bazaqhubeka bekhonza uJehova bethokoza lanxa behlangana lenhlupho. w22.03 26 ¶1-2
ISonto, November 26
Kumele ligcine amasabatha ami. NginguJehova uNkulunkulu wenu.—Levi. 19:3.
ULevi 19:3 ukhuluma ngokugcinwa kweSabatha. Asisekho ngaphansi koMthetho kaMosi, yikho akukhangelelwanga ukuthi siligcine. Lanxa kunjalo, kunengi esingakufunda endleleni ama-Israyeli ayegcina ngayo iSabatha layencedakala ngayo nxa eligcina. ISabatha lalinika abantu ithuba lokuphumula emisebenzini yansuku zonke lelokwenza izinto eziphathelane lokukhonza. Yikho ngelanga leSabatha uJesu wayesiya esinagogeni yakibo eNazaretha afike abale iLizwi likaNkulunkulu. (Eks. 31:12-15; Luk. 4:16-18) Umthetho kaNkulunkulu okuLevi 19:3 othi “kumele ligcine amaSabatha ami” kufanele usikhuthaze ukuthi sizinike isikhathi sokwenza izinto eziphathelane lokukhonza uNkulunkulu nsuku zonke. Ubona angani kukhona yini okumele ukulungisise endabeni le? Nxa ungahlala uzinika isikhathi sokwenza izinto eziphathelane lokukhonza uzakuba ngumngane kaJehova oseduze kakhulu. Lokhu kuzakunceda ukuthi ube ngcwele. w21.12 5 ¶13
UMvulo, November 27
Angilandanga ukuzobiza abalungileyo, ngalanda ukuzobiza izoni ukuthi ziphenduke.—Luk. 5:32.
UJesu wayezinika isikhathi sokuba labantu abatshiyeneyo. Wadla lababenothile lababelamandla, kodwa isikhathi esinengi wayesiqeda elabayanga labacindezelweyo. Kanti njalo wayelesihawu kulabo abantu ababesithi ‘bayizoni.’ Abanye ababezigqaja kabazange bamamukele uJesu ngenxa yalokho ayekwenza. Babuza abafundi bakhe bathi: “Kungani lisidla futhi linatha labathelisi lezoni?” UJesu wabaphendula ngamazwi asembhalweni walamuhla. (Luk. 5:29-31) Kusasele isikhathi eside ukuthi uMesiya afike, umphrofethi u-Isaya watsho ukuthi abantu babengasoze bamamukele. Wabhala wathi: ‘Weyiswa njalo waliwa ngabantu, lowo abantu abangafuniyo ukukhangelana laye. Weyiswa, asimhloniphanga.’ (Isaya. 53:3) UMesiya wayezakwaliwa “ngabantu.” Yikho amaJuda kwakumele akhangelele ukuthi uJesu angamukelwa. w21.05 8-9 ¶3-4
OLwesibili, November 28
UJehova uzamvusa.—Jak. 5:15.
Abanye abafowethu labodadewethu besikhathi sabaphostoli babephuza ukusebenzisa lokho ababekufunda. (Jak. 1:22) Abanye babebandlulula abayanga. (Jak. 2:1-3) Abanye bona kwakubathwalisa nzima ukuzibamba ekukhulumeni. (Jak. 3:8-10) AmaKhristu la ayelenhlupho ezinkulu kodwa uJakhobe wayekholwa ukuthi angatshintsha. Wawacebisa ngendlela elomusa kodwa engawabhodi njalo wakhuthaza lawo ayengasaqinanga ekukhonzeni ukuthi acele ukuncediswa ngabadala. (Jak. 5:13, 14) Sifundani? Zwisisa okuhlupha labo obafundisayo futhi ube lethemba lokuthi bazatshintsha. Abanengi esifunda labo iBhayibhili bangathwala nzima ukusebenzisa lokho elikutshoyo. (Jak. 4:1-4) Kungabathatha isikhathi ukuthi batshiye imikhuba emibi lokuthi babe lobuntu amaKhristu okumele abe labo. Yikho kumele sibe lesibindi sokubatshela lapho okumele balungisise khona. Kanti njalo kumele sihlale silethemba lokuthi bangatshintsha futhi sithembe ukuthi uJehova uzabadonsa abathobekileyo lokuthi uzabanika amandla okuthi batshintshe.—Jak. 4:10. w22.01 11 ¶11-12
OLwesithathu, November 29
Loba ngubani ovala indlebe yakhe ukuze angezwa isikhalazo somuntukazana, laye uzabiza kodwa angaphendulwa.—Zaga. 21:13.
Wonke amaKhristu ayazama ukuba lesihawu njengoJehova. Kungani esenza njalo? Esinye isizatho yikuthi uJehova kasoze amlalele umuntu ongelasihawu kwabanye. Akula phakathi kwethu ongafuna ukuthi uJehova angayilaleli imithandazo yakhe. Yikho siyazama ngamandla wonke ukuthi singabi lesihluku kwabanye. Nxa omunye esikhonza laye ephakathi kwenhlupho kasimnineli khatshana. Kumele sihlale sizimisele ukulalela “isikhalazo somuntukazana.” Kufanele senze konke okusemandleni ethu ukuthi singasikhohlwa iseluleko lesi: “Lowo ongaphathi abanye ngesihawu kasoze enzelwe isihawu nxa esesahlulelwa.” (Jak. 2:13) Ukuhlala sithobekile futhi sikhumbula ukuthi siyakudinga ukuthi abantu babe lesihawu kithi kuzasinceda ukuthi lathi sibe lesihawu kwabanye. Kuqakatheke kakhulu ukuthi sibe lesihawu emuntwini osephendukile wasebuyela ebandleni. Okwenziwa ngabanye okukhulunywa ngabo eBhayibhilini kusinceda sibe lesihawu futhi sixwaye ukuba lesihluku. w21.10 12 ¶16-17
OLwesine, November 30
Hlalani lapha ngisake ngiyethandaza laphana.—Mat. 26:36.
Ngobusuku bokucina uJesu engakabulawa, inkonzo yakhe lapha emhlabeni isizaphela, wayidinga futhi indawo ethuleyo lapho ayengacabangisisa khona njalo athandaze. Wayithola esivandeni seGetsemane. Lapho yikho atshela khona abafundi bakhe okunye okuqakatheke kakhulu mayelana lokuthandaza. Bafika esivandeni seGetsemane phakathi kobusuku. Mhlawumbe kwasekungemva kwamabili. UJesu wacela abaphostoli ukuthi ‘bahlale bephapheme’ wasesuka wayakhuleka. (Mat. 26:37-39) Kodwa wathi esakhuleka bajumeka. Uthe ebafica belele waphinda ukubacela ukuthi ‘bahlale bephapheme futhi bahlale bekhuleka.’ (Mat. 26:40, 41) Wayekwazi ukuthi babekhathazeke kakhulu lokuthi babediniwe. Wabazwela watsho ukuthi “inyama ibuthakathaka.” Okwamahlandla amabili wasuka esiyakhuleka futhi wayesithi nxa ephenduka athole abafundi belele kulokuthi bathandaze.—Mat. 26:42-45. w22.01 28 ¶10-11