February
OLwesine, February 1
Thandanani njengoba nje lami ngilithandile.—Joh. 15:12.
Amazwi asembhalweni walamuhla atshoni? Amazwi kaJesu akuvesi 13 atshengisa ukuthi umuntu olothando lolu uze azimisele ukufela omunye akhonza laye nxa kumele enze njalo. ILizwi likaNkulunkulu lisifundisa ukuthi uthando luqakatheke kakhulu. Nanka amanye amavesi athandwa ngabanengi akhuluma ngothando: “UNkulunkulu uluthando.” (1 Joh. 4:8) “Kumele uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.” (Mat. 22:39) “Uthando lusibekela izono ezinengi.” (1 Phet. 4:8) “Uthando alupheli.” (1 Khor. 13:8) Amavesi la kanye lamanye amanengi akwenza kucace sibili ukuthi kumele sisebenze nzima ukuthi sibe lothando lokuthi silutshengise abanye. Uthando lweqiniso luvela kuJehova. Abantu abangaba lothando lolo ngabalomoya wakhe kanye lesibusiso sakhe. (1 Joh. 4:7) Yikho uJesu wathi abalandeli bakhe beqiniso yibo kuphela ababezathandana ngenhliziyo yonke. Abanengi bayakunanzelela ukuthi yiwaphi amaKhristu eqiniso ngokubona uthando lweqiniso oluphakathi kwabo njengoba uJesu watsho. w23.03 27-28 ¶5-8
OLwesihlanu, February 2
Izono zakho sezithethelelwe.—Luk. 7:48.
Uyafuna yini ukuba ngumuntu othethelelayo? Ungaqala ngokubala langokucabangisisa ngabantu okukhulunywa ngabo eBhayibhilini abaxolela abanye ngenhliziyo yonke labangazange babaxolele. Omunye owaxolela abanye ngenhliziyo yonke nguJesu. (Luk. 7:47) Kazange azihluphe kangako ngamaphutha abo kodwa wayeqakathekisa lokho ababesenelisa ukukwenza. AbaFarisi bona ‘babekhangelela abanye phansi.’ (Luk. 18:9) Nxa usucabangisise ngezibonelo lezi usungazibuza imibuzo elandelayo: ‘Mina ngibonani kwabanye? Ngikhangela kakhulu amaphutha abo kumbe okuhle abakwenzayo?’ Nxa kukuthwalisa nzima ukuxolela omunye zama ukucabanga izinto ezinhle azenzayo ubusuzibhala phansi. Ngemva kwalokho zibuze imibuzo elandelayo: ‘UJesu umbona njani umuntu lo? Ubengamxolela yini?’ Ukwenza lokhu kungasinceda ukuthi sitshintshe indlela esimbona ngayo. Ekuqaliseni kungaba nzima ukuthi sixolele umuntu osiphambanisileyo. Kodwa nxa singaqhubeka sizama kuzabalula ukuthi simxolele. w22.04 23 ¶6
UMgqibelo, February 3
Wathuma ingilosi yakhe, wethula ngayo isambulo . . . esebenzisa izibonakaliso.—Isam. 1:1.
Ebhukwini leSambulo sitshelwa ngezilo ezitshiyeneyo ezimela izitha zikaNkulunkulu. Ngokwesibonelo ‘kulesilo esiphuma elwandle, esilempondo ezilitshumi lamakhanda ayisikhombisa.’ (Isam. 13:1) Isilo lesi silandelwa ‘ngesinye isilo esiphuma emhlabeni.’ Lesi sona sikhuluma njengomgobho njalo senza lokuthi “umlilo wehle uvela ezulwini.” (Isam. 13:11-13) Siphinda sibone esinye ‘isilo esibomvu gebhu’ sigadwe yisifebe. Izilo lezi ezintathu zimela izitha zikaJehova uNkulunkulu esezilesikhathi eside zilwisana laye loMbuso wakhe. Yikho kuqakathekile ukuthi sazi ukuthi zingobani. (Isam. 17:1, 3) Kumele siqale sizwisise ukuthi izilo lesifebe kuyini. IBhayibhili yilo elizasinceda ukuthi sikuzwisise lokho. Izibonakaliso ezinengi ezisetshenziswe ebhukwini leSambulo ziyachasiswa kwamanye amabhuku eBhayibhili. w22.05 8-9 ¶3-4
ISonto, February 4
Kumele uthande uJehova uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yakho yonke.—Mat. 22:37.
Abanye bethu sidaniswa yikuthi asenelisi ukwenza okunengi ekukhonzeni ngenxa yokugula loba ukuguga. Nxa uyake udane ngenxa yokuthi awusenelisi ukwenza okunengi njengakuqala, khumbula ukuthi uJehova ufuna umnike konke okusemandleni akho kungelani lesimo ophakathi kwaso khathesi. Ake sithi udade oleminyaka engu-80 udanile ngoba kasenelisi ukwenza okunengi enkonzweni njengalokho ayekwenza eseseleminyaka engu-40. Ucabanga ukuthi uJehova kathokozi ngakwenzayo lanxa esenza konke okusemandleni akhe. Kodwa liqiniso yini leli? Hatshi. Nxa udade lo wayesenza okusemandleni akhe eleminyaka engu-40 njalo elokhu ekwenza khathesi eseleminyaka engu-80 kutsho ukuthi kazake ayekele ukwenza konke okusemandleni akhe. Nxa ungenza konke okusemandleni akho, uJehova uzakutshayela ihlombe athi: “Wenze kuhle!” (Khangela uMathewu 25:20-23.) Sizathokoza nxa singagxila kulokho esenelisa ukukwenza kulokuzihlupha ngalokho esingenelisi ukukwenza. w22.04 10 ¶2; 11 ¶4-6
UMvulo, February 5
Ngabona [idolobho] elingcwele, iJerusalema Elitsha.—Isam. 21:2.
USambulo isahluko 21 uthi ngemva komtshado weMvana, abangu-144 000 baba lidolobho elihle okwamagama okuthiwa ‘liJerusalema Elitsha.’ Idolobho leli lilamatshe ayisisekelo angu-12 abhalwe ‘amabizo alitshumi lambili abaphostoli beMvana abalitshumi lambili.’ (Isam. 21:10-14; Efe. 2:20) Idolobho leli alifanani lamanye. Lilomgwaqo omkhulu owenziwe ngegolide elicengekileyo lamagedi alitshumi lambili enziwe ngamaphareli lemiduli lezisekelo okuceciswe ngamatshe aligugu njalo ubude balo lobubanzi balo kanye lokuphakama kwalo kuyalingana konke. (Isam. 21:15-21) Kodwa uJohane uyananzelela ukuthi kukhona okungekhoyo. Uthi: “Kangizange ngibone ithempeli kulo ngoba uJehova uNkulunkulu uSomandla ulithempeli lalo, leMvana ilithempeli lalo. Idolobho leli kalidingi ilanga loba inyanga ukuthi kukhanyise kulo ngoba inkazimulo kaNkulunkulu yayikhanyisa kulo, futhi isibane sayo kwakuyiMvana.” (Isam. 21:22, 23) Labo ababumba iJerusalema Elitsha bazabe beloJehova. Yikho bayabe bengalidingi ithempeli.—Heb. 7:27; Isam. 22:3, 4. w22.05 17-18 ¶14-15
OLwesibili, February 6
Qhubekani libekezelelana futhi lithethelelana ngenhliziyo yonke . . . Njengoba nje uJehova walithethelela ngenhliziyo yonke, lani kufanele lenze njalo.—Kol. 3:13.
Lanxa uJehova enguMdali wethu, enguMahluleli wethu njalo esinika imithetho, uphinda abe nguBaba wethu osithandayo. (Hubo. 100:3; Isaya. 33:22) Nxa singamonela besesiphenduka uyenelisa ukusithethelela futhi uzimisele ukwenza njalo. (Hubo. 86:5) Wasebenzisa umphrofethi u-Isaya ukuthi atsho amazwi la aduduzayo: “Lanxa izono zenu zibomvu gebhu, zizakuba mhlophe nke njengongqoqwane.” (Isaya. 1:18) Silesono yikho singacaphulana ngesikutshoyo lesikwenzayo. (Jak. 3:2) Kodwa singaba lobudlelwano obuhle nxa singafunda ukuthethelelana. (Zaga. 17:9; 19:11; Mat. 18:21, 22) Nxa singaphambaniselana ezintweni ezincane uJehova ukhangelele ukuthi sithethelelane. Kumele senze njalo ngoba yena usithethelela “ngesihle.”—Isaya. 55:7. w22.06 8 ¶1-2
OLwesithathu, February 7
Lilingisele labo abathola ilifa lezithembiso ngokuba lokholo langokubekezela.—Heb. 6:12.
Lanxa kungamelanga siziqathanise labanye kunengi esingakufunda ezincekwini zikaJehova ezithembekileyo. Omunye esingafunda kuye nguJesu. Lanxa wayephelele singenelisa ukufunda endleleni ayesenza ngayo izinto futhi silingisele ubuntu bakhe. (1 Phet. 2:21) Nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi simlingisele, sizakuba zinceku zikaJehova ezenza kuhle. ELizwini likaNkulunkulu kukhulunywa ngamadoda labesifazana okumele sibalingisele ababesenza okuhle lanxa babelesono. Omunye wabo yiNkosi uDavida, uJehova athi ‘wayeyindoda evumelana lenhliziyo yakhe.’ (ImiSeb. 13:22) Kodwa uDavida wenza amaphutha amakhulu. Lanxa kunjalo uyisibonelo esihle kithi. Ngenxa yani? Ngoba kazange azame ukucatsha ngomunwe. Kodwa wasamukela iseluleko esiqinileyo asiphiwayo njalo wazisola kakhulu ngalokho ayekwenzile. Lokhu kwenza uJehova wamxolela.—Hubo. 51:3, 4, 10-12. w22.04 13 ¶11-12
OLwesine, February 8
Umuntu uzadela konke alakho ukuze avikele impilo yakhe.—Jobe. 2:4.
IBhayibhili lithi ukufa yisitha. (1 Khor. 15:25, 26) Nxa sigula kumbe omunye esimthandayo egula, singezwa sikwesaba ukufa. Siyakwesaba ukufa ngoba uJehova wasidala silesifiso sokuphila phakade. (UmTshu. 3:11) Ukwesaba ukufa kungasivikela ezintweni ezingasibulala. Kuyasinceda ukuthi sidle ukudla okwakha umzimba, siqeqetshe umzimba, sihambe kubodokotela nxa sigula, sinathe amaphilisi njalo singenzi izinto eziyingozi ezingasibulala. USathane uyakwazi ukuthi siyakwesaba ukufa. Uthi singenza loba yini size sitshiye uJehova ukuze siqhubeke siphila. (Jobe. 2:5) La ngamanga aluhlaza tshoko. Lanxa kunjalo, nguye “olamandla okubangela ukufa.” Yikho usebenzisa ukwesaba ukufa ukuze asenze siyekele ukukhonza uJehova.—Heb. 2:14, 15. w22.06 18 ¶15-16
OLwesihlanu, February 9
Ilanga kalingatshoni lilokhu lizondile.—Efe. 4:26.
Nxa umsebenzi wethu ungavunyelwa elizweni esikulo, singahlangana singamaqembu amancane. Yikho kuqakatheke kakhulu ukuthi sihlale silokuthula phakathi kwethu. Kumele silwe loSathane hatshi abazalwane bethu. Akumelanga sikhangele amaphutha abafowethu njalo kumele sizame ukulungisisa masinyane nxa kube lokungazwanani. (Zaga. 19:11) Zimisele ukunceda abanye. (Tit. 3:14) Okwenziwa ngabanye eqenjini lenkonzo bencedisa omunye udade kwakhuthaza iqembu lonke. Baba yimuli emanyeneyo. (Hubo. 133:1) Abafowethu labodadewethu abanengi baqhubeka bekhonza uJehova lanxa behlala emazweni lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona. Abanye basejele ngenxa yokuba ngoFakazi bakaJehova. Singabathandazela bona lezimuli zabo. Kanti njalo singathandazela lalabo abazinikela ukuthi babasekele, lanxa lokhu kungenza ukuthi labo babotshwe. Phela bakhuthaza abafowethu labodadewethu ababotshiweyo ukuthi baqhubeke bethembela kuJehova. Babanika izinto abazidingayo futhi bayabamela emthethwandaba. (Kol. 4:3, 18) Khumbula ukuthi imithandazo yakho ingabanceda abafowethu labodadewethu labo.—2 Thes. 3:1, 2; 1 Thim. 2:1, 2. w22.12 26-27 ¶15-16
UMgqibelo, February 10
[Wena ofundisa] abanye, kungani ungazifundisi lawe?—Rom. 2:21.
Abantwana bajayele ukulingisela abazali babo. Akulamzali ongelasono. (Rom. 3:23) Lanxa kunjalo abazali kumele bazame sibili ukuba yisibonelo esihle ebantwaneni babo. Omunye umzali wathi: “Banjengesipontshi esimunya yonke into.” Uqhubeka esithi: “Bayasitshela nxa singasakwenzi esibafundisa khona.” Yikho nxa sifuna abantwabethu bamthande uJehova, lathi kumele simthande futhi izenzo zethu zitshengise ukuthi siyamthanda. Kunengi okungenziwa ngabazali ukuze bafundise abantwababo ukuthi bathande uJehova. U-Andrew oleminyaka engu-17 uthi: “Abazali bami babehlala bengifundisa ukuthi kuqakathekile ukuthandaza. Nsuku zonke ebusuku ubaba wayethandaza lami lanxa ngangiyabe sengithandazile ngingedwa. . . . Khathesi ngikhululekile ukukhuluma loJehova futhi ngimbona enguBaba ongithandayo.” Bazali hlalani likhumbula ukuthi nxa limthanda uJehova lizanceda abantwabenu ukuthi labo bamthande. w22.05 28 ¶7-8
ISonto, February 11
Ubhabhathizo [yilo olulisindisayo].—1 Phet. 3:21.
Ukuze silungiselele ukubhabhathizwa okunye okuqakathekileyo okumele sikwenze yikuphenduka ezonweni zethu ngenhliziyo yonke. (Imiseb. 2:37, 38) Nxa singaphenduka ngenhliziyo yonke sizatshintsha ngenhliziyo yonke. Usuyilahlile yini imikhuba yonke engamthokozisiyo uJehova, njengokungaziphathi, ukubhema lokukhuluma inhlamba kumbe izinto ezingcolileyo? (1 Khor. 6:9, 10; 2 Khor. 7:1; Efe. 4:29) Qhubeka uzama ngamandla ukuthi utshintshe. Khuluma lomuntu ofunda lawe kumbe ucele abadala bebandla bakuncedise. Nxa usasemncane futhi uhlala ngekhaya cela abazali bakho bakuncedise ukuthi utshiye loba yiphi imikhuba emibi ekuvimbela ukuthi ubhabhathizwe. Okunye okuqakathekileyo yikuhlala usenza izinto eziphathelane lokukhonza. Lokhu kugoqela ukuya emihlanganweni yobuKhristu lokuphendula kuyo. (Heb. 10:24, 25) Woba lomkhuba wokuhlala utshumayela nxa usuvunyelwa ukuthi wenze njalo. w23.03 10-11 ¶14-16
UMvulo, February 12
UJehova uNkulunkulu wasesithi enyokeni: “Ngenxa yalokho okwenzileyo, usuqalekisiwe.”—Gen. 3:14.
KuGenesisi 3:14 lo-15 kukhulunywa ‘ngenyoka lenzalo yayo.’ Inyoka ngokwayo yayingeke ikuzwisise okwatshiwo nguJehova esivandeni sase-Edeni. Lokhu kutsho ukuthi uJehova wayesahlulela umuntu othile. Ngubani umuntu lo? ISambulo 12:9 sithi ‘yinyoka yokuqala’ ebizwa ngokuthi nguSathane. Nxa iBhayibhili likhuluma ngenzalo liyabe lisitsho abantu abacabanga njalo benze njengalowo ofaniswa loyise. Yikho inzalo kaSathane igoqela izingilosi ezatshiya umsebenzi wazo ezulwini ngesikhathi sikaNowa kanye labantu abaphikisa uJehova uNkulunkulu lezinceku zakhe njengoyise uDeveli.—Gen. 6:1, 2; Joh. 8:44; 1 Joh. 5:19; Jud. 6. w22.07 14-15 ¶4-5
OLwesibili, February 13
Linanzelele ukuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.—Flp. 1:10.
Umphostoli uPhawuli wayebathanda kakhulu abafowabo njalo laye wayeke wahlupheka yikho wayesenelisa ukuzwela abanye lokuba lomusa kubo nxa bephakathi kwenhlupho. Ngesinye isikhathi waphelelwa yimali njalo wadinga umsebenzi ukuze yena labanye ayehamba labo bathole okokuziphilisa. (ImiSeb. 20:34) UPhawuli wayesenza umsebenzi wokulungisa amatende. Wathi efika eKhorinte wasebenza lo-Akhwila loPrisila ababesenza amatende njengaye. Kodwa “ngamasabatha wonke” wayetshumayeza amaJuda lamaGrikhi. Kwathi kufika uSila loThimothi, “uPhawuli waqalisa ukusebenzisa isikhathi sonke etshumayela ilizwi.” (ImiSeb. 18:2-5) Kazange akhohlwe ukuthi into eqakatheke kakhulu empilweni yakhe yikukhonza uJehova. UPhawuli wenelisa ukukhuthaza abazalwane ngoba wayekhuthele ekutshumayeleni lasemsebenzini wokuziphilisa ayewenza. Wabakhumbuza ukuthi bangavumeli inhlupho kanye lemisebenzi yokunakekela izimuli zabo kubenze bakhohlwe “izinto eziqakatheke kakhulu,” okutsho yonke imisebenzi ephathelane lokukhonza uJehova. w22.08 20 ¶3
OLwesithathu, February 14
Izindaba ezinhle kumele ziqale zitshunyayelwe ezizweni zonke.—Mak. 13:10.
Intando kaNkulunkulu yikuthi izindaba ezinhle zoMbuso zitshunyayelwe emhlabeni wonke. (1 Tim. 2:3, 4) Lo ngumsebenzi kaJehova futhi uqakatheke kakhulu okokuthi ukhethe iNdodana yakhe ayithandayo ukuthi iwuqondise. Siyaqiniseka ukuthi umsebenzi wokutshumayela uzaqedwa ngendlela uJehova ayifunayo ukuphela kungakafiki ngoba sikhokhelwa nguJesu. (Mat. 24:14) Kungani sisitsho njalo? Esezakuya ezulwini wahlangana labanye abalandeli bakhe entabeni eseGalile. Wabatshela wathi: “Sengiphiwe amandla wonke ezulwini lasemhlabeni.” Nanzelela ukuthi waqhubeka esithini: “Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.” (Mat. 28:18, 19) Yikho amanye amandla awaphiweyo ngawokuqondisa umsebenzi wokutshumayela. UJesu wayezaqhubeka ekhokhela emsebenzini wokutshumayela kuze kube sesikhathini sethu. w22.07 8 ¶1, 3; 9 ¶4
OLwesine, February 15
Isikhathi siyeza lapho bonke abasemathuneni abazalizwa khona ilizwi layo baphume, abenze izinto ezinhle bavukele ukuphila.—Joh. 5:28, 29.
Abalungileyo ababesenza okuhle bengakafi ‘bazavukela ukuphila’ ngoba amabizo abo ayabe evele ebhaliwe ebhukwini lokuphila. Lokhu kutsho ukuthi ukuvuswa kwalabo ‘ababesenza izinto ezinhle’ okukhulunywa ngakho kuJohane 5:29 kuyafanana lokuvuswa ‘kwabalungileyo’ okukhulunywa ngakho kumiSebenzi 24:15. Indlela esesizwisisa ngayo ivesi le iyavumelana lalokho okukhulunywa kuRoma 6:7, ukuthi: “Lowo osefile usekhululiwe esonweni sakhe.” Yikho nxa abalungileyo besifa uJehova uyacitsha izono zabo kodwa kakukhohlwa okuhle ababekwenza. Lokhu yikho okwenza amabizo abo aqhubeke esebhukwini lokuphila. (Heb. 6:10) Lanxa kunjalo kuzamele baqhubeke bethembekile ukuze amabizo abo ahlale esebhukwini lokuphila. w22.09 18 ¶13, 15
OLwesihlanu, February 16
[UJehova] uthembekile kukho konke akwenzayo.—Hubo. 33:4.
Umphrofethi uDanyeli uyisibonelo esihle somuntu owayethenjwa ngabantu. Lanxa wayethunjwe ngabantu baseBhabhiloni akuzange kuthathe isikhathi ukuthi athenjwe ngabantu. Abantu abanengi baqalisa ukumthemba aze achasise iphupho lenkosi yaseBhabhiloni uNebhukhadinezari. (Dan. 4:20-22, 25) Ngemva kweminyaka eminengi uDanyeli waphinda watshengisa ukuthi uthembekile ngesikhathi echasisa ngendlela eqondileyo amabala ayisimanga ayebhalwe emdulini esigodlweni seBhabhiloni. (Dan. 5:5, 25-29) Ngokuhamba kwesikhathi uDariyu umMede kanye labondunankulu bakhe bananzelela ukuthi uDanyeli “wayelengqondo ekhaliphileyo.” Bavuma ukuthi uDanyeli “wayethembekile, ewenza kuhle umsebenzi wakhe futhi engelabuqili.” (Dan. 6:3, 4) Kumele ngamunye wethu azibuze ukuthi waziwa njengomuntu othembekileyo yini. Ukuthembeka kwethu kwenza uJehova adunyiswe. w22.09 8-9 ¶2-4
UMgqibelo, February 17
Lingiselani uNkulunkulu njengoba lingabantwabakhe abathandayo.—Efe. 5:1.
Kuyasinceda kakhulu ukulandela imithetho kaJehova emayelana lokuthi kuyini okulungileyo lokungalunganga. Cabanga ukuthi bekungahamba njani aluba inkampani ngayinye yokwakha ibingazifakela imithetho yokuthi kwakhiwa njani. Cabanga lokuthi bekungafa abantu abangaki aluba odokotela labonesi bebezenzela abakucabangayo nxa beselapha abantu. Lokhu kutshengisa ukuthi kuyanceda ukuba lemithetho ebekiweyo yokwenza okuthile kumbe umsebenzi othile. Yikho imithetho kaJehova emayelana lokuthi kuyini okulungileyo lokungalunganga iyasinceda. UJehova uyababusisa labo abazama ukulandela imithetho yakhe. Uthembisa ukuthi “abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe bahlale kulo lanini.” (Hubo. 37:29) Akucabange ukuthi abantu bazathokoza njani nxa wonke umuntu eselandela imithetho kaJehova. Kuyabe sekulokuthula lokumanyana. Le yiyo impilo uJehova afuna siyiphile. Yikho kumele sikuthande ukwenza okulungileyo. w22.08 27-28 ¶6-8
ISonto, February 18
Yisebenzise kuhle ingqondo yakho ezintweni zonke.—2 Thim. 4:5.
Nxa kungaba lokuthile okusihluphayo ebandleni kungaba nzima ukuthi siqhubeke siqotho kuJehova lasenhlanganisweni yakhe. Singenzani nxa sekunjalo? Kumele sisebenzise kuhle ingqondo zethu, sihlale siphapheme futhi siqinile okholweni. Ukusebenzisa kuhle ingqondo zethu kutsho ukuthi sihlaliseke, sicabange kuhle njalo sizame ngamandla ukubona izinto ngendlela kaJehova. Nxa singenza njalo asisoze siphongulandela inhliziyo yethu kukho konke. Engxenye omunye umKhristu usizwise ubuhlungu, mhlawumbe ngumfowethu okhokhelayo ngokwesibonelo umdala. Kumele ukuthi wayengahlosanga ukukuzwisa ubuhlungu. (Rom. 3:23; Jak. 3:2) Lanxa kunjalo, akwenzayo kungabe kwakuzwisa ubuhlungu. Kungenzakala ukuthi wathi, ‘Nxa umzalwane esenzenje, kambe yinhlanganiso kaNkulunkulu sibili yonale?’ Lokho yikho kanye uSathane afuna sikucabange. (2 Khor. 2:11) Imicabango enjalo ingenza sicine sesizehlukanisa loJehova kanye lenhlanganiso yakhe. Yikho kumele sinanzelele singahlali sizondile. w22.11 20 ¶1, 3; 21 ¶4
UMvulo, February 19
Themba uJehova.—Hubo. 27:14.
UJehova usinike ithemba elimangalisayo elokuphila okungapheliyo. Abanye balethemba lokuthola ukuphila okungapheliyo ezulwini sebeyizidalwa zomoya ezingafiyo. (1 Khor. 15:50, 53) Kodwa abantu abanengi balethemba lokuphila kuze kube nini lanini emhlabeni beqine saka futhi bethokoza. (Isam. 21:3, 4) Kungelani lokuthi silethemba lokuphila phakade ezulwini kumbe emhlabeni ithemba lethu liqakatheke kakhulu. Ithemba lethu liqinisekile ngoba livela kuJehova. (Rom. 15:13) Siyakwazi lokho asithembise khona njalo siyakwazi ukuthi uhlala egcina izithembiso zakhe. (Nani. 23:19) Asikuthandabuzi ukuthi uJehova ulesifiso njalo ulamandla okwenza konke athi uzakwenza. UBaba wethu osezulwini uyasithanda njalo ufuna simthembe. Nxa simthemba ngenhliziyo yonke uJehova sizenelisa ukuqinisela nxa sihlangana lezilingo njalo sizakuba lesibindi futhi sithokoze lanxa kungaze kwenzakaleni. w22.10 24 ¶1-3
OLwesibili, February 20
Bangabahlamuki, . . . [abafuni] ukulalela umthetho kaJehova.—Isaya. 30:9.
Abantu babengalaleli uJehova yikho u-Isaya wathi uJehova wayezavumela ukuthi bathwale nzima. (Isaya. 30:5, 17; Jer. 25:8-11) Lakanye bathunjwa ngabantu beBhabhiloni. Kodwa kwakulamanye amaJuda ayethembekile njalo u-Isaya wawatshela ukuthi uJehova wayezakuba lomusa kuwo awabuyisele elizweni lawo. (Isaya. 30:18, 19) Lokho yikho kanye uJehova akwenzayo. Wawakhulula ekuthunjweni lanxa lokho engakwenzanga khonapho khonapho. Amazwi athi “uJehova ukulindele ngesineke ukulenzela umusa” atshengisa ukuthi abathembekileyo babezakhululwa ngemva kwesikhathi esithile. Abako-Israyeli babuyela eJerusalema ngemva kweminyaka engu-70 bethunjiwe eBhabhiloni. (Isaya. 10:21; Jer. 29:10) Ngesikhathi bethunjiwe babesebuhlungwini kodwa bathi sebebuyele kibo zehla ezentokozo. w22.11 9 ¶4
OLwesithathu, February 21
Bayathokoza asebeke bahlukuluzwa ngenxa yokwenza okulungileyo.—Mat. 5:10.
Lamuhla emazweni amanengi abafowethu labodadewethu bahlangana lalokho okwehlela abaphostoli ngesikhathi behlukuluzwa ngenxa yokutshumayela ngoJesu. Kanengi abahluleli bomthethwandaba omkhulu wamaJuda “babaqonqosela ukuthi bangasakhulumi futhi ngebizo likaJesu.” (Imiseb. 4:18-20; 5:27, 28, 40) Kodwa babekwazi ukuthi ‘owayebatshele ukuthi batshumayeze abantu njalo bafakaze’ ngoKhristu wayelamandla kulabahluleli laba. (Imiseb. 10:42) Yikho uPhetro loJohane ababemele abaphostoli bakhuluma ngesibindi bathi babezalalela uNkulunkulu kulokulalela abahluleli laba njalo bathi babengasoze bayekele ukukhuluma ngoJesu. (Imiseb. 5:29) Ngemva kokutshayelwa ukuba qotho kwabo, abaphostoli baphuma emthethwandaba omkhulu wamaJuda “bethokoza ngoba uNkulunkulu wayekubone kufanele ukuthi baphathwe kubi ngenxa yebizo [likaJesu]” njalo baqhubeka betshumayela.—Imiseb. 5:41, 42. w22.10 12-13 ¶2-4
OLwesine, February 22
Ukusondela kuNkulunkulu kuhle kimi.—Hubo. 73:28.
Nxa umuntu eqalisa ukufunda ngoJehova uqalisa ngezinto ezilula ukuzwisisa. Ngesikhathi umphostoli uPhawuli ebhalela amaKhristu angamaHebheru wathi ‘yikuqala phansi ukufunda.’ Lokhu akutsho ukuthi wayesithi imfundiso yakuqala ayiqakathekanga ngoba wayifanisa lochago olwenza umntwana akhule. (Heb. 5:12; 6:1) Wakhuthaza wonke amaKhristu ukuthi angapheleli emfundisweni yokuqala kodwa afunde lezinto ezijulileyo eziseLizwini likaNkulunkulu. Wena uzilambele yini izimfundiso ezijulileyo eziseBhayibhilini? Uzimisele yini ukuqhubeka uthuthuka ufunda okunengi ngoJehova langalokho akuhlosileyo? Kubathwalisa nzima abanengi bethu ukuthi bataditshe. Wena uyakukholisa yini ukutaditsha? Ngesikhathi usesikolo wawukukholisa yini ukutaditsha? Wawukubona kukunceda yini? Kumbe wahle wazitshela ukuthi okwamabhuku ayisikho kwakho? Abantu abanengi bazitshela njalo. Kodwa uJehova angakuncedisa. Phela akulamuntu ofundisa njengaye. w23.03 9-10 ¶8-10
OLwesihlanu, February 23
Likwamukele ngobumnene ukugxiliswa kwelizwi elenelisa ukulisindisa.—Jak. 1:21.
Nxa singabantu abathobekileyo kumbe abamnene sizavumela ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lisitshintshe. Nxa singayekela ukuba ngabantu abachothozayo kumbe abaziphakazimisayo, esikufunda eBhayibhilini kuzasitshintsha sibe ngabantu abalesihawu, abalozwelo lothando. Indlela esiphatha ngayo abanye ingatshengisa ukuthi siyalivumela yini iLizwi likaNkulunkulu ukuthi lisibumbe. AbaFarisi behluleka ukuvumela ukuthi iLizwi likaNkulunkulu libatshintshe futhi lokhu kwenza ‘basola abangelacala.’ (Mat. 12:7) Lathi indlela esiphatha ngayo abanye lendlela esibabona ngayo iyatshengisa ukuthi siyavumela yini ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lisibumbe. Ngokwesibonelo, sijayele ukukhuluma ngokuhle yini esikubona kwabanye kumbe sigijimela ukukhuluma ngabakuphambanisayo? Singabantu abalesihawu yini abazimiseleyo ukuthethelela abanye kumbe singabantu abathanda ukuchothoza abanye sibabambela izikhwili. Ukuzihlola okunjalo kungenza sibone ukuthi siyakuvumela yini esikubalayo kubumbe imicabango yethu, indlela esizizwa ngayo kanye lezenzo zethu.—1 Thim. 4:12, 15; Heb. 4:12. w23.02 12 ¶13-14
UMgqibelo, February 24
Mina Jehova, uNkulunkulu wakho, ngibambe isandla sakho sokudla, ngithi kuwe, “Ungesabi. Ngizakunceda.”—Isaya. 41:13.
Ake sixoxe ngoJosefa wase-Arimathiya. Wayehlonitshwa kakhulu ngamaJuda njalo wayelilunga leSanihedrini, umthethwandaba omkhulu wamaJuda. Kodwa uJesu esasemhlabeni, uJosefa wayengelaso isibindi. UJohane wathi: ‘Wayengumfundi kaJesu kodwa ekufihla lokho ngoba esesaba amaJuda.’ (Joh. 19:38) Lanxa uJosefa wayefuna ukuzwa ngoMbuso, wayekufihla ukuthi ulokholo kuJesu. Kungenzeka wayesesaba ukuthi uzalahlekelwa yisikhundla sakhe emphakathini. Asikwazi ukuthi kungabe kwakuyini okwakumenza azifihle. Kodwa iBhayibhili lisitshela ukuthi uJesu esefile uJosefa “waqunga isibindi waya kuPhilathu wafika wacela isidumbu sikaJesu.” (Mak. 15:42, 43) Khathesi uJosefa wayengasakufihli ukuthi uyamsekela uJesu. Lawe uyake wesabe abantu njengoJosefa yini? w23.01 30 ¶13-14
ISonto, February 25
Bayathokoza kakhulu abantu bakho futhi ziyathokoza lezinceku zakho ezima phambi kwakho zikhathi zonke zilalela inhlakanipho yakho.—1 Amakho. 10:8.
Indlovukazi yeShebha yezwa ngokuthula lenhlalakahle eyayikhona ko-Israyeli ngesikhathi kubusa uSolomoni. Yahamba umango omude isiyazibonela ngawayo eJerusalema. (1 Amakho. 10:1) Ngemva kokuhlola umbuso kaSolomoni yakhuluma amazwi asembhalweni walamuhla. Lokho okwenzakala ngesikhathi kubusa uSolomoni kwakuyinzwisa yalokho uJehova azakwenzela abantu sekubusa iNdodana yakhe uJesu. UJesu ungcono kakhulu kuloSolomoni kukho konke. USolomoni wayeyindoda elesono njalo wenza amaphutha amabi kakhulu futhi lokhu kwacina kusenza ukuthi abantu bakaNkulunkulu bathwale nzima. Kodwa uJesu nguMbusi ongelasono futhi ongenzi amaphutha. (Luk. 1:32; Heb. 4:14, 15) UKhristu utshengisile ukuthi kasoze enze isono kumbe enze loba yini engalimaza abantu ababuswa nguye. Asingeke siyithole enye iNkosi enjengaye. w22.12 11 ¶9-10
UMvulo, February 26
Lalelani abakhokhelayo phakathi kwenu, lizehlise kubo ngoba bayalilinda.—Heb. 13:17.
Kumele senzeni nxa kungaba lomkhuhlane omemethekayo lapho esihlala khona? Kumele silandele lokho esikutshelwa yiziphathamandla mayelana lokugeza izandla, ukuqhelelana labanye, ukugqoka ama-mask kanye lokuzehlukanisa labanye abantu. Nxa singakwenza lokho siyabe sitshengisa ukuthi siyasiqakathekisa sibili isipho sokuphila esisinikwe nguNkulunkulu. Nxa kungaba lengozi, abangane bethu labomakhelwane labezindaba bangakhuluma izindaba ezingamanga. Kulokuthi sikholwe “loba yini” kuhle ukuthi silalele izinto esingazithemba esizitshelwa yiziphathamandla zikahulumende labezempilakahle. (Zaga. 14:15) IQula Elikhokhelayo lamaKhomithi eGatsha baba leqiniso lokuthi bayachwayisisa badinge ulwazi oluqondileyo bengakasitsheli okuyabe kumele sikwenze mayelana lokungena imihlangano lokutshumayela. Ukulalela lokho esikutshelwayo kuyasivikela, kuvikele labanye. Kwenza lokuthi abantu emphakathini balihloniphe ibandla.—1 Phet. 2:12. w23.02 23 ¶11-12
OLwesibili, February 27
[Lalela] njalo [ufunde] ukumesaba uJehova uNkulunkulu wenu.—Dute. 31:13.
Abako-Israyeli bathi sebengene eLizweni Lesithembiso bahlala endaweni ezitshiyeneyo. Kwakungenzakala ukuthi ngokuhamba kwesikhathi amanye amaIsrayeli angabi lendaba lama-Israyeli angahlali lawo. UJehova wahlela ukuthi ama-Israyeli abe lezikhathi zokuhlangana ndawonye ukuze azwe ilizwi lakhe libalwa njalo lichasiswa. (Dute. 31:10-12; Neh. 8:2, 8, 18) Akucabange ukuthi um-Israyeli othembekileyo wayesizwa njani lapho efika eJerusalema ebona amamiliyoni abantu bakaNkulunkulu abavela ezindaweni ezitshiyeneyo. Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova wayenceda abantu bakhe ukuthi bahlale bemanyene. Ngokuhamba kwesikhathi kwabunjwa ibandla lobuKhristu elalilabesilisa labesifazana ababekhuluma indimi ezitshiyeneyo, abanye benothile njalo abanye bengabayanga. Kodwa babekhonza uNkulunkulu weqiniso bemanyene. Ababesiba ngamakholwa babencedwa ngabanye ababekhonza labo ukuthi bazwisise iLizwi likaNkulunkulu. Kanti njalo okunye okwakunceda amakholwa la yikuhlangana ndawonye lamanye amaKhristu.—Imiseb. 2:42; 8:30, 31. w23.02 3 ¶7
OLwesithathu, February 28
Isipho esisiphiwa nguNkulunkulu yikuphila okungapheliyo.—Rom. 6:23.
UJehova uthembisa ukuthi labo abamlalelayo bazathola ukuphila okungapheliyo. Ukucabangisisa ngalokho uJehova asithembise khona kwenza simthande kakhulu. UBaba wethu osezulwini usithanda okokuthi kasoze avume ukuthi sehlukaniswe laye. Isithembiso sikaNkulunkulu sokuthi sizaphila kuze kube nini lanini sisinceda siqinisele ebunzimeni. Lanxa izitha zethu zisethusela zisithi zizasibulala asiyekeli ukukhonza uJehova. Esinye isizatho esenza siqhubeke sikhonza uJehova lanxa sisethuselwa yikuthi siyakwazi ukuthi nxa singafa uzasivusa silethemba lokuphila nini lanini singasaphindi sife. (Joh. 5:28, 29; 1 Khor. 15:55-58; Heb. 2:15) Siyakwazi ukuthi uJehova uyenelisa ukwenza ukuthi siqhubeke siphila kuze kube nini lanini ngenxa yokuthi nguye osinika ukuphila njalo uzahlala ekhona. (Hubo. 36:9) IMibhalo itshengisa ukuthi uJehova ubevele ekhona lokuthi uzahlala ekhona.—Hubo. 90:2; 102:12, 24, 27. w22.12 2 ¶1-3
OLwesine, February 29
Kambe kuyini okungasehlukanisa lothando lukaKhristu? Kungaba yikuhlupheka yini, kumbe ubunzima, kumbe ukuhlukuluzwa?—Rom. 8:35.
Lanxa singabantu bakaJehova akusimangalisi ukuhlangana lobunzima. Siyakwazi ukuthi iBhayibhili lithi “kumele sidlule phakathi kwenhlupho ezinengi ukuze singene eMbusweni kaNkulunkulu.” (Imiseb. 14:22) Siyakwazi lokuthi ezinye inhlupho zethu azisoze ziphele. Zizaphela nxa sesisemhlabeni omutsha kaNkulunkulu lapho ‘ukufa okungasoze kuphinde kube khona, loba ukulila loba ukukhala loba ubuhlungu.’ (Isam. 21:4) UJehova kasivikeli ukuthi singehlelwa yibunzima. Kodwa uyasincedisa ukuze senelise ukuqinisela. Nanzelela ukuthi umphostoli uPhawuli wathini kumaKhristu ayehlala eRoma. Waqala walandisa ngezinhlupho ezinengi yena labanye abazalwane ababephakathi kwazo, wasesithi: “Kukho konke lokhu siyanqoba ngokupheleleyo ngalowo owasithandayo.” (Rom. 8:36, 37) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova angakunceda ukuthi uphumelele lanxa usesephakathi kohlupho. w23.01 14 ¶1-2