April
UMvulo, April 1
Ukholo lwenu oluhlolwe ngendlela le lwenza liqinisele.—Jak. 1:3.
Zibuze: ‘Ngenzani nxa ngingelulekwa? Ngiyaphangisa yini ukuvuma amaphutha ami kumbe ngiyazama ukuzigeza? Ngihle ngizame ukwesulela indaba kwabanye yini?’ Nxa ubala ngamadoda labesifazana ababethembekile okukhulunywa ngabo eBhayibhilini nanzelela ukuthi bona benzani ezimeni ezinjalo. Sonke isikhathi nxa ufunda ngomunye wabo zibuze ukuthi ungenzani ukuze ufanane laye. Okunye okungasinceda yikulingisela izibonelo zabasakhulayo lasebekhulile esilabo emabandleni. Ngokwesibonelo, ukhona yini ebandleni oqhubeka ethembekile lanxa ephakathi kobunzima, kungenzakala uyengwa ngabanye, uyaphikiswa emulini kumbe uyagula? Kulobuntu alabo yini ongafisa ukubulingisela? Nxa ungananzelela lokho akwenzayo, ungafunda ukuthi lawe ungenzani ukuze uqinisele phakathi kobunzima okubo. Siyathokoza ukuthi silabafowethu labodadewethu abalokholo oluqinileyo esingabalingisela.—Heb. 13:7. w22.04 13 ¶13-14
OLwesibili, April 2
Ukupha kuyathokozisa kakhulu ukwedlula ukwamukela.—Imiseb. 20:35.
Siyambonga umdala ozinika isikhathi sokuthi asilalele njalo asiduduze nxa siphakathi kohlupho. Kanti njalo siyathokoza nxa iphayona livuma ukuhamba lathi emuntwini esifunda laye iBhayibhili njalo lisincedisa. Abafowethu labodadewethu laba bazimisele ukusincedisa. Lathi singabalingisela ngokuzimisela ukuncedisa abanye. Kuyini okungakunceda ukuthi uphumelele? Hlela khona kanye ofuna ukukwenza. Phela nxa ungazitshela ukuthi ufuna ukwenza okunengi ebandleni kodwa ungahlelanga khona kanye ofuna ukukwenza kungaba nzima ukubona ukuthi ungakwenza njani lokuthi usukwenzile. Yikho akucace ukuthi ufuna ukwenzani. Ungabhala phansi lokho ofuna ukukwenza lokuthi uhlela ukukwenza njani. w22.04 25 ¶12-13
OLwesithathu, April 3
Kumele uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.—Jak. 2:8.
Khathesi uJehova uqoqa “ixuku elikhulu” labantu njalo uyalifundisa lokho elingakwenza ukuze liphile ngaphansi koMbuso wakhe. (Isam. 7:9, 10) Lanxa namuhla abantu abanengi emhlabeni bengabambananga ngenxa yokuzondana kanye lezimpi, ababumba ixuku leli elikhulu bazama ngamandla wonke ukuthi bathande yonke imihlobo yabantu. Batshengisa ngezenzo zabo ukuthi sebeqalisile ukukhanda izinkemba zabo zibe yizikali zamakhuba okulima. (Mik. 4:3) Bancedisa abantu ukuthi bathole “ukuphila koqobo” ngokubafundisa ngoNkulunkulu weqiniso kanye lalokho afuna ukukwenzela abantu kulokuthi baye ezimpini esezibulale abantu abanengi. (1 Thim. 6:19) Izihlobo zingabathwalisa nzima kumbe bangaswela imali ngenxa yokuthi basekela uMbuso kaNkulunkulu kodwa yena uba leqiniso lokuthi bayakuthola abakudingayo. (Mat. 6:25, 30-33; Luk. 18:29, 30) Lokhu kutshengisa ukuthi uMbuso kaNkulunkulu ukhona sibili lokuthi uzaqhubeka usenza lokho uNkulunkulu akuhlosileyo. w22.12 5 ¶13
OLwesine, April 4
Ameni! Woza Nkosi Jesu.—Isam. 22:20.
Ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane bonke abantu emhlabeni bazabe sebephelele. Akulamuntu ozaphinda ahlutshwe yisono esavela ku-Adamu. (Rom. 5:12) Isono leso siyabe sesikhitshiwe. Yikho kuthiwa bonke abasemhlabeni ‘bazaphila’ ngoba bayabe sebephelele ngemva kweminyaka eyinkulungwane. (Isam. 20:5) Siyakwazi ukuthi uJesu wahlala eqotho kuJehova lanxa wayelingwa nguSathane. Kodwa yibo bonke yini abantu abapheleleyo abazamlingisela nxa uSathane esebalinga? Ngamunye wabo uzathola ithuba lokutshengisa ukuthi uqotho yini kuNkulunkulu nxa uSathane esekhululiwe emgodini ongelamkhawulo ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane. (Isam. 20:7) Labo abazahlala bethembekile ngesikhathi belingwa okokucina bazathola ukuphila okungapheliyo lenkululeko yeqiniso. (Rom. 8:21) Labo abazahlamuka bazatshabalaliswa.—Isam. 20:8-10. w22.05 19 ¶18-19
OLwesihlanu, April 5
Wena uzayilimaza isithende.—Gen. 3:15.
Isiphrofetho leso sagcwaliseka lapho uSathane ebangela ukuthi amaJuda lamaRoma abulale iNdodana kaNkulunkulu. (Luk. 23:13, 20-24) Njengoba nje umuntu olimele isithende engehluleka ukuhamba okwesikhathi esithile, loJesu esebulewe wayengenzi lutho. Wayelele engcwabeni okwamalanga amathathu. (Mat. 16:21) Ngokwesiphrofetho esikuGenesisi 3:15 kwakungeke kwenze ukuthi uJesu aqhubeke efile. Ngenxa yani? Ngoba inzalo kwakuzamele ichoboze ikhanda lenyoka. Lokhu kutsho ukuthi uJesu kwakumele avuswe. Lakanye wavuswa ngelanga lesithathu eseyisidalwa somoya futhi wayengasoze aphinde afe. Ngesikhathi sikaNkulunkulu esifaneleyo, uJesu uzabhubhisa uSathane angaphindi abe khona futhi. (Heb. 2:14) UKhristu lalabo abazabusa laye bazabhubhisa inzalo yenyoka, okutsho izitha zikaNkulunkulu.—Isam. 17:14; 20:4, 10. w22.07 16 ¶11-12
UMgqibelo, April 6
Ohamba labahlakaniphileyo uzahlakanipha.—Zaga. 13:20.
Bazali ncedisani abantwabenu ukuthi bakhethe kuhle abangane. ILizwi likaNkulunkulu lenza kucace ukuthi abangane bethu bangasinceda kumbe basilimaze. Liyabazi yini abangane babantwabenu? Lingenzani ukuze lincede abantwabenu bakhethe abangane abamthandayo uJehova? (1 Khor. 15:33) Linganxusa abafowethu labodadewethu abaqinileyo ekukhonzeni ukuthi benze ezinye izinto lemuli yenu ukuze lincede abantwabenu bathole abangane abahle. (Hubo. 119:63) Umzali okuthiwa nguTony uthi: “Okweminyaka eminengi mina lomkami besinxusa abafowethu labodadewethu abadala labancane emzini wethu ukuthi bazokudla lathi njalo babe khona ekukhonzeni kwethu kwemuli. Le yindlela enhle kakhulu yokwazi labo abathanda uJehova njalo abamkhonza bethokoza. . . . Lokho abasixoxela khona lentshiseko yabo kanye lokuzinikela kwabo kwanceda abantwabethu ukuthi basondele kuJehova.” w22.05 29-30 ¶14-15
ISonto, April 7
Loba yiziphi izinto elingazibopha emhlabeni ziyabe sezivele sezibotshiwe ezulwini.—Mat. 18:18.
Nxa abadala bexoxa lomuntu owonileyo bafuna ukwenza isinqumo esifanana laleso esesenziwe ezulwini. Lokhu kulinceda njani ibandla? Kuyalivikela ngoba isoni esingaphendukiyo siyasuswa ebandleni ukuze singaphambanisi ezinye inceku zikaJehova. (1 Khor. 5:6, 7, 11-13; Tit. 3:10, 11) Kanti njalo lokhu kunganceda owonileyo aphenduke ukuze athethelelwe nguJehova. (Luk. 5:32) Abadala bayamthandazela owonileyo becela uJehova ukuthi amncedise aphinde aqine ekukhonzeni. (Jak. 5:15) Nxa umuntu engaphenduki uyasuswa ebandleni. Kodwa kungathi dlwe emuntwini lo abesephenduka njalo aguquke, uJehova uzimisele ukumxolela. (Luk. 15:17-24) Uzamxolela lanxa enze izono ezimbi kakhulu.—2 ImiLan. 33:9, 12, 13; 1 Tim. 1:15. w22.06 9 ¶5-6
UMvulo, April 8
Zisebenziseni kuhle ingqondo zenu, liqaphele! Isitha senu uDeveli siyahambahamba njengesilwane esibhongayo esidinga esingamudla.—1 Phet. 5:8.
UJehova uncedise abafowethu labodadewethu emhlabeni jikelele ukuthi baqinisele ebunzimeni njalo bamelane loDeveli. (1 Phet. 5:9) Uzakuncedisa lawe. Sekuseduze ukuthi uJehova atshele uJesu lazabusa labo ukuthi ‘babhidlize imisebenzi kaDeveli.’ (1 Joh. 3:8) Ngemva kwalokho abantu bakaNkulunkulu emhlabeni ‘abayikwesaba lutho.’ (Isaya. 54:14; Mik. 4:4) Kuze kube yilesosikhathi kumele sisebenze nzima ukuze sinqobe ukwesaba. Kumele siqhubeke sikholwa ukuthi uJehova uyasithanda lokuthi uzasivikela. Okunye okuzasinceda yikucabangisisa lokukhuluma ngendlela avikela ngayo izinceku zakhe kudala. Kanti njalo okunye okuzasinceda yikuhlala sikhumbula ukuthi uJehova usincedise njani ngesikhathi sisebunzimeni. Singenelisa sibili ukunqoba ukwesaba sincediswa nguJehova.—Hubo. 34:4. w22.06 19 ¶19-20
OLwesibili, April 9
Latshaya isithombe enyaweni zaso ezenziwe ngensimbi lebumba.—Dan. 2:34.
Umbuso womhlaba wonke omelwa ‘zinyawo zensimbi lebumba’ yiwo obusayo khathesi. Waqalisa ukubusa ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala lapho iBritain le-United States bemanyana besiba yi-Anglo-America. Iphupho likaNebhukhadinezari laqamba izinto ezenza umbuso lo ungafanani leminye imibuso elamandla eyake yaba khona. Umbuso we-Anglo-America awufanani leminye imibuso eqanjwe embonweni ngoba wona awumelwa yinsimbi ezimele yodwa njengegolide kumbe isiliva kodwa umelwa yinsimbi ehlanganiswe lebumba. Ibumba limela “abantu.” (Dan. 2:43) Kuyazicacela ukuthi abakhokheli bombuso lo abenelisi ukwenza abakufunayo ngoba abantu bayenelisa ukukhetha abakufunayo ngesikhathi sokuvota. Balamalungelo njalo bayenelisa ukutshaya amatoyitoyi futhi balenhlanganiso zezisebenzi ezibamelayo. w22.07 4-5 ¶9-10
OLwesithathu, April 10
Ukudla kwami yikwenza intando yalowo ongithumileyo.—Joh. 4:34.
Uyadonda yini ukuthi ubhabhathizwe? Kuhle ukuthi uzibuze umbuzo othi, ‘Kanti vele ngibanjwe yini ukuthi ngibhabhathizwe?’ (Imiseb. 8:36) UJesu wathi ukwenza intando kaYise kunjengokudla. Kungani watsho njalo? Ngoba ukudla kuyasinceda. UJesu wayekwazi ukuthi konke uJehova asitshela ukuthi sikwenze kuyasinceda. Akula ngitsho lokukodwa uJehova asitshela ukuthi sikwenze okuzasilimaza. UJehova uyafuna yini ukuthi wena ubhabhathizwe? Ye. (Imiseb. 2:38) Lawe kuzakunceda kakhulu ukulalela umlayo lo ovela kuJehova owokuthi ubhabhathizwe. Nxa ungakudondeli ukudla izibiliboco kuyini okwenza udondele ukubhabhathizwa? Nxa abanye bebuzwa ukuthi kungani bengakabhabhathizwa bangathi kabakakulungeli. Kodwa ukuzinikela kuNkulunkulu lokubhabhathizwa yisinqumo esiqakatheke kulazo zonke ongasenza empilweni. Yikho kumele uzinike isikhathi esaneleyo, ucabangisise okuzwayo ngendaba le futhi wenze konke okusemandleni akho ukuze ukulungele ukubhabhathizwa. w23.03 7 ¶18-20
OLwesine, April 11
Uthi, “lasenzalweni yakho,” usitsho umuntu oyedwa, uKhristu.—Gal. 3:16.
Ukugcotshwa kukaJesu kwenza waba yinzalo eqakathekileyo yowesifazana. UJesu wathi esefile njalo wavuswa, uNkulunkulu “wamnika umqhele wenkazimulo lodumo” njalo ‘wamupha amandla wonke ezulwini lasemhlabeni’ kuhlanganise lamandla ‘okubhidliza imisebenzi kaDeveli.’ (Heb. 2:7; Mat. 28:18; 1 Joh. 3:8) Kodwa kulabanye futhi ababezakuba yingxenye yenzalo yowesifazana. Umphostoli uPhawuli wakhuluma ngabo ngesikhathi ebhalela amaKhristu agcotshiweyo angamaJuda lalawo angasomaJuda esithi: “Kanti njalo nxa lingabakaKhristu liyinzalo ka-Abhrahama sibili, izindlalifa mayelana lesithembiso.” (Gal. 3:28, 29) Nxa uJehova egcoba umKhristu ngomoya ongcwele, umKhristu lo uba yingxenye yenzalo yowesifazana. Yikho inzalo leyo ibunjwa nguJesu Khristu labangu-144 000 abazabusa laye. (Isam. 14:1) Bonke laba bazama ukulingisela uYise uJehova uNkulunkulu. w22.07 16 ¶8-9
OLwesihlanu, April 12
Sengidiniwe ngempilo yami, angisafuni ukuphila.—Jobe. 7:16.
Siyakwazi ukuthi singehlelwa zinhlupho njengoba siphila ezinsukwini zokucina. (2 Tim. 3:1) Nxa silokhu siqhubeka sisehlelwa zinhlupho zilandelana, singakhathazeka siphele amandla. Kumele sihlale sikhumbula ukuthi uJehova uyabubona ubunzima bonke esiphakathi kwabo futhi uzasincedisa ukuthi silwisane lenhlupho esikuzo. Akucabange ukuthi uJehova wayincedisa njani indoda eyayithembekile okwakuthiwa nguJobe. UJobe wehlelwa zinhlupho ezinengi ngesikhathi esifitshane. Ngelanga elilodwa nje watshontshelwa izifuyo zakhe zonke futhi ezinye zabulawa. Watshelwa lokuthi izinceku zakhe lazo zazibulewe. Okubuhlungu kakhulu yikuthi labantwabakhe bafa. (Jobe. 1:13-19) Esathi usakhalela abantwabakhe, uJobe wabanjwa ngumkhuhlane obuhlungu. (Jobe. 2:7) UJehova wayekubona konke okwakusenzakala kuJobe. Wamncedisa ukuthi abekezelele inhlupho ayelazo lokuthi aqhubeke ethembekile ngoba wayemthanda. w22.08 11 ¶8-10
UMgqibelo, April 13
UJehova uyabalaya abathandayo.—Heb. 12:6.
Ukulaywa kungasizwisa ubuhlungu. Singacabanga ukuthi bekungadingeki ukuthi silaywe lokuthi umuntu obesilaya ubelukhuni. Lokhu kungenza singananzeleli into eqakatheke kakhulu, ukuthi ukulaywa kutshengisa ukuthi uJehova uyasithanda. (Heb. 12:5, 11) Ngakho kwamukele ukulaywa, ulungisise lapho okumele ulungise khona. Ngezinye izikhathi uJesu wayekhuza uPhetro phambi kwabanye abaphostoli. (Mak. 8:33; Luk. 22:31-34) Kumele ukuthi uPhetro wayesala eyangekile sibili, kodwa wahlala eqotho kuJesu. Wavuma ukulaywa, walungisisa lapho okwakumele alungise khona. UJehova wambusisa uPhetro, wamnika lemisebenzi emikhulu ebandleni. (Joh. 21:15-17; Imiseb. 10:24-33; 1 Phet. 1:1) Nxa singavuma ukulaywa, singakhathazeki kakhulu ngokuthi abantu bazathini futhi silungisise lapho okumele silungise khona sizancedakala siphinde sincede labanye. Kanti njalo uJehova uzasisebenzisa kakhulu futhi sizakwenza izinto ezizanceda abazalwane. w22.11 21-22 ¶6-7
ISonto, April 14
Unikele [ngo-Isaka abe] ngumnikelo wokutshiswa.—Gen. 22:2.
U-Abrahama wayekwazi ukuthi uJehova wayengeke enze into engalunganga kumbe engatshengisi uthando. Ngokwalokho okwatshiwo ngumphostoli uPhawuli, u-Abrahama wazitshela ukuthi uJehova uyenelisa ukuvusa indodana yakhe ayithandayo, u-Isaka. (Heb. 11:17-19) Phela uJehova wayethembise ukuthi u-Isaka uzaba nguyise wesizwe kodwa ngalesosikhathi wayengelabantwana. U-Abrahama wayemthanda uYise uJehova yikho wamthemba ukuthi uzahlala esenza okulungileyo. Lanxa kwakunzima, ukholo lwamenza walalela. (Gen. 22:1-12) Singamlingisela njani u-Abrahama? Ngokuqhubeka sifunda ngoJehova. Singenza njalo sizakuba seduze laye simthande kakhulu. (Hubo. 73:28) Kanti njalo sizaqeqetsha lomzwangedwa wethu ukuthi ulandele lokho uJehova akufunayo. (Heb. 5:14) Lokhu kuzasinceda ukuthi singavumi nxa silingwa ukuthi senze okubi njalo singafisi ngitsho ukwenza loba yini engazwisa uBaba wethu ubuhlungu kumbe iphambanise ubungane bethu laye. w22.08 28-29 ¶11-12
UMvulo, April 15
Ukukhathazeka okusenhliziyweni yomuntu kumqeda amandla, kodwa ilizwi elihle lenza inhliziyo ithokoze.—Zaga. 12:25.
Umphostoli uPhawuli loBhanabha bathi sebebuyela eListra le-Ikhoniyamu kanye lase-Antiyokhi “babeka abadala ebandleni ngalinye.” (ImiSeb. 14:21-23) Abadala labo babaduduza abazalwane emabandleni njengalokho okwenziwa ngabadala lamuhla. Badala, wobani lelihlo elibukhali ukuze lenelise ukuncedisa abanye abadinga ‘amazwi omusa’ okubakhuthaza. UPhawuli wakhumbuza abazalwane ayekhonza labo ukuthi uJehova wayencedise ‘iyezi labofakazi elikhulu’ ukuthi liqinisele ebunzimeni. (Heb. 12:1) Wayekwazi ukuthi nxa abafowabo bangezwa ukuthi abanye ababethembekile kuNkulunkulu bazibekezelela njani inhlupho babezakuba lesibindi sokuqhubeka bekhangele “edolobheni likaNkulunkulu ophilayo.” (Heb. 12:22) Lalamuhla lokhe kunjalo. Kuyasiqinisa sonke ukuzwa indlela uJehova ancedisa ngayo uGidiyoni, loBharakhi, loDavida, loSamuyeli kanye labanye.—Heb. 11:32-35. w22.08 21-22 ¶5-6
OLwesibili, April 16
Ngamunye [wahlulelwa] kusiya ngezenzo zakhe.—Isam. 20:13.
Yiziphi “izenzo” abavusiweyo abazakwahlulelwa ngazo? Bazakwahlulelwa ngenxa yalokho ababekwenza bengakafi yini? Hatshi! Phela izono zabo zahle zesulwa besifa yikho lapha akukhulunywa ngalokho ababekwenza bengakafi. Kodwa kungabe kukhulunywa ngezinto abazazenza ngesikhathi sebefundisiwe emhlabeni omutsha. Lamadoda ayethembekile anjengoNowa, uSamuyeli, uDavida kanye loDanyeli azafundiswa ngoJesu Khristu futhi kuzamele atshengise ukuthi alokholo emhlatshelweni wakhe. Nxa amadoda la ayethembekile kuzamele afunde ngoJesu, pho kuthiwani ngabangalunganga? Kuzakwenzakalani ebantwini abangasoze batshintshe? ISambulo 20:15 sithi: “Loba ngubani ongatholakalanga ebhaliwe ebhukwini lokuphila waphoselwa echibini lomlilo.” Abantu labo bazabhujiswa bangaphindi babekhona. Yikho kumele usebenze nzima ukuze ibizo lakho libhalwe ebhukwini lokuphila futhi lingacitshwa! w22.09 19 ¶17-19
OLwesithathu, April 17
[Zamani] ngamandla wonke ukuba lomzwangedwa omsulwa phambi kukaNkulunkulu labantu.—Imiseb. 24:16.
Okunengi esikukhethayo mayelana lendlela esifuna ukwelatshwa ngayo sikwenza silandela lokho esikufunda eBhayibhilini. (1 Thim. 3:9) Nxa sikhetha indlela esifuna ukwelatshwa ngayo kumbe sixoxa labanye ngendaba le, kuqakathekile ukuthi sisebenzise isimiso esikuFiliphi 4:5 esithi: “Kakwaziwe ngabantu bonke ukuthi lina lingabantu abazwisisayo.” Nxa singabantu abazwisisayo asisoze sidlulise amalawulo endabeni zempilakahle. Siyabathanda njalo siyabahlonipha abafowethu labodadewethu lanxa abakukhethayo kutshiyene lokwethu. (Rom. 14:10-12) Nxa silondoloza impilo zethu futhi sisenza konke esingakwenza ekukhonzeni uJehova siyabe sitshengisa ukuthi siyambonga uNkulunkulu wethu osinika ukuphila. (Isam. 4:11) Okwakhathesi ngeke sikubalekele ukugula lezingozi ezingasehlela. Kodwa le ayisiyo indlela uMdali wethu ayefuna siphile ngayo. Sekuseduze ukuthi asinike ukuphila okungapheliyo kungaselabuhlungu lokufa. (Isam. 21:4) Okwakhathesi siyayikholisa kakhulu impilo esilayo sikhonza uJehova uBaba wethu osezulwini osithandayo. w23.02 25 ¶17-18
OLwesine, April 18
Umbuso wakho usudatshulwe phakathi waphiwa amaMede lamaPhesiya.—Dan. 5:28.
UJehova utshengisile sibili ukuthi ulamandla ukwedlula ‘iziphathamandla.’ (Rom. 13:1) Ake sibone izibonelo ezintathu. UFaro waseGibhithe wenza abantu bakaJehova baba yizigqili njalo wayelokhu esala ukubakhulula. Kodwa uNkulunkulu wabakhulula watshabalalisa uFaro eLwandle Olubomvu. (Eks. 14:26-28; Hubo. 136:15) Inkosi yeBhabhiloni uBhelishazari yenza idili ‘yaziphakamisa yamelana leNkosi yamazulu.’ ‘Yadumisa onkulunkulu besiliva labegolide’ kulokuthi idumise uJehova. (Dan. 5:22, 23) UNkulunkulu wayijezisa indoda le eyayiziphakamisa. “Ngalobobusuku” uBhelishazari wabulawa, umbuso wakhe wasunikwa amaMede lamaPhesiya. (Dan. 5:30, 31) Inkosi yePhalestina uHerodi Agripha Wokuqala wabulalisa umphostoli uJakhobe wasefaka umphostoli uPhetro ejele ehlose ukumbulala. Kodwa uJehova kazange amvumele uHerodi ukuthi akwenze lokho. “Ingilosi kaJehova yahle yamtshaya” wafa.—Imiseb. 12:1-5, 21-23. w22.10 15 ¶12
OLwesihlanu, April 19
Mina ngizalilalela.—Jer. 29:12.
Nxa sibala ngokuthi uJehova wayebanakekela njani labo ababethembekile kuye kudala ithemba lethu lizaqina. Konke okuseLizwini likaNkulunkulu ‘kwabhalelwa ukuthi kufundiswe thina. Lokho kwenza sibe lethemba ngoba iMibhalo le isinceda ukuthi siqinisele njalo iyasiduduza.’ (Rom. 15:4) Cabangisisa ngokuthi uJehova uzigcwalise njani izithembiso zakhe. Cabanga ngalokho uJehova akwenzela u-Abrahama loSara. Basebegugile okokuthi babengasenelisi ukuba labantwana. Lanxa kunjalo uNkulunkulu wabathembisa ukuthi bazakuba lomntwana. (Gen. 18:10) IBhayibhili lithi u-Abrahama wayelokholo ngoba lithi: “Wakholwa ukuthi wayezakuba nguyise wezizwe ezinengi.” (Rom. 4:18) Lanxa kwakukhanya angani lokhu ngeke kwenzakale u-Abrahama wayelethemba lokuthi uJehova wayezagcwalisa izithembiso zakhe. UJehova kazange amdanise u-Abrahama. (Rom. 4:19-21) Izindaba ezinje zisifundisa ukuthi sihlale simthemba uJehova ukuthi uzagcwalisa izithembiso zakhe. w22.10 27 ¶13-14
UMgqibelo, April 20
Uzambona ngamehlo akho uMfundisi wakho omkhulu.—Isaya. 30:20.
Isithembiso leso sagcwaliseka lapho amaJuda ekhululwa ekuthunjweni. Kwacaca sibili ukuthi uJehova wayenguMfundisi wabo omkhulu ngoba wabancedisa ukuthi baphinde bamkhonze ngendlela ayifunayo. Lathi sibusisiwe ngoba uJehova unguMfundisi wethu omkhulu lamuhla. U-Isaya wathi: “Uzambona ngamehlo akho uMfundisi wakho omkhulu.” Amazwi la atshengisa ukuthi umfundisi umi phambi kwabantu abafundiswayo. Kuyisibusiso ukufundiswa nguJehova lamuhla. Usifundisa njani? Usebenzisa inhlanganiso yakhe njalo siyambonga ngakho konke asifundisa khona esebenzisa yona. Lokho asifundisa khona emihlanganweni yethu, emabhukwini ethu kanye laku-JW Broadcasting® langezinye nje izindlela kuyasinceda kakhulu ukuthi siqinisele futhi sithokoze lanxa sisebunzimeni. w22.11 10 ¶8-9
ISonto, April 21
Sizakuba yini isibonakaliso . . . [sesiphetho] somumo lo wezinto?—Mat. 24:3.
Wathi ekhuluma ngokuphela komumo wezinto wamaJuda kanye ‘lesiphetho somumo lo wezinto’ esiphila kuwo lamuhla, uJesu wathi: “Kakho olaziyo lelolanga kumbe lelohora, kwala zona izingilosi ezulwini ngitsho leNdodana, kodwa nguBaba olaziyo.” Ngemva kwalokho waxwayisa bonke abafundi bakhe ukuthi ‘bahlale bephapheme’ lokuthi ‘bahlale belindile.’ (Mak. 13:32-37) AmaKhristu akuqala ayengamaJuda kwakumele ahlale ephapheme ukuze asinde. UJesu wawatshela wathi: “Lingabona iJerusalema isigonjolozelwe ngamabutho, yazini ukuthi ukutshabalaliswa kwayo sekusondele.” Ngalesosikhathi kwakumele balalele amazwi kaJesu ‘besebeqalisa ukubalekela ezintabeni.’ (Luk. 21:20, 21) Abalalelayo basinda ngesikhathi amaRoma etshabalalisa iJerusalema. Siphila esikhathini sokuphela komumo lo wezinto omubi. Yikho lathi kumele sisebenzise kuhle izingqondo zethu futhi siqaphele. w23.02 14 ¶1-2; 16 ¶3
UMvulo, April 22
[UJehova nguNkulunkulu] weqiniso.—Hubo. 31:5.
UJehova ufundisa abantu bakhe ukuthi bathembeke lokuthi bathande ukulunga. Lokhu kwenza bazizwe belesithunzi futhi behlalisekile. (Zaga. 13:5, 6) Ukubonile yini lokhu ngesikhathi ufunda iBhayibhili? Kumele ukuthi usukubonile ukuthi ukulandela izindlela zikaJehova kunceda wonke umuntu njalo uyabona ukuthi lawe kukuncedile. (Hubo. 77:13) Yikho usuzimisele ukwenza izinto ezilungileyo ezifunwa nguNkulunkulu. (Mat. 6:33) Uzimisele ukutshela abantu iqiniso ngoNkulunkulu wethu uJehova ukuze kukhanye ukuthi okukhulunywa nguSathane kungamanga. Kodwa ungakwenza njani lokho? Indlela ophila ngayo ingatshengisa ukuthi ukhethani. Kuyabe kungani uthi: “Angivumelani lamanga kaSathane, mina ngilwela iqiniso. Ngifuna ukubuswa nguJehova njalo ngenze khona kanye athi kulungile.” Manje ungakwenza njani lokhu? Thandaza kuJehova umthembisa ukuthi usuzinikele kuye lokuthi usuzimisele ukwenza intando yakhe. Ngemva kwalokho kumele ubhabhathizwe ukuze utshengise abanye ukuthi usuzinikele kuNkulunkulu. Ukuthanda iqiniso lokuthanda ukwenza okulungileyo kuzakwenza ukuthi uzimisele ukubhabhathizwa. w23.03 3 ¶4-5
OLwesibili, April 23
Inhliziyo zenu kazingakhathazeki futhi kazingapheli amandla ngokwesaba.—Joh. 14:27.
Kulokuthula abantu bomhlaba lo abangakwaziyo. ‘Yikuthula kukaNkulunkulu’ okutsho ukuhlaliseka esikuthola ngokuba ngabangane abaseduze bakaBaba wethu osezulwini. Sizizwa sivikelekile nxa silokuthula kukaNkulunkulu. (Flp. 4:6, 7) Siba ngabangane abaseduze labantu abamthandayo. Kanti njalo siba ngabangane abaseduze kakhulu ‘loNkulunkulu wokuthula.’ (1 Thes. 5:23) Nxa singabamazi uBaba wethu, simthembe futhi simlalele, ukuthula kwakhe kuzakwenza inhliziyo zethu zihlaliseke nxa sisebunzimeni. Singaba lakho yini ukuthula kukaNkulunkulu nxa sisebunzimeni, ngokwesibonelo nxa kungaba lomkhuhlane omemethekayo, kube lomonakalo, kube leziphithiphithi zombangazwe kumbe sihlukuluzwe? Izinto lezi zingasenza sesabe kakhulu. Kuyathokozisa ukuthi abafowethu labodadewethu bayakulalela lokho okwatshiwo nguJesu embhalweni walamuhla. Bayenelisa ukuba lokuthula lanxa besebunzimeni obukhulu ngenxa yokuthi uJehova uyabancedisa. w22.12 16 ¶1-2
OLwesithathu, April 24
Vuthani emoyeni. Wobani yizigqili zikaJehova.—Rom. 12:11.
Izinto azihlali zihamba ngendlela esiyabe sifisa ukuthi zihambe ngayo. Yikho akumelanga sicabange ukuthi okwenza siqakatheke kuJehova yimisebenzi yenkonzo esilayo njalo akumelanga siqathanise imisebenzi yenkonzo esiyenzayo leyabanye. (Gal. 6:4) Okuqakathekileyo yikukhonza uJehova lokudinga indlela zokuncedisa abanye. Sizenelisa ukwenza okunengi ekukhonzeni uJehova nxa singaphila singelazinto ezinengi njalo singabi lezikwelede ezingadingakaliyo. Hlela ukwenza izinto ezincane ezizakunceda ukuthi uphumelele ukwenza izinto ezinkulu ozihlelileyo. Ngokwesibonelo, ake sithi ufuna ukuba liphayona lesikhathi sonke. Ungaqalisa ngokuba liphayona elisizayo eliqhubekayo. Nxa ufuna ukuba yinceku ekhonzayo ungazama ukukhuthala ekutshumayeleni. Nxa ungakwenza lokho ungaphiwa eminye imisebenzi ngesikhathi esizayo. Zimisele ukukhuthala kuloba yiwuphi umsebenzi owuphiwayo. w22.04 26 ¶16-17
OLwesine, April 25
Ngiyamthanda uJehova, ngoba uyalizwa ilizwi lami, uyangizwa nxa ngimncenga ukuthi angincede.—Hubo. 116:1.
UJehova angasincedisa ukuthi silwisane lenhlupho esiba lazo lokuthi sithokoze ekumkhonzeni. Nxa sithandaza kuNkulunkulu wethu simtshela okusikhathazayo angaqala asinike amandla okuthi siqinisele. Lanxa ngezinye izikhathi uhlupho lwethu lungeke luphele ngesikhathi esisikhangeleleyo kumele siqhubeke sicela ukuthi uJehova asinike amandla okuqinisela. Yikho asitshela ukuthi sikwenze futhi kuhambelana lamazwi la akhulunywa ngu-Isaya athi: “Lingamphumuzi [uJehova].” (Isaya. 62:7) Kutshoni lokhu? Kumele siphikelele ekuthandazeni kuJehova kube angathi asimvumeli ukuthi aphumule. Amazwi ka-Isaya asikhumbuza umzekeliso kaJesu omayelana lomthandazo awukhuluma kuLukha 11:8-10, 13. Emavesini la uJesu usikhuthaza ukuthi ‘siqhubeke sicela’ umoya ongcwele. Singacela lokuthi uJehova asincedise senze izinqumo ezinhle. w22.11 8 ¶1; 9 ¶6-7
OLwesihlanu, April 26
Kumele sidlule phakathi kwenhlupho ezinengi ukuze singene eMbusweni kaNkulunkulu.—Imiseb. 14:22.
Wena lemuli yakho lingalungiselela khathesi ukuhlukuluzwa. Lingazami ukucabanga ngazo zonke izinto ezimbi ezingenzakala. Kodwa qinisani ubungane benu loJehova njalo lincede abantwabenu labo benze njalo. Nxa ngezinye izikhathi ukhathazeka thandaza kuJehova ngenhliziyo yonke. (Hubo. 62:7, 8) Xoxani liyimuli ngokuthi kungani lingamthemba uNkulunkulu. Njengoba abantwabakho bencedakala nxa ulungiselela umonakalo, bazancedakala lalapho ubancedisa ukuthi balungele ukuhlukuluzwa. Bazakuba lesibindi njalo bahlaliseke ngenxa yokuthi ubafundise ukuthembela kuJehova. Ukuthula kukaNkulunkulu kusenza sizizwe sivikelekile. (Flp. 4:6, 7) UJehova usinika ukuthula lokhu ukuze asenze sihlaliseke lanxa kulemikhuhlane ememethekayo, umonakalo kumbe sihlukuluzwa. Usebenzisa abadala abakhutheleyo ukuthi baseluse. Sonke usinike isibusiso sokuthi sincedane. Ukuthula esilakho khathesi kusinceda ukuthi silungele inhlupho ezinkulu ezizayo okugoqela ‘ukuhlupheka okukhulu.’—Mat. 24:21. w22.12 27 ¶17-18
UMgqibelo, April 27
Angilandanga ukuzobiza abalungileyo, ngalanda ukuzobiza izoni.—Mat. 9:13.
Kumele sizame ngamandla ukuyekela ukuzithonisisa ngezono esazenza kudala. Asifuni sibili ukuthi inhlawulo isinike isizatho ‘sokuqhubeka sisenza isono ngabomo.’ (Heb. 10:26-31) Kodwa nxa sesiphendukile okweqiniso esonweni esasenzayo sacela ukuthi uJehova labadala bebandla basincedise futhi satshiya okubi esasikwenza, singaba leqiniso lokuthi uJehova usesithethelele ngendlela enkulu. (Isaya. 55:7; Imiseb. 3:19) Umhlatshelo kaJesu uyenelisa sibili ukucitsha zonke izono zethu kungelani lokuthi zinganani njalo wenza sibe lethemba lokuphila ePharadayisi. Ukuphila lapho akusoze kudake ngitsho. Sizahlala sikukholisa ukuhlangana labantu abatshiyeneyo lokwenza imisebenzi etshiyeneyo. Okuzasithokozisa kakhulu yikuthi nsuku zonke sizafunda okuthile ngoBaba wethu osezulwini okuzasinceda ukuthi simazi ngcono njalo sizakholisa lokho azabe esinike khona. Sizahlala silokunengi okokufunda ngaye langezinto azidalileyo. w22.12 13 ¶17, 19
ISonto, April 28
Ngizakwenza ukuthi kube lokuzondana phakathi kwakho lowesifazana.—Gen. 3:15.
‘Owesifazana’ kwakungeke kube ngu-Eva. Ngenxa yani? Esinye isizatho yikuthi isiphrofetho lesi sithi inzalo yowesifazana ‘yayizachoboza’ ikhanda lenyoka. Inyoka nguSathane oyisidalwa somoya njalo akulanzalo ka-Eva eyayingenelisa ukumchoboza. Manje ngubani owesifazana olenzalo eyayizachoboza uSathane? Ibhuku lokucina leBhayibhili liyasitshela ukuthi ngubani owesifazana okukhulunywa ngaye kuGenesisi 3:15. (Isam. 12:1, 2, 5, 10) Lo ayisuye owesifazana ojayelekileyo. Kuthiwa ngaphansi kwenyawo zakhe kulenyanga futhi ekhanda lakhe kulomqhele wezinkanyezi ezingu-12. Ubeletha umntwana ongajayelekanga, uMbuso kaNkulunkulu. UMbuso lo usezulwini, yikho lowesifazana kumele abe sezulwini. Umela ingxenye yenhlanganiso kaJehova esezulwini ebunjwa zingilosi ezithembekileyo. (Gal. 4:26) ILizwi likaNkulunkulu liphinda lisincede sibone ukuthi ngubani oyingxenye yokuqala yenzalo yowesifazana. Lithi kwakumele abe ngowesizukulwane sika-Abhrahama.—Gen. 22:15-18. w22.07 15-16 ¶6-8
UMvulo, April 29
Kalilamukelanga njengelizwi labantu kodwa lalamukela njengelizwi likaNkulunkulu.—1 Thes. 2:13.
IBhayibhili, isipho uJehova asinike sona, sigcwele ukuhlakanipha kwakhe. Okufundiswa liBhayibhili kuyabanceda kakhulu abantu. IBhayibhili liyamtshintsha sibili umuntu. UMosi wathi ebhala amabhuku okuqala eBhayibhili watshela abantu bakaNkulunkulu abako-Israyeli wathi: “Leli akusilizwi elingatsho lutho, kodwa litsho ukuphila kini.” (Dute. 32:47) Labo ababelandela okutshiwo yiMibhalo babephumelela empilweni futhi babethokoza. (Hubo. 1:2, 3) Lanxa iBhayibhili labhalwa kudala, lilokhu lilawo amandla okutshintsha impilo zabantu. IBhayibhili lilamazwi alenhlakanipho esebenza zikhathi zonke. Belilokhu linceda abantu kusukela endulo kuze kube khathesi. Nxa singabala lelobhuku eliphefumulelweyo sicabangisise ngalokho esikufundayo kuzakwenzakalani? UMlobi weBhayibhili uzasebenzisa umoya wakhe ongcwele olamandla ukuze usincede sibone ukuthi lokho esikubala kulo singakusebenzisa njani empilweni zethu. (Hubo. 119:27; Mal. 3:16; Heb. 4:12) UMlobi weBhayibhili ophilayo uzimisele sibili ukukunceda. Lokhu kumele kukwenze uzimisele ukulibala zikhathi zonke iBhayibhili. w23.02 3 ¶5-6
OLwesibili, April 30
Izabangela umonakalo omkhulu kakhulu.—Dan. 8:24.
ISambulo isahluko 13 sisitshela ukuthi ikhanda lesikhombisa i-Anglo-America lenza njengesilo ‘esilempondo ezimbili ezinjengezemvana, kodwa siqalisa ukukhuluma njengomgobho.’ Isilo lesi “senza lezibonakaliso ezinkulu, size senze lokuthi umlilo wehle uvela ezulwini usiza emhlabeni abantu bekhangele.” (Isam. 13:11-15) ISambulo isahluko 16 lo-19 sithi isilo lesi ‘singumphrofethi wamanga.’ (Isam. 16:13; 19:20) UDanyeli laye ukhuluma okuhambelana lokukuSambulo. Uthi umbuso we-Anglo-America ‘uzakwenza umonakalo wokubhidliza okukhulu.’ (Dan. 8:19, 23, 24) Lokhu yikho kanye okwenzakalayo eMpini Yomhlaba Yesibili. Amabhomba amabili acina esenza ukuthi impi leyo iphele enziwa ngabezesayensi beBritain labeAmerica. Ngokwenza amabhomba la kwakungani umbuso we-Anglo-America ubangela ukuthi “umlilo wehle uvela ezulwini usiza emhlabeni.” w22.05 10 ¶9