July
UMvulo, July 1
Woba yisibonelo ekukhulumeni.—1 Thim. 4:12.
Ukukhuluma yisipho esasiphiwa nguNkulunkulu wethu osithandayo. Kodwa isipho sokukhuluma sasetshenziswa kubi. USathane uDeveli waqambela u-Eva amanga futhi lokhu kwabangela ukuthi abantu babe lesono. (Gen. 3:1-4) U-Adamu wasebenzisa kubi isipho sokukhuluma lapho esola u-Eva loJehova ngalokho yena ayekuphambanisile. (Gen. 3:12) UKhayini waqambela uJehova amanga ngemva kokubulala umfowabo u-Abela. (Gen. 4:9) Amafilimu amanengi lamuhla alolimi olungcolileyo. Abantwana bezwa ulimi olungcolileyo esikolo ikanti abadala bona baluzwa emsebenzini. Nxa singananzelelanga singacina sesijayele ukuzwa ulimi olungcolileyo okokuthi lathi sicina sesilusebenzisa. Sifuna ukuthokozisa uJehova yikho akumelanga sisebenzise ulimi olungcolileyo. Kumele sisebenzise isipho sokukhuluma ngendlela ezamdumisa. w22.04 4 ¶1-3
OLwesibili, July 2
Ngeke libe yizigqili zikaNkulunkulu lezeNotho.—Mat. 6:24.
UJesu wayezibona ngendlela eqondileyo izinto umuntu angaba lazo empilweni. Wayekukholisa ukudla lokunatha iwayini. (Luk. 19:2, 6, 7) Ngelinye ilanga wenza iwayini elimnandi futhi lesi kwakuyisimanga sakhe sokuqala. (Joh. 2:10, 11) Ngosuku abulawa ngalo wayegqoke isembatho esidulayo. (Joh. 19:23, 24) Kodwa lokhu ayisikho okwakuqakatheke kakhulu kuye. UJesu wasifundisa ukuthi nxa singafuna uMbuso kuqala uNkulunkulu uzasinika konke esikudingayo. (Mat. 6:31-33) Ukusebenzisa inhlakanipho evela kuNkulunkulu endabeni zemali sekuncede abanengi. Ake sixoxe ngomfowethu ongatshadanga okuthiwa nguDaniel. Uthi: “Ngesikhathi ngikhula ngakhetha ukuqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini.” Ukungabi lezinto ezinengi empilweni kuncede uDaniel wenza okunengi enhlanganisweni. Uqhubeka esithi: “UJehova unginike izibusiso ezingeke zithengwe ngaloba yimalini.” w22.05 21-22 ¶6-7
OLwesithathu, July 3
[UJehova walibiza] lisebumnyameni waliletha ekukhanyeni kwakhe okukhazimulayo.—1 Phet. 2:9.
Sitshengisa ukuthi siyalithanda iqiniso ngokuhlala sitaditsha iBhayibhili kanye lamabhuku asekelwe kulo. Phela ukufunda akupheli kungelani lokuthi silesikhathi esingakanani singoFakazi. Akulula ukutaditsha kodwa kuyanceda sibili. Abanye bethu asikuthandi ukubala lokutaditsha. Kodwa uJehova usicela ukuthi siqhubeke ‘sidingisisa’ futhi ‘siphenya’ ukuze silizwisise kuhle iqiniso. (Zaga. 2:4-6) Ukuzimisela okunjalo kuzasinceda. Umfowethu okuthiwa nguCorey wathi nxa etaditsha iBhayibhili uyazama ukuthola okunengi evesini ngayinye ayibalayo. Wathi: ‘Ngibala wonke amabala angaphansi akhona, ngikhangele wonke amavesi afakiweyo ahambelana levesi engiyibalayo futhi ngichwayisise. Ngithola into ezinengi nxa ngitaditsha ngalindlela.’ Siyabe sitshengisa ukuthi siyaliqakathekisa iqiniso nxa sizimisele ukusebenza nzima ukuze silifunde kungelani lokuthi sisebenzisa yiphi indlela nxa sitaditsha.—Hubo. 1:1-3. w22.08 17 ¶13; 18 ¶15-16
OLwesine, July 4
Ngangiseceleni kwakhe, ngiyisisebenzi esiyingcitshi. Ngangimthokozisa nsuku zonke, ngijabula phambi kwakhe zikhathi zonke.—Zaga. 8:30.
Ngesikhathi uJesu esesemhlabeni wasebenzisa izinto ezidaliweyo ukuze afundise abafundi bakhe ngoYise. Nanku okunye abafundisa khona. UJehova uthanda wonke umuntu. Entshumayelweni yakhe yasentabeni uJesu watshela abafundi bakhe ngezinto ezimbili ezidaliweyo abantu abanengi abangazihluphi kangako ngokucabangisisa ngazo. Izinto lezi lilanga lezulu futhi ziqakathekile ngoba zinceda abantu ukuthi baqhubeke bephila. UJehova wayengenza ukuthi abantu abangamkhonziyo bangalitholi ilanga lezulu kodwa izinto lezi uzinika wonke umuntu ngenxa yothando lwakhe. (Mat. 5:43-45) UJesu wasebenzisa ilanga lezulu ukuze afundise abafundi bakhe ukuthi uJehova ufuna sithande bonke abantu. Loba nini lapho esibona khona ubuhle belanga litshona kumbe sikholisa ukubona izulu lisina singacabangisisa ngokuthi uJehova uthanda bonke abantu. Lathi singamlingisela ngokuba lothando olunjengolwakhe, sitshumayeze bonke abantu. w23.03 17 ¶9-10
OLwesihlanu, July 5
Ngamangala kakhulu.—Isam. 17:6.
Kuyini okwamangalisa umphostoli uJohane? Wabona owesifazana egade phezu kwesilo esibomvu gebhu. ‘Uyisifebe esikhulu’ njalo kuthiwa ‘uyiBhabhiloni Enkulu.’ ‘Uziphatha kubi kwezemacansini lamakhosi omhlaba.’ (Isam. 17:1-5) Kuyini “iBhabhiloni Enkulu”? Owesifazana lo angeke amele inhlanganiso yezombusazwe ngenxa yokuthi kuthiwa ufeba lamakhosi omhlaba. (Isam. 18:9) Kanti njalo kuthiwa ugade isilo okutshengisa ukuthi uzama ukwenzisa amakhosi la intando yakhe. Kangeke amele abezokuthengiselana abayizihwaba ngoba bona kuthiwa ‘bangabathengisi bomhlaba.’ (Isam. 18:11, 15, 16) Kudala, ukukhonza kwamanga kwakubhahile eBhabhiloni. Yikho-ke iBhabhiloni Enkulu imela yonke imihlobo yokukhonza kwamanga. Ingumbuso womhlaba wonke wenkolo yamanga.—Isam. 17:5, 18. w22.05 11 ¶14-16
UMgqibelo, July 6
Isitha senu uDeveli siyahambahamba njengesilwane esibhongayo esidinga esingamudla.—1 Phet. 5:8.
Kujayelekile ukuthi umama azibuze ukuthi abantwabakhe bazakhonza uJehova yini. Abazali bayakwazi ukuthi umhlaba kaSathane ubacindezela njani abantwababo. Kanti njalo omama abanengi bahlangana lobunzima bokukhulisa abantwababo bebodwa kumbe belabomkabo abangamkhonziyo uJehova. Abazali abalabomkabo abangakhonzi uJehova ayisibo bodwa abathwala nzima ukufundisa abantwababo. Lanxa abazali bonke bekhonza uJehova kungaba nzima ukuthi bafundise abantwababo baze babe ngoFakazi. Loba yisiphi isimo ongaba kiso, ungakhathazeki kakhulu. UJehova uzakuncedisa. Ungabuza abanye abazali asebelolwazi lokufundisa abantwababo ukuthi ungawasebenzisa njani amathuluzi esilawo ekukhonzeni kwenu kwemuli. (Zaga. 11:14) UJehova angakuncedisa lokuthi wenelise ukuxoxa labantwabakho. Mcele ukuthi akuncedise wenelise ukubabuza imibuzo ezakwenza ukwazi ukuthi bacabangani lokuthi kuyini okusezinhliziyweni zabo.—Zaga. 20:5. w22.04 17 ¶4, 7; 18 ¶9
ISonto, July 7
Ngiqhubeka ngithandazela ukuthi uthando lwenu luqhubeke lukhula kakhulu, libe lolwazi oluqondileyo lokuqedisisa konke.—Flp. 1:9.
Sizamthanda kakhulu uJehova nxa singabayazi kuhle iNdodana yakhe ngoba yona ibuveza ngokupheleleyo ubuntu bukaYise. (Heb. 1:3) Okungasinceda simazi kuhle uJesu yikutaditsha amaVangeli womane. Nxa ubungakaqalisi ukubala iBhayibhili nsuku zonke zama ukuqalisa khathesi. Ngesikhathi ubala ngoJesu, nanzelela ukuthi wayelobuntu obunjani. Ngokwesibonelo, abantu babengesabi ukumlanda baxoxe laye. Ngitsho labantwana bake babuya kuye wabagona. (Mak. 10:13-16) Wayesenza abafundi bakhe bakhululeke nxa belaye futhi babengesabi ukumtshela abakucabangayo. (Mat. 16:22) Wayelingisela uYise ngoba loJehova kulula ukuthi sikhulume laye. Singathandaza kuye sikhululekile, simtshele konke okusezinhliziyweni zethu. Siyakwazi ukuthi uzasilalela engasisoli. UJehova uyasithanda njalo ulendaba lathi.—1 Phet. 5:7. w22.08 3 ¶4-5
UMvulo, July 8
Wena Jehova umuhle futhi uzimisele ukuthethelela.—Hubo. 86:5.
UJehova nguye owasidalayo yikho akulanto angayaziyo ngathi. Kuyamangalisa sibili ukuthi wazi yonke into ngathi sonke esisemhlabeni. (Hubo. 139:15-17) Uyabazi ubuthakathaka esabuthola ngofuzo kubazali bethu. Uyakwazi konke esahlangana lakho empilweni okwenza saba lobuntu esilabo. Ulwazi lonke lolu lwenza abe lesihawu kithi. (Hubo. 78:39; 103:13, 14) UJehova usitshengisile ukuthi uzimisele ukusithethelela. Uyakwazi ukuthi lokho okwenziwa ngu-Adamu kwabangela ukuthi sibe lesono njalo sife ngenxa yaso. (Rom. 5:12) Akulandlela esasingazikhulula ngayo kumbe sikhulule omunye umuntu esonweni leso. (Hubo. 49:7-9) Kodwa uNkulunkulu wethu olothando wasizwela wasilungisela indlela yokuthi sikhululwe. UJohane 3:16 uthi wathumela iNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuthi izosifela.—Mat. 20:28; Rom. 5:19. w22.06 3 ¶5-6
OLwesibili, July 9
Umuntu olomusa uyazisiza.—Zaga. 11:17.
UJehova wakuveza ukuthi abathethelela abanye labo bazathethelelwa. Wakwenza kwacaca lokhu emazwini awatshela inceku yakhe uJobe. Indoda le ethembekileyo yayizwiswe ubuhlungu obukhulu yilokho okwakukhulunywe ngu-Elifazi loBhilidadi loZofa. UJehova watshela uJobe ukuthi abathandazele. Esekwenzile lokho uJehova wambusisa. (Jobe. 42:8-10) Ukubamba isikhwili kuyalimaza. Ukubambela omunye isikhwili kufanana lokuthwala umthwalo osindayo. UJehova kafuni sizithwalise nzima ngomthwalo lo kodwa ufuna sithole impumuzo ebakhona nxa singawethula. (Efe. 4:31, 32) Usikhuthaza ukuthi ‘sixwaye ukuzonda njalo sifulathele intukuthelo.’ (Hubo. 37:8) Kuyanceda ukulalela amazwi la. Ukubamba isikhwili kungasigulisa njalo kuphambanise indlela esicabanga ngayo. (Zaga. 14:30) Ukubamba isikhwili kufanana lokunatha itshefu sizitshela ukuthi izalimaza omunye. Kodwa nxa sithethelela abanye siyabe sizinceda. Sizahlaliseka njalo siqhubeke sikhonza uJehova sithokoza. w22.06 10 ¶9-10
OLwesithathu, July 10
Sigqoke isivikelo sesifuba esilukholo lothando, sigqoke lengwane okutsho ithemba lokusindiswa.—1 Thes. 5:8.
Ithemba lethu linjengengwane evikela ingqondo zethu. Liyasivikela ukuthi singahlali sicabanga ukuzithokozisa ngoba lokhu kungaphambanisa ubungane bethu loNkulunkulu. (1 Khor. 15:33, 34) Ingwane yethu elithemba esilalo iyasivikela ukuthi singacabangi ukuthi ngeke senelise ukuthokozisa uJehova. Khumbula ukuthi u-Elifazi owayesenza angathi ududuza uJobe wakhuluma amazwi ahambelana lalawa lapho esithi: “Uyini umuntu ukuthi angaba ngohlanzekileyo?” Waphinda wakhuluma ngoNkulunkulu wathi: “Phela uNkulunkulu kazithembi lezingilosi zakhe, lamazulu uwabona engahlambulukanga.” (Jobe. 15:14, 15) La ngamanga aluhlaza tshoko! Khumbula ukuthi uSathane nguye ofuna ucabange ngaleyondlela. Uyakwazi ukuthi uzaphelelwa lithemba nxa ungaba lemicabango enjalo. Yikho ungawakholwa amanga la. Ungakuthandabuzi ukuthi uJehova ufuna uphile kuze kube nini lanini lokuthi uzakuncedisa ukuthi ukuthole ukuphila lokhu.—1 Thim. 2:3, 4. w22.10 25-26 ¶8-10
OLwesine, July 11
[UJobe] kazange one ngomlomo wakhe.—Jobe. 2:10.
USathane wayefuna uJobe acabange ukuthi inhlupho zakhe zazibangelwa yikuthi uJehova umzondele. Ngokwesibonelo, uSathane wenza kwaba lomoya olamandla owadiliza indlu lapho abantwana bakaJobe abalitshumi ababebuthene khona bezidlela. (Jobe. 1:18, 19) Wabangela lokuthi umlilo wehle uvela ezulwini utshise izifuyo zikaJobe lezisebenzi ezazizikhangele. (Jobe. 1:16) Umoya lo wawungajayelekanga njalo umlilo wehla uvela phezulu. Yikho uJobe wacabanga ukuthi izinto lezi zivela kuJehova uNkulunkulu. Wazitshela ukuthi mhlawumbe kukhona ayekwenzile okwakucaphule uJehova. Lanxa kunjalo wala ukuthuka uYise osezulwini. Wacabanga ngezinto ezinengi ezinhle uJehova ayemnike zona, wasezitshela ukuthi njengoba wayeyamukele izinto ezinhle kwakumele azimisele lokwamukela ezimbi. Yikho wathi: “Kalidunyiswe ibizo likaJehova.”—Jobe. 1:20, 21. w22.06 21 ¶7
OLwesihlanu, July 12
Lizazondwa ngabantu bonke ngenxa yebizo lami. Kodwa lowo oqinisela kuze kube sekucineni nguye ozasindiswa.—Mak. 13:13.
UJesu waxwayisa abafundi bakhe ngalokho lapho esitsho amazwi akuJohane 17:14. Sikubonile sibili ukugcwaliseka kwengxenye le yesiphrofetho lesi ikakhulu eminyakeni engu-100 edlulileyo. Njani? Kwathi uJesu esanda nje ukubekwa ukuthi abe yiNkosi ngo-1914, uSathane wahle waxotshwa ezulwini. Khathesi usemhlabeni futhi ulindele ukubhujiswa. (Isam. 12:9, 12) Kodwa kagoqanga izandla. Uzondile futhi uhlasela abantu bakaNkulunkulu. (Isam. 12:13, 17) Yikho abantu bomhlaba lo sebesizonda kakhulu. Kodwa akumelanga simesabe uSathane labalandeli bakhe. Lathi singaqiniseka njengomphostoli uPhawuli owabhala wathi: “Nxa uNkulunkulu elathi, ngubani ongamelana lathi?” (Rom. 8:31) Siyamthemba uJehova. w22.07 18 ¶14-15
UMgqibelo, July 13
Lezizindaba ezinhle zoMbuso zizatshunyayelwa emhlabeni wonke.—Mat. 24:14.
UJesu wayekwazi ukuthi izisebenzi zazingasoze ziswelakale ekupheleni komumo lo wezinto. Wayekwazi ukuthi amazwi omhubi ayezagcwaliseka. Athi: “Amabutho akho azazinikela mhla uphuma impi.” (Hubo. 110:3) Nxa utshumayela izindaba ezinhle uyabe usekela uJesu lenceku ethembekileyo njalo uncedisa ukugcwalisa isiphrofetho lesi. Umsebenzi wokutshumayela uqhubekela phambili kodwa zikhona inhlupho esihlangana lazo. Olunye uhlupho abamemezeli boMbuso abahlangana lalo yikuphikiswa. Abahlamuki labakhokheli benkolo labezombusazwe batshela abantu amanga ngomsebenzi wethu. Nxa izihlobo zethu labantu esibajayeleyo kanye lesisebenza labo bengakhohliswa ngamanga la bangazama ukusenza siyekele ukukhonza uJehova lokutshumayela. Kwamanye amazwe izitha zethu ziyasethusela, zibophe abafowethu labodadewethu njalo zivalele abanye emajele. w22.07 8 ¶1; 9 ¶5-6
ISonto, July 14
Kumele sidlule phakathi kwenhlupho ezinengi ukuze singene eMbusweni kaNkulunkulu.—Imiseb. 14:22.
UJehova ukhangelele ukuthi sizinike isikhathi sokubala iBhayibhili nsuku zonke futhi sicabangisise ngalo. Nxa sisebenzisa lokho esikufundayo ukholo lwethu luyaqina njalo siyasondela kuBaba wethu osezulwini. Lokhu kuyasinceda ukuthi siqinisele nxa siphakathi kwenhlupho. UJehova uphinda abaphe umoya wakhe ongcwele labo abathemba iLizwi lakhe. Umoya wakhe usinika “amandla amakhulu futhi angajayelekanga” ukuze sibekezelele loba yibuphi ubunzima esiphakathi kwabo. (2 Khor. 4:7-10) UJehova uncedisa ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ ukuthi ibhale izihloko ezisiqinisa ukholo njalo yenze amavidiyo lengoma ezisinceda ukuthi sihlale siseduze laye. (Mat. 24:45) UJehova ufundise abantu bakhe ukuthi bathandane njalo baduduzane ngezikhathi ezinzima. (2 Khor. 1:3, 4; 1 Thes. 4:9) Abafowethu labodadewethu bazimisele ukusinceda ukuthi sihlale sithembekile kuJehova nxa siphakathi kobunzima. w22.08 12 ¶12-14
UMvulo, July 15
Zamani ngamandla wonke ukuhlala limanyene emoyeni, lilokuthula okwenza libambane libe munye.—Efe. 4:3.
Nxa sikhuluma ngobuntu obuhle abafowethu labodadewethu abalabo siyabe sisenza ukuthi bahlale bezwanana futhi kuzalakha ibandla. Kwezinye izikhathi, abafowethu abaqinileyo ekukhonzeni labo bangangavumelani kumbe baphikisane ngendaba ethile. Lokhu yikho okwake kwenzakala kumphostoli uPhawuli lomngane wakhe uBhanabha. Amadoda la aphikisana kwaba nzima ngokuthi ahambe yini loMakho ngesikhathi bethatha uhambo lwesibili bengabanali. “Baphikisana kwathunqa uthuli” bacina besehlukana. (ImiSeb. 15:37-39) Kodwa uPhawuli loBhanabha loMakho bayilungisa indaba le. Ngokuhamba kwesikhathi uPhawuli wakhuluma kuhle ngoBhanabha loMakho. (1 Khor. 9:6; Kol. 4:10) Nxa kulabanye ebandleni esingazwanani labo kumele silungise indaba lezo njalo sikhangele okuhle abakwenzayo. Singenza njalo sizakwenza kube lokuthula ebandleni. w22.08 23 ¶10-11
OLwesibili, July 16
Yekelani ukwahlulela ukuze lani lingahlulelwa.—Mat. 7:1.
Lanxa kumele sizame sibili ukulandela imithetho kaJehova akumelanga sahlulele abanye kumbe sizibone singcono kulabo. Kumele sihlale sikhumbula ukuthi uJehova ‘nguye uMahluleli womhlaba wonke.’ (Gen. 18:25) UJehova kasinikanga umsebenzi wokwahlulela abanye. Ake sixoxe ngesibonelo sikaJosefa indoda eyayilungile. Kazange ahlulele abanye kuhlanganise lalabo ababemphathe kubi. Abafowabo bamphosela emgodini basebecabanga ukuthi kungcono bamthengise njalo batshela uyise ukuthi uJosefa wayesefile. Ngemva kweminyaka eminengi uJosefa waphinda wahlangana labafowabo. Ngalesosikhathi wayesengumbusi olamandla futhi wayengabahlulela kabuhlungu abafowabo ephindisela indlela ababemphathe ngayo. Lanxa abafowabo babezisola kakhulu ngalokho ababekwenzile, babecabanga ukuthi wayezaphindisela. Kodwa uJosefa wabaqinisekisa wathi: “Lingesabi mina ngisesikhundleni sikaNkulunkulu na?” (Gen. 37:18-20, 27, 28, 31-35; 50:15-21) UJosefa wayethobekile yikho wananzelela ukuthi nguJehova kuphela olelungelo lokwahlulela abafowabo. w22.08 30 ¶18-19
OLwesithathu, July 17
Ungayekeli ukubenzela okuhle labo okumele ubancede, nxa kusemandleni akho ukuthi ubancede.—Zaga. 3:27.
Ubukwazi yini ukuthi uJehova angasebenzisa wena ukuphendula umthandazo wenceku yakhe osuka enhliziyweni? Angakusebenzisa kungelani lokuthi ungumdala webandla, inceku ekhonzayo, iphayona loba ummemezeli, futhi akulandaba ukuthi usesemutsha kumbe usukhulile loba ukuthi ungumfowethu kumbe udadewethu. Nxa umuntu othanda uJehova angakhala kuye efuna ukuncedwa, uNkulunkulu wethu ujayele ukusebenzisa abadala bebandla lezinye inceku zakhe ezithembekileyo ukuthi ‘bamduduze.’ (Kol. 4:11) Kuyisibusiso sibili ukukhonza uJehova ngalindlela sisiza abazalwane bethu. Singancedisa njalo siduduze abazalwane nxa kulomkhuhlane omemethekayo, kulomonakalo loba nxa behlukuluzwa. Lanxa singabe sifuna ukunceda abafowethu labodadewethu, kungaba nzima nxa abanye emulini yangakithi labo besebunzimeni. Kodwa kumele sibancede abazalwane bethu, futhi uJehova uyathokoza nxa sisenza loba yini esingayenza ukuze sibancede.—Zaga. 19:17. w22.12 22 ¶1-2
OLwesine, July 18
Nanku umlayo engilinika wona: Thandanani njengoba nje lami ngilithandile.—Joh. 15:12.
Kunzima ukuthi umthembe umuntu nxa engakuthandi. UJesu wathi imilayo eqakatheke kulayo yonke ngeyokuthi sithande uJehova lomakhelwane. (Mat. 22:37-39) Siyamthanda uJehova yikho sifuna ukuthembeka njengaye. Kanti njalo siyabathanda abafowethu labodadewethu yikho sifuna ukugcina imfihlo zabo. Asifuni ukuhamba sitshela abanye izinto ezizalimaza abafowethu, zibayangise kumbe zibazwise ubuhlungu. Ukuthobeka kuzasinceda lokuthi sithembeke. UmKhristu othobekileyo kafuni ukuthi kube nguye oqalisa ukubika indaba ukuze abanye bambuke. (Flp. 2:3) Kazenzi umuntu ongcono kulabanye ngokubenza bacabange ukuthi kulezinto eziyimfihlo azaziyo bona abangazaziyo. Kanti njalo kahambi ekhuluma lokho akucabangayo ngendaba eziphathelane leBhayibhili kodwa ezingacaciswanga kulo kumbe amabhukwini ethu. w22.09 12 ¶12-13
OLwesihlanu, July 19
Ulwazi lweqiniso luzakuba lunengi.—Dan. 12:4.
Ingilosi yatshela uDanyeli ukuthi abantu bakaNkulunkulu yibo ababezawazwisisa kuhle amazwi asesiphrofethweni sikaDanyeli kodwa “kakho loyedwa omubi ozazwisisa.” (Dan. 12:10) Lesi yiso isikhathi sokutshengisa ukuthi asikho eqenjini labantu abenza okubi. (Mal. 3:16-18) Khathesi uJehova uqoqa abantu abathandayo abayimpahla yakhe eligugu. Sonke siyafisa sibili ukuba phakathi kwabo. Zinengi iziphrofetho ezigcwalisekayo esikhathini sethu. Kodwa kunengi okusazokwenzakala. Sekuseduze ukuthi abantu ababi babhujiswe. Ngemva kwalokho kuzagcwaliseka amazwi uJehova awatshela uDanyeli athi: “Ekucineni kwezinsuku uzasukuma uthole isabelo sakho.” (Dan. 12:13) Uyafisa yini ukumbona uDanyeli labantu obathandayo ‘besukuma’ futhi? Nxa ufisa ukuba khona ngalesosikhathi, zama ngamandla akho wonke ukuhlala uthembekile kuJehova. Ungenza njalo ibizo lakho lizahlala libhaliwe ebhukwini lokuphila. w22.09 24 ¶17; 25 ¶19-20
UMgqibelo, July 20
Ngiyakuthuma.—Hez. 2:3.
Akuthandabuzwa ukuthi amazwi la amqinisa sibili uHezekheli ngoba kungenzeka wakhumbula ukuthi uJehova wayekhulume amazwi ahambelana lalawa ngesikhathi ethuma abaphrofethi bakhe uMosi lo-Isaya. (Eks. 3:10; Isaya. 6:8) Kanti njalo uHezekheli wayekwazi ukuthi uJehova wayebancedisile abaphrofethi laba ababili ukuthi baphumelele ukwenza inkonzo yabo lanxa babehlangana lobunzima. Yikho ngesikhathi uJehova emtshela kabili ukuthi “ngiyakuthuma,” wayengeke athandabuze ukuthi uzamncedisa sibili. Kanti njalo uHezekheli wawabhala kanengi amazwi la athi: “Ilizwi likaJehova lafika kimi.” (Hez. 3:16) Amazwi athi “ilizwi likaJehova laphinda lafika kimi” lawo atholakala izikhathi ezinengi ebhukwini likaHezekheli. (Hez. 6:1) UHezekheli wayengathandabuzi ukuthi wayethunywe nguJehova. Njengoba uyise wayengumphristi, kungenzeka wayemfundisile lokuthi uJehova wayehlala etshela abaphrofethi bakhe ukuthi uzabancedisa. Ngokwesibonelo uJehova wayetshele u-Isaka loJakhobe loJeremiya amazwi athi: “Ngilawe.”—Gen. 26:24; 28:15; Jer. 1:8. w22.11 2 ¶3
ISonto, July 21
Isipho esisiphiwa nguNkulunkulu yikuphila okungapheliyo.—Rom. 6:23.
Lanxa u-Adamu lo-Eva bawona basebebangela ukuthi abantwababo bafe, uJehova kazange atshintshe lokho ayekuhlosile. (Isaya. 55:11) Ulokhu efuna siphile kuze kube nini lanini. Cabanga ngalokho uJehova asekukhulumile lasekwenzile ukuze agcwalise inhloso yakhe. UJehova uthembisa ukuthi uzavusa abafileyo abanike ithuba lokuthola ukuphila okungapheliyo. (Imiseb. 24:15; Tit. 1:1, 2) Indoda ethembekileyo uJobe yayingathandabuzi ukuthi uJehova uyafisa sibili ukuvusa abafileyo. (Jobe. 14:14, 15) Umphrofethi uDanyeli wayekwazi ukuthi abantu balethemba lokuvuswa baphile nini lanini. (Hubo. 37:29; Dan. 12:2, 13) AmaJuda aphila ngesikhathi sikaJesu lawo ayekwazi ukuthi uJehova wayenganika izinceku zakhe ezithembekileyo ‘ukuphila okungapheliyo.’ (Luk. 10:25; 18:18) UJesu wakhuluma ngesithembiso leso kanengi njalo laye wavuswa nguYise.—Mat. 19:29; 22:31, 32; Luk. 18:30; Joh. 11:25. w22.12 4-5 ¶8-9
UMvulo, July 22
Ngithembele kuwe awu Jehova.—Hubo. 31:14.
UJehova usinxusa ukuthi sisondele kuye. (Jak. 4:8) Ufuna ukuba nguNkulunkulu wethu, nguBaba kanye loMngane wethu. Uyayiphendula imithandazo yethu njalo uyasincedisa ngezikhathi ezinzima. Kanti njalo usebenzisa inhlanganiso yakhe ukuthi asifundise futhi asivikele. Sisondela kuJehova ngokuthandaza kuye langokubala iLizwi lakhe futhi sicabangisise ngalo. Nxa singenza njalo sizamthanda kakhulu futhi siqakathekise lokho asenzela khona. Sizazimisela ukumlalela lokumnika udumo olumfaneleyo. (Isam. 4:11) Nxa singaqhubeka sisibamazi uJehova sizamthemba kakhulu njalo sithembe lenhlanganiso ayisebenzisayo ukuze asincedise. Kodwa uDeveli uzama ukwenza ukuthi sicine singasamthembi uJehova kanye lenhlanganiso yakhe. Kodwa kukhona esingakwenza ukuze simelane laye. Nxa silokholo oluqinileyo futhi simthemba sibili uJehova kasisoze simtshiye njalo kasisoze sitshiye inhlanganiso yakhe.—Hubo. 31:13, 14. w22.11 14 ¶1-3
OLwesibili, July 23
Bebezimisele ukufa kulokuthi bakhonze omunye unkulunkulu ngaphandle kukaNkulunkulu wabo.—Dan. 3:28.
AmaKhristu eqiniso amanengi azimisele ukubotshwa lokufaka ukuphila kwawo engozini ngenxa yokuthi ayamthanda uJehova uMbusi wawo. AmaKhristu la azimisele ukuhlala eqotho kuJehova. AnjengamaHebheru amathathu aqhubeka ethembekile kuNkulunkulu oPhakemeyo owawasindisa ngokuwakhulula esithandweni somlilo esivuthayo. Umhubi uDavida wakhuluma ngokuqakatheka kokuhlala siqotho kuNkulunkulu. Wathi: “UJehova uzakwahlulela izizwe. Ngahlulela awu Jehova ukhumbule izenzo zami ezilungileyo, lokuthi ngiqotho kuwe.” (Hubo. 7:8) Waphinda wathi: “Kwangathi ubuqotho bami lokulunga kwami kungangivikela.” (Hubo. 25:21) Okungenza uphumelele empilweni yikuhlala uthembekile kuJehova njalo ungavumeli lutho luphambanise ubuqotho bakho kuye. Ungenza njalo uzazizwa njengomhubi owabhala wathi: ‘Bayathokoza abaqotho, abalandela umthetho kaJehova.’—Hubo. 119:1, amabala angaphansi. w22.10 17 ¶18-19
OLwesithathu, July 24
Lanxa engabonakali, ubuntu bakhe . . . buyazwisiseka nxa kukhangelwa izinto azidalayo.—Rom. 1:20.
Lanxa uJobe waxoxa labantu abanengi empilweni yakhe kumele ukuthi kazange ayikhohlwe ingxoxo aba layo loJehova uNkulunkulu. UJehova watshela uJobe ukuthi akhangele izinto ezimangalisayo azidalayo. Lokhu kwakuzakwenza uJobe azwisise ukuthi uJehova ulenhlakanipho lokuthi uyenelisa ukunakekela izinceku zakhe. Ngokwesibonelo, wathi esebone indlela uNkulunkulu anakekela ngayo izinyamazana wakhumbula ukuthi wayengeke ehluleke ukumnakekela. (Jobe. 38:39-41; 39:1, 5, 13-16) UJobe wafunda okunengi ngoNkulunkulu ngokukhangela izinto ezidaliweyo. Lathi singafunda okunengi ngoNkulunkulu wethu nxa sikhangelisisa izinto azidalayo. Kodwa akulula ngaso sonke isikhathi ukukwenza lokhu. Nxa sihlala edolobheni mhlawumbe asiziboni nsuku zonke izinto ezidaliweyo. Lanxa sihlala emaphandleni lapho okungabalula khona ukuthi sibone izinto lezi, singazitshela ukuthi asilasikhathi sokuthi sizihlolisise. Kodwa kuhle ukuthi sizinike isikhathi sokubuka izinto ezidaliweyo. w23.03 15 ¶1-2
OLwesine, July 25
Umuntu ohlakaniphileyo uyayibona ingozi acatshe.—Zaga. 22:3.
UJesu wathi ukuphela kungakafiki kwakuzakuba “lokuzamazama komhlaba okwesabekayo” kanye lokunye okunengi. (Luk. 21:11) Waphinda wathi kwakuzakuba ‘lokwanda kobubi’ njalo siyakubona lokho namuhla ngoba kugcwele ubugebenga, lodlakela kanye labomalwecatsha. (Mat. 24:12) Abanye abantu bacabanga ukuthi ngeke behlelwe ngumonakalo kodwa thina siyakwazi ukuthi izinto ezinje zizakuba zinengi njalo lathi singaqabuka sesisebunzimeni. Izinceku zikaJehova ezinengi sezike zehlelwa ngumonakalo. UJesu kazange athi nxa sisehlelwa ngumonakalo kutsho ukuthi uJehova uyabe esesitshiyile. (Isaya. 57:1; 2 Khor. 11:25) Lanxa uJehova engasoze asivikele ngendlela eyisimangaliso ukuze singehlelwa ngumonakalo, uzasinika loba yini esiyidingayo ukuze sihlaliseke futhi sibe lokuthula. Nxa singahlala silungiselele kuzakuba lula lokhu. Ukuhlala silungiselele kutsho ukuthi asilakholo kuJehova yini? Ngitsho sibili. Ukuhlala silungiselele kutshengisa ukuthi silalo ukholo lokuthi uJehova uzasinakekela. Njani? ILizwi likaNkulunkulu lisicebisa ukuthi sihlale silungiselele umonakalo ongavela. w22.12 18 ¶9-10
OLwesihlanu, July 26
UNkulunkulu wangithuma phambi kwenu ukuze kulondolozwe impilo.—Gen. 45:5.
UJosefa wathi esejele uJehova wabangela ukuthi inkosi yaseGibhithe ibe lamaphupho amabili ayikhathazayo. Inkosi yathi isizwa ukuthi uJosefa uyenelisa ukuchasisa amaphupho yathi kabizwe. UJosefa wachasisa amaphupho encediswa nguJehova njalo uFaro wathaba ngoba wamtshela lokho ayengakwenza. UFaro wathi ebona ukuthi uJehova wayeloJosefa wambeka ukuthi abe nguye okhangela ezokudla kulo lonke elaseGibhithe. (Gen. 41:38, 41-44) Ngokuhamba kwesikhathi kwaba lendlala enkulu eGibhithe kanye laseKhenani lapho abangakibo bakaJosefa ababehlala khona. UJosefa wayesesenelisa ukuthi ancede abangakibo lokuthi alondoloze usendo lapho okwakuzavela khona uMesiya. Kusegcekeni ukuthi uJehova nguye owenza uJosefa waphumelela kukho konke ayekwenza. Abafowabo bakaJosefa babefuna ukumenzela umoya omubi kodwa uJehova wakutshintsha lokho ukuze lokho akuhlosileyo kuphumelele. w23.01 17 ¶11-12
UMgqibelo, July 27
Nanzelelani.—Luk. 21:34.
Umuntu onanzelela indlela enza ngayo uyaqaphela loba yiphi ingozi engaphambanisa ubungane bakhe loJehova abesezama ngamandla ukuyibalekela. Nxa esenza njalo uyabe ezigcina esethandweni lukaNkulunkulu. (Zaga. 22:3; Jud. 20, 21) Umphostoli uPhawuli watshela amaKhristu ukuthi aqaphele. Ngokwesibonelo, watshela amaKhristu ase-Efesu wathi: “Nanzelelani lingenzi njengabantu abangahlakaniphanga kodwa yenzani njengabahlakaniphileyo.” (Efe. 5:15, 16) USathane uhlala ethiyile efuna ukuphambanisa ubungane bethu loJehova. Yikho iBhayibhili lisitshela ukuthi ‘siqhubeke siqedisisa lokho okuyintando kaJehova’ ukuze senelise ukulwisana lemijibila kaSathane. (Efe. 5:17) Yikho kumele siqedisise kumbe sikwazi “lokho okuyintando kaJehova” ukuze sikhethe kuhle. Lokho singakwenza ngokubala iBhayibhili nsuku zonke langokucabangisisa ngalo. Nxa singaqhubeka sizwisisa intando kaJehova futhi sizama lokuba ‘lengqondo kaKhristu’ kuzakuba lula ukuthi senze “njengabahlakaniphileyo” lanxa kungelamthetho ocacileyo ngendaba ethile.—1 Khor. 2:14-16. w23.02 16-17 ¶7-9
ISonto, July 28
Guqulwani litshintshe indlela elicabanga ngayo ukuze lihlolisise lizibonele intando kaNkulunkulu enhle, eyamukelekayo lepheleleyo.—Rom. 12:2.
Uyiklina kangaki indlu yakho? Mhlawumbe wayiklina okuzwayo uqalisa ukuhlala kuyo. Kodwa kuzahamba njani ungayekela ukuqhubeka uyiklina? Phela idoti lothuli akuphuzi ukugcwala endlini. Kumele uhlale uklina indlu yakho ukuze ihlale ihlanzekile. Lathi akumelanga sime ukuqhubeka silungisisa ubuntu bethu lendlela esicabanga ngayo. Singakabhabhathizwa siyabe sisebenza nzima sifuna ukutshintsha lokhu okumele sikutshintshe ‘ukuze sizihlambulule ezintweni zonke ezingcolisa umzimba lomoya.’ (2 Khor. 7:1) Kodwa kumele siqhubeke silalela isixwayiso somphostoli uPhawuli sokuthi ‘siqhubeke sitshintsha indlela esicabanga ngayo.’ (Efe. 4:23) Singayekela singazithola sesilothuli ledoti yomhlaba lo. Yikho kumele sihlale sihlola indlela esicabanga ngayo, lobuntu bethu kanye lezifiso zethu ukuze singathatheki ngomhlaba lo kodwa siqhubeke sithokozisa uJehova. w23.01 8 ¶1-2
UMvulo, July 29
Wabona umoya kaNkulunkulu usehla njengejuba usiza phezu kwakhe.—Mat. 3:16.
Akucabange ukuthi kwakunjani ukulalela uJesu efundisa. Izikhathi ezinengi wayekhuluma okuseMibhalweni eNgcwele futhi eyitshaya ngekhanda. Kukhanya uJesu wathi ebhabhathizwa futhi egcotshwa ngomoya ongcwele waqalisa ukukhumbula impilo yakhe engakabuyi emhlabeni. Amazwi okuqala uJesu awakhuluma esanda kubhabhathizwa lamazwi okucina awakhuluma engakafi wayewathethe eMibhalweni. (Dute. 8:3; Hubo. 31:5; Luk. 4:4; 23:46) Kanti njalo phakathi kweminyaka emithathu lezinyanga eziyisithupha kusukela uJesu ebhabhathizwa waze wayakufa, wayejayele ukubalela abantu iMibhalo futhi ekhuluma ngayo eyichasisa. (Mat. 5:17, 18, 21, 22, 27, 28; Luk. 4:16-20) Kusasele iminyaka eminengi ukuthi uJesu aqalise inkonzo yakhe wayelibala iLizwi likaNkulunkulu futhi elizwa kanengi. Kumele ukuthi ngekhaya wayesizwa uMariya loJosefa bekhuluma ngeMibhalo. (Dute. 6:6, 7) Kanti njalo uJesu wayesiya esinagogeni iSabatha ngalinye lemuli yangakibo. (Luk. 4:16) Kumele ukuthi ekhonale wayelalelisisa nxa iMibhalo ibalwa. w23.02 8 ¶1-2
OLwesibili, July 30
Kumele uthande uJehova uNkulunkulu wakho.—Mak. 12:30.
Silezizatho ezinengi kakhulu ezenza sithande uJehova. Ngokwesibonelo, iBhayibhili lisitshela ukuthi uNkulunkulu ‘nguye osinika ukuphila’ lokuthi nguye osipha “zonke izipho ezinhle lazo zonke izipho ezipheleleyo.” (Hubo. 36:9; Jak. 1:17) Loba yikuphi esilakho kumbe esikukholisayo kuvela kuNkulunkulu wethu olothando lophanayo. Inhlawulo yisipho esiligugu kakhulu esisiphiwe nguJehova. Kungani sisitsho njalo? Akucabange ngobungane obukhona phakathi kukaJehova leNdodana yakhe. UJesu wathi: “UBaba uyangithanda” waphinda wathi: “Ngiyamthanda uBaba.” (Joh. 10:17; 14:31) Ubungane babo babulokhu buqhubeka buqina njengoba babebonke okwamabhiliyoni eminyaka. (Zaga. 8:22, 23, 30) Ucabanga ukuthi uJehova wezwa njani ngesikhathi ebona iNdodana yakhe ayithandayo ihlupheka futhi ibulawa? Kumele ukuthi wezwa ubuhlungu obukhulu kakhulu. UJehova uyabathanda abantu futhi lawe uyakuthanda kakhulu. Kungani sisitsho njalo? Ngenxa yokuthi kazange athikaze ukunikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa ukuthi izokufela futhi ifele labanye ukuze sonke senelise ukuphila kuze kube nini lanini. (Joh. 3:16; Gal. 2:20) Lesi yisizatho esikhulu esenza simthande uNkulunkulu. w23.03 4-5 ¶11-13
OLwesithathu, July 31
Bambelelani kulokho elilakho.—Isam. 2:25.
Kumele sixwaye imfundiso zabahlamuki. UJesu wakhuza abanye ababesebandleni lePhegamu ababefundisa imfundiso zabantu njalo bebangela ukwahlukana ebandleni. (Isam. 2:14-16) Wancoma ababesebandleni leThiyathira ababengazange balandele ‘izinto zikaSathane ezijulileyo’ njalo wabakhuthaza ukuthi ‘babambelele’ eqinisweni. (Isam. 2:24-26) AmaKhristu ayesethatheka ngemfundiso ezingamanga kwakumele aphenduke. Sifundani? Kumele sixwaye loba yiphi imfundiso ephikisana lalokho esikufundiswa nguJehova. Abahlamuki ‘bangakhanya angathi bayamesaba uNkulunkulu kodwa bephikisana lamandla alokho kumesaba.’ (2 Tim. 3:5) Nxa singahlala sitaditsha iLizwi likaNkulunkulu kuzakuba lula ukuthi sinanzelele imfundiso zamanga futhi sizixwaye. (2 Tim. 3:14-17; Jud. 3, 4) Kumele sikhonze uJehova ngendlela ayamukelayo. Nxa kukhona esikwenzayo okungabangela ukuthi uJehova angakwamukeli ukukhonza kwethu kumele sihle sikutshiye.—Isam. 2:5, 16; 3:3, 16. w22.05 4 ¶9; 5 ¶11