ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es24 kk. 88-98
  • September

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • September
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2024
  • Izihlokwana
  • ISonto, September 1
  • UMvulo, September 2
  • OLwesibili, September 3
  • OLwesithathu, September 4
  • OLwesine, September 5
  • OLwesihlanu, September 6
  • UMgqibelo, September 7
  • ISonto, September 8
  • UMvulo, September 9
  • OLwesibili, September 10
  • OLwesithathu, September 11
  • OLwesine, September 12
  • OLwesihlanu, September 13
  • UMgqibelo, September 14
  • ISonto, September 15
  • UMvulo, September 16
  • OLwesibili, September 17
  • OLwesithathu, September 18
  • OLwesine, September 19
  • OLwesihlanu, September 20
  • UMgqibelo, September 21
  • ISonto, September 22
  • UMvulo, September 23
  • OLwesibili, September 24
  • OLwesithathu, September 25
  • OLwesine, September 26
  • OLwesihlanu, September 27
  • UMgqibelo, September 28
  • ISonto, September 29
  • UMvulo, September 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2024
es24 kk. 88-98

September

ISonto, September 1

Loba ngubani ocabanga ukuthi uyamkhonza uNkulunkulu kodwa engalubambi ulimi lwakhe uyaziyenga enhliziyweni yakhe njalo ukukhonza kwakhe akuncedi ngalutho.—Jak. 1:26.

Nxa singasisebenzisa kuhle isipho sokukhuluma abantu bangafuna ukufunda ngoJehova. Siyabe sinceda labo abasikhangeleyo ukuthi babone umahluko “phakathi kwalabo abamkhonzayo uNkulunkulu lalabo abangamkhonziyo.” (Mal. 3:18) Cabanga ngalokho okwenzakala komunye udade okuthiwa nguKimberly. Waphiwa umsebenzi wesikolo okwakumele awenze lomunye afunda laye. Ngemva kokusebenza bonke, lo afunda laye wananzelela ukuthi uKimberly utshiyene labanye abafunda labo. Wayengakhulumi kubi ngabanye kodwa wayekhuluma ngendlela elomusa njalo engasebenzisi ulimi olungcolileyo. Lokhu kwammangalisa kakhulu unkazana lo owayefunda loKimberly futhi ngokuhamba kwesikhathi wavuma ukufunda iBhayibhili. UJehova uyathokoza kakhulu nxa sikhuluma ngendlela eyenza abanye bafise ukufunda ngaye. Sonke sifuna ukukhuluma ngendlela ezakwenza uJehova adunyiswe. w22.04 5-6 ¶5-7

UMvulo, September 2

Abesifazana . . . [babebancedisa] besebenzisa impahla yabo.—Luk. 8:3.

UJesu wakhipha uMariya Magadalena amadimoni ayisikhombisa. UMariya watshengisa ukuthi uyambonga ngokuba ngumlandeli wakhe langokumsekela enkonzweni. (Luk. 8:​1-3) Lanxa uMariya wayekuqakathekisa lokho uJesu ayemenzele khona, kungenzeka wayengakwazi ukuthi uJesu usazomenzela okukhulu esikhathini esizayo. Wayezanikela ngokuphila kwakhe ‘ukuze wonke umuntu otshengisa ukuthi uyakholwa kuye’ athole ukuphila okungapheliyo. (Joh. 3:16) Lanxa uMariya wayengakwazi lokho, watshengisa ukuthi uyambonga uJesu ngokuba qotho. Ngesikhathi uJesu ehlupheka esigodweni sokuhlutshwa, uMariya wayekhonapho eduze emduduza njalo eduduza labanye. (Joh. 19:25) UJesu esefile, uMariya labanye abesifazana ababili bathenga amakha ukuze bagcobe isidumbu sikaJesu. (Mak. 16:​1, 2) UMariya waba lesibusiso sokubona uJesu esevusiwe njalo wakhuluma laye kodwa abafundi abanengi kabazange basithole isibusiso lesi.—Joh. 20:​11-18. w23.01 27 ¶4

OLwesibili, September 3

Ngifisa ukuthi ngabe uyaqanda kumbe uyatshisa.—Isam. 3:15.

Ukuthi sake sakhuthala kudala akutsho ukuthi akusamelanga sikhuthale khathesi. Lanxa singasenelisi ukwenza okunengi, kumele siqhubeke sikhuthele “emsebenzini weNkosi” njalo sihlale siphapheme kuze kube sekucineni. (1 Khor. 15:58; Mat. 24:13; Mak. 13:33) Kumele sitshiseke njalo simkhonze ngenhliziyo yonke uJehova. Amazwi uJesu awabhalela abaseLawodikheya atshengisa ukuthi bona babelolunye uhlupho. Ukukhonza kwabo ‘kwasekuzikhudumalela nje.’ Yikho uJesu wabatshela ukuthi ‘bayazihawulela njalo bazwisa usizi.’ Kwakumele batshiseke ekukhonzeni uJehova. (Isam. 3:​16, 17, 19) Thina sifundani lapha? Nxa singasatshiseki njengakuqala ekukhonzeni, kumele sicabangisise njalo simbonge uJehova ngakho konke asenzela khona langalokho esikwenzelwa yinhlanganiso yakhe. (Isam. 3:18) Akumelanga sisebenze nzima sizama ukuphila impilo entofontofo size sicine singasakuqakathekisi ukukhonza uJehova. w22.05 3-4 ¶7-8

OLwesithathu, September 4

Kwabhalwa ibhuku phambi kwakhe elokukhumbula labo abesaba uJehova.—Mal. 3:16.

UJehova useleminyaka eminengi ebhala ibhuku eliqakathekileyo. Ibhuku leli lilamabizo abantu ababethembekile kusukela kufakazi wokuqala u-Abela. (Luk. 11:​50, 51) UJehova ubelokhu ebhala amabizo ebhukwini leli futhi lamuhla selilezigidi zamabizo. IBhayibhili libiza ibhuku leli ngokuthi ‘libhuku lokukhumbula,’ ‘libhuku lokuphila’ kumbe ‘yincwadimgoqwa yokuphila.’ (Mal. 3:16; Isam. 3:5; 17:8) Ibhuku leli eliqakathekileyo lilamabizo abo bonke abamhloniphayo uJehova labaliqakathekisayo ibizo lakhe. Abantu laba balethemba lokuthola ukuphila okuphakade. Nxa lathi singaba ngabangane bakaJehova futhi sikholwe emhlatshelweni weNdodana yakhe uJesu Khristu, amabizo ethu azabhalwa ebhukwini lelo. (Joh. 3:​16, 36) Kungelani lokuthi silethemba lokuphila ezulwini loba emhlabeni sonke sifuna amabizo ethu atholakale ebhukwini lokuphila. w22.09 14 ¶1-2

OLwesine, September 5

UDeveli owayebadukisa waphoselwa echibini lomlilo lesalufa.—Isam. 20:10.

Ibhuku leSambulo likhuluma ‘ngomgobho obomvu gebhu.’ (Isam. 12:3) Umgobho lo ulwa loJesu lezingilosi zakhe. (Isam. 12:​7-9) Uhlasela abantu bakaNkulunkulu njalo unika izilo kumbe ohulumende amandla. (Isam. 12:17; 13:4) Ngubani umgobho lo? ‘Yinyoka yokuqala ebizwa ngokuthi nguDeveli langokuthi nguSathane.’ (Isam. 12:9; 20:2) Nguye oqondisa zonke ezinye izitha zikaNkulunkulu. Uzakwenziwani umgobho? USambulo 20:​1-3 uthi ingilosi izaphosela uSathane emgodini ongelamkhawulo. Kuyabe kungani uvalelwe ejele. Ngesikhathi uSathane esemgodini lo kasoze ‘aphinde azidukise izizwe ize iphele iminyaka eyinkulungwane.’ Ekucineni uSathane lamadimoni akhe ‘bazaphoselwa echibini lomlilo lesalufa’ okutsho ukuthi bazabhujiswa bangaphindi babekhona. Akucabange ukuthi kuzabe sekumnandi njani nxa uSathane lamadimoni akhe bengasekho! w22.05 14 ¶19-20

OLwesihlanu, September 6

Kasebenze nzima, enze umsebenzi omuhle ngezandla zakhe ukuze abe lolutho angalunika oswelayo.—Efe. 4:28.

UJesu wayekhuthele. Esakhula wayengumbazi. (Mak. 6:3) Akuthandabuzwa ukuthi abazali bakhe babekuqakathekisa lokho ayekwenza njengoba babelemuli enkulu okwakumele bayinakekele. UJesu wayephelele njalo wayebaza izinto ezinhle yikho kumele ukuthi abantu abanengi babefuna ukubazelwa nguye. Kumele ukuthi wayewukholisa umsebenzi wakhe. Kodwa lanxa wayekhuthele emsebenzini wakhe wayezinika isikhathi sokukhonza uJehova. (Joh. 7:15) Eseqalisile inkonzo yakhe watshela ababemlalele wathi: “Lingasebenzeli ukudla okubolayo kodwa sebenzelani ukudla okungaboliyo okunika impilo engapheliyo.” (Joh. 6:27) Kanti njalo eNtshumayelweni yaseNtabeni wathi: “Buthelelani inotho ezulwini.” (Mat. 6:20) Ukuhlakanipha okuvela kuNkulunkulu kuyasinceda ukuthi siwubone ngendlela eqondileyo umsebenzi wethu. Sifundiswa ukuthi ‘sisebenze nzima njalo senze umsebenzi omuhle.’ w22.05 22 ¶9-10

UMgqibelo, September 7

[Unyoko uzajabula.]—Zaga. 23:25.

UYunisi wayeyisibonelo esihle uThimothi ayengasilingisela. Akuthandabuzwa ukuthi uThimothi wazibonela ukuthi konke unina ayekwenza wayekwenza ngenxa yokuthi uyamthanda uJehova lokuthi ukukhonza uJehova kwakusenza unina athokoze. Lalamuhla omama abanengi bancede imuli zabo ukuthi zikhonze uJehova “kungelalizwi elikhulunyiweyo.” (1 Phet. 3:​1, 2) Lawe ungakwenza lokhu. Kodwa ungakwenza njani? Qakathekisa ubungane bakho loJehova ukwedlula loba yini. (Dute. 6:​5, 6) Zinengi izinto ozenzayo njengabomama abanengi. Usebenzisa isikhathi sakho, imali yakho, uzincitshe ubuthongo njalo udele lezinye izinto ukuze unakekele abantwabakho. Kodwa akumelanga uze uswele isikhathi sokuqinisa ubungane bakho loJehova. Woba leqiniso lokuthi uhlala uthola isikhathi sokuthandaza uwedwa, esokutaditsha iBhayibhili uwedwa kanye lesokungena imihlangano yebandla. Nxa ungenza njalo, uzakuba lokholo oluqinileyo futhi uzakuba yisibonelo esihle emulini yakho lakwabanye. w22.04 16 ¶1; 19 ¶12-13

ISonto, September 8

Wahlulele izinceku zakho, umbeke icala owenze okubi, umnike umvuzo walokho akwenzileyo njalo utsho ukuthi olungileyo kalacala ubusumnika umvuzo.—1 Amakho. 8:32.

Kuyasiduduza ukwazi ukuthi akusimlandu wethu ukutsho ukuthi abantu bahlulelwe njani. Lo ngumsebenzi kaJehova ngoba nguye uMahluleli Omkhulu. (Rom. 14:​10-12) Siyamthemba ukuthi uzahlala esahlulela ngendlela eqondileyo. (Gen. 18:25) Kasoze enze loba yini engalunganga. Sisilindele ngabomvu isikhathi lapho uJehova azaqeda khona bonke ububi obubangelwe yisono. Ngalesosikhathi bonke ubuhlungu buzaphela. (Hubo. 72:​12-14; Isam. 21:​3, 4) Asisoze siphinde sizikhumbule izinto ezasizwisa ubuhlungu. Okwakhathesi siyambonga uJehova ngokwenza senelise ukumlingisela ngokuthethelela abanye. w22.06 13 ¶18-19

UMvulo, September 9

Kambe uMahluleli womhlaba wonke kasoze enze okulungileyo yini?—Gen. 18:25.

Umahluleli kumele awazi kuhle umthetho. Kufanele akwazi okuqondileyo lokungaqondanga. Kuyini okunye okumele kwaziwe ngumahluleli? Kumele abe wazi wonke amacele endaba engakakhiphi isahlulelo. Yikho uJehova nguMahluleli omuhle ngoba uhlala ewazi wonke amacele endaba. UJehova kafanani labahluleli abangabantu ngoba yena uhlala ekwazi konke ngaloba yiphi indaba okuyabe kumele ayahlulele. (Gen. 18:​20, 21; Hubo. 90:8) Yena ubona okungangale kwalokho okubonwa lokuzwiwa ngabantu. Uyakwazi ukuthi ezinye izinto esizenzayo zibangelwa yibuntu bethu, indlela esakhula ngayo, imfundo esayitholayo, indawo esikuyo lendlela esicabanga ngayo lesizizwa ngayo. UJehova uyabona lokusenhliziyweni. Uyazazi izizatho ezibangela ukuthi senze izinto ezithile. Akulalutho olufihlekileyo kuJehova. (Heb. 4:13) Yikho okwenza uJehova axolele umuntu yikuthi uyabe ekwazi konke ngaye langalokho okwenzakeleyo. w22.06 4 ¶8-9

OLwesibili, September 10

Umuntu uzadela konke alakho ukuze avikele impilo yakhe.—Jobe. 2:4.

Kumele siwananzelele amaqhinga asetshenziswa nguSathane kuJobe ngoba ulokhu ewasebenzisa lalamuhla. USathane uthi kasimthandi sibili uJehova uNkulunkulu njalo sizamtshiya ukuze siqhubeke siphila. Uphinda athi uNkulunkulu kasithandi futhi kalandaba lesikwenzayo ukuze simthokozise. Kasiwakholwa amanga la ngoba siyakwazi lokho uSathane akuhlosileyo. Kumele sibone ubunzima obusehlelayo bulithuba lokufunda okuthile ngathi. UJobe wathi esebunzimeni wananzelela lapho okwakudinga ukuthi alungise khona njalo wakwenza lokho. Ngokwesibonelo wafunda ukuthi kumele athobeke sibili. (Jobe. 42:3) Lathi singananzelela okuthile ngathi nxa sisebunzimeni. Nxa singananzelela ukuthi kulalapho okudinga silungisise khona, kumele senze njalo. w22.06 23 ¶13-14

OLwesithathu, September 11

“Lingofakazi bami,” kutsho uJehova, “inceku yami engiyikhethileyo.”—Isaya. 43:10.

UJehova usithembisa ukuthi uzasincedisa. Ngokwesibonelo engakathi, “Lingofakazi bami” waqala wathi: “Lapho udabula emanzini amanengi ngizabe ngilawe, lalapho uchapha imifula ayisoze ikukhukhule. Lapho uhamba phakathi komlilo awusoze utshe, ilangabi kalisoze likuhaqaze.” (Isaya. 43:2) Kwezinye izikhathi nxa sitshumayela sihlangana lobunzima obunjengezikhukhula lenhlupho ezinjengomlilo. Kodwa uJehova uyasincedisa ukuthi siqhubeke sitshumayela. (Isaya. 41:13) Lamuhla abantu abafuni ukulalela. Kodwa lokhu akutsho ukuthi inkonzo yethu ayiphumeleli. Kuyasikhuthaza ukwazi ukuthi uJehova uyathokoza ngathi nxa siqhubeka sitshumayela. Umphostoli uPhawuli wathi: “Umuntu ngamunye uzathola umvuzo ohambelana lomsebenzi awenzileyo.”—1 Khor. 3:8; 4:​1, 2. w22.11 4 ¶5-6

OLwesine, September 12

Qhubekani liziphethe kuhle phakathi kwezizwe.—1 Phet. 2:12.

Iziphrofetho zeBhayibhili zigcwaliseka sikhangele sibili. Abantu ‘abaphuma kuzo zonke izindimi lezizwe’ bafunda ukukhuluma ulimi ‘oluhlambulukileyo’ lweqiniso eliseBhayibhilini. (Zek. 8:23; Zef. 3:9) Inhlanganiso kaJehova ibunjwa ngabantu abedlula 8 miliyoni abasemazweni angu-240, futhi umnyaka ngamunye kubhabhathizwa izinkulungwane. Kodwa okuqakatheke kakhulu ukwedlula inani labantu ababa ngoFakazi ‘yibuntu obutsha’ asebelabo. (Kol. 3:​8-10) Abanengi batshiya ukuziphatha okubi kwezemacansini, udlakela, ubandlululo lokuzigqaja ngesizwe sakibo. Lokhu kugcwalisa isiphrofetho esiku-Isaya 2:4 esithi ‘abasoze bafundele ukulwa izimpi futhi.’ Nxa sisebenza nzima ukuthi sigqoke lobuntu obutsha singanceda abantu abasibonayo babuye enhlanganisweni kaNkulunkulu njalo siyabe sitshengisa ukuthi silandela uKhristu uJesu umkhokheli wethu. (Joh. 13:35) Lokhu akuzenzakaleli nje. UJesu nguye osincedisayo ukuthi sikwenze. w22.07 9 ¶7-8

OLwesihlanu, September 13

Kwangathi umthandazo wami ungaba njengempepha elungiswe kuhle phambi kwakho.—Hubo. 141:2.

Nxa sithandaza kuJehova kumele sitshengise inhlonipho. Cabanga ngemibono emangalisayo eyabonwa ngu-Isaya loHezekheli loDanyeli loJohane. Bonke nxa bekhuluma ngoJehova bathi uyiNkosi emangalisayo. U-Isaya ‘wabona uJehova ehlezi esihlalweni sobukhosi esiphezulu esiphakemeyo.’ (Isaya. 6:​1-3) UHezekheli wabona uJehova ehlezi phezu kwenqola yakhe ezungezwe ‘yikukhanya okucazimulayo okunjengomchilowamakhosikazi.’ (Hez. 1:​26-28) UDanyeli wabona “uSimakade” egqoke izigqoko ezimhlophe lesihlalo sakhe silavuka umlilo. (Dan. 7:​9, 10) UJohane yena wabona uJehova ehlezi esihlalweni sobukhosi esasigonjolozelwe ngumchilowamakhosikazi owawufanana le-emeraldi. (Isam. 4:​2-4) Ukucabangisisa ngobukhulu bukaJehova kwenza sibone ukuthi kumele simbonge sibili ngesibusiso sokuthandaza lokuthi nxa sithandaza kuye kumele sitshengise inhlonipho. w22.07 20 ¶3

UMgqibelo, September 14

[Qaphelani ubuqili] babantu.—Efe. 4:14.

Wena osakhulayo, uSathane uzazama ukukuvimba ukuthi ungaqhubeki uthuthuka futhi uqinisa ukholo lwakho. Enye indlela angakwenza ngayo lokhu yikuzama ukwenza ukuthi uthandabuze ezinye izinto ezifundiswa liBhayibhili. Ngokuya kwesikhathi kungenzakala uzwe imfundiso engamanga ethi izinto azidalwanga nguNkulunkulu kodwa zazenzakalela. Engxenye usesengumntwana awuzange ucabangisise ngakho kakhulu kodwa khathesi usufunda ngakho esikolo. Okutshiwo ngababalisi bakho kungakhanya kulengqondo futhi kuzwisiseka. Kodwa kungenzakala ukuthi abazake bacabangisise ngobufakazi bokuthi kuloMdali. Ungakhohlwa amazwi akuZaga 18:17 athi: “Ecaleni okhuluma kuqala ubonakala enguye olungileyo, kuze kuqhamuke omunye ambuzisise.” Kulokuthi uphonguvuma loba yini oyifundiswa esikolo, qala uhlolisise iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu iBhayibhili lasemabhukwini ethu. w22.08 2 ¶2; 4 ¶8

ISonto, September 15

Wenze konke okubhalwe kulo. Ungenza njalo uzahlakanipha kuloba yini oyenzayo futhi konke okwenzayo kuzaphumelela.—Josh. 1:8.

Sifuna ukuzwisisa esikubalayo eLizwini likaNkulunkulu ngoba singayekela ukwenza njalo ngeke kusincede kangako. Ngokwesibonelo, ake sibone enye ingxoxo uJesu aba layo ‘lenye indoda eyayiyisazi soMthetho.’ (Luk. 10:​25-29) Indoda le yathi ibuza ukuthi kuyini okumele ikwenze ukuze ithole ukuphila okungapheliyo, uJesu wayinceda ukuthi ithole impendulo eLizwini likaNkulunkulu ngokuyibuza esithi: “EMthethweni kubhalweni? Ukuzwisisa njani lokho okubalayo?” Indoda le yaphendula kuhle ngokuqamba imibhalo eyayikhuluma ngokuthanda uNkulunkulu lokuthanda umakhelwane. (Levi. 19:18; Dute. 6:5) Kodwa nanzelela okunye eyakutshoyo: “Ngubani sibili umakhelwane wami?” Kwakhanya ukuthi indoda le yayingakuzwisisanga kuhle lokho eyayikubalile. Yikho yayingenelisi ukusebenzisa kuhle okutshiwo yiMibhalo le empilweni yayo. Kumele sicele uJehova asincedise ukuze sizwisise iMibhalo. Yikho singacela umoya wakhe ongcwele ukuze usincede singacabangi ngezinye izinto nxa siyibala njalo singacela ukuthi asincedise sikusebenzise lokho esikubalileyo. w23.02 9 ¶4-5

UMvulo, September 16

[Qhubeka uhamba] eqinisweni.—3 Joh. 4.

“Walithola njani iqiniso?” Akuthandabuzwa ukuthi lo ngumbuzo osewawubuzwa kanengi. Ngomunye wemibuzo yokuqala obuzwa ngumfowethu loba ngudadewethu ofuna ukukwazi. Siyakholisa ukuzwa abafowethu labodadewethu besixoxela ukuthi kuyini okwabanceda ukuthi bamazi uJehova lokuthi bamthande futhi lathi siyakholisa ukubatshela ukuthi kungani sikuthanda ukuba ngoFakazi. (Rom. 1:11) Ingxoxo ezinje zenza sibone ukuthi ukuba nguFakazi yisibusiso esikhulu. Kanti njalo zisinceda ukuthi ‘siqhubeke sihamba eqinisweni’ okutsho ukuphila ngendlela ethokozisa uJehova. Zinengi izizatho ezenza silithande iqiniso. Isizatho esiqakatheke kulazo zonke yikuthi siyamthanda uJehova uNkulunkulu ongumthombo weqiniso. Ukubala iLizwi lakhe iBhayibhili kwenze sabona ukuthi unguSomandla owadala amazulu lomhlaba lokuthi unguBaba osithandayo futhi olendaba lathi.—1 Phet. 5:7. w22.08 14 ¶1, 3

OLwesibili, September 17

Sihlale sikhumbula abayanga.—Gal. 2:10.

Umphostoli uPhawuli wakhuthaza abafowabo labodadewabo ukuthi batshengise ukuthi bayabathanda abanye ngokwenza ‘imisebenzi emihle.’ (Heb. 10:24) Wancedisa abafowabo ngamazwi langezenzo. Ngokwesibonelo, ngesikhathi kulendlala eJudiya, uPhawuli wancedisa ukuhambisa ezinye izinto ezazizanceda abafowabo labodadewabo. (ImiSeb. 11:​27-30) Lanxa uPhawuli wayesebenzisa isikhathi esinengi etshumayela futhi efundisa, wayehlala edinga izindlela zokuncedisa ababeswela. Lokho ayekwenza kwanceda ayekhonza labo bangathandabuzi ukuthi uJehova uzabanakekela. Lathi nxa sisebenzisa isikhathi sethu lamandla ethu leziphiwo esilazo ukuze sincedise labo abehlelwe ngumonakalo wemvelo, siyabe sisakha ukholo lwabafowethu labodadewethu. Lokhu singakwenza langokuhlala sinikela ngemali ukuze umsebenzi owenziwa emhlabeni wonke uqhubekele phambili. Nxa sisenza izinto lezi lezinye, siyabe sincedisa abafowethu labodadewethu ukuthi bakholwe sibili ukuthi uJehova ngeke abalahle loba sekutheni. w22.08 24 ¶14

OLwesithathu, September 18

Isiphrofetho asikaze silethwe ngentando yomuntu kodwa abantu babekhuluma okuvela kuNkulunkulu njengoba babeqhutshwa ngumoya ongcwele.—2 Phet. 1:21.

IBhayibhili lileziphrofetho ezinengi esezigcwalisekile njalo ezinye zakhona zagcwaliseka sekuleminyaka eminengi zabhalwa. Imbali itshengisa ukuthi iziphrofetho lezi zagcwaliseka sibili. Lokhu akusimangalisi ngoba siyakwazi ukuthi owabhala iziphrofetho eziseBhayibhilini nguJehova. Cabanga ngeziphrofetho ezimayelana lokunqotshwa kweBhabhiloni. Phakathi kweminyaka yabo-778 kusiya kubo-732 B.C.E., umphrofethi u-Isaya waphefumulelwa ukuthi abhale ngokunqotshwa kweBhabhiloni idolobho elalilamandla. Watsho lokuthi idolobho leli lalizanqotshwa nguKhoresi, waqamba lakho konke okwakuzakwenzakala ngesikhathi idolobho leli linqotshwa. (Isaya. 44:27–45:2) U-Isaya waphinda waphrofetha ukuthi idolobho leli lalizatshabalaliswa lisale lingamanxiwa. (Isaya. 13:​19, 20) AmaMede lamaPhesiya anqoba iBhabhiloni ngo-539 B.C.E., njalo indawo lapho okwakuledolobho leli elalidumile isingamanxiwa. w23.01 4 ¶10

OLwesine, September 19

Qhubekani likhuthazana.—1 Thes. 5:11.

UJehova usikhethile ukuthi sibe yingxenye yemuli yakhe esemhlabeni wonke. Lesi yisibusiso esikhulu kakhulu njalo siyasinceda sibili. (Mak. 10:​29, 30) Silabafowethu labodadewethu emhlabeni wonke abathanda uJehova njengathi futhi abasebenza nzima ukuze baphile belandela imithetho yakhe. Singabe sikhuluma indimi ezitshiyeneyo, silamasiko atshiyeneyo futhi sigqoka ngendlela ezitshiyeneyo kodwa siyabathanda lanxa siyabe siqala ukuhlangana labo. Siyakukholisa ukuba ndawonye labo ukuze sidumise njalo sikhonze uBaba wethu osezulwini olothando lokuthi sihlale simanyene. (Hubo. 133:1) Bayasinceda nxa silenhlupho. (Rom. 15:1; Gal. 6:2) Bayasikhuthaza ukuthi sihlale sikhuthele emsebenzini kaJehova njalo sihlale silokholo oluqinileyo. (Heb. 10:​23-25) Akucabange ukuthi bekungaba nzima njani ukuzivikela kuSathane uDeveli kanye lomhlaba lo omubi aluba besingela bafowethu labodadewethu abasisekelayo. w22.09 2-3 ¶3-4

OLwesihlanu, September 20

Loba ngubani obamba umlomo wakhe uhlakaniphile.—Zaga. 10:19.

Kungaba nzima ukuzikhuza nxa sisebenzisa ezokuxhumana. Nxa singekela ukunanzelela singacina sesichaye egcekeni izinto eziyimfihlo zicine sezibonwe ngabantu abanengi. Phela nxa singafaka okuthile kwezokuxhumana siyabe singakwazi ukuthi abanye bazakusebenzisa njani lokuthi kungabangela uhlupho olunganani. Ukuzikhuza kuzasinceda lokuthi singavumi ukuqilwa ngabaphikisi abafuna sikhulume izinto ezingafaka abafowethu labodadewethu engozini. Into enjalo ingenzakala emazweni lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona ngesikhathi abafowethu bebuzwa imibuzo ngamapholisa. Nxa sekunjalo kuyabe sokumele ‘sivale imilomo yethu.’ (Hubo. 39:1) Kumele sibe ngabantu abathembekileyo emulini, kubangane bethu, kubafowethu labodadewethu lasebantwini bonke nje. Kuqakathekile ukuthi sizikhuze nxa sifuna ukuba ngabantu abathembekileyo. w22.09 13 ¶16

UMgqibelo, September 21

Uyajabula umuntu . . . [othokoziswa] ngumthetho kaJehova, ubala umthetho kaNkulunkulu ngelizwi eliphansi ubusuku lemini.—Hubo. 1:1, 2.

Kumele sifunde ngoJehova ukuze sithole intokozo yeqiniso. Kumele sikwenze lokho. Yikho uJesu wathi: “Umuntu akumelanga aphile ngesinkwa sodwa, kodwa langawo wonke amazwi aphuma emlonyeni kaJehova.” (Mat. 4:4) Akumelanga kube lelanga elidlulayo singazange sibale amazwi aligugu aseLizwini likaNkulunkulu. UJehova uyasithanda yikho esitshengisa eLizwini lakhe lokho okumele sikwenze ukuze sithokoze. Uyasitshela ukuthi wasidalelani. Uyasifundisa lokho okumele sikwenze ukuze sisondele kuye lokumele sikwenze ukuze sithethelelwe izono. Uphinda asitshele ngezinto ezinhle azasenzela zona esikhathini esizayo. (Jer. 29:11) Izinto lezi esizifunda eBhayibhilini zenza sithokoze sibili. Nxa udanile ngenxa yenhlupho zinike isikhathi esinengi sokubala iLizwi likaNkulunkulu njalo ucabangisise ngalokho okubalayo. w22.10 7 ¶4-6

ISonto, September 22

Libe ngabantu abadala ekuzwisiseni kwenu.—1 Khor. 14:20.

IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi singahlali singelalwazi. Sithola ulwazi loba ukuhlakanipha ngokusebenzisa okutshiwo liBhayibhili ekuphileni kwethu. Nxa singenza njalo sizabona ukuthi elikutshoyo kuyasinceda ukuthi silwisane lenhlupho lokuthi senze izinqumo ezinhle. Yikho kuhle ukuthi sicabangisise ngezinqumo esizenzayo. Nxa sesilesikhathi sifunda iBhayibhili njalo singena imihlangano singazibuza ukuthi kungani singakazinikeli kuNkulunkulu futhi singakabhabhathizwa. Nxa sesibhabhathiziwe singazibuza ukuthi, Ngiyathuthuka yini endleleni engitshumayela ngayo lengifundisa ngayo? Izinqumo engizenzayo ziyatshengisa yini ukuthi ngiyakusebenzisa lokho engikufunda eBhayibhilini? Ngibaphatha njani abanye? Nxa kulalapho okumele silungisise khona kumele sicabangisise ngezikhumbuzo zikaJehova ezenza ‘abangelalwazi bahlakaniphe.’—Hubo. 19:7. w22.10 20 ¶8

UMvulo, September 23

Zazisiya loba ngaphi lapho umoya owawuziqondisa khona.—Hez. 1:20.

UHezekheli wabona ukuthi umoya kaNkulunkulu ulamandla. Embonweni uHezekheli wabona umoya kaJehova usebenza ezidalweni zomoya ezilamandla lasemavirini amakhulu enqola kaJehova. (Hez. 1:21) UHezekheli wenzani? Uthi: “Ngathi ngikubona lokho ngazilahla phansi.” Lokho akubonayo kwammangalisa okokuthi wawela phansi. (Hez. 1:28) Ngokuhamba kwesikhathi nxa uHezekheli wayecabangisisa ngombono lo omangalisayo kumele ukuthi kwakumenza abe leqiniso lokuthi umoya kaNkulunkulu wawuzamncedisa ukuthi aqhubeke ngenkonzo yakhe. UJehova watshela uHezekheli wathi: “Ndodana yomuntu, sukuma ume ngikhulume lawe.” Amazwi la kanye lomoya kaNkulunkulu kwanika uHezekheli amandla okuthi asukume. (Hez. 2:​1, 2) Waqhubeka encediswa ‘yisandla’ sikaNkulunkulu, okutsho umoya wakhe ongcwele ngesikhathi esenza inkonzo yakhe.—Hez. 3:22; 8:1; 33:22; 37:1; 40:1. w22.11 4 ¶7-8

OLwesibili, September 24

Ngamunye wenu uzakuzwa ilizwi ngemva kwakhe.—Isaya. 30:21.

Amazwi la atshengisa ukuthi uJehova unjengomfundisi ohamba ngemva kwabafundi bakhe ebakhangele njalo ebatshela indlela okumele bahambe ngayo. Namuhla siyalizwa ilizwi likaNkulunkulu ngemva kwethu. Silizwa njani? Amazwi kaNkulunkulu aphefumulelweyo abhalwa kudala, emuva khonale. Yikho nxa sibala iBhayibhili kuyabe kungathi sizwa ilizwi likaNkulunkulu ngemva kwethu. (Isaya. 51:4) Kuyini esingakwenza ukuze sivumele uJehova asikhokhele? U-Isaya usitshela izinto ezimbili. Uqala athi: “Le yiyo indlela,” abesesithi: “Hambani ngayo.” Akwenelanga ukuthi siyazi “indlela.” Kumele siphinde ‘sihambe ngayo.’ ILizwi likaNkulunkulu lalokho esikuchasiselwa yinhlanganiso yakhe kuyasinceda sikwazi ukuthi ufuna senzeni. Uphinda asifundise ukuthi singakusebenzisa njani lokho esikufundayo. Ukwenza izinto lezi ezimbili kuzasinceda ukuthi siqinisele ngapha sithokoza futhi yikho kuphela okungenza ukuthi uJehova asibusise. w22.11 11 ¶10-11

OLwesithathu, September 25

Nxa sengihambile amaganyana alesihluku azangena phakathi kwenu.—Imiseb. 20:29.

Abaphostoli bakaJesu abanengi bathi sebefile kwaqalisa ukungena amaKhristu amanga ebandleni. (Mat. 13:​24-27, 37-39) Akhuluma “izinto ezingaqondanga efuna ukudukisa abafundi ukuze bawalandele.” (Imiseb. 20:30) IBhayibhili lithi uJesu wanikela ngomzimba wakhe “kwaba kanye kuphela ukuze athwale izono zabanengi.” Kodwa amaKhristu la amanga acina efundisa ‘okungaqondanga’ esithi umhlatshelo wakhe kumele unikelwe kanenginengi. (Heb. 9:​27, 28) Lamuhla abantu abanengi bayawakholwa amanga la. Bayabuthana emasontweni abo zikhathi zonke ukuze bananze lokho abakuthi yisidlo futhi kwezinye izikhathi lokhu bakwenza nsuku zonke. Amanye amasonto awakunanzi kanengi ukufa kukaJesu kodwa abantu abanengi emasontweni la abazi lutho ngokuthi kutshoni. w23.01 21 ¶5

OLwesine, September 26

Lingakhohlwa ukwenza okuhle lokunika abanye lokho elilakho.—Heb. 13:16.

Nxa uJesu esebusa okweminyaka eyinkulungwane abafileyo bazavuswa njalo abantu abalalelayo bazancediswa ukuthi babe ngabantu abapheleleyo. Labo uJehova azakuthi balungile “bazakudla ilifa lomhlaba, bahlale kuwo kuze kube nini lanini.” (Hubo. 37:​10, 11, 29) Kuyathokozisa ukuthi ‘isitha sokucina sizatshabalaliswa.’ (1 Khor. 15:26) Ithemba lokuphila phakade livela eLizwini likaNkulunkulu. Ithemba leli lingasinceda ukuthi sihlale siqotho ezinsukwini lezi zokucina ezinzima. Kodwa ukuthola impilo engapheliyo akumelanga kube yiso sodwa isizatho esenza sihlale siqotho kuJehova. Isizatho esikhulu sokuqhubeka siqotho kuJehova lakuJesu kumele kube yikuthi siyabathanda kakhulu njalo lokhu kuzamthokozisa uJehova. (2 Khor. 5:​14, 15) Nxa sithanda uJehova loJesu sizenelisa ukubalingisela besesitshela abanye ngethemba esilalo. (Rom. 10:​13-15) Nxa singafunda ukuba lomusa futhi sibe ngabaphanayo, sizakuba ngabantu uJehova afuna babe ngabangane bakhe kuze kube nini lanini. w22.12 6-7 ¶15-16

OLwesihlanu, September 27

Bonke abazimisele ukuphila bezinikele kuNkulunkulu futhi bemanyene loKhristu uJesu labo bazahlukuluzwa.—2 Thim. 3:12.

Nxa sihlukuluzwa singalahlekelwa yizinto ezinengi ezisenza sibe lokuthula. Singakhathazeka sihlalele evalweni. Akukubi ukuzizwa ngaleyondlela. Lanxa kunjalo kumele siqaphele. UJesu wathi ukuhlukuluzwa kungenza abalandeli bakhe bakhubeke. (Joh. 16:​1, 2) UJesu watsho ukuthi sizahlukuluzwa kodwa waphinda wasiqinisekisa ukuthi singenelisa ukuqhubeka sithembekile. (Joh. 15:20; 16:33) Nxa umsebenzi wethu ungamiswa kumbe kube lezinye izinto esingasavunyelwa ukuzenza, igatsha kanye labadala bangasitshela okumele sikwenze lokungamelanga sikwenze. Lokhu kuyabe kusenzelwa ukuthi sivikeleke, siqhubeke sifundiswa ngoJehova lokuthi siqhubeke sitshumayela nxa kuvuma. Zama ngamandla wonke ukulalela lokho esikutshelwayo. (Jak. 3:17) Kanti njalo akumelanga sikhulume izinto eziphathelane labafowethu labodadewethu ebantwini abangelalungelo lokuzazi.—Umtshu. 3:7. w22.12 20-21 ¶14-16

UMgqibelo, September 28

Ngamunye wenu akhuthale njengasekuqaleni.—Heb. 6:11.

UJesu ulokhu ekhokhela abafundi bakhe emsebenzini wokutshumayela ngoMbuso kaNkulunkulu owenziwa emhlabeni wonke. Usigcinile isithembiso sakhe. Usebenzisa inhlanganiso kaJehova ukuze asifundise ukutshumayela njalo uyasinika konke esikudingayo ukuze sitshele abanye izindaba ezinhle. (Mat. 28:​18-20) Osekusele yikuthi thina sikhuthale emsebenzini wokutshumayela lokufundisa futhi sihlale siphapheme sisalindele ukuthi uJehova aqede umumo lo wezinto. Nxa singalalela amazwi akuHebheru 6:​11, 12 sizagagadlela ithemba lethu “kuze kube sekucineni.” UJehova uselibekile ilanga lehora lapho azasusa khona umhlaba kaSathane. Ngalesosikhathi uzazigcwalisa zonke iziphrofetho eziseLizwini lakhe. Kodwa kwezinye izikhathi singacabanga ukuthi ukuphela komumo lo wezinto sekuphuzile. Lanxa kunjalo usuku lukaJehova “alusoze luphuze!” (Hab. 2:3) Yikho asizimiseleni ‘ukuqhubeka simelele uJehova’ sitshengisa ukuthi ‘simlindele ngesineke uNkulunkulu uMsindisi wethu.’—Mik. 7:7. w23.02 19 ¶15-16

ISonto, September 29

Kakho ongaqathaniswa lawe.—Hubo. 40:5.

Umuntu oqansa intaba uyabe efuna ukuyafika esiqongweni sayo. Lanxa kunjalo kulezindawo ezinengi angahamba esima kuzo ukuze abuke izinto ezinhle ayabe ezibona. Lawe zinike isikhathi sokuthi ume ucabangisise ngokuthi uJehova ukuncedisa njani ukuthi uphumelele lanxa uphakathi kobunzima. Nsuku zonke zibuze: ‘UJehova ungibusise njani lamuhla? Lanxa uhlupho lwami lungakapheli uJehova ungincedisa njani ukuthi ngiqinisele?’ Nsuku zonke zama ukubona into eyodwa uJehova ayabe ekubusise ngayo ukuze akwenze uphumelele. Ungabe uthandazela ukuthi ubunzima ophakathi kwabo buphele. (Flp. 4:6) Kodwa akumelanga sikhohlwe izibusiso esilazo. Phela uJehova usithembisa ukuthi uzasiqinisa asincedise ukuthi siqinisele. Yikho hlala ubonga uJehova ngokuthi uyakusekela. Ungenza njalo uzabona indlela uJehova akuncedisa ngayo ukuthi uphumelele lanxa uphakathi kobunzima.—Gen. 41:​51, 52. w23.01 19 ¶17-18

UMvulo, September 30

[Liqhubeke] likukhumbula ukuba khona kosuku lukaJehova.—2 Phet. 3:12.

Nansi imibuzo ongazibuza yona: ‘Indlela engiphila ngayo iyatshengisa yini ukuthi ngiyabona ukuthi umumo lo wezinto ususiyaphela? Imfundo lomsebenzi engiwukhethayo kuyatshengisa yini ukuthi ngiyakuqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini empilweni yami? Ngiyakholwa yini ukuthi uJehova uzanginakekela mina lemuli yami?’ Kumele ukuthi uJehova uyathokoza kakhulu nxa esibona sizama ngamandla wonke ukwenza intando yakhe. (Mat. 6:​25-27, 33; Flp. 4:​12, 13) Kumele sihlale sihlola indlela esicabanga ngayo besesilungisisa lapho okumele silungisise khona. UPhawuli watshela abaseKhorinte wathi: “Qhubekani lizihlola ukuthi lisekukholweni yini, qhubekani lizihlolisisa ukuthi lingabantu abanjani.” (2 Khor. 13:5) Yikho kumele siqhubeke sitshintsha indlela esicabanga ngayo. Lokhu singakwenza ngokubala iLizwi likaNkulunkulu, sifunde ukucabanga ngendlela acabanga ngayo njalo senze konke esingakwenza ukuze izenzo zethu zihambelane lentando yakhe.—1 Khor. 2:​14-16. w23.01 9 ¶5-6

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza