ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es24 kk. 108-118
  • November

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • November
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2024
  • Izihlokwana
  • OLwesihlanu, November 1
  • UMgqibelo, November 2
  • ISonto, November 3
  • UMvulo, November 4
  • OLwesibili, November 5
  • OLwesithathu, November 6
  • OLwesine, November 7
  • OLwesihlanu, November 8
  • UMgqibelo, November 9
  • ISonto, November 10
  • UMvulo, November 11
  • OLwesibili, November 12
  • OLwesithathu, November 13
  • OLwesine, November 14
  • OLwesihlanu, November 15
  • UMgqibelo, November 16
  • ISonto, November 17
  • UMvulo, November 18
  • OLwesibili, November 19
  • OLwesithathu, November 20
  • OLwesine, November 21
  • OLwesihlanu, November 22
  • UMgqibelo, November 23
  • ISonto, November 24
  • UMvulo, November 25
  • OLwesibili, November 26
  • OLwesithathu, November 27
  • OLwesine, November 28
  • OLwesihlanu, November 29
  • UMgqibelo, November 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2024
es24 kk. 108-118

November

OLwesihlanu, November 1

Akungaphumi ilizwi elibolileyo emilonyeni yenu kodwa khulumani okuhle lokwakhayo.—Efe. 4:29.

UmKhristu akumelanga akhulume amazwi angcolileyo. Kodwa kulendlela zokuthethisa ezicatshileyo okumele sizinanzelele. Ngokwesibonelo, kumele sinanzelele ukuthi singakhulumi kubi ngabantu bomunye umhlobo, abavela kwamanye amazwe kumbe abalamasiko atshiyene lawethu. Kanti njalo asifuni ukuzwisa abanye ubuhlungu ngokubatshela amazwi abenza bangabi lesithunzi. Khuluma izinto ezakha abanye. Hlala uncoma abanye kulokuthi ubachothoze loba ubasole. Kunengi ama-Israyeli ayengambonga ngakho uNkulunkulu, kodwa wona ayehlala ekhonona. Nxa sihlala sikhonona labanye labo bangacina bekhonona. Khumbula ukuthi umbiko omubi owalethwa zinhloli ezingu-10 wenza ukuthi ‘bonke abako-Israyeli bakhonone besola uMosi.’ (Nani. 13:31–14:4) Kodwa ukuncoma abanye kungabenza bathokoze. Yikho dinga amathuba okuncoma abafowethu labodadewethu. w22.04 8 ¶16-17

UMgqibelo, November 2

Ngabekwa ezandleni zakho kusukela ngizalwa, ubulokhu unguNkulunkulu wami kusukela ngisesibelethweni sikamama.—Hubo. 22:10.

Kusukela kudala uJehova uncedise abasakhulayo abanengi ukuthi babe ngabangane bakhe. Angancedisa labantwabakho ukuthi baqine ekukhonzeni nxa belesifiso sokwenza njalo. (1 Khor. 3:​6, 7) Lanxa ngezinye izikhathi bengaphambuka, uJehova kasoze abalahle. (Hubo. 11:4) Nxa bengavele batshengise ukuthi ‘balesifiso’ sokuba ngabangane bakhe uzabamukela. (ImiSeb. 13:48; 2 ImiLan. 16:9) Angakuncedisa ukuthi ukhulume amazwi afaneleyo ngesikhathi esifaneleyo, okuyiwo kanye anganceda abantwabakho. (Zaga. 15:23) Angasebenzisa umfowethu kumbe udadewethu ukuthi ancedise abantwabakho. Kanti njalo nxa abantwabakho sebekhulile, uJehova angabenza bakhumbule izinto owabafundisa zona kudala. (Joh. 14:26) UJehova uzakubusisa nxa ungaqhubeka ufundisa abantwabakho ngalokho okukhulumayo langalokho okwenzayo. w22.04 21 ¶18

ISonto, November 3

Umgobho [wazonda] kakhulu.—Isam. 12:17.

USathane kasenelisi ukubuyela ezulwini, usebenza nzima ehlasela abagcotshiweyo. Abagcotshiweyo laba bangabameli boMbuso kaNkulunkulu njalo ‘balomsebenzi wokufakaza ngoJesu.’ (2 Khor. 5:20; Efe. 6:​19, 20) Ngo-1918 abazalwane abakhokhelayo abayisitshiyagalombili bamangalelwa ngamanga njalo bagwetshwa iminyaka eminengi. Kwakukhanya angathi umsebenzi wabagcotshiweyo wawusumisiwe. (Isam. 11:​3, 7-11) Kodwa ekuqaliseni kuka-1919 abafowethu laba abagcotshiweyo bakhululwa ejele njalo amacala abo esulwa. Bahle babuyela emsebenzini wokutshumayela lokufundisa. Kodwa uSathane kazange ayekele ukuhlasela abantu bakaNkulunkulu. Kusukela lapho, ubangele ukuhlukuluzwa kwabantu bakaNkulunkulu ‘okunjengomfula.’ (Isam. 12:15) ‘Lapha yikho okufuneka khona ukuthi siqinisele futhi sibe lokholo’ sibili.—Isam. 13:10. w22.05 5-6 ¶14-16

UMvulo, November 4

Ngasengisizwa inani lalabo ababefakwe uphawu. Babeyi-144 000.—Isam. 7:4.

Umphostoli uJohane wabona amaqembu amabili asekela ubukhosi bukaJehova njalo athola ukuphila okungapheliyo. Iqembu lokuqala lalilabantu abangu-144 000. Abantu labo bathathwa emhlabeni ukuthi babumbe uhulumende kumbe uMbuso loJesu ezulwini. Bazabusa laye umhlaba. (Isam. 5:​9, 10; 14:​3, 4) UJohane ubabona bemi loJesu eNtabeni iZiyoni. (Isam. 14:1) Kusukela ngesikhathi sabaphostoli, kukhethwe abantu abanengi ukuthi babeseqenjini labangu-144 000. (Luk. 12:32; Rom. 8:17) Kodwa uJohane watshelwa ukuthi ngabalutshwana abeqembu leli abazabe belokhu besaphila emhlabeni ezinsukwini zokucina. (Isam. 12:17) Nxa ukuhlupheka okukhulu sekuqalisile bazathathwa baye ezulwini ukuze bayekuba labanye abaseqenjini labangu-144 000 abafa bethembekile. Sebesezulwini bazabusa ndawonye loJesu eMbusweni kaNkulunkulu.—Mat. 24:31; Isam. 5:​9, 10. w22.05 16 ¶4-5

OLwesibili, November 5

[Lalela] imithetho yami.—Isaya. 48:18.

UJesu wafundisa abafundi bakhe ukuthi bazibone ngendlela eqondileyo. Wathi kubo: “Lenwele ezisemakhanda enu zibaliwe zonke.” (Mat. 10:30) Amazwi la ayaduduza ikakhulu nxa sijayele ukuzikhangelela phansi. Atshengisa ukuthi uBaba wethu osezulwini ulendaba lathi lokuthi uyasiqakathekisa. Akumelanga siyithandabuze indlela uJehova asibona ngayo ngokucabanga ukuthi asifanelanga ukuba ngabantu bakhe lokuthola ukuphila okungapheliyo emhlabeni omutsha. Eyinye iNqabayokulinda ka-2005 yasikhuthaza ukuthi sizibone ngendlela eqondileyo. Yathi: “Asifuni ukucabanga ukuthi singcono kakhulu size sizigqaje futhi asifuni ukuzikhangelela phansi size sicabange ukuthi asilancedo. Kodwa kumele sizame ukubona lokho esiyikho khona sibili, sinanzelela ukuthi kulezinto esenelisa ukuzenza lesingenelisi ukuzenza.” w22.05 24-25 ¶14-16

OLwesithathu, November 6

Ngicelela . . . bonke [ukuthi] babe munye.—Joh. 17:20, 21.

Ngamunye wethu angenzani ukuze kube lokuthula ebandleni? Sonke kumele sizame ukuthi kube lokuthula. (Mat. 5:9; Rom. 12:18) Nxa sisiba ngabokuqala ukulungisa ukungazwanani ukuze sibe lokuthula labanye ebandleni siyabe sisenza ukuthi ipharadayisi lethu libe lihle kakhulu. Kumele sihlale sikhumbula ukuthi uJehova udonse umuntu ngamunye osepharadayisi esikulo ukuthi aze ekukhonzeni kweqiniso. (Joh. 6:44) Akucabange ukuthi uJehova uthokoza njani nxa esibona sisebenza nzima ukuze kuhlale kulokuthula lokumanyana phakathi kwabantu bakhe abaligugu! (Isaya. 26:3; Hag. 2:7) Singenzani ukuze zonke izinto ezinhle esiziphiwa nguNkulunkulu zisincede? Kumele sicabangisise ngalokho esikubalayo eLizwini lakhe. Ukubala iLizwi likaNkulunkulu lokucabangisisa ngalo kuzasinceda sibe lobuntu obunjengobukaKhristu obuzasenza ‘sithandane ngothando lobuzalwane langenhliziyo yonke’ ebandleni.—Rom. 12:10. w22.11 12-13 ¶16-18

OLwesine, November 7

Ngizabathethelela icala labo njalo angisoze ngibe ngisasikhumbula isono sabo.—Jer. 31:34.

Nxa singakholwa ukuthi uJehova sesithethelele ‘siyavuselelwa,’ okutsho ukuthi siyahlaliseka njalo sibe lomzwangedwa ongasithonisisiyo. Ukuthethelela okungaka akuveli ebantwini kodwa kuvela ‘kuJehova ngokwakhe.’ (ImiSeb. 3:19) Nxa uJehova angasithethelela uyasivumela ukuthi siphinde sibe ngabangane bakhe kube sengathi asizange vele simonele. Nxa uJehova angasithethelela kasoze aphinde asijezise kumbe asithonisise ngesono esasenzayo. (Isaya. 43:25) Ufuqela izono zethu khatshana njengokuqhelelana ‘kwempumalanga kuyo intshonalanga.’ (Hubo. 103:12) Siyambonga sibili uJehova njalo sisala sithinteke kwamancane nxa sicabanga ngendlela emangalisayo asithethelela ngayo. (Hubo. 130:4) UJehova kakhangeli ukuthi isono esisenzileyo singakanani nxa ekhetha ukusithethelela. Usebenzisa ulwazi alalo njengoMdali, uMniki Wemithetho loMahluleli wethu nxa ekhetha ukuthi uyasithethelela yini loba hatshi. w22.06 5 ¶12-14

OLwesihlanu, November 8

Loba ngubani osondela kuNkulunkulu kumele akholwe ukuthi ukhona lokuthi uyabapha umvuzo labo abamdinga ngeqiniso.—Heb. 11:6.

UJehova uthembisa labo abamthandayo ikusasa elihle. Sekuseduze ukuthi aqede ukugula losizi lokufa. (Isam. 21:​3, 4) Uzancedisa “abathobekileyo” abamlindeleyo ukuthi batshintshe umhlaba ube lipharadayisi. (Hubo. 37:​9-11) Uzasenza senelise ukuba ngabangane bakhe abaseduze ukwedlula lokho esiyikho khathesi. Leli lithemba elihle kakhulu! Kodwa kuyini okwenza sikholwe ukuthi izithembiso zikaNkulunkulu zizagcwaliseka? UJehova uhlala ekwenza lokho athembisa ukuthi uzakwenza. Lesi yiso isizatho esenza ‘simlindele.’ (Hubo. 27:14) Sitshengisa ukuthi simlindele ngokubekezela ngapha sithokoza, sikhangelele ukuthi agcwalise izithembiso zakhe. (Isaya. 55:​10, 11) Asihlaleni siqotho kuJehova, sikholwa sibili ukuthi uyabapha umvuzo “labo abamdinga ngeqiniso.” w22.06 20 ¶1; 25 ¶18

UMgqibelo, November 9

UYihlo uyakwazi elikuswelayo lingakaceli lakucela.—Mat. 6:8.

UJehova uyinhloko yemuli njalo siyaqiniseka ukuthi uzakwenza lokho akutsho ku-1 Thimothi 5:8. Nxa singathandabuzi ukuthi uJehova uyasithanda lokuthi uyazithanda imuli zethu, sizakholwa sibili ukuthi uzasinika esikudingayo. (Mat. 6:​31-33) UJehova nguNkulunkulu olothando njalo ophanayo futhi uyafuna ukusinakekela. Ngesikhathi edala umhlaba wadala izinto esizidingayo ukuze siqhubeke siphila. Kodwa kaphelelanga lapho, waphinda wadala izinto ezinengi ezenza sikholise ukuphila. (Gen. 2:9) Lanxa ngezinye izikhathi siyabe siswela ezinye izinto esizifunayo, kumele sikhumbule ukuthi esilakho sikunikwe nguJehova. (Mat. 6:11) Kumele sihlale sikhumbula lokuthi loba yini esiyidelayo ayitsho lutho nxa iqathaniswa lalokho uJehova asinika khona khathesi lazasinika khona esikhathini esizayo.—Isaya. 65:​21, 22. w22.06 15 ¶7-8

ISonto, November 10

Ukudla okuqinileyo ngokwabantu abalokholo oluqinileyo.—Heb. 5:14.

Abalesifiso sokufunda iqiniso ayisibo bodwa okumele babe lolwazi olujulileyo ngoJehova langeBhayibhili. Sonke siyaludinga. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi ukusebenzisa lokho esikufunda eBhayibhilini kuyasinceda ukuthi ‘sehlukanise okuhle lokubi.’ Namuhla kungaba nzima ukulandela imithetho kaJehova ngoba abantu abanengi abasaziphathanga. Kodwa uJesu usinceda ukuthi singabalingiseli ngokuba leqiniso lokuthi siyakuthola ukudla okuqinisa ukholo lwethu. Konke asinika khona kusekelwe eLizwini likaNkulunkulu eliphefumulelweyo. Siyalikhazimulisa ibizo likaNkulunkulu njengoJesu. (Joh. 17:​6, 26) Ngokwesibonelo ngo-1931 saqalisa ukubizwa ngebizo elisekelwe eBhayibhilini elithi oFakazi bakaJehova sitshengisa ukuthi siyaliqakathekisa ibizo likaBaba wethu osezulwini lokuthi sifuna ukubizwa ngalo. (Isaya. 43:​10-12) Kanti njalo ku-Nguqulo Yomhlaba Omutsha sibuyisele ibizo likaNkulunkulu endaweni elalivele litholakala kuzo kudala. w22.07 11 ¶11-12

UMvulo, November 11

Ilizwi lakho liyisibane enyaweni zami, likhanyisa indlela yami.—Hubo. 119:105.

Iqiniso eliseBhayibhilini ligoqela lendaba ezinhle ezimayelana loMbuso kaNkulunkulu. UJesu wathi iqiniso elimayelana loMbuso linjengegugu elifihliweyo. KuMathewu 13:44 sithola amazwi athi: “UMbuso wamazulu unjengegugu elifihlwe ensimini, elatholwa ngumuntu walifihla. Wathokoza okokuthi wahamba wayathengisa konke ayelakho, wathenga insimu leyo.” Umuntu lo wayengalidingi igugu lelo kodwa wathi eselitholile wathengisa konke ayelakho ukuze athenge insimu eyayilegugu leli. Wayekwenzelani lokho? Wayekwazi ukuthi igugu lelo ledlula khatshana loba yini ayelayo. Akula loba yini esemhlabeni lo eligugu ukwedlula intokozo esiyithola ngokukhonza uJehova kumbe ithemba lokuthola ukuphila okungapheliyo nxa sesibuswa nguMbuso kaNkulunkulu. Sizimisele ukutshiya loba yini ukuze sibe lesibusiso sokuba ngabangane bakaJehova abaseduze. Esikufunayo ‘yikumthokozisa kukho konke.’—Kol. 1:10. w22.08 15 ¶8-9; 17 ¶12

OLwesibili, November 12

Ngingayenzelani into embi kangaka, ngonele uNkulunkulu?—Gen. 39:9.

UMthetho kaMosi olomlayo othi “ungafebi” wabhalwa sekudlule iminyaka edlula 200 indaba le yenzakele. (Eks. 20:14) Manje uJosefa wakwazi njani ukuthi ukufeba ‘yinto embi’? UJosefa wayemazi kuhle uJehova futhi wayekwazi ukuthi ubona ukufeba kuyinto embi kakhulu. Ngokwesibonelo, uJosefa wayekwazi ukuthi uJehova wayefuna ukuthi umtshado ubunjwe yindoda eyodwa lowesifazana oyedwa kuphela. Kungenzeka ukuthi wezwa ukuthi kabili konke uJehova wayevikele ukhokho wakhe uSara ukuthi angathintwa ngeyinye indoda. (Gen. 2:24; 12:​14-20; 20:​2-7) Ukucabangisisa ngendaba lezi kwanceda uJosefa wananzelela ukuthi kuyini okubi lokuhle phambi kukaJehova. UJosefa wayemthanda sibili uJehova yikho wazimisela ukwenza lokho athi kulungile. w22.08 26 ¶1-2

OLwesithathu, November 13

Abanengi abaleleyo emhlabathini bazavuka, abanye bazavuka bathole ukuphila okungapheliyo.—Dan. 12:2.

Isiphrofetho lesi asitsho ukuvuswa kwalabo abazakuyaphila ezulwini kumbe ukuvuselelwa komsebenzi wokutshumayela owaphosa wamiswa ngabaphikisi ngo-1918 njengalokho esasikukholwa. Sikhuluma ngokuvuswa kwabafileyo okuzakwenzakala emhlabeni omutsha. Kungani sesisizwisisa ngale indlela? Ibala elithi “emhlabathini” lisetshenzisiwe lakuJobe 17:16 futhi litsho ingcwaba. Njengoba ibala elithi “emhlabathini” lisitsho ingcwaba, kumele ukuthi uDanyeli 12:2 ukhuluma ngokuvuswa kwabafileyo okuzakwenzakala ngemva kwempi ye-Amagedoni, insuku zokucina seziphelile. Manje uDanyeli 12:2 utshoni nxa esithi abanye bazavuka bathole “ukuphila okungapheliyo”? Utsho ukuthi phakathi kweminyaka eyinkulungwane labo abazavuswa bamazi futhi baqhubeke besiba mazi njalo bamlalele uJehova loJesu bazathola ukuphila okungapheliyo. Kabasoze baphinde bafe futhi.—Joh. 17:3. w22.09 21 ¶6-7

OLwesine, November 14

[Uthando] luthemba zonke izinto.—1 Khor. 13:7.

Amazwi la awatsho ukuthi uJehova ukhangelele ukuthi siphonguthemba wonke umuntu nje kodwa atsho ukuthi kufanele sithembe labo abatshengise ukuthi singabathemba. Kungathatha isikhathi ukuthi sithembe umuntu futhi kungadingeka ukuthi enze okuthile ukuze simthembe. Kuyini okungakunceda ukuthi ubathembe abazalwane? Zama ukubazi ngcono, uxoxe labo emihlanganweni yebandla futhi uhlele ukuhamba labo ekutshumayeleni. Babekezelele njalo ubanike ithuba lokuthi batshengise ukuthi ungabathemba. Nxa usaqalisa ukumazi umuntu ungakhetha ukuthi ungamtsheli imfihlo yakho yonke. Nxa lilokhu lijayelana ungazizwa usukhululekile ukumtshela indlela ozizwa ngayo. (Luk. 16:10) Kodwa kumele wenzeni nxa umfowethu engenza okuthile okwenza ungasamthembi? Ungaphangisi ukuqeda ubungane benu kodwa qala ulinde ubone ukuthi indaba yakhona izahamba njani. Kanti njalo akumelanga uvumele okwenziwa ngabanye kukwenze ucine ungasathembi bonke abazalwane. w22.09 4 ¶7-8

OLwesihlanu, November 15

Amehlo kaJehova ayakuhlolisisa konke okwenzakala emhlabeni.—2 Imilan. 16:9.

Umdala webandla okuthiwa nguMiqueas wazwiswa ubuhlungu ngabazalwane abakhokhelayo ebandleni. Lanxa kunjalo wayisebenzisa kuhle ingqondo yakhe wazama ngamandla ukuzibamba. Wayehlala ethandaza kuJehova emcela ukuthi amnike umoya ongcwele lamandla okuthi aqinisele. Waphinda wadinga okunye okwakungamnceda emabhukwini ethu. Sifundani kulokhu? Nxa umfowenu kumbe udadewenu engakuzwisa ubuhlungu, zama ukuhlaliseka njalo ungakhulelwa yimicabango ebuhlungu ongabe uyizwa. Kwezinye izikhathi uyabe ungakwazi ukuthi kuyini okubangele ukuthi umuntu lo enze into ekucaphulayo kumbe akhulume amazwi akuzwise ubuhlungu. Yikho thandaza kuJehova umcele akuncedise ukuthi ubone izinto ngendlela yalowomuntu. Ungacabangi ukuthi umfowenu kumbe udadewenu ubevele ehlose ukukuzwisa ubuhlungu, zama ukudlulisa lokho ayabe ekwenzile. (Zaga. 19:11) Khumbula ukuthi uJehova uyakubona okwenzakalayo njalo uzakunika amandla okuthi uqinisele.—Umtshu. 5:8. w22.11 21 ¶5

UMgqibelo, November 16

Ngiyabaxwaya labo abafihla lokho abayikho.—Hubo. 26:4.

Khetha abangane abathanda uJehova. Abangane obakhethayo bangakunceda ukuthi uqhubeke uqinisa ukholo lwakho kumbe bakubuyisele emuva. (Zaga. 13:20) Omunye umdala webandla okuthiwa nguJulien wathi: “Ngisakhula ngaba lobungane lalabo engangitshumayela labo. Babetshiseka futhi banginceda ngabona ukuthi ukutshumayela kumnandi sibili. . . . Ngananzelela ukuthi ngangikhutheka ngokuba labangane abalingana lami kuphela.” Kumele wenzeni nxa ungananzelela ukuthi abanye abangane olabo ebandleni bangakuphambanisa ekukhonzeni uJehova? UPhawuli wayekwazi ukuthi abanye ebandleni babengaqinanga ekukhonzeni yikho waxwayisa uThimothi ukuthi angadlelani labo. (2 Thim. 2:​20-22) Ubungane esilabo loJehova buligugu. Akumelanga sivumele loba ngubani ukuthi aphambanise ubungane lobu esibusebenzele nzima kangaka. w22.08 5-6 ¶13-15

ISonto, November 17

Dlalela khatshana lesiphukuphuku.—Zaga. 14:7.

Asifanani labantu abazonda imithetho kaNkulunkulu. Thina siyakuthanda ukufunda indlela uJehova acabanga ngayo, okugoqela yonke imithetho yakhe. Okunye okungasinceda siyithande kakhulu imithetho kaNkulunkulu yikuqathanisa impumela yokulalela lokungalaleli lokunanzelela inhlupho abantu abazidingela zona ngokwala ngabomo ukulandela amacebo avela kuJehova. Ngemva kwalokho kumele sicabangisise ngokuthi ukulalela uNkulunkulu kusincede njani empilweni yethu. (Hubo. 32:​8, 10) UJehova unika wonke umuntu ithuba lokuthi athole ukuhlakanipha kodwa kababambi ngamandla ukuthi bakwamukele. Lanxa kunjalo uyasitshela ukuthi kuzakwenzakalani kulabo abangafuni ukwamukela ukuhlakanipha. (Zaga. 1:​29-32) “Bazawuthola umvuzo wezenzo zabo.” Ngokuhamba kwesikhathi indlela abakhetha ukuphila ngayo izabadalela inhlupho lobuhlungu obukhulu futhi ekucineni uJehova uzabatshabalalisa. Kodwa uJehova uthembisa labo abalalela amacebo alokuhlakanipha avela kuye esithi: “Ongilalelayo uzahlala evikelekile, njalo kasoze ahlalele evalweni esesaba uhlupho.”—Zaga. 1:33. w22.10 21 ¶11-13

UMvulo, November 18

Bayathokoza bonke abesaba uJehova, labo abahamba ezindleleni zakhe.—Hubo. 128:1.

Ukwesaba uJehova kutsho ukuthi simhlonipha kakhulu okokuthi asifuni ukwenza loba yini engamdanisa. (Zaga. 16:6) Yikho siyazama ngamandla wonke ukulandela imithetho eseLizwini lakhe emayelana lokuqondileyo lokungaqondanga. (2 Khor. 7:1) Sizathokoza nxa singenza lokho uJehova akuthandayo njalo sixwaye izinto azizondayo. (Hubo. 37:27; 97:10; Rom. 12:9) Umuntu angabe ekwazi ukuthi uJehova ulelungelo lokutsho ukuthi okulungileyo lokungalunganga yikuphi kodwa kumele azikhethele ukuthi uzayilandela yini imithetho kaNkulunkulu. (Rom. 12:2) Indlela esiphila ngayo yiyo etshengisa ukuthi siyakholwa yini ukuthi ukulandela imithetho kaJehova kuyanceda. (Zaga. 12:28) UDavida wayezizwa ngaleyondlela yikho wathi ngoJehova: “Uyangifundisa indlela okumele ngiphile ngayo, kuyangithokozisa kakhulu ukuba phambi kwakho, esandleni sakho sokudla kulentokozo engapheliyo.”—Hubo. 16:11. w22.10 8 ¶9-10

OLwesibili, November 19

INdodana ngeke yenze lento eyodwa ezicabangela yona, kodwa yenza kuphela lokho ebona uYise ekwenza.—Joh. 5:19.

UJesu wahlala ethobekile. Esasezulwini wenza izinto ezinengi ezimangalisayo loJehova. “Zonke ezinye izinto ezisezulwini lezisemhlabeni” zadalwa kusetshenziswa yena. (Kol. 1:16) Ngesikhathi ebhabhathizwa kungenzeka wakhumbula izinto ayezenze loYise ezulwini. (Mat. 3:16; Joh. 17:5) Kodwa lokho akuzange kumenze azigqaje. Kazange azibone engcono kulabanye. Watshela abafundi bakhe ukuthi wayebuye emhlabeni ‘engalandanga ukuzokhonzwa kodwa ukuzokhonza lokuzonikela ngokuphila kwakhe kube yinhlawulo yabanengi.’ (Mat. 20:28) Watshengisa ukuthi uthobekile ngokuvuma ukuthi wayengenzi loba yini ayezicabangela yona. Wayethobekile sibili. Wasitshiyela isibonelo okumele sisilandele. w22.05 24 ¶13

OLwesithathu, November 20

[Buyela] kuJehova.—Isaya. 55:7.

Nxa ekhetha ukuthi uyasithethelela yini loba hatshi, uJehova ucabanga ngokuthi umuntu owonileyo ubekwazi yini ukuthi akwenzayo kubi. UJesu wakucacisa lokhu kuLukha 12:​47, 48. Umuntu owenza okubi ngabomo ngapha ekwazi mhlophe ukuthi uJehova uyakuzonda lokho akwenzayo wenza isono esikhulu. UJehova angakhetha ukungamthetheleli umuntu lo. (Mak. 3:29; Joh. 9:41) Kambe uNkulunkulu angamthethelela? Ye! UJehova uphinda acabange ngokuthi umuntu owonileyo uyaphenduka okweqiniso yini. Ukuphenduka kutsho ukutshintsha indlela umuntu acabanga ngayo, abona ngayo izinto kanye lenhloso zakhe. Kuhlanganisa lokuzisola lokudana ngokubi umuntu ayabe ekwenzile kumbe ngokwehluleka ukwenza into eqondileyo obekumele ayenze. Umuntu ophendukayo kazisoli ngokubi akwenzileyo kuphela kodwa uzisola langokuthi ubungane bakhe loJehova bebungasaqinanga okuyikho okubangele ukuthi enze izinto ezimbi. w22.06 5-6 ¶15-17

OLwesine, November 21

Bonke abazimisele ukuphila bezinikele kuNkulunkulu futhi bemanyene loKhristu uJesu labo bazahlukuluzwa.—2 Thim. 3:12.

Izitha zethu zikhuluma amanga ngabafowethu abakhokhelayo enhlanganisweni kaJehova. (Hubo. 31:13) Abanye abafowethu sebeke betheswa amacala njalo babotshwa. Lokhu kwake kwenzakala lakumaKhristu akuqala lapho umphostoli uPhawuli emangalelwa ngamanga futhi ebotshwa. Amanye amlahlela iganga umphostoli uPhawuli ngesikhathi ebotshiwe eRoma. (2 Thim. 1:​8, 15; 2:​8, 9) Kumele ukuthi kwamzwisa ubuhlungu obukhulu. Wayedlule ebunzimeni obukhulu waze wafaka impilo yakhe engozini ngenxa yabo. (Imiseb. 20:​18-21; 2 Khor. 1:8) Kasingabi njengalabo abalahla uPhawuli. Akumelanga simangale nxa sibona uSathane ehlasela kakhulu abazalwane abakhokhelayo. Uyabe esenzela ukuthi bangabi qotho kuJehova, thina besesisesaba. (1 Phet. 5:8) Qhubeka usekela abazalwane abakhokhelayo njalo ungabatshiyi.—2 Thim. 1:​16-18. w22.11 16-17 ¶8-11

OLwesihlanu, November 22

Kanti awumesabi ngitsho uNkulunkulu?—Luk. 23:40.

Kumele ukuthi isigebenga esasesiphendukile esasiseceleni kukaJesu engakafi sasingumJuda. AmaJuda ayekhonza uNkulunkulu oyedwa kodwa abezinye izizwe babekhonza onkulunkulu abanengi. (Eks. 20:​2, 3; 1 Khor. 8:​5, 6) Aluba isigebenga lesi sasingumuntu wezinye izizwe, sasizabuza umbuzo osembhalweni walamuhla sithi, “Kanti awubesabi ngitsho onkulunkulu?” Kanti njalo uJesu kazange athunywe ebantwini bezizweni kodwa wathunywa ‘ezimvini ezilahlekileyo zesizwe sako-Israyeli.’ (Mat. 15:24) UNkulunkulu wayevezele ama-Israyeli ukuthi uzavusa abafileyo. Isigebenga esasesiphendukile sasingabe sikwazi lokho njalo amazwi aso atshengisa ukuthi sasikholwa ukuthi uJehova uzavusa uJesu ukuthi ayebusa eMbusweni kaNkulunkulu. Kukhanya sasithemba ukuthi laso sizavuswa nguNkulunkulu. Kumele ukuthi isigebenga esasesiphendukile sasikwazi ngo-Adamu lo-Eva kanye lePharadayisi uJehova ayebafake kulo njengoba sasingumJuda. Yikho kungenzeka sasikholwa ukuthi iPharadayisi uJesu ayekhuluma ngalo kuLukha 23:43 kwakuyinsimu enhle eyayizakuba lapha emhlabeni.—Gen. 2:15. w22.12 8-9 ¶2-3

UMgqibelo, November 23

Bonke babeqhubeka bethandaza belenhloso yinye.—Imiseb. 1:14.

Ngeke senelise ukutshumayela nxa singancediswanga ngumoya kaNkulunkulu. Kungani sisitsho njalo? USathane ulwisana lathi ezama ukumisa umsebenzi wethu. (Isam. 12:17) Kungakhanya angathi ngeke senelise ukumelana laye kodwa siyabe sinqoba nxa sitshumayela. (Isam. 12:​9-11) Phela nxa sitshumayela siyabe sitshengisa ukuthi kasivumi ukwethuselwa nguSathane. Sonke isikhathi nxa sitshumayela siyabe simnqoba uSathane. Kusegcekeni ukuthi uJehova usinika amandla esebenzisa umoya wakhe lokuthi esikwenzayo kuyamthokozisa. (Mat. 5:​10-12; 1 Phet. 4:14) Umoya ongcwele kaNkulunkulu ungasinceda simelane laloba yibuphi ubunzima esihlangana labo ekutshumayeleni. (2 Khor. 4:​7-9) Pho kumele senzeni ukuze uNkulunkulu aqhubeke esinika umoya wakhe? Kumele sihlale siwucela, singathandabuzi ukuthi uzayizwa imithandazo yethu. w22.11 5 ¶10-11

ISonto, November 24

Siyalincenga bafowethu ukuthi lixwayise abaphambukayo, liduduze abahlulukelweyo njalo lisekele ababuthakathaka, libekezelele wonke umuntu.—1 Thes. 5:14.

Sitshengisa ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu ngokuhlalisana labo ngokuthula. Kumele sizame ngamandla ukuthethelela abanye njengoJehova. Nxa uJehova wayezimisele ukuthi iNdodana yakhe ifele izono zethu, kutsho ukuthi lathi kumele sizimisele kakhulu ukuthethelela abafowethu labodadewethu nxa bengasonela. Asifuni ukulingisela inceku embi uJesu akhuluma ngayo emzekelisweni wakhe. Lanxa inceku le yayithethelelwe isikwelede esikhulu kakhulu, yehluleka ukuthethelela enye inceku eyayilesikwelede esincane kakhulu. (Mat. 18:​23-35) Nxa kulomunye ongazwisisani laye ebandleni ngeke yini wena uqale ukwenza umzamo wokuthi lenze ukuthula lingakangeni iSikhumbuzo? (Mat. 5:​23, 24) Nxa ungenza njalo uyabe utshengisa ukuthi uyamthanda kakhulu uJehova loJesu. w23.01 29 ¶8-9

UMvulo, November 25

Owenzela umuntukazana umusa ukweledisa uJehova.—Zaga. 19:17.

Okunye okungakunceda ukuthi ukwazi lokho abafowenu labodadewenu abakudingayo yikubabuza imibuzo engasoze ibayangise. (Zaga. 20:5) Balakho yini ukudla okweneleyo lemithi kanye lezinye nje izinto? Kungenzeka baphelelwe ngumsebenzi yini? Bangabe bengelamali yokubhadala irenti yini? Bangabe bedinga ukuncediswa yini ukuze bathole uncedo oluvela kuhulumende? UJehova ufuna sonke sibakhuthaze futhi sibancedise abanye. (Gal. 6:10) Umfowethu loba udadewethu ogulayo angakhuthazwa yilokho esimenzela khona lanxa kukuncane. Umntwana angathumela umfowethu ikhadi kumbe amdwebele okuthile okuzamkhuthaza. Osakhulayo yena angayathengela udadewethu izinto azidingayo loba amenzele okunye nje. Abanye ebandleni bangaphekela othile ogulayo ukudla. Abanye abamemezeli bathumela abadala incwadi kumbe ikhadi lokubabonga. Phela ngesikhathi kulomkhuhlane omemethekayo kunengi abadala okumele bakwenzele abafowabo labodadewabo. Kubamnandi sibili nxa sonke ‘siqhubeka sikhuthazana futhi sisakhana.’—1 Thes. 5:11. w22.12 22 ¶2; 23 ¶5-6

OLwesibili, November 26

Lilahlekile sibili!—Mak. 12:27.

AbaSadusi babewazi kuhle amabhuku okuqala amahlanu eMibhalo yesiHebheru kodwa kabazange balamukele iqiniso eliqakathekileyo elalisemabhukwini la aphefumulelweyo. Ngokwesibonelo, khangela ukuthi uJesu waphendula njani lapho abaSadusi bembuza ngendaba yokuvuswa kwabafileyo. Wababuza wathi: “Alikaze likubale yini ebhukwini likaMosi ukuthi endabeni yesihlahla sameva uNkulunkulu wathi kuye: ‘NginguNkulunkulu ka-Abrahama loNkulunkulu ka-Isaka loNkulunkulu kaJakhobe’?” (Mak. 12:​18, 26) Lanxa abaSadusi babeyibale kanengi indaba le, umbuzo kaJesu waveza ukuthi babengalamukelanga iqiniso eliqakathekileyo eliseMibhalweni elimayelana lokuvuswa kwabafileyo. (Luk. 20:38) Sifundani endabeni le? Nxa sibala sifuna ukuba lelihlo elibukhali, sinanzelele ukuthi ivesi esiyibalayo kumbe indaba esiyibala eBhayibhilini ingasifundisani. Asifuni ukuzwisisa kuphela into ezilula, kodwa sifuna ukudinga iqiniso kumbe izimiso ezingekho egcekeni ezindabeni zeBhayibhili esiyabe sizibala. w23.02 11 ¶9-10

OLwesithathu, November 27

Sigonjolozelwe liyezi labofakazi elikhulu.—Heb. 12:1.

Bonke ofakazi okukhulunywa ngabo embhalweni walamuhla badlula phakathi kobunzima obukhulu kodwa bahlala beqotho kuJehova okwempilo yabo yonke. (Heb. 11:​36-40) Kambe baqinisela njalo basebenzela ize yini? Ngitsho. Lanxa bengazange babone ezinye izithembiso zikaNkulunkulu zigcwaliseka besaphila, baqhubeka bemlindele. Kanti njalo babekwazi ukuthi babezazibona izithembiso lezo zigcwaliseka ngenxa yokuthi babengathandabuzi ukuthi uJehova uyathokoza ngabo. (Heb. 11:​4, 5) Abakwenzayo kungasinceda sizimisele ukuqhubeka silindele uJehova. Izinto emhlabeni ziqhubeka zisonakala. (2 Tim. 3:13) USathane ulokhu ebathwalisa nzima abantu bakaNkulunkulu. Kungelani lobunzima obuzasehlela esikhathini esizayo, asizimiseleni ukuqhubeka simsebenzela nzima uJehova, siqiniseka ukuthi “sibeke ithemba lethu kuNkulunkulu ophilayo.”—1 Tim. 4:10. w22.06 25 ¶17-18

OLwesine, November 28

Kuzanceda ngani ukufa kwami? . . . Uthuli lungakudumisa yini?—Hubo. 30:9.

Okunye okwenza sizame ukuhlala silempilakahle yikuthi sifuna ukwenza konke esingakwenza ekukhonzeni uJehova. (Mak. 12:30) Siyabalekela ukwenza loba yini engasigulisa. (Rom. 12:1) Lanxa singeke sizivikele kuyo yonke imikhuhlane, senza konke okusemandleni ethu ukuze sihlale siphilile ngenxa yokuthi sifuna ukutshengisa uBaba wethu osezulwini ukuthi siyasiqakathekisa isipho sokuphila. Ukugula lokuguga kungenza sehluleke ukwenza ezinye izinto esasizenza kuqala. Lokhu kungasidanisa kusiqede amandla. Kodwa akumelanga sikhalale sicine singaselandaba lempilakahle yethu. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi singenelisa ukudumisa uJehova njengeNkosi uDavida kungelani lokuthi siyagula kumbe sesigugile. Kuyaduduza ukwazi ukuthi siligugu kuNkulunkulu lanxa sesigugile kumbe sigula. (Mat. 10:​29-31) Lanxa singafa uyafuna sibili ukusivusa. (Jobe. 14:​14, 15) Yikho kuqakathekile ukuthi nxa sisaphila senze konke okusemandleni ethu ukuthi silondoloze impilo zethu. w23.02 20-21 ¶3-5

OLwesihlanu, November 29

Loba ngubani othuka umoya ongcwele ngeke athethelelwe kuze kube nini lanini.—Mak. 3:29.

Amabizo exuku elikhulu elibunjwa ngabezinye izimvu azaqhubeka ekhona yini ebhukwini lokuphila nxa bengasinda e-Amagedoni? Ye. (Isam. 7:14) UJesu wathi abantu laba abanjengezimvu bazakuya “ekuphileni okungapheliyo.” (Mat. 25:46) Kodwa abasoze bahle bakuthole ukuphila okungapheliyo. Nxa uJesu esebusa okweminyaka eyinkulungwane, ‘uzabelusa abakhokhele abase emithonjeni yamanzi okuphila.’ Amabizo alabo abazavuma ukuqondiswa nguJesu futhi batholakale bethembekile kuNkulunkulu ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane awasoze acitshwe kuze kube nini lanini ebhukwini lokuphila. (Isam. 7:​16, 17) Kodwa imbuzi zizabhujiswa empini ye-Amagedoni. UJesu wathi abantu labo “bazakuya ekubhujisweni kwaphakade.” (Mat. 25:46) Umphostoli uPhawuli laye wabhala wathi abantu labo “bazakwahlulelwa bajeziswe ngokubhujiswa phakade.”—2 Thes. 1:9; 2 Phet. 2:9. w22.09 16 ¶7-8

UMgqibelo, November 30

Yonke into ilesikhathi sayo.—Umtshu. 3:1.

Izinto ezidalwe nguJehova zinika izimuli amathuba okuthi zizikholisele zichelesile futhi lokhu kuzinceda ukuthi zibambane. UJehova wadala izindawo ezinhle lapho esingenzela khona izinto esizithandayo. Izimuli ezinengi ziyakuthanda ukuba ndawonye zisiya emaphakhi, zisiyabuka izintaba kumbe izinyamazana. Emhlabeni omutsha esiwuthenjiswe nguNkulunkulu abazali labantwana bazakholisa kakhulu ukubuka izinto ezidalwe nguJehova. Kuyabe kungasafanani lalokho esikubona namuhla ngenxa yokuthi siyabe singasazesabi izinyamazana futhi lazo ziyabe zingasabesabi abantu. (Isaya. 11:​6-9) Siyabe silesikhathi esinengi kakhulu sokukholisa izinto ezidalwe nguNkulunkulu. (Hubo. 22:26) Lanxa kunjalo, bazali lingameleli ipharadayisi ukuze lincedise abantwabenu bakholise izinto ezidaliweyo. Nxa lisebenzisa izinto ezidaliweyo ukuze lifundise abantwabenu ngoJehova, bazavumelana lamazwi kaDavida athi: ‘Jehova akula owenze imisebenzi efanana leyakho.’—Hubo. 86:8. w23.03 25 ¶16-17

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza