Oto ka ninga po shike opo u ka mone omwenyo waalushe?
‘Omunhu ota yandje shike shi ninge ekulilo lomwenyo waye?’ — MAT. 16:26, yelekanifa OB-1986.
1. Omolwashike Jesus a li ina tambula ko ehanyeno laPetrus?
OMUYAPOSTOLI Petrus okwa li a kuminwa osho a li a uda. Omuwiliki waye omuholike, Jesus Kristus, okwa li e va lombwela “ina holeka” kutya okwa li e li poku ka hepekwa nokudipawa. Petrus okwa li a nyamukula Jesus nomalinyengotomheno mawa, e mu hanyena a ti: “Omwene, [lietela onghenda, NW] u ha ningwe ngaha.” Jesus okwa li a pilamena Petrus ndele ta tale kovahongwa vakwao, ovo navo tashi dulika va li ve na etaleko la puka la fa laPetrus. Opo nee Jesus okwa lombwela Petrus a ti: “Dja po puame, Satana. Oove omuhongauli wange, osheshi ove ito diladila osho shaKalunga, ndele [oshosho shovanhu].” — Mark. 8:32, 33; Mat. 16:21-23.
2. Jesus okwa ti ovahongwa vashili ove na okuwanifa po oiteelelwa ilipi?
2 Eendjovo odo Jesus a li a popya konima eshi a nyamukula Petrus, otashi dulika da li da kwafela Petrus a mone kutya omolwashike Jesus a li ina tambula ko nandenande ehanyeno laye. Jesus “okwa ifana ovanhu novalongwa vaye ve uye kuye, ndele okwa tya kuvo: Ngenge oku na ou a hala okushikula nge, ye ne lidimbike ye mwene, ndele na humbate [omuti waye womahepeko, NW], ye na shikule nge. Osheshi ou a hala okuxupifa omwenyo waye, ote ke u kanifa, ndele ou ta kanifa omwenyo waye molwange nomolwevangeli, ye ote u xupifa.” (Mark. 8:34, 35) Osha yela kutya Jesus ka li ashike e li pokuyamba po omwenyo waye, ndele okwa li yo a teelela ovashikuli vaye va kale ve lilongekida okuyamba po eemwenyo davo moilonga yaKalunga. Ngeenge ova ningi ngaho, otava ka mona ondjabi inene. — Lesha Mateus 16:27.
3. (a) Jesus okwa li a pula ovapwilikini vaye omapulo elipi? (b) Epulo etivali olo Jesus a li a pula otashi dulika la li la dimbulukifa ovapwilikini vaye kombinga yashike?
3 Jesus okwa li yo a pula omapulo avali taa ningifa omunhu a diladile pomhito oyo a li ta popi novahongwa vaye nosho yo ovanhu vamwe, a ti: “Otashi kwafa shike omunhu nande ne lilikolele ounyuni aushe, ndee ta kanifa omwenyo waye? Osheshi omunhu ota yandje shike mbela, a kulile omwenyo waye?” (Mark. 8:36, 37) Enyamukulo kepulo lotete ola yela. Omunhu ita mono ouwa washa ngeenge okwe lilikolele ounyuni aushe ndele ta kanifa omwenyo waye. Omunhu oha dulu ashike okulongifa oiniwe noku i hafela ngeenge e na omwenyo. Epulo laJesus etivali olo tali ti: “Omunhu ota yandje shike mbela, a kulile omwenyo waye?” otashi dulika la li la dimbulukifa ovapwilikini vaye kombinga yelundilo olo Satana a lundila nalo ovanhu pefimbo laJob, eshi a ti: “Omunhu keshe osho e shi na, te shi yandjele omwenyo waye.” (Job 2:4) Eendjovo daSatana odo otashi dulika di kale doshili kovanhu vamwe ovo ihava longele Jehova. Ovanhu vahapu ohava ningi keshe shimwe, tava nyono efinamhango keshe opo va kale nomwenyo. Ndele Ovakriste ove na etaleko la yooloka ko kwaalo lovanhu va tya ngaho.
4. Omolwashike omapulo aJesus e na eityo lomoule kOvakriste?
4 Otu shii kutya eshi Jesus a li e uya kombada yedu ka li e uya oku tu pa oukolele muwa, oupuna nosho yo omwenyo mule mounyuni ou. Ndele ponhele yaasho, okwa li e uya oku tu yeululila omhito yoku ka mona omwenyo waalushe mounyuni mupe, netimaumbwile la tya ngaho otwe li lenga neenghono. (Joh. 3:16) KOmukriste, oshipu okuuda ko epulo laJesus lotete kutya ola hala okutya ngahelipi, olo ta li ti: “Otashi kwafa shike omunhu nande ne lilikolele ounyuni aushe, ndee ta kanifa omwenyo waye?” Enyamukulo olo kutya kashi na ekwafo la sha. (1 Joh. 2:15-17) Opo tu dule okumona enyamukulo lepulo laJesus etivali, otu na okulipula kutya: ‘Onda hala okuninga omaliyambo e fike peni kunena opo ndi shilipaleke kutya ohandi ka mona omwenyo waalushe mounyuni mupe?’ Onghedi yetu yokukalamwenyo oyo tai ka ufa kutya eteelelo letu ola twa shi fike peni. — Yelekanifa naJohannes 12:25.
5. Ongahelipi hatu dulu okumona oshali yomwenyo waalushe?
5 Jesus ka li a hala okutya omwenyo waalushe otau dulu okulongelwa. Omwenyo ou li oshali, nokuli nomwenyo muxupi oo tu na paife monghalelo ei yoinima ou li oshali. Itatu dulu okulanda omwenyo ile okulonga sha osho tashi tu ningifa tu kale twa wana oku u pewa. Ohatu dulu ashike okumona oshali yomwenyo waalushe ngeenge “otwa itavela Kristus Jesus” nosho yo Jehova, oo ‘ha pe ondjabi ovo tave mu kongo.’ (Gal. 2:16; Heb. 11:6) Ndele eitavelo oli na okuulikwa noilonga, molwaashi ‘eitavelo lihe na oilonga, ola fya.’ (Jak. 2:26) Onghee hano, ngeenge hatu dilonga natango kepulo laJesus, oshiwa okudilonga twa mana mo kutya otwa hala okuninga omaliyambo e fike peni monghalelo ei yoinima nonokutya otwa hala okulonga shi fike peni moilonga yaJehova opo tu ulike kutya eitavelo letu oli na omwenyo shili.
‘Kristus ine liwapalela ye mwene’
6. Jesus okwa li a pitifa komesho shike?
6 Jesus okwa li a yandja elitulemo koinima oyo ya fimana ponhele yokuyandja elitulemo koinima oyo ya li mounyuni wopefimbo laye, nokwa li a kondjifa omayeleko e na sha nokulilikolela oinima yopamaliko. Okwa li a ninga omaliyambo monghalamwenyo yaye nokwa li ha dulika kuKalunga. Ponhele yokuliwapalela ye mwene, Jesus okwa ti: ‘Ohandi longo ashishe eshi sha wapalela Kalunga.’ (Joh. 8:29) Jesus okwa li a ninga omaliyambo e fike peni opo a hafife Kalunga?
7, 8. (a) Jesus okwa li a ninga eliyambo lilipi, nokwa li a pewa ondjabi ya tya ngahelipi? (b) Otu na okulipula epulo lilipi?
7 Pomhito imwe, Jesus okwa li a lombwela ovahongwa vaye a ti: “[Omona] wOmunhu ine uya okuyakulwa, ndele okuyakula nokuyandja omwenyo waye u ninge oikulila yavahapu.” (Mat. 20:28) Ngaashi twa kundafana metetekelo, eshi Jesus a li a londwela ovashikuli vaye kutya okwa li e li ‘pokuyandja omwenyo waye,’ Petrus okwa li e mu ladipika e lietele onghenda. Ndele nande ongaho, Jesus ka li a tengauka. Okwa li a yamba po nehalo liwa omwenyo waye wopanhu wa wanenena omolwovanhu. Omolwokuheliholamwene kwaJesus, onakwiiwa yaye oya li ya amenwa. Okwa li a nyumunwa ndele ta ‘yelwa kolulyo laKalunga.’ (Oil. 2:32, 33) Kungaho, okwe tu tulila po oshihopaenenwa sha denga mbada.
8 Omuyapostoli Paulus okwa li a kumaida Ovakriste vokuRoma ‘vaha kale nokuliwapalela’ vo vene nokwa li e va dimbulukifa kutya ‘naKristus ine liwapalela Ye mwene.’ (Rom. 15:1-3) Ndele mbela otwa hala ngoo okutula moilonga omayele oo a yandjwa komuyapostoli Paulus nokuninga omaliyambo opo tu hopaenene Kristus?
Jehova okwa hala tu mu pe osho sha denga mbada
9. Omukriste oha ningi shike paulelalela ngeenge te liyapulile Kalunga?
9 MuIsrael shonale, Omhango yaMoses oya li ya popya kutya ovapika Ovaheberi ova li ve na okumangululwa momudo omutiheyali woupika wavo ile momudo wEkuwililo. Ndele nande ongaho, ova li ve na ehoololo. Ngeenge omupika okwa kala e hole omwene waye, okwa li ha dulu okuhoolola okukala omupika moukwaneumbo womwene waye onghalamwenyo yaye aishe. (Lesha Deuteronomion 15:12, 16, 17.) Nafye ohatu ningi etokolo la faafana ngeenge hatu liyapulile Kalunga. Ohatu dimine nehalo liwa okukala hatu longo ehalo laKalunga, ndele haku landula omahalo etu vene. Kungaho, ohatu ulike kutya otu hole Jehova nomutima aushe notwa hala oku mu longela fiyo alushe.
10. Omeityo lilipi tu li oiniwe yaKalunga, naasho oshi na okunwefa mo ngahelipi okudiladila nosho yo eenghatu detu?
10 Ngeenge oto konakona Ombibeli paife nEendombwedi daJehova, ho kufa ombinga moilonga yokuudifa onghundana iwa noho kala pokwoongala kwopaKriste, ohatu ku pandula. Otwe lineekela kutya mafiku oto ka tokola okuliyapulila Jehova nokupula epulo ngaashi olo la li la pulwa Filippus kOmuetiopia, olo tali ti: “Oshike tashi kelele nge ndi ha [ninginifwe, NW]?” (Oil. 8:35, 36) Opo nee ngeenge owe liyapulile Kalunga ekwatafano loye naye ota li ka kala la fa lOvakriste ovo Paulus a li a shangela a ti: ‘Kamu fi veni vene. Osheshi nye omwa kulilwa noikulila idjuu.’ (1 Kor. 6:19, 20) Ngeenge otwe liyapulila Jehova, okwa ninga Omwene wetu, kutya nee otu na eteelelo lokuya meulu ile oloku ka kala kombada yedu. Onghee hano, osha fimana okukondjifa omahalo okuliholamwene ‘nokweefa okuninga ovapika vovanhu.’ (1 Kor. 7:23) Kashi fi tuu oufembanghenda okukala ovapiya vaJehova ovadiinini nokukala te tu longifa ngaashi a hala!
11. Ovakriste otava ladipikwa va ninge eliyambo lilipi, naasho osha hala lelalela okutya shike, ngaashi sha li sha ulikwa komayambo oo a li haa yambwa koshi yOmhango yaMoses?
11 Paulus okwa li a kumaida ovaitaveli vakwao a ti: “Yandjeni omalutu eni eyambo liyapuki li nomwenyo, la wapalela Kalunga; olo elongelokalunga leni lopandunge.” (Rom. 12:1) Eendjovo odo otashi dulika da li da dimbulukifa Ovakriste Ovajuda kombinga yomayambo oo va li hava yambe e li oshitukulwa shokulongela Kalunga kwavo fimbo va li inava ninga ovashikuli vaJesus. Ova li ve shii kutya koshi yOmhango yaMoses, omayambo oinamwenyo oo kwa li haa yambwa koaltari yaJehova okwa li e na okukala a denga mbada. Omayambo oo inaa wapala kaa li a tambulwa ko. (Mal. 1:8, 13) Nafye osho hatu ningi ngaho ngeenge hatu yandje omalutu etu ‘eyambo li na omwenyo.’ Ohatu yandje kuJehova osho sha denga mbada ndele hashoosho sha fyaala po konima eshi twa wanifa po omahalo etu opaumwene. Eshi twe liyapulila Kalunga, otwe mu liyandjela eemwenyo detu nomutima aushe, mwa kwatelwa eenghono detu, oiniwe yetu nosho yo ounghulungu wetu. (Kol. 3:23) Ongahelipi hatu dulu okuulika kutya osho hatu ningi ngaho monghalamwenyo yetu?
Longifa nawa efimbo loye
12, 13. Onghedi imwe ilipi omo hatu dulu okupa Jehova osho sha denga mbada?
12 Onghedi imwe omo hatu dulu okupa Jehova osho sha denga mbada oyo okulongifa nawa efimbo letu. (Lesha Ovaefeso 5:15, 16.) Okulongifa nawa efimbo otashi pula elipangelo. Enwefemo lounyuni nosho yo okuhawanenena kwetu oko twa fyuulula ohaku tu ningifa tu longife efimbo letu alishe momalihafifo ile moinima oyo tai tu etele ouwa paumwene. Ndele ‘ashishe oshi na otundi yasho ya pangelwa,’ mwa kwatelwa omalihafifo nosho yo efimbo loilonga yokulikongela omboloto opo tu dule okuwanifa po oinakuwanifwa yetu yopaKriste. (Omuud. 3:1) Omukriste okwa pumbwa okukala e na ondjele nokulongifa nawa efimbo laye.
13 Eshi Paulus a li a ka talela po kuAtena, okwa li a didilika kutya “Ovaatena aveshe novanailongo ovo va kala mo ova li ve he nefimbo nande kushimwe, okupopya tuu nokupwilikina oinima ipe.” (Oil. 17:21) Kunena, ovanhu vahapu navo ohava hepeke efimbo lavo ngaashi Ovaatena. Oinima oyo hai dulu okukwata ovanhu omboko nohai hepifa efimbo lovanhu kunena oya kwatela mo okutala o-TV, okudana omaudano eevidio nosho yo okutalaatala mo-Internet nopehe na elalakano lasha. Ope na oinima ihapuihapu oyo tai dulu oku tu kwata omboko nokuhepifa efimbo letu. Ngeenge otwa kala twa pwila moinima oyo, oshi na oupu tuha kale vali hatu ningi oinima yopamhepo. Otashi dulika nokuli tu diladile kutya otwe lipyakidila unene noitatu dulu okuninga “oinima oyo ya fimanenena,” sha hala okutya, oinima i na sha nokulongela Jehova. — Fil. 1:9, 10, NW.
14. Omapulo elipi twa pumbwa okudilonga moule?
14 U li omupiya waJehova e mu liyapulila, lipula kutya: ‘Mbela elandulafano lange lefiku keshe ola kwatela mo ngoo efimbo lokulesha Ombibeli, okudilonga nosho yo okwiilikana?’ (Eps. 77:13; 119:97; 1 Tes. 5:17) ‘Mbela ohandi litulile po ngoo efimbo lokulilongekidila okwoongala kwopaKriste? Mbela ohandi tu ngoo vamwe omukumo mokuyandja omilombo pokwoongala?’ (Eps. 122:1; Heb. 2:12) Eendjovo daKalunga oda popya kutya Paulus nosho yo ovaendi pamwe naye ‘ova ningile omafiku tava udifa nouladi mokulineekela Omwene.’ (Oil. 14:3) Mbela oto dulu okuninga omalunduluko monghalamwenyo yoye opo u kale to longifa efimbo lihapu, ile nokuli “omafiku” moilonga yokuudifa, tashi dulika u ninge omukokolindjila? — Lesha Ovaheberi 13:15.
15. Ovakulunhuongalo ohava longifa ngahelipi efimbo lavo nawa?
15 Eshi omuyapostoli Paulus nosho yo ovalumenhu vamwe ovadiinini va li va ka talela po eongalo lopaKriste muAntiokia, ‘ova li va menekela ko omafiku pamwe novalongwa’ opo ve va twe omukumo. (Oil. 14:28) Ovakulunhuongalo ovanahole kunena navo ohava longifa efimbo lavo lihapu okupameka vamwe. Kakele kokuya moukalele womomapya, ovakulunhuongalo ohava longo noudiinini opo va life oufita, va konge eedi odo da kana, va kwafele ovo tava ehama palutu nova wanife po oinakuwanifwa ikwao ihapu meongalo. Ngeenge ou li omumwatate a ninginifwa, mbela eenghalo doye otadi ku pitike ngoo u kale wa wana okuwanifa po oinakuwanifwa ya wedwa po ya tya ngaho?
16. Omeenghedi dimwe dilipi omo hatu dulu ‘okuningila ouwa oovakwetu vomeitavelo’?
16 Ovakriste vahapu ohava mono ehafo mokukwafela ovo va kumwa koiponga oyo hai etifwa kovanhu ile yopaushitwe. Pashihopaenenwa, omumwameme umwe womido 60 nasha, oo ta longo koBetel imwe, okwa li ha i luhapu momalweendo male opo a ka longe e li omuliyambi moilonga yokuyandja omakwafo. Omolwashike ha longifile efudo laye monghedi ya tya ngaho? Okwa ti: “Nonande nghi na ounghulungu washa, osha li oufembanghenda okulonga keshe osho sha pumbiwa. Onda tuwa omukumo neenghono keitavelo la pama lovamwatate novamwameme ovo va li va kanifa oiniwe yavo ihapu.” Natango, Ovakriste omayovi mounyuni aushe ohava kwafele okutunga Omalupale Ouhamba nosho yo Omalupale Oyoongalele. Okukufa ombinga moilonga ya tya ngaho, ohatu ‘ningile ouwa oovakwetu vomeitavelo’ nopehe na okulihola mwene. — Gal. 6:10.
‘Ame ondi li pamwe nanye omafiku aeshe’
17. Oshike to ka yandja pauhandimwe opo u ka mone omwenyo waalushe?
17 Oulikumwe wovanhu ovo ve liteeka ko kuKalunga ou li pokuxula po, ndele katu shii kutya otashi ka ningwa naini kondadalunde. Ashike otu shii kutya “efimbo olo la xupa ko olixupi” nosho yo kutya “olupe lounyuni ou otali xulu po.” (Lesha 1 Ovakorinto 7:29-31, yelekanifa NW.) Osho otashi yandje eityo la wedwa po kepulo olo Jesus a li a pula kutya: “Omunhu ota yandje shike mbela, a kulile omwenyo waye?” Ohatu ka ninga omaliyambo keshe oo Jehova ta pula tu ninge opo tu ka mone “omwenyo waalushe.” (1 Tim. 6:19) Osha fimanenena okudulika kekumaido laJesus li na sha ‘noku mu shikula’ nosho yo ‘okukonga tete ouhamba.’ — Mat. 6:31-33; 24:13.
18. Otu na okukala tu na elineekelo lilipi, nomolwashike?
18 Okushikula Jesus ihashi kala alushe shipu, nosha pula nokuli eemwenyo davamwe monghalelo ei yoinima, ngaashi Jesus a li a popya. Ndele nande ongaho, ngaashi Jesus a li a ninga ohatu henuka ‘okulietela onghenda.’ Otwa itavela meshilipaleko olo a li a pa ovashikuli vaye ovavaekwa vomefelemudo lotete, a ti: “Ame ndi li pamwe nanye omafiku aeshe fiyo okexulilo lefimbo lounyuni.” (Mat. 28:20) Onghee hano, natu longifeni efimbo letu nosho yo ounghulungu wetu moilonga iyapuki ngaashi hatu dulu. Ngeenge otwa ningi ngaho, ohatu ulike elineekelo letu kutya Jehova ote ke tu xupifa moudjuu munene ile e tu nyumune tu ka kale nomwenyo waalushe mounyuni mupe. (Heb. 6:10) Kungaho, ohatu ka ulika kutya otwa lenga neenghono oshali yomwenyo.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Jesus okwa li a ulika ngahelipi kutya okwa halelela okulongela Kalunga nosho yo okuyakula ovanhu?
• Omolwashike omunhu e na okulixupula ye mwene, naasho ohashi ningwa ngahelipi?
• Omayambo elipi a li haa tambulwa ko kuJehova muIsrael shonale, naasho otashi dulu oku tu kwafela ngahelipi kunena?
• Omeenghedi dilipi hatu dulu okulongifa nawa efimbo letu?
[Omafano pepandja 26]
Jesus okwa li ha longo alushe osho tashi hafifa Kalunga
[Efano pepandja 28]
Ovaisrael ovo va li ve na olupandu ova li va yandja osho sha denga mbada opo va yambidide elongelokalunga lashili
[Omafano pepandja 29]
Ohatu hafifa Kalunga mokulongifa nawa efimbo letu