IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr21 Julayi kk. 1-11
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
  • Iinhlokwana
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 11-12
  • “Indlela UJehova Afuna Simlotjhe Ngayo”
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 13-15
  • “Indlela UmThetho Okutjengise Ngayo Ukucabangela KwakaJehova Abatlhagako”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 16-18
  • “Iinkambiso Zokwahlulela Ngokulungileko”
  • it-2 685 ¶6
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • JULAYI 26–ARHOSTESI 1
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 19-21
  • “Ukuphila Komuntu Kuligugu KuJehova”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • ARHOSTESI 2-8
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 22-23
  • “Indlela UmThetho Otjengise Ngayo Ukuthi UJehova Unendaba Neenlwana”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • ARHOSTESI 9-15
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 24-26
  • “Indlela UmThetho Okutjengise Ngayo Ukucabangela KwakaJehova Abafazi”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • ARHOSTESI 16-22
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 27-28
  • “Zoke Iimbusiswezi . . . Zizakwehlela Phezu Kwenu”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • ARHOSTESI 23-29
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 29-30
  • “Ukulotjha UJehova Akusibudisi”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • ARHOSTESI 30–SEPTEMBA 5
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 31-32
  • “Funda Emifanekisweni YeNgoma Ephefumulelwe NguZimu”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
mwbr21 Julayi kk. 1-11

Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

JULAYI 5-11, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 11-12

“Indlela UJehova Afuna Simlotjhe Ngayo”

it-2 1007 ¶4

Umphefumulo

Ukulotjha Ngomphefumulo Woke. “Umphefumulo” utjho umuntu aphelele, njengombana kutjengisiwe. Yeke, eminye imitlolo isikhuthaza bona sifune, sithande besilotjhe uZimu ‘ngeenhliziyo zethu zoke nangemiphefumulwethu yoke’ (Dut 4:29; 11:13, 18), ngapha uDuteronomi 6:5 uthi: “Ngalokho uzakukhathalela uSomnini uZimakho ngayo yoke ihliziywakho, nangomphefumulwakho woke nangawo woke amandlakho.” UJesu wathi kutlhogeka ulotjhe ngomphefumulwakho woke nangamandlakho begodu “nangomkhumbulwakho woke.” (Mar 12:30; Luk 10:27) Umbuzo kukuthi kubayini ezinye izintwezi zibalwe nomphefumulo kube umphefumulo uzihlanganisa zoke. Akhe sifanekise okungatjhiwo yindaba le: Umuntu angazithengisa yena (umphefumulwakhe) ebugqileni abe ngaphasi komlawulakhe nekosakhe. Nanyana kunjalo kungenzeka angasebenzeli ikosakhe ngehliziyo epheleleko angazimiseli, angabi nesifiso sokuyithabisa begodu kungenzeka angasebenzi ngamandlakhe woke namkha ngomkhumbulwakhe woke bona athabise ikosakhe. (Madanisa Efe 6:5; Kol 3:22.) Izintwezi zibaliwe bona sikghone ukusebenzela kizo singazikhohlwa begodu sizisebenzise nasilotjha uZimu, njengombana singebakhe neNdodanakhe eyasithenga ngokunikela ngepilwayo bona ibe sihlengo. Ukulotjha uZimu ‘ngomphefumulo woke’ kuhlanganisa umuntu aphelele, akunangcenye ethileko yomzimba ekufuze isale, kungaba mamandla namkha isifiso.—Madanisa noMat 5:28-30; Luk 21:34-36; Efe 6:6-9; Flp 3:19; Kol 3:23, 24.

it-1 84 ¶3

I-Aldari

Ama-Israyeli ayalwa bona abhuruze woke ama-aldari ekulotjhelwa kiwo abosingazimu, aphadlhe iinsika zawo ezikhethekileko namapala ebewakhiwe hlanu kwawo. (Eks 34:13; Dut 7:5, 6; 12:1-3) Bekungakafaneli alingise iintjhabezi namkha anikele ngabantwababo bona batjhiswe emlilweni njengombana bekwenza amaKanana. (Dut 12:30, 31; 16:21) Kunokobana akhe ama-aldari amanengi, ama-Israyeli bekufuze abe ne-aldari linye ebekazokulotjhela kilo uZimu weqiniso, begodu belizokwakhiwa endaweni ekhethwe nguJehova. (Dut 12:2-6, 13, 14, 27; lokhu kuhlukile kuneBhabhiloni ebelinama-aldari ayi-180 kazimukazi u-Ishtar ayedwa.) Ayalwa kokuthoma bona akhe i-aldari ngamatje angakabazwa ngemva kokuyama uMlambo iJordani (Dut 27:4-8), begodu lakhiwa nguJotjhuwa entabeni i-Ebali. (Jtj 8:30-32) Ngemva kokuhlukaniswa kwenarha ehluliweko, ikoro yakwaRubeni neyakwaGadi nesiquntu sekoro yakwaManase bakha i-aldari ngemrhobeni weJordani, lokho kwabangela ukungazwani kwezinye iinkoro bekwaba kula bafumana khona bona ukwakhiwa kwe-aldarelo bekungasikuhlubuka kodwana bekusikhumbuzo sokuthembeka kuJehova uZimu weqiniso.—Jtj 22:10-34.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 925-926

Intaba IGerizimu

Ngokuvumelana neenqophiso zakaMosi, iinkoro zakwa-Israyeli zabuthana entabeni iGerizimu ne-Ebali ngaphasi kokunqotjhiswa nguJotjhuwa ngemva kokuthi bahlule i-Ayi. Lapho abantu bezwa kufundwa ngeembusiso ebebazozifumana nabalalela uJehova namatshwenyeko ebekazobehlela nabangalaleliko. Ikoro kaSimiyoni, kaLevi, kaJuda, ka-lsakari, kaJosefa neyakwaBhenjamini bezijame phambi kwentaba i-Ebali. AmaLevi nomfaji wesivumelwano bekajame hlangana neentaba ezinye iinkoro ezisithandathu zijame phambi kwentaba i-Ebali. (Dut 11:29, 30; 27:11-13; Jtj 8:28-35) Kubonakala kwanga, iinkoro ebezijame phambi kwentaba iGerizimu zaphendula nakumenyezelwa iimbusiso ngehlangothini lazo, kwathi ezinye iinkoro zaphendula nakumenyezelwa iinqalekiso ngehlangothini lentaba i-Ebali. Kuthiwa iimbusiso zafundwa ngehlangothini lentaba iGerizimu ngebanga lokuthi beyiyihle khulu begodu inothile ingafani nentaba i-Ebali ebeyinamatje begodu ingakanothi, iBhayibheli aliyivezi yoke imininingwana ngendaba le. UmThetho wafundelwa phezulu “phambi kwehlangano yama-Israyeli kanye nabafazi, abantwana neenkhonzi ebezihlala phakathi kwawo.” (Jtj 8:35) Isiqubuthwesi besikghona ukuzwa amezwi la nanyana sisehlangothini lenye nenye intaba. Lokhu kungebanga lokuthi indawo le bekubulula bona kuzwakale itjhada nawukhuluma kiyo.

JULAYI 12-18, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 13-15

“Indlela UmThetho Okutjengise Ngayo Ukucabangela KwakaJehova Abatlhagako”

it-2 1110 ¶3

Kwetjhumi

Kubonakala kwanga bekunomunye umnikelo wesibili wokwetjhumi, ebewubekelwa eqadi qobe mnyaka ebewungasi wokutlhogomela ubuphristi bamaLevi kwaphela, kodwana namaLevi bekazuza kiwo. Ngokujayelekileko abantu abanengi bebazuza kiwo bewuthabelwe mindeni yama-Israyeli nayihlangeneko eminyanyeni emikhulu. Nangabe ibanga lokuya eJerusalema lide khulu bona umuntu angafumana isikhwelo sokuthutha kwetjhumi kwesivuno sakhe, bekangasithengisa bese imali leyo iyokusiza eJerusalema bona kutlhogonyelwe imindeni begodu ikghone ukuthabela umnyanya ocwengileko. (Dut 12:4-7, 11, 17, 18; 14:22-27) Kunokobana imali leyo isetjenziselwe ukubhadela iindleko zomnyanya omkhulu, qobe nakuphela iminyaka emithathu nekupheleni kweminyaka esithandathu yeminyaka elikhomba yesabatha, imali leyo beyibekelwa eqadi bona itlhogomele amaLevi, abantu abavela kwezinye iinarha, iintandani nabahlolokazi abahlala emphakathini loyo.—Dut 14:28, 29; 26:12.

it-2 833

UmNyaka WeSabatha

Umnyaka weSabatha bewubizwa ngokuthi ‘mnyaka wokusulwa kweenkolodo [hash·shemit·tahʹ].’ (Dut 15:9; 31:10) Emnyakeni loyo amasimu bekufuze aliswe angalinywa. (Eks 23:11) Bekunokujanyiswa kancani kweenkolodo namkha ukusulwa kwazo ngomnyaka loyo. ‘Bekukusulwa kweenkolodo okumenyezelwe ebizweni lakaSomnini,’ bona adunyiswe. Nanyana abanye bayiqala ngendlela ehlukileko indaba le, ezinye izazi zithi iinkolodo bezingasulwa ngokupheleleko kunalokho umuntu obolekisa ngemali bekungakafuzi alandelele omunye umHebheru bona ambhadele ngombana bengekhe akghone ukubhadela ngebanga lokuthi angakalimi umnyaka loyo; kodwana umuntu obolekisa imali bekangamgandelela umuntu obuya kwenye inarha bona abhadele. (Dut 15:1-3) Abanye abarholi bekolo bacabanga ukuthi iinkolodo zabantu abazitlhagelako bezisulwa, kodwana ebezingasulwa ngilezo ebezenziwa malungana nerhwebo. Abarholabo bathi, ekadeni u-Hillel wathoma ikambiso yokuthi umuntu obolekisa ngemali angaya ekhotho ayokwenza isitatimende sokuqinisekisa bona isikolodweso siyabhadelwa.—The Pentateuch and Haftorahs, edited by J. Hertz, London, 1972, pp. 811, 812.

it-2 978 ¶6

Isigqila

ImiThetho Yokuthi Umphathi Kufuze Asiphathe Njani Isigqila Sakhe. Kuma-Israyeli isigqila esimHebheru besingaphathwa njengesigqila esibuya kwenye inarha. Kukulapho isigqila esingasimHebheru besihlala sililifa lomphathaso begodu besingatjhiyelwa nebantwaneni bona sibe lilifa labo (Lev 25:44-46), isigqila esimHebheru bekufuze sitjhatjhululwe emnyakenaso wekhomba wokuba sigqila namkha ngomnyaka wokuBuyisela, kuye ngokuthi ngimuphi umnyaka oza qangi. Isigqila esimHebheru bekufuze siphathwe njengesisebenzi esiqatjhiweko. (Eks 21:2; Lev 25:10; Dut 15:12) UmHebheru ozithengise bona abe sigqila emuntwini omqhamuka namkha emuntwini olilunga lomndeni obuya kwenye inarha, bekangahlengwa kinanyana ngisiphi isikhathi, bekangazihlenga yena namkha ngomunye umuntu onelungelo lokwenza njalo. Inani lokuhlengwa kwakhe beliya ngesibalo seminyaka eseleko bekube mnyaka wokuBuyisela namkha mnyaka wekhomba wokusebenza kwakhe njengesigqila. (Lev 25:47-52; Dut 15:12) Lokha umphathi nakatjhaphulula isigqila esimHebheru, bekufuze asinikele isipho bona sikghone ukuthomisa ipilo kabutjha njengomuntu otjhaphulukileko. (Dut 15:13-15) Nangabe isigqila size nomkaso, nasitjhatjhululwako besizokukhamba naye. Kodwana nangabe umphathaso usinikele umfazi (ngokukhanyako umfazi obuya kwenye inarha ongekhe atjhatjhululwe ngomnyakakhe wekhomba wokuba sigqila), umfazi loyo nabantwana bakhe bazokuhlala balilifa lomphathi. Ebujamwenobo isigqila esimHebheru besingakhetha ukuhlala nomphathaso. Indlebaso izokuthunjuswa ngesungulu njengetshwayo lokuthi sizokuragela phambili sisebenza njengesigqila ipilwaso yoke.—Eks 21:2-6; Dut 15:16, 17.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w06-ZU 4/1 31

Imibuzo Evela Kubafundi

Yini esingayifunda emthethweni oku-Eksodusi 23:19 othi: “Ungalibilisi izinyane obisini lukanina”?

Lesi siqondiso esiseMthethweni KaMose, esivela kathathu eBhayibhelini, singasisiza siqonde umbono kaJehova ngezinto ezifanele nezingafanele, sibuye siqonde isihawu nesisa sakhe. Siqokomisa nendlela akwenyanya ngayo ukukhulekela kwamanga.—Eksodusi 34:26; Duteronomi 14:21.

Ukubilisa izinyane noma esinye isilwane obisini lukanina kwakuyongqubuzana nenqubo yemvelo esungulwe uJehova. UNkulunkulu wénza ukuba umama abe nobisi ukuze londle futhi lusize izinyane ukuba likhule. Ngokwamazwi esinye isazi, ukupheka izinyane obisini lukanina kwakuyobonisa “ukungabuhloniphi ubuhlobo uNkulunkulu abenze baba khona phakathi komzali nomntanakhe.”

Ngaphezu kwalokho, abanye basikisela ukuthi kungenzeka ukuthi ukubilisa izinyane obisini lukanina kwakuyisiko elalenziwa amaqaba ebiza imvula. Uma amaqaba ayekwenza ngempela lokhu, lo mthetho wawuyovikela ama-Israyeli emikhubeni engokwenkolo engenangqondo nenonya eyayenziwa izizwe eziwazungezile. UMthetho KaMose wawuwenqabela ngokuqondile ama-Israyeli ukwenza imikhuba yalezo zizwe.—Levitikusi 20:23.

Okokugcina, uma sibheka lo mthetho siyabona ukuthi uJehova unesihe. Empeleni, uMthetho wawunemiyalo eminingana ecishe ifane nalo, eyenqabela ukuphathwa kabi kwezilwane neyayisiza ukuba abantu bangenzi izinto ezingqubuzana nemvelo. Ngokwesibonelo, uMthetho wawunemiyalo eyenqabela ukunikela ngesilwane esinezinsuku ezingaphansi kwezingu-7 sizelwe, ukubulala isilwane kanye namazinyane aso ngosuku olufanayo nokuthatha umama namaqanda noma amaphuphu akhe esidlekeni.—Levitikusi 22:27, 28; Duteronomi 22:6, 7.

Kusobala ukuthi uMthetho wawungelona nje uhide lwemiyalo eyinkimbinkimbi. Phakathi kwezinye izinto, izimiso zawo zigxilisa kithi ukuziphatha ngendlela enengqondo, ngendlela ezibonisa kahle izimfanelo zikaJehova ezimangalisayo.—IHubo 19:7-11.

JULAYI 19-25, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 16-18

“Iinkambiso Zokwahlulela Ngokulungileko”

it-1 343 ¶5

Ukuphophala

Ukuphulwa komthetho wobulungiswa bekufaniswa nokuphophala begodu minengi imithetho ebeyiphikisana nokufunjathiswa, ngezipho nofana ngokubandlulula ngokobutjhaba, izinto ezinjalo zingaphophaza umahluleli bona ahlulele ngokulunga nofana ngokungakhethi. “Ukufunjathiswa kuphophaza ohlolisisako.” (Eks 23:8) “Kwenze abaneqiniso babe bakhohlisi.” (Dut 16:19) Ngitjho nanyana umahluleli angalunga kangangani, kodwana nakangafunjathiswa indlela acabanga ngayo iyatjhuguluka nakahlulelako. Umthetho kaZimu awukhulumi ngokufunjathiswa ngezipho kwaphela kodwana ukhuluma nangokwahlulela umuntu ngokuya ngokuthi ngewasiphi isitjhaba nofana unemali engangani, uthi: “Ningahlanakezeli isigwebo; ungakhethi ubuso besichaka namkha nijamele onothileko.” (Lev 19:15) Yeke, bona umahluleli athandwe babantu bekufuze angabahluleli ngokuya ngokuthi banjani.—Eks 23:2, 3.

it-2 511 ¶7

Isibalo

Kubili. Isibalo sesibili kanengi sivela kezomthetho. Nakwenziwa isivumelwano kube nabofakazi ababili lokhu kwenza isivumelwano sibe namandla. Bekufuneka abofakazi ababili namkha abathathu nakubekwa indaba phambi kwabahluleli. Ikambiso le iyalandelwa nebandleni lobuKrestu. (Dut 17:6; 19:15; Mat 18:16; 2Ko 13:1; 1Tm 5:19; Heb 10:28) UZimu walandela ikambiso le nakanikela ngeNdodanakhe bona ibe mSindisi wabantu. UJesu wathi: “Kutloliwe emThethweni wenu ukuthi: ‘Ubufakazi babantu ababili buliqiniso.’ Mina ngifakaza ngami, noBaba ongithumileko ufakaza ngami.”—Jwa 8:17, 18.

it-2 685 ¶6

Umphristi

Abaphristi bebanikelwe ilungelo lokuhlathulula umthetho kaZimu, begodu bebadlala indima ekulu ekwahluleleni kwa-Israyeli. Emadorobheni abaphristi ebebabelwe kiwo, bebakghona ukusiza abahluleli begodu basebenzisane nabo ukurarulula imilandu ebudisi ebeyingekhe ikghone ukurarululwa makhotho. (Dut 17:8, 9) Bekufuze basebenzisane namadoda amadala wedorobho ekurarululeni imilandu yokubulala, bebaqinisekise bona kulandelwa indlela efaneleko ukususa umlandu weengazi edorobheni. (Dut 21:1, 2, 5) Nangabe indoda inesikhwele ngomkayo begodu imsola ngokufeba, bekufuze imlethe endaweni ecwengileko lapho umphristi bekazokwenza khona umnikelo kuJehova ukuveza bona umfazi lo unomlandu namkha awa, umnikelo lo bewubekwa phambi kwakaJehova bona ahlulele. (Num 5:11-31) Kiyo yoke imilandu, isahlulelo esikhutjhwe baphristi namkha abagwebi bekufuze sihlonitjhwe, ukungahloniphi ngamabomu namkha ukungasilaleli bekungenza umuntu abulawe.—Num 15:30; Dut 17:10-13.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 787

Ukuqotjhwa

Ngaphasi komthetho, bona kukhutjhwe isigwebo sokubulawa, bekufuze kube nobufakazi babantu ababili namkha ngaphezulu. (Dut 19:15) Abofakazaba bekuba ngibo bokuthoma ukukghadlha umuntu onomlandu ngamatje. (Dut 17:7) Lokhu bekuzokutjengisa itjisekwabo ngomthetho kaZimu nokucwengeka kwebandla lakwa-Israyeli begodu bekuzokuba siyeleliso sokunganikeli ubufakazi obumamala namkha ukukhuluma into onganabufakazi bayo.

JULAYI 26–ARHOSTESI 1

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 19-21

“Ukuphila Komuntu Kuligugu KuJehova”

w17.11 14 ¶4

Lingisa Ubulungiswa Nomusa KaJehova

4 Amadorobho asithandathu wobuphephelo bekulula ukufika kiwo. UJehova watjela ama-Israyeli bona akhethe amadorobho amathathu ngapha nangapha komlambo iJoridani. Kubayini kunjalo? Bekenzela bona umbaleki akghone ukufika edorobheni lobuphephelo msinya begodu bulula. (Num. 35:11-14) Neendlela ezitjhinga khona bezihlala zisebujamweni obuhle. (Dut. 19:3) Ngokwesiko labeJuda, bekunamatshwayo abekelwe ukusiza ababaleki bafike emadorobheni wobuphephelo. Njengombana bekunamadorobho wobuphephelo, umIsrayeli obulele umuntu angakahlosi bekunganatlhogeko yokuthi abalekele eendaweni zakosontjhaba lapho bekangalingeka khona ukulotjha abosingazimu.

w17.11 15 ¶9

Lingisa Ubulungiswa Nomusa KaJehova

9 Elinye lamabanga ebelenza bona kube namadorobho wobuphephelo kwa-Israyeli kukuthi uJehova bekangafuni bona abantu bakhe babe nomlandu wokubulala. (Dut. 19:10) UJehova uyakuthanda ukuphila, kungebangelo azinyenyile “izandla eziphalaza iingazi ezimsulwa.” (IzA. 6:16, 17) Kazi uZimethu lo unguZimu onobulungisa nocwengileko, yeke angeze akweqisela amehlo ngitjho nokubulala ngaphandle kwehloso. Iye khona siyavuma bona umuntu obekabulala angakahlosi bekenzelwa umusa, kodwana bekufuze avele ebadaleni akhulume nabo. Nange kufunyanwa bona ubulele angakahlosi bezokufuze ahlale edorobheni lesiphephelo bekuhlongakale umpristi omkhulu. Phela lokhu bekungatjho nokuthi umuntu obulele angakahlosi lo uzokuhlala lapho ukuphila kwakhe koke. Yeke ama-Israyeli bekufuze angafaki ukuphila kwabanye abantu engozini ukutjengisa bona ahlonipha uMuphi-Kuphila.

it-1 344

Igazi

Umuntu wenzelwe bona athabele ukuphila uZimu amuphe khona begodu nanyana ngubani omvimbela bona aphile uzoziphendulela kuZimu. Lokhu sikubona kilokho uZimu akutjho kuKayini umbulali nakathi: “Iingazi zomfowenu zingililela kangangani ehlabathini.” (Gen 4:10) Lokha umuntu nakahloya umfowabo begodu amfisela ukufa, amkhuluma kumbi namkha anikela ubufakazi obumamala ngaye begodu abeka ipilwakhe engozini, lokho bekuzokwenza bona abe nomlandu weengazi ngebanga lomfowabo.—Lev 19:16; Dut 19:18-21; 1Jw 3:15.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 518 ¶1

Ikhotho

Ikhotho beyihlanu kwesango ledorobho. (Dut 16:18; 21:19; 22:15, 24; 25:7; Rut 4:1) Nasithi “esangweni” sitjho indawo evulekileko ephakathi kwedorobho hlanu kwesango. Amasango bekuziindawo lapho umThetho bewufundelwa khona abantu abahlangeneko begodu imithetho beyimenyezelwa khona. (Ne 8:1-3) Esangweni bekubulula ukufumana abofakazi bezinto ezifana nokuthengiswa kwendawo nokhunye, njengombana abantu abanengi bebangena baphuma esangweni phakathi nelanga. Ukuba kwekhotho hlangana nabantu bekuzosiza abahluleli bona bayelele begodu babe nobulungiswa eenquntweni abazithathako nabahlulelako. Bekunendawo hlanu kwesango lapho abahluleli ebebangahlala khona nabahlulelako. (Job 29:7) Qobe mnyaka uSamyela gade akhamba ukusuka eBethe-Eli azombe abe afike eGiligali neMitsipha “akhamba afundisa ama-Israyeli intando kaSomnini kizo zoke iindawezo,” ngemva kwalokho wabuyela eRama lapha bekahlala khona.—1Sa 7:16, 17.

ARHOSTESI 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 22-23

“Indlela UmThetho Otjengise Ngayo Ukuthi UJehova Unendaba Neenlwana”

it-1 375-376

Umthwalo

Ekadeni kanengi iinlwana bezisetjenziselwa ukuthwala umthwalo begodu ama-Israyeli atjelwa ukuthi lokha nakabona udumbana waloyo amhloyileko arabhalaliswe mthwalo, bekufuze ‘angamdluli anjalo kodwana amsize.’ (Eks 23:5) Izinto ebezingathwalwa silwana bezibizwa bona mthwalo, njengomthwalo ongathwalwa “ziimeyila ezimbili.”—2Kh 5:17.

it-1 621 ¶1

Duteronomi

Encwadini kaDuteronomi iinlwana nazo bezicatjangelwa. Ama-Israyeli bekangavunyelwa bona athathe inyoni esesihlakaneni sayo, ngombana kulapho ebeyizivikela khona namadzinyanayo. Bewangalisa unina abaleke, bese azithathele amadzinyani. Ngebanga lalokho unina bekatjhaphulukile begodu bekangaba namanye amadzinyani. (Dut 22:6, 7) Umlimi bekangakavumeleki bona abophele ikomo nodumbana ndawonye, bona angadisibezi isilwana esinganamandla. (22:10) Bekungakafuzi bafake ikomo isifonyo lokha nayibhula ibhali nekoroyi ngombana lokho kuyihlunguphaza ngendlala, khisibe ikoroyi iphambi kwayo begodu beyisebenza budisi bona iyilime.—25:4.

w03-ZU 10/15 32 ¶1-2

“Ningaboshelwa Ejokeni”

NJENGOBA ubona lapha, leli kamela nenkunzi okulima ndawonye kubonakala kuphatheke kabuhlungu kakhulu. Ijoka eziboshelwe kulo lezi zilwane—elenzelwe izilwane ezilinganayo ngobukhulu nangamandla—lenza zizwe ubuhlungu zombili. Ekhathalela inhlalakahle yezilwane ezisebenzayo njengalezi, uNkulunkulu wathi kuma-Israyeli: “Ungalimi ngenkabi nembongolo ndawonye.” (Duteronomi 22:10) Lesi simiso sasingasebenza nasenkunzini nekamela.

Ngokuvamile, umlimi wayengeke azithwese ubunzima obunjalo izilwane zakhe. Kodwa uma engenazo izinkunzi ezimbili, wayengase abophele lezo zilwane ezimbili anazo. Kusobala ukuthi yiloko lo mlimi wangekhulu le-19 okulo mfanekiso anquma ukukwenza. Ngenxa yokungalingani kwazo ngobukhulu nangamandla, esingenamandla sasingadonsa kanzima sizama ukugcina ijubane, esinamandla kudingeke sithwale kakhulu.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 600

Isikolodo, Umuntu Okolodako

Isikolodo sitjho ukukoloda, okusibopho sokubhadela namkha ukusebenzela into ethileko. Kwa-Israyeli wekadeni, iinkolodo bezibangwa khulu kukuwa komnotho. Bekuba yinto embi khulu ngom-Israyeli; ngombana bekaba sigqila saloyo ombolekileko. (IzA 22:7) Abantu bakaZimu balayelwa bona baphane begodu bangabi marhamaru nakufuze baboleke omunye um-Israyeli otlhagako, bangazifuneli inzuzo emuntwini odududu ngokuthi bambhadelise inzalo. (Eks 22:25; Dut 15:7, 8; IR 37:26; 112:5) Kodwana abantu ababuya kwezinye iinarha bekufuze babhadele inzalo. (Dut 23:20) Izazi ezimaJuda zithi, ikambiso le beyisebenza nakubolekiswana ngemali kezerhwebo, ingasi lokha nawusiza umuntu otlhagako. Abavela kwezinye iinarha ebebakwa-Israyeli isikhatjhana, njengombana bebathengisa, bekufuze babhadele inzalo, khulukhulu njengombana nabo bebababhadelisa abanye inzalo.

ARHOSTESI 9-15

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 24-26

“Indlela UmThetho Okutjengise Ngayo Ukucabangela KwakaJehova Abafazi”

it-2 1196 ¶4

Abafazi

Ngitjho nemithetho yokuya epini beyiyicabangela indoda nomkayo, ngokutjhaphulula indoda eqeda ukutjhada bona ingayi epini ngomnyakayo wokuthoma womtjhado. Lokhu bekunikela abatjhadikazi ithuba lokusebenzisa ilungelo labo lokuba nomntwana, ukwenzela bona umma lo aduduzeke ngomntwana indoda nayisakhambileko, khulukhulu nakungenzeka ibulawe epini.—Dut 20:7; 24:5.

it-1 963 ¶2

Ukuburuja

Kuliqiniso bona ilungiselelweli lokuburuja belingakenzelwa bona abantu bavilaphe kodwana belikhuthaza ama-Israyeli bona abe ngaphanako angabi marhamaru begodu athembele esibusisweni sakaJehova. Lokhu kukhanyisa kuhle okwatjhiwo nguDavida: “Angizange ngibone olungileko atjhiyiwe nesapho lakhe ligogela ukudla.” (IR 37:25) Abatlhagako ngokuzenza bafumaneke elungiselelweneli lomThetho kaZimu, nangokusebenza kwabo budisi, bebangekhe babulawe yindlala begodu nabantwababo bengekhe bakhambe babawa ukudla.

w11-ZU 3/1 23

Ingabe Bewazi?

Kwa-Israyeli wasendulo, lapho indoda ifa ingenayo indodana, kwakulindeleke ukuba umfowabo angene umkayo ukuze aqhubekisele phambili igama lendoda efile. (Genesise 38:8) Ngokuhamba kwesikhathi, leli lungiselelo lafakwa eMthethweni KaMose futhi labizwa ngokuthi umshado wokungenwa. (Duteronomi 25:5, 6) Izenzo zikaBhowazi, ezichazwe encwadini kaRuthe, zibonisa ukuthi lo mthwalo wawudluliselwa nakwezinye izihlobo zendoda efile uma ingasenabo abafowabo abaphilayo.—Ruthe 1:3, 4; 2:19, 20; 4:1-6.

Okwashiwo abaSadusi kuMarku 12:20-22 kubonisa ukuthi umshado wokungenwa wawukhona osukwini lukaJesu. Isazi-mlando esingumJuda sangekhulu lokuqala, uFlavius Josephus, sathi le nkambiso yayingagcini nje ngokulondoloza igama lomndeni, kodwa yayisiza nasekugcinweni kwempahla yomndeni isemndenini futhi izidingo zomfelokazi zinakekeleke. Ngaleso sikhathi, inkosikazi yayingenalo ilungelo lokuthola ifa lomyeni wayo. Kodwa ingane ezalwe emshadweni wokungenwa yayithola ifa likayise.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 640 ¶5

Isahlukaniso

Incwadi YeSahlukaniso. Indlela umthetho kaMosi wesahlukaniso ebewusetjenziswa ngayo ngokukhamba kwesikhathi akukafuzi usenze siphethe ngokuthi bekubulula ngendoda yom-Israyeli bona ihlukane nomkayo. Bona yenze njalo, bekunezinto ekufuze izilandele. Bekutlhogeka, ‘imtlolele incwadi yesahlukaniso.’ Indoda etlhala umkayo bekufuze “imnikele yona esandleni, imkhuphe emzinayo.” (Dut 24:1) Nanyana imitlolo ingavezi imininingwana engeziweko ngendaba le, ikambiso le engokomthetho beyihlanganisa ukukhulumisana namadoda abekiweko, kokuthoma bebalinga ukubasiza bona babuyelane. Isikhathi esisetjenziselwa ukulungiselela incwadi yesahlukaniso nokutlhalana ngokomthetho, besinganikela indoda efuna ukutlhala ithuba lokucabangisisa ngesiqunto sayo. Bekufuze kube nebanga elizwakalako lesahlukaniso begodu imithetho nayilandelwe kuhle, lokhu bekuzokuba siyeleliso kilabo abagijimela ukutlhala. Amalungelo neentlhogo zomfazi bezivikelwa. Imitlolo ayikuvezi lokho ‘ebekusencwadini yesahlukaniso’.

ARHOSTESI 16-22

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 27-28

“Zoke Iimbusiswezi . . . Zizakwehlela Phezu Kwenu”

w10 12/15 19 ¶18

Vuna Iimbusiso NgeKosi Enqotjhiswa Mumoya KaZimu!

18 Ukulalela ngokuqiniseka kuhlanganisa ukucabangela kwamambala lokho okutjhiwo liLizwi lakaZimu nokudla okungokomoya asilungiselela khona. (Mat. 24:45) Godu kutjho nokulalela uZimu neNdodanakhe. UJesu wathi: “Ingasiwoke othi kimi: ‘Kosi, Kosi’ ozangena embusweni wezulwini, kodwana ngilabo bodwa abenza okufunwa nguBaba osezulwini.” (Mat. 7:21) Ukulalela uZimu kutjho ukuzimisela ukuzithoba elungiselelweni alibekileko, ibandla lobuKrestu elinabadala ababekiweko, “izipho ezibabantu.”—Efe. 4:8, NW.

w01-ZU 9/15 10 ¶2

Ingabe Isibusiso SikaJehova Siyokufica?

2 Isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘qhubeka ulalela’ kuDuteronomi 28:2 sibonisa isenzo esiqhubekayo. Abantu bakaJehova akumelwe bamlalele ngezikhathi ezithile kuphela; kumelwe ukulalela kube yindlela yabo yokuphila. Kungaleyo ndlela kuphela abayoficwa ngayo yizibusiso zaphezulu. Kuye kwatholakala ukuthi isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘fica’ siyigama lokuzingela, ngokuvamile elisho “ukufinyelela.”

w10 9/15 8 ¶4

Funa Isibusiso SakaJehova Ngetjiseko

4 Ama-Israyeli bekufuze alalele ngomkhumbulo onjani? UMthetho kaZimu watjengisa bona bekazokudana nekungenzeka abantu bakhe babhalelwe kumkhonza “ngokujekezela nethabo lehliziyo.” (Funda uDuteronomi 28:45-47.) UJehova ufanelwe ngokubhedere khulu kunokumlalela ngombana sizizwa sikatelelekile, njengalokho okungenziwa naziinlwana namtjhana madimoni. (Mar. 1:27; Jak. 3:3) Ukulalela kwamambala kuyindlela yokutjengisa ithando ngoZimu. Kubonakala ngethabo elivela ekholweni lokobana iimthetho kaJehova ayisibudisi nokobana “uyabavuza labo abamfunako.”—Heb. 11:6; 1 Jwa. 5:3.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 360

Ipeni Lokumerega Umkhawulo

UmThetho kaJehova bewukwalela ukutjhidiswa kwepeni lokumerega imikhawulo. (Dut 19:14; qala godu IzA 22:28.) Eqinisweni umuntu obekatjhidisa “ipeni lokumerega umkhawulo kamakhelwanakhe [NW]” bekaqalekiswa. (Dut 27:17) Ngebanga lokuthi abaphathi bebathembele esivunweni samasimabo, ukutjhidisa ipeni lokumerega umkhawulo bekuzokutjho ukuthi uthathela omunye umuntu okhunye aziphilisa ngakho. Ukwenza njalo eenkhathini zakade bekufana nokweba. (Job 24:2) Kodwana bekunabantu abangakathembeki ebebanomlandu wokwenza njalo, amakhosana wakwaJuda ngesikhathi sakaHoseya bekafaniswa nalabo abatjhidisa umkhawulo.—Hos 5:10.

ARHOSTESI 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 29-30

“Ukulotjha UJehova Akusibudisi”

w09-ZU 11/1 31 ¶2

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

Ingabe kulukhuni ukwazi ukuthi uNkulunkulu ufunani kithi bese sikwenza? UMose uthi: “Lo myalo engikuyala ngawo namuhla awulukhuni neze kuwe, futhi awukude.” (Ivesi 11) UJehova akafuni okungaphezu kwamandla ethu. Izinto azilindele kithi zinengqondo; singakwazi ukuzazi futhi sizenze. Akudingeki nokuba senyukele “emazulwini” noma siwelele “ngaphesheya kolwandle” ukuze sithole ukuthi ulindeleni kithi. (Amavesi 12, 13) IBhayibheli lisitshela ngokucacile ukuthi kufanele siphile kanjani.—Mika 6:8.

w09-ZU 11/1 31 ¶1

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

OWESIFAZANE ongumKristu owayenomuzwa wokuthi izinto abhekana nazo esemncane zazisho ukuthi wayengeke aphumelele ekuphileni, wathi: “Ngangivame ukuba nokwesaba okungenasisekelo kokuthi ngangingeke ngithembeke kuJehova.” Ingabe kunjalo ngempela? Ingabe ayikho into esingayenza ngezinto esibhekana nazo? Cha. UJehova uNkulunkulu usinike isipho sokuzikhethela, ngakho singakwazi ukuzikhethela indlela esifuna ukuphila ngayo. UJehova ufuna sikhethe kahle, futhi iZwi lakhe iBhayibheli liyasitshela ukuthi singakwenza kanjani lokho. Cabangela amazwi kaMose akuDuteronomi, isahluko 30.

w09-ZU 11/1 31 ¶4

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

Ingabe uJehova unendaba ukuthi sikhethani? Yebo unendaba! Ephefumulelwe uNkulunkulu, uMose wathi: ‘Khetha ukuphila.’ (Ivesi 19) Nokho, sikukhetha kanjani ukuphila? Wachaza: “Ngokuthanda uJehova uNkulunkulu wakho, ngokulalela izwi lakhe nangokunamathela kuye.” (Ivesi 20) Uma sesimthanda uJehova, siyofuna ukumlalela ngokwethembeka futhi sinamathele ngobuqotho kuye kumnyama kubomvu. Ngokwenza kanjalo, sikhetha ukuphila—indlela engcono kakhulu yokuphila manje sinethemba lokuphila phakade emhlabeni kaNkulunkulu omusha ozayo.—2 Petru 3:11-13; 1 Johane 5:3.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 665 ¶3

Indlebe

UJehova ngokusebenzisa iinceku zakhe wakhuluma ngokuba nekani nokungalaleli kwama-Israyeli njengokuba ‘neendlebe ezingakasokwa.’ (Jor 6:10; IzE 7:51) Kuba ngasuthi iindlebe zabo zinezinto ezibavimbela bona bangezwa. Ziindlebe ezingakavulwa nguJehova, onikela abamlalelako nabamfunako indlebe ezwisisako kodwana avumele abangalaleliko bona bangezwa. (Dut 29:4; Rom 11:8) Umpostoli uPowula wabikezela bona kuzokuba nesikhathi lapho abanye abathi bamaKrestu bazokuhlubuka khona ekukholweni kweqiniso, bangafuni ukuzwa iqiniso leliZwi lakaZimu, kodwana bafise ‘ukukitazwa’ iindlebe ngezinto ezibathabisako ngaleyo ndlela balalele abafundisi bamala. (2Tm 4:3, 4; 1Tm 4:1) Godu, iindlebe zomuntu zingaba “buzikazikani” ngebanga lokuzwa iindaba ezithusako, khulukhulu iindaba zehlekelele.—1Sa 3:11; 2Kh 21:12; Jor 19:3.

ARHOSTESI 30–SEPTEMBA 5

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 31-32

“Funda Emifanekisweni YeNgoma Ephefumulelwe NguZimu”

w20.06 10 ¶8-9

“Ngiphe Ihliziyo Epheleleko Ukuze Ngesabe Ibizo Lakho”

8 Ngesikhathi ama-Israyeli azokungena eNarheni yesiThembiso, uJehova wafundisa uMosi amezwi wengoma. (Dut. 31:19) UMosi yena bekufuze afundise isitjhaba ingoma le. (Funda uDuteronomi 32:2, 3.) Nasizindla ngevesi-2 no-3 kuyakhanya ukuthi uJehova ufuna silazi ibizo lakhe. Akafuni sicabange ukuthi licwengeke khulu bona singalibiza. Ufuna ibizo lakhe laziwe ngiwo woke umuntu. Bekuyinto ethabisako tle ngama-Israyeli bona uMosi abafundise ngoJehova abafundise nangebizo lakhe elimangalisako. Lokho uMosi abafundisa khona kwabaqinisa begodu kwabakhuthaza njengamanzi wemvula athelelela iintjalo. Singaqinisekisa njani bona indlela esifundisa ngayo injengeyamanzi wezulu athelelela iintjalo?

9 Nasitjhumayela umuzi ngomuzi namkha tjhatjhalazi kufuze sisebenzise amaBhayibhelethu, sitjengise abantu ibizo lakaZimu elithi Jehova. Kufuze sibanikele iincwadi zethu, sibabukelise amavidiyo namkha sibatjengise okhunye ukwaziswa okukuzinzolwazi yethu okufundisa ngebizo lakaJehova. Nasisemsebenzini, esikolweni namkha kenye indawo kufuze silinge ukukhuluma nabantu sibatjele ngoZimu wethu esimthandako nokuthi umumuntu onjani. Nasitjela abantu ngezinto ezihle uJehova azosenzela zona ephasini, bazokulemuka ukuthi mbala uJehova uyasithanda. Nasitjela abantu iqiniso ngoBabethu onethando, sisuke sinesandla ekucwengiseni ibizo lakhe, sisuke sisiza abantu abafundiswe amala bona bafunde iqiniso ngoZimu. Nasifundisa abantu, sisuke sibenzela into ehle khulu abayitlhogako.—Isa. 65:13, 14.

w09-ZU 5/1 14 ¶4

Imifanekiso EseBhayibhelini—Ingabe Uyayiqonda?

IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.

w01-ZU 10/1 9 ¶7

Lingisa UJehova Lapho Uqeqesha Izingane Zakho

7 Cabanga ngothando uJehova alubonisa lapho esebenzelana nama-Israyeli. UMose wasebenzisa umfanekiso omuhle ukuze achaze uthando uJehova ayenalo ngesizwe sakwa-Israyeli esasisesincane. Siyafunda: “Njengokhozi olunyakazisa isidleke salo, lubhakuza phezu kwamazinyane alo, wawelula amaphiko akhe, wabathatha, wabathwala ngezimpaphe zakhe. UJehova yedwa wamhola [uJakobe].” (Duteronomi 32:9, 11, 12) Ukuze lufundise amaphuphu alo ukundiza, ukhozi olungumama “lunyakazisa isidleke salo” lubhakuze ukuze lwenze amaphuphu alo andize. Lapho ekugcineni iphuphu liphuma esidlekeni, ngokuvamile esiba sedwaleni eliphakeme, unina “ubhakuza phezu” kwalo. Uma kubonakala sengathi lingase liyoshayeka phansi, unina ushona phansi kwalo, aliphakamise “ngezimpaphe zakhe.” Ngothando, uJehova wasinakekela ngendlela efanayo isizwe sakwa-Israyeli esasisanda kuzalwa. Wasinika uMthetho KaMose. (IHubo 78:5-7) UNkulunkulu wabe esesiqapha ngeso elibukhali lesi sizwe, elungele ukungenela abasize abantu bakhe lapho besenkingeni.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w04-ZU 9/15 27 ¶12

Amaphuzu Avelele Encwadi KaDuteronomi

31:12. Izingane kufanele zihlale nasebekhulile emihlanganweni yebandla futhi zizame ukulalela nokufunda.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana