IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr21 Septemba kk. 1-9
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
  • Iinhlokwana
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 33-34
  • “Funa Isiphephelo ‘Emikhonweni KaJehova Yesiphelani’”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 1-2
  • “Ungayenza Njani Indlelakho Iphumelele?”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 3-5
  • “UJehova Ubusisa Izenzo Zokukholwa”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • SEPTEMBA 27–OKTOBA 3
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 6-7
  • “Susa Amehlwakho Ezintweni Ezingazuzisiko”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 8-9
  • “Iimfundo Esizifunda Endabeni YabakwaGibiyoni”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 10-11
  • “UJehova Ulwela Ama-Israyeli”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 12-14
  • “Lotjha UJehova Ngehliziywakho Yoke”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 15-17
  • “Vikela Ilifa Lakho Eliligugu”
  • Izinto ZakaZimu Eziligugu
  • Kghani Bewazi?
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
mwbr21 Septemba kk. 1-9

Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

SEPTEMBA 6-12, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | DUTERONOMI 33-34

“Funa Isiphephelo ‘Emikhonweni KaJehova Yesiphelani’”

it-2 51

UJetjhuruni

Isiqu ama-Israyeli ebekahlonitjhwa ngaso. Ku-Septuagint yesiGiriki igama elithi, “Jetjhuruni” liba ligama elitjengisa ithando begodu litjho, “othandekako.” Ukubizwa ngokuthi, “Jetjhuruni” bekufuze kukhumbuze ama-Israyeli ngesivumelwano sokubizwa ngokuthi babantu bakaJehova nangokuthi kufuze baphile ngokuvumelana naso. (Dut 33:5, 26; Isa 44:2) KuDuteronomi 32:15 ibizo elithi, Jetjhuruni lisetjenziswe ngokuhlukileko. Ama-Israyeli kunokobana aphile ngokuvumelana nebizo elithi, Jetjhuruni aba nekani, atjhiya uMenzawo begodu anyaza uMsindisawo.

rr-ZU 120, ibhoksi

Ukusizwa Ukuba Siphinde Sime Ngezinyawo

Singase sikhumbule ukuthi emakhulwini amaningi eminyaka ngaphambi kosuku lukaHezekeli, umprofethi uMose wathi uJehova akanawo nje kuphela amandla kodwa unanesifiso sokuwasebenzisa ukuze asize abantu bakhe. UMose wabhala: “UNkulunkulu uyindawo yesiphephelo kusukela endulo, izingalo zakhe zaphakade ziyakusekela.” (Dut. 33:27) Yebo, singaqiniseka ukuthi uma siphendukela kuNkulunkulu lapho sicindezelekile, uJehova uyosisekela ngezingalo zakhe ezinothando, asiphakamise, asisize sime ngezethu izinyawo.—Hez. 37:10.

w11 9/15 19 ¶16

Gijima Umjarho Ngokukghodlhelela

16 Njengo-Abrahama, uMosisi akhenge akubone ukuzaliseka kwesithembiso sakaZimu esikhathini sakhe. Ama-Israyeli nekazokungena eNarheni Yesithembiso, uMosisi watjelwa amezwi la: “Uzoyibona ukude inarha le, kodwana ngeze ungene enarheni engiyinikela abantwana bakwa-Israyeli.” Lokhu bekungebanga lokobana phambilini, yena no-Aroni, bakwatiswe kuhlubuka kwabantu, ‘benza ngendlela engamkhazimulisiko [uZimu] hlangana kwabantwana bakwa-Israyeli emanzini weMeriba.” (Dut. 32:51, 52) UMosisi waphelelwa lithemba namtjhana wakwata? Awa. Wamemezela isibusiso esitjhabeni sakhona begodu waphetha ngamezwi naka: “Uyathaba, Israyeli! Ngubani onjengawe, isitjhaba esithabela iphuluso kuJehova, isiviko sesizo lakho, naLoyo osisabula sakho esiphakemeko?”—Dut. 33:29

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w15 2/15 4 ¶6

UMosi

Indlela Ebekaziqala Ngayo. Incwadi kaJuda isifundisa okuthileko ngepilo kaJesu angakezi ephasini. (Funda uJuda 9.) Ithi uJesu bekabizwa ngoMikhayeli, ingilozi ekulu ephatha ezinye. Ithi wakhe ‘waphikisana noSathana’ kubangwa ‘isidumbu sakaMosi.’ Kwathi bona uMosi ahlongakale, uJehova wamngcwaba endaweni lapha kungazi muntu khona. (Duteronomi 34:5, 6) Ukuthi uSathana bekafuna ukwenzani ngesidumbu sakaMosi, kwazi yena, mhlamunye bekafuna abantu balotjhe uMosi njengosingazimu. Kungakhathaliseki ukuthi bekafuna ukwenzani ngaso, uMikhayeli wayisikimela indaba le, wamvimba. Enye incwadi nayihlathulula igama elithi ‘ukuphikisana’ elitlolwe encwadini kaJuda ithi lingaqalisela ‘nepikiswaneni engokomthetho,’ okuveza ukuthi uSathana ‘bekanganalo ilungelo lokuthatha isidumbu sakaMosi.’ Nanyana kunjalo, ingilozi ekulu le beyazi ukuthi kunezinto enganalungelo lokuzenza. Yeke, yatjhiyela koke ezandleni zakaJehova uMahluleli oMkhulu, bona kube nguye ogweba uSathana. Maye ukuthobeka okungaka!

SEPTEMBA 13-19, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 1-2

“Ungayenza Njani Indlelakho Iphumelele?”

w13 1/15 8 ¶7

Yiba NesiBindi—UJehova Unawe!

7 Bona sibe nesibindi esitlhogekako sokwenza intando kaZimu, kufuze sitaditjhe iLizwi lakhe begodu silisebenzise. Ngilokho uJoshuwa atjelwa bona akwenze lokha nekangena esikhundleni sakaMosisi: “Yiba nesibindi uqine khulu bona wenze ngokuvumelana nawo woke umthetho uMosisi incekwami akulaya ngawo. . . . Incwadi yomthetho le akukafuzi isuke emlonyenakho, begodu kufuze uyifunde ngelizwi eliphasi imini nobusuku, bona ukghone ukwenza ngokuvumelana nakho koke okutlolwe kiyo; ngalokho uzokuphumelelisa indlela yakho begodu uzokwenza ngokuhlakanipha.” (Josh. 1:7, 8) UJoshuwa walandela isilulekweso, ‘indlelakhe yaphumelela.’ Nesenza okufanako, sizokuba nesibindi esikhulu begodu siphumelele ekonzweni kaZimu.

w13 1/15 11 ¶20

Yiba NesiBindi—UJehova Unawe!

20 Kubudisi ukuphitjhekela ikambo yokusaba uZimu nasiqalene neenlingo ezisehlelako ephasini elimbeli nelizele imiraro. Nokho, asisisodwa. UZimu unathi. Njengombana neNdodanakhe, iHloko yebandla inathi. Godu sinaboFakazi bakaJehova esikunye nabo abangaphezu kwe-7 000 000 ephasini mazombe. Sisoke, asitjengiseni ikholo, simemezele iindaba ezimnandi kukulapho sikhumbula umtlolo womnyaka ka-2013 othi: “Yiba nesibindi, uqine. . . . uJehova uZimu wakho unawe.”—Josh. 1:9.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w04-ZU 12/1 9 ¶1

Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa

2:4, 5—Kungani uRahabi edukisa izithunywa zenkosi ezifuna izinhloli? Efaka ukuphila kwakhe engozini uRahabi uvikela izinhloli ngoba usenokholo kuJehova. Ngakho-ke, akabophekile ukudalula ukuthi izinhloli zikuphi emadodeni afuna ukulimaza abantu bakaNkulunkulu. (Mathewu 7:6; 21:23-27; Johane 7:3-10) Empeleni, uRahabi ‘kwathiwa ulungile ngemisebenzi,’ ehlanganisa nokudukisa izithunywa zenkosi.—Jakobe 2:24-26.

SEPTEMBA 20-26, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 3-5

“UJehova Ubusisa Izenzo Zokukholwa”

it-2 105

IJordani

Ngokujayelekileko umlambo iJordani nawumadaniswa nelwandle leGalile bewulimitha ukuya emamitheni amathathu ukutjhinga phasi ngokuvuleka bewungaba mamitha ama-27 ukuya kwama-30. Kodwana ngetwasahlobo umlambo iJordani uyaphuphuma uvuleke bewutjhingele khulu, kuthi iindawo ezihlanu komlambo zigcwale amanzi. (Jtj 3:15) Ngeenkhathi zeenkhukhula bekungakaphephi bona isitjhaba sakwa-Israyeli, amadoda, abafazi nabentwana bayame umlambo iJordani khulukhulu hlanu kweJerikho. Amanzi ngeenkhathezo bekanamandla khulu kangangobana abantu abadudako bebakhukhulwa mamanzi. Nanyana kunjalo uJehova ngokusimangaliso wavimba amanzi avela eJordani ukwenzela bona kube bulula ngama-Israyeli ukudlula ehlabathini eyomileko. (Jtj 3:14-17) Ngemva kweminyaka eminengi kwenzeka isimangaliso esifanako ku-Eliya ano-Elitjha, senzeka godu ku-Elitjha ayedwa.—2Ki 2:7, 8, 13, 14.

w13 9/15 16 ¶17

Yenza Iinkhumbuzo ZakaJehova Zibe Ligugu Lehliziyo Yakho

17 Izenzo zokuthembeka zisisiza njani bona sakhe ukuthembela kwethu kuJehova? Akhe ucabange ngokulandisa kwemiTlolo ngendaba yama-Israyeli nakangena eNarheni yesiThembiso. UJehova wanqophisa abapristi ebebathwele umfaji wesivumelwano bona bamatjhe bebayokuthi kithi emLanjeni i-Jordani. Njengombana batjhidela, nebathi mehlo suka, umlambo uzele ugola iintethe ngebanga lezulu lesilimela. Bebazayithini-ke ama-Israyeli yomlambo lo? Bebangayihloma na ikampa hlanu komlambo, mhlamunye balinde iimveke namalanga bona umlambo ubohle? Awa, bathembela kuJehova ngokuzeleko bebalandela neenqophiso zakhe. Waba yini umphumela? Ukulandisa kuthi: “Kwathi bona iinyawo zabapristi zikghwathe umlambo, wakhawula ukugeleza, . . . abapristi bajama ehlabathini eyomileko hlanu kweJeriko njengombana abantu beyamela ngale komlambo.” (Jotj. 3:12-17, Contemporary English Version) Akhe ucabange indlela lokho ebekubathinta ihliziyo ngayo nebabona amanzi akghabhudlhako lawo ajama tsi! Kwamambala, ikholo labo kuJehova laqiniswa kuthembela kwabo eenqophisweni zakhe.

w13 9/15 16 ¶18

Yenza Iinkhumbuzo ZakaJehova Zibe Ligugu Lehliziyo Yakho

18 Siyavuma, uJehova akasabenzeli imikarisomraro abantu bakhe banamhlanjesi, kodwana uyazibusisa izenzo zabo zekholo. Amandla kaZimu asebenzako ayababasela bona bakghone ukwenza umsebenzi wokutjhumayela ephasini mazombe. UFakazi kaJehova obadlula boke uKrestu Jesu ovusiweko, waqinisekisa abafundi bakhe bona uzabasekela emsebenzini oqakathekileko lo nakathi: “Ngalokho, khambani niye ebantwini boke nanyana kukuphi, nibenze abafundi . . . nginani njalo bekube sekupheleni kwesikhathi.” (Mat. 28:19, 20) Inengi laboFakazi ebelineenhloni namkha likhunyalele ngebanga lokusaba lingakufakazela bona umoya ocwengileko kaZimu ubakhuthazile bona baphuthuluke nebakhuluma nabantu abangabaziko esimini.—Funda IRhubo 119:46; 2 Korinte 4:7.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w04-ZU 12/1 9 ¶2

Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa

5:14, 15—Ubani “isikhulu sebutho likaJehova”? Cishe isikhulu esifike siqinise uJoshuwa njengoba ukunqoba iZwe Lesithembiso kuqala asiyena omunye ngaphandle ‘kukaLizwi’—uJesu Kristu ngaphambi kokuba abe umuntu. (Jwanisi 1:1; Danyela 10:13) Yeka ukuthi kuqinisa kanjani ukuba nesiqinisekiso sokuthi uJesu Kristu okhazinyulisiwe unabantu bakaNkulunkulu namuhla njengoba belwa impi engokomoya!

SEPTEMBA 27–OKTOBA 3

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 6-7

“Susa Amehlwakho Ezintweni Ezingazuzisiko”

w10-ZU 4/15 20 ¶5

Susa Amehlo Akho Ezintweni Ezingenanzuzo!

5 Emakhulwini eminyaka kamuva, umIsrayeli, u-Akhani wayengwa amehlo akhe ukuba ebe izinto ezithile emzini owabhujiswa waseJeriko. UNkulunkulu wayeyale ukuba zonke izinto ezazikulowo muzi zibhujiswe ngaphandle kwezinto ezithile okwakumelwe ziyiswe engcebweni kaJehova. Ama-Israyeli axwayiswa: “Dedani entweni enikelwe ekubhujisweni, funa nibe nesifiso” bese nithatha ezinye zezinto emzini. Lapho u-Akhani engalaleli, abantu bakwa-Israyeli bahlulwa emzini wase-Ayi futhi abaningana kubo bafa. U-Akhani akazange alivume icala lakhe lokweba kwaze kwaba yilapho edalulwa. Wathi: “Lapho ngibona” lezi zinto, ‘ngazithanda, ngazithatha.’ Isifiso samehlo saholela ekubhujisweni kwakhe kanye “nakho konke okwakungokwakhe.” (Jotj. 6:18, 19; 7:1-26) Inhliziyo ka-Akhani yafisa lokho okwakwenqatshelwe.

w97-ZU 8/15 28 ¶2

Kungani Kumelwe Ukubike Okubi?

Esinye isizathu sokubika ukwenziwa kobubi ukuthi kusiza ekugcineni ukuhlanzeka kwebandla. UJehova unguNkulunkulu ohlanzekile, uNkulunkulu ongcwele. Ufuna ukuba bonke abamkhulekelayo bahlanzeke ngokomoya nangokuziphatha. IZwi lakhe eliphefumulelwe liyayala: “Njengabantwana abalalelayo, yekani ukulolongwa ngokuvumelana nezifiso enaninazo ngaphambili ekungazini kwenu, kodwa, ngokuvumelana noNgcwele owanibiza, nani yibani ngcwele ngokwenu kukho konke ukuziphatha kwenu, ngoba kulotshiwe ukuthi: ‘Kumelwe nibe ngcwele, ngoba mina ngingcwele.’” (1 Pitrosi 1:14-16) Abantu abakwenza umkhuba ukungahlanzeki noma ububi bangangcolisa lonke ibandla futhi balenze lingamukeleki kuJehova ngaphandle kokuba kuthathwe isinyathelo sokubaqondisa noma ukubasusa.—Qhathanisa noJoshuwa, isahluko 7.

w10-ZU 4/15 21 ¶8

Susa Amehlo Akho Ezintweni Ezingenanzuzo!

8 Isifiso samehlo nesenyama singawathonya namaKristu eqiniso. Ngenxa yalokho, iZwi likaNkulunkulu lisikhuthaza ukuba sizikhuze ngokuphathelene nezinto esizibukayo nesizilangazelelayo. (1 Kor. 9:25, 27; funda yoku-1 Jwanisi 2:15-17.) Indoda eqotho uJobe yayingomunye wabantu abaqaphela ukuthi kwakunokuhlobana okunamandla phakathi kokubona nokufisa. Yathi: “Ngenzé isivumelwano namehlo ami. Ngakho ngingaba kanjani ngonaka intombi?” (Jobho 31:1) UJobe akazange agcine ngokwenqaba ukuthinta owesifazane ngendlela engcolile kodwa akazange avumele nengqondo yakhe ukuba ijatshuliswe umcabango onjalo. UJesu wayegcizelela ukuthi ingqondo kumelwe igcinwe ingenayo imicabango engcolile lapho ethi: “Wonke umuntu oqhubeka ebuka owesifazane aze amkhanuke, usephingile naye kakade enhliziyweni yakhe.”—Math. 5:28.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w15 11/15 13 ¶2-3

Imibuzo Evela Kubafundi

Emandulo, bekuthi amasotja nakalivimbezelako idorobho bekafike ahlale aragelele imithangala yalo, alungele ukuhlasela. Nange alivimbezela isikhathi eside, abantu bedorobhelo bebakudla koke ukudla abakubuthelele ngeenlulwini. Bese kuthi emaswapheleni amasotja alithumbe, azithathele lokho akuthandako, kunye nokudla okuseleko. Kungebangelo abarhubhululi bafumene ukuthi eendaweni zamadorobho wePalestina ebekahlaselwa ngalendlela, bekunokudla okuncani, abanye bakangakutholi. Kodwana iinsalela zeJerikho zona zihlukile. Incwadi i-Biblical Archaeology Review ithi: “Into etholakala ngobunengi endaweni le ngaphandle kwezinto zebumba, mabele.” Nayinabako ithi: “Akukajayeleki bona kutholakale amabele amanengi kangaka endaweni le.”

IBhayibheli lithi ama-Israyeli khenge athathe litho elikukudla eJerikho ngombana uZimu uthe angathathi litho. (Jotj. 6:17, 18) Liyatjho nokuthi ama-Israyeli alihlasela ngesilimela, nakuqedwa ukuvunwa. Ngesikhatheso vane kunomhlumba wamabele abuthelelwe ngeenlulwini. (Jotj. 3:15-17; 5:10) Into eyenza bona kutholakale amabele asesekhona kukuthi iJerikho laragelelwa isikhathi esifitjhani njengombana iBhayibheli lisitjho.

OKTOBA 4-10, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 8-9

“Iimfundo Esizifunda Endabeni YabakwaGibiyoni”

it-1 930-931

IGibiyoni

Indlela Abasebenzelana Ngayo NoJotjhuwa. Ngesikhathi sakaJotjhuwa eGibiyoni bekuhlala amaRhivi, esinye seentjhaba kezilikhomba ebezizokutjhatjalaliswa. (Dut 7:1, 2; Jtj 9:3-7) BakwaGibiyoni bebabizwa nangokuthi, ma-Amori njengombana ngezinye iinkhathi ibizweli beliqalisele kiwo woke amaKanana. (2Sa 21:2; madanisa noGen 10:15-18; 15:16.) Ngokungafani namanye amaKanana, abantu beGibiyoni balemuka ukuthi nanyana banebutho elinamandla nedorobha elikhulu, imizamwabo yokulwa nama-Israyeli bengeze yaphumelela ngombana uJehova bekawalwela. Nje-ke, ngemva kokutjhatjalaliswa kweJerikho ne-Ayi, amadoda weGibiyoni ajamele namanye amadorobho weRhivi, iKefira, iBherothi neKhiriyathi-Jeyarimu (Jtj 9:17), athumela iinthunywa kuJotjhuwa eGiligali bona ayokubawa ukuthula. Iinthunywa zakwaGibiyoni—bezimbethe izambatho ezirathukileko, amapatlagwana adabukileko, ziphethe iinkhumba zewayini ezidala ezidabukileko, imigodla emidala kunye nesikwa esome kere nesikokoreneko—zathi zivela endaweni ekude, engasimanaba ka-Israyeli. Basibona isandla sakaJehova kilokho akwenza eGibhide nemakhosini wakwa-Amori uSirhoni no-Ogi. Kodwana ngokuhlakanipha akhenge bakhulume ngalokho okwenzeka eJerikho ne-Ayi ngombana iindabezo bengekhe zifike ‘enarhenabo ekude’ ngaphambi kokuthi basuke. Abajameli bakwa-Israyeli bahlolisisa begodu bamukela ubufakazi benza isivumelwano nabo sokuthi bangaragela phambili baphila.—Jtj 9:3-15.

w11 11/15 8 ¶14

“Ungasami Ngelwazi Lakho”

14 Njengombana singakapheleli, soke—ngitjho nabadala abanokuhlangabezanwe nakho—kutlhogeka sitjheje ukubhalelwa kufuna isinqophiso kuJehova nesenza iinqunto. Cabangela indlela lowo owathatha isikhundla sakaMosisi, uJoshuwa, namadoda amadala wakwa-Israyeli abasabela ngayo nebatjhidelwa madoda ahlakaniphileko weGibiyoni azifihlako azitjhaya abantu abavela enarheni ekude. Ngaphandle kokubuza kuJehova, uJoshuwa nabanye benza ukuthula nabaseGibiyoni, benza isivumelwano nabo. Ngitjho nanyana emaswapheleni uJehova asisekela isivumelwaneso, waqinisekisa bona ukubhalelwa kwabo ukufuna isinqophiso sakhe kuyabulungwa eMitlolweni bona kuzuzise thina.—Jotj. 9:3-6, 14, 15.

w04-ZU 10/15 18 ¶14

“Hambahamba Ezweni”

14 Lawo manxusa athi: “Izinceku zakho zivela ezweni elikude kakhulu ngenxa yegama likaJehova uNkulunkulu wakho.” (Joshuwa 9:3-9) Izingubo nokudla kwawo kwabonakala kufakazela ukuthi avela kude, kodwa empeleni iGibheyoni yayisemakhilomitheni angaba ngu-30 ukusuka eGiligali. [19] UJoshuwa nezikhulu zakhe bawakholwa, benza isivumelwano sokuthula neGibheyoni nemizi eseduze eyayinobungane neGibheyoni. Ingabe iqhinga labaseGibheyoni lalimane liyindlela yokugwema ukubulawa? Cha, labonisa isifiso sokwamukelwa uNkulunkulu ka-Israyeli. UJehova wavuma ukuba abaseGibheyoni babe “abathezi bezinkuni nabakhi bamanzi benhlangano nabe-altare likaJehova,” bathezele i-altare lomhlatshelo. (Jotjhuwa 9:11-27) AbaseGibheyoni baqhubeka bebonisa ukuzimisela ukwenza imisebenzi ephansi enkonzweni kaJehova. Cishe, abanye babo babephakathi kwamaNethini abuya eBhabhiloni akhonza ethempelini elalakhiwe kabusha. (Ezra 2:1, 2, 43-54; 8:20) Singalingisa isimo sabo sengqondo ngokulwela ukulondoloza ukuthula noNkulunkulu nangokuzimisela ukwenza ngisho nezabelo eziphansi enkonzweni yakhe.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 1030

Ukuphanyekwa

Ngaphasi komthetho uJehova awunikela ama-Israyeli, ezinye iinlelesi bezingalengiswa esigodweni ngemva kokuthi zibulewe, lokho bekwenzeka endaweni ebonakalako emphakathini bona kube siyeleliso njengombana bekuthiwa umuntu loyo “uthuweleliswe nguZimu”. Isidumbu somuntu olengisiweko bekufuze sisuswe ngaphambi kokuthi kutjhinge ilanga bona sibulungwe; ukulisa isidumbu sihlale esigodweni ubusuku boke bekuzokusilaphaza inarha uZimu ayiphe ama-Israyeli. (Dut 21:22, 23) Ama-Israyeli bekalandela umthetho lo ngitjho nanyana umuntu obuleweko angasim-Israyeli.—Jtj 8:29; 10:26, 27.

OKTOBA 11-17, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 10-11

“UJehova Ulwela Ama-Israyeli”

it-1 50

Adonitsedekhi

Ikosi yeJerusalema ngesikhathi ama-Israyeli ahlula iNarha yesiThembiso. U-Adonitsedekhi wahlangana neminye imibuso emincani yetjingalanga yeJordani emizamwenabo yokuhlula amabutho kaJotjhuwa anamandla. (Jtj 9:1-3) Nanyana kunjalo, izakhamuzi ezimaRhivi zeGibiyoni zenza ukuthula noJotjhuwa. Bona avimbele ezinye iintjhaba ukuthi zingazinikeli enabeni, u-Adonitsedekhi wahlanganisa ibutho lakhe nelamakhosi amane wakwa-Amori begodu wavimbezela iGibiyoni walwa nayo. Ukusindiswa okukhulu kwebeGibiyoni nguJotjhuwa nokuhlulwa kwamabutho ahlangeneko kwabangela amakhosi amahlanu bona abalekele eMakheda, lapho afika avimbezeleka khona erholweni. UJotjhuwa wabulala u-Adonitsedekhi namakhosi amane phambi kwamasotjakhe begodu wawaphanyeka eengodweni. Iindumbu zawo zaphoselwa erholweni ebewabalekele kiyo, yaba lithuna lawo.—Jtj 10:1-27.

it-1 1020

Isinanja

Besisetjenziswa nguJehova. Isinanja ngenye yezinto ezinamandla uJehova ebekazisebenzisa ngasikhathi bona afezekise ilizwi lakhe begodu atjengise amandlakhe amakhulu. (IR 148:1, 8; Isa 30:30) Isenzakalo sokuthoma esifunda ngaso sibetho sekhomba esenzeka ekadeni eGibhide, isinanja esikhulu esinesiwuruwuru esarhayila zoke iintjalo, sawisa imithi, sabulala abantu neenlwana ebezingaphandle kodwana akhenge sibulale ama-Israyeli ebekaseGotjheni. (Eks 9:18-26; IR 78:47, 48; 105:32, 33) Ngokukhamba kwesikhathi, lokha ama-Israyeli aseNarheni yesiThembiso, adoswa phambili nguJotjhuwa asiza bakwaGibiyoni ebebathuselwa makhosi amahlanu abumbeneko wakwa-Amori, uJehova wasebenzisa isinanja esikhulu emabuthweni asahlelako wama-Amori. Esenzakalweneso bebabanengi abafa ngebanga lesinanja kunalabo ababulawa ma-Israyeli ngesabula.—Jtj 10:3-7, 11.

w04-ZU 12/1 11 ¶1

Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa

10:13—Singenzeka kanjani lesi simanga? “Ingabe kukhona okungaphezu kwamandla kaJehova,” uMdali wamazulu nomhlaba? (Genesise 18:14) Uma ethanda, uJehova angalawula ukujikeleza komhlaba ukuze ilanga nenyanga kubonakale kungahambi kumuntu osemhlabeni. Noma angakuyeka angakuphazamisi ukujikeleza komhlaba nenyanga kuyilapho ephambukisa imisebe yelanga nenyanga ngendlela yokuthi ukukhanya kwalezi zinkanyiso ezimbili kuqhubeke kukhanya. Noma ngabe yikuphi, emlandweni wesintu “alukho usuku oluye lwaba njengalolo.”—Joshuwa 10:14.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w09-ZU 3/15 32 ¶5

Imibuzo Evela Kubafundi

Ukuthi ezinye izincwadi kwakhulunywa ngazo eBhayibhelini nokuthi zaba imithombo eyasetshenziswa akufanele kusenze siphethe ngokuthi zaziphefumulelwe. Nokho, uJehova uNkulunkulu uye walondoloza yonke imibhalo equkethe ‘izwi lakhe,’ futhi “iyokuma kuze kube nini nanini.” (Isaya 40:8) Yebo, lokho uJehova akhetha ukukufaka ezincwadini zeBhayibheli ezingu-66 esinazo yilokho esikudingayo ukuze ‘sifaneleke ngokugcwele, siyihlomele ngokuphelele yonke imisebenzi emihle.’—2 Thim. 3:16, 17.

OKTOBA 18-24, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 12-14

“Lotjha UJehova Ngehliziywakho Yoke”

w04-ZU 12/1 12 ¶2

Amaphuzu Avelele Encwadi KaJoshuwa

14:10-13. Nakuba eseneminyaka engu-85 ubudala, uKalebi ucela isabelo esinzima sokuxosha abantu eHebroni. Kule ndawo kuhlala ama-Anaki—amadoda amakhulu ngokungavamile. Ngosizo lukaJehova, leli qhawe elingumaked’ ebona liyanqoba, futhi iHebroni iba umuzi wesiphephelo. (Joshuwa 15:13-19; 21:11-13) Isibonelo sikaKalebi sisikhuthaza ukuba singazibalekeli izabelo ezinzima ezingokwasezulwini.

w06-ZU 10/1 18 ¶11

Ukuba Nesibindi Ngosizo Lokholo Nokwesaba UNkulunkulu

11 Ukholo olunjalo alumi ndawonye. Luyakhula njengoba sisebenzisa iqiniso ekuphileni kwethu, ‘sinambitha’ izinzuzo, ‘sibona’ izimpendulo zemithandazo yethu futhi sibona nangezinye izindlela isiqondiso sikaJehova ekuphileni kwethu. (IHubo 34:8; 1 Johane 5:14, 15) Singaqiniseka ukuthi ukholo lukaJoshuwa nolukaKalebi lwajula lapho benambitha ubuhle bukaNkulunkulu. (Joshuwa 23:14) Cabangela amaphuzu alandelayo: Basinda ohambweni lwasehlane lweminyaka engu-40, njengoba nje uNkulunkulu ayebathembisile. (Numeri 14:27-30; 32:11, 12) Babamba iqhaza elikhulu ekunqotshweni kweKhanani okwathatha iminyaka eyisithupha. Okokugcina, babusiswa ngempilo enhle nende baze bathola namafa abo siqu. Yeka indlela uJehova abavuza ngayo labo abamkhonza ngokwethembeka nangesibindi!—Joshuwa 14:6, 9-14; 19:49, 50; 24:29.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 902-903

IGebali

UJehova wafaka “nenarha yamaGibili” hlangana neemfunda ebekufuze zithathwe ma-Israyeli ngesikhathi sakaJotjhuwa. (Jtj 13:2) Izazi eziphikisako zinombono wokuthi lokho akuvumelani ngebanga lokuthi idorobho leGebali beliseTlhagwini ekude yakwa-Israyeli (c. 100 km eTlhagwini yakwaDani) begodu kubonakala ngasuthi ama-Israyeli akhenge ayilawule inarha leyo. Ezinye izazi zithi, umtlolo wesiHebheru kungenzeka wamotjheka evesineli begodu zicabangela ukuthi ekadeni indaba le beyifundeka bunje “inarha ehlanganisa iLibhanoni,” namkha ‘bekufike emkhawulweni wamaGibili.’ Nanyana kunjalo, kufuze kucatjangelwe iinthembiso zakaJehova ezikuJotjhuwa 13:2-7 ukuthi bezinemibandela. Yeke ama-Israyeli bengekhe ayifumane inarha yeGebali ngebanga lokungalaleli kwawo.—Madanisa noJtj 23:12, 13.

OKTOBA 25-31, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOTJHUWA 15-17

“Vikela Ilifa Lakho Eliligugu”

it-1 1083 ¶3

IRhebroni

Njengombana ijima lama-Israyeli lesewula yeKanana liragela phambili, izakhamuzi zeRhebroni, kuhlanganise nekosazo (eyabusa ngemva kwakaHohami), zanikelwa ekubhujisweni. (Jtj 10:36, 37) Ngitjho nanyana ama-Israyeli ahlula amaKanana adoswa phambili nguJotjhuwa, kubonakala kwanga akhenge abeke amasotja bona agade indawo abayihlulileko. Ngesikhathi ama-Israyeli asayokulwa kwenye indawo, ama-Anakhi athoma ukwakha kabutjha iRhebroni begodu ahlala khona okwabangela bona uKalebi (namkha amadodana wakwaJuda ngaphasi kokurholwa nguKalebi) alwele indawo leyo bona ingasalawulwa ma-Anakhi ekukhambeni kwesikhathi. (Jtj 11:21-23; 14:12-15; 15:13, 14; Khk 1:10) IRhebroni yaba lilifa lakaKalebi wekoro yakwaJuda, kwathi ngokukhamba kwesikhathi yaba lidorobho lobuphephelo begodu yaba lidorobho labaphristi. Nanyana kunjalo, ‘amasimu wedorobho [leRhebroni]’ nemizalo kwaba lilifa lakaKalebi neenzukulwana zakhe.—Jtj 14:13, 14; 20:7; 21:9-13.

it-1 848

Umsebenzi wokukatelelwa

‘Umsebenzi wokukatelelwa’ (Heb., mas) bewujayelekile ngeenkhathi zeBhayibheli, esikhathini esinengi abantu abahluliweko epini bebenziwa iingqila. (Dut 20:11; Jtj 16:10; 17:13; Est 10:1; Isa 31:8; IsL 1:1) Ama-Israyeli abaziingqila zomsebenzi okatelelako, bekagandelelwa batjhotjhozeli beGibhide bona bakhe amadorobho wokubeka ipahla, iPitomu neRamasese. (Eks 1:11-14) Lokha ama-Israyeli nakangena eNarheni yesiThembiso, kunokobana alalele umyalo kaJehova wokuqotha zoke izakhamuzi zeKanana enarheni begodu azitjhabalalise, ama-Israyeli azikatelela bona zisebenze zibe ziingqila. Lokho kwaba nomphumela omumbi ngombana kwabangela ama-Israyeli bona alotjhe abosingazimu. (Jtj 16:10; Khk 1:28; 2:3, 11, 12) IKosi uSolomoni yaragela phambili nokubuthelela iinzukulwana zamaKanana, okuma-Amori, amaRhiti, amaPerizi, amaRhivi namaJebusi bona zibe ziingqila zenze umsebenzi wokukatelelwa.—1Kh 9:20, 21.

it-1 402 ¶3

IKanana

Ngitjho nanyana amaKanana amanengi asinda ekuhlulweni okukhulu, singatjho ukuthi uJehova “wanikela ama-Israyeli inarha yoke afunga bona uzoyinikela aboyisemkhulu,” “wanikela ama-Israyeli ukuphumula mahlangothi woke” nokuthi “akunasithembiso nasinye esihle uJehova asenza ekumbeni yakwa-Israyeli esingazange siphumelele. Koke kwenzeka.” (Jtj 21:43-45) Woke amanaba ebekazungeze ama-Israyeli bengekhe awenze litho ngombana bekawasaba. UZimu watjho ngaphambilini bona uzokuqotha amaKanana kancani kancani bona iinlwana zommango zingandi zibe zinengi. (Jtj 21:43-45) Nanyana amaKanana bekanezinto zeqophelo eliphezulu zepi kuhlanganise neenkarana zepi zesimbi, ukubhalelwa kwama-Israyeli ekugcineni ukuthatha ezinye iindawo bengeze kwasolwa uJehova ukuthi ubhalelwe kuzalisa isithembiso sakhe. (Eks 23:29, 30; Dut 7:22) Kunalokho eminye imitlolo itjengisa ukuthi okhunye ukuhlulwa kwama-Israyeli kwabangelwa kungathembeki kwawo.—Num 14:44, 45; Jtj 7:1-12.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w15 7/15 32

Kghani Bewazi?

Kghani inarha yakwa-Israyeli wekadeni beyilihlathi njengombana iBhayibheli litjho?

IBHAYIBHELI lithi, ezinye iindawo zeNarha yesiThembiso bezilihlathi begodu bezinemithi ‘eminengi’. (1 Kho. 10:27; Jotj. 17:15, 18) Nje-ke, abanye abantu abangakholelwako endabeni le nababona indawo le ingasese lihlathi esikhathini sanamhlanjesi, bangazibuza ukuthi kghani indaba le iliqiniso na?

Incwadi ethi, Life in Biblical Israel ihlathulula ukuthi, “amahlathi kwa-Israyeli wekadeni bekamanengi ukudlula namhlanjesi.” Iindawo eziphakemeko bezigubuzeswe khulu yi-Aleppo pine (Pinus halepensis), i-owuku ehlala ihlaza (Quercus calliprinos), ne-terebinth (Pistacia palaestina). ETjhefela, indawo ehlanganisa indlela yeenyawo phakathi kwentaba neLigu leMediterra, imithi yamafeyi (Ficus sycomorus) nayo beyiminengi.

Incwadi ethi, Plants of the Bible ithi, ezinye iindawo zakwa-Israyeli nje azisanamithi. Khuyini ebangele lokhu? Nayihlathululako ithi, yinto eyenzeka kancani kancani, incwadi le ithi: “Abantu bebasolo bathikameza ibhoduluko, khulu khulu ngebanga lokulima namadlelo, begodu nangokufumana izinto zokwakha nezokubasa umlilo.”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana