Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2022 Christian Congregation of Jehovah’s Witnesses
JANABARI 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 AMAKHOSI 22-23
“Kubayini Kufuze Uthobeke?”
w00-ZU 9/15 29-30
UJosiya Othobekile Wayezuze Umusa KaJehova
Ekuseni ngovivi, abalungisi bethempeli basebenza ngomfutho. Ngokuqinisekile uJosiya ubonga uJehova njengoba izisebenzi zilungisa umonakalo endlini kaNkulunkulu owawubangelwé okhokho bakhe abathile ababi. Njengoba umsebenzi uqhubeka, kungena uShafani elethe umbiko. Kodwa uphetheni? Bheka, uphethe umqulu! Uyachaza ukuthi uHilikiya umpristi omkhulu uthole “incwadi yomthetho kaJehova eyalotshwa ngesandla sikaMose.” (2 IinKronike 34:12-18) Yeka okutholakele ngokungangabazeki ikhophi yokuqala yoMthetho!
UJosiya umagange ukuzwa wonke amazwi ale ncwadi. Njengoba uShafani efunda, inkosi izama ukubona ukuthi umyalo ngamunye usebenza kanjani kuyo nakubantu. Ikakhulukazi ihlatshwa umxhwele indlela le ncwadi ekugcizelela ngayo ukukhulekela kweqiniso futhi ibikezele izinhlupho nokudingiswa okwakuzoza uma abantu behileleka enkolweni yamanga. Manje eqaphela ukuthi yayingagcinwa yonke imithetho kaNkulunkulu, uJosiya udabula izingubo zakhe futhi akhiphe umyalo awubhekise kuHilikiya, uShafani, nakwabanye: ‘Buzani kuJehova ngamazwi ale ncwadi, ngokuba inkulu intukuthelo kaJehova esivuthelayo ngoba okhokho bethu abawalalelanga amazwi ale ncwadi.’—2 AmaKhosi 22:11-13; 2 IinKronike 34:19-21.
w00-ZU 9/15 30 ¶2
UJosiya Othobekile Wayezuze Umusa KaJehova
Izithunywa zikaJosiya ziya kuHulida umprofethikazi eJerusalema futhi zibuya nombiko. UHulida udlulisele izwi likaJehova, elibonisa ukuthi izinhlekelele ezilotshwe encwadini esanda kutholakala zizokwehlela isizwe esihlubukile. Nokho, ngenxa yokuthi uJosiya uyazithoba kuJehova uNkulunkulu, ngeke kudingeke ukuba abhekane nale nhlekelele. Uzobuthelwa koyise futhi abekwe ethuneni lakhe ngokuthula.—2 AmaKhosi 22:14-20; 2 IinKronike 34:22-28.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w01-ZU 4/15 26 ¶3-4
Ungaphumelela Kungakhathaliseki Ukuthi Wakhuliswa Kanjani
Naphezu kwezimo ezimbi zasebuntwaneni bakhe, uJosiya wenza okuhle emehlweni kaJehova. Ukubusa kwakhe kwaphumelela kangangokuthi iBhayibheli lithi: “Kwakungekho nkosi phambi kwakhe eyaphendukela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yayo nangawo onke amandla ayo njengawo wonke umthetho kaMose, nangasemva kwakhe akuvelanga enjengaye.”—2 AmaKhosi 23:19-25.
Yeka ukuthi uJosiya uyisibonelo esikhuthaza kanjani kulabo okungenzeka kuye kwadingeka babekezelele ukuphila okumuncu besebencane! Yini esingayifunda esibonelweni sakhe? Yini eyasiza uJosiya ukuba akhethe inkambo efanele futhi ahlale kuyo?
JANABARI 9-15
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 AMAKHOSI 24-25
“Hlala Utjhejile Bona Siphila Kisiphi Isikhathi”
w01-ZU 2/15 12 ¶2
Usuku LukaJehova Lokwahlulela Luseduze!
2 Akungabazeki ukuthi ukuprofetha kukaZefaniya kwenza ukuba inkosi esencane uJosiya isibone nakakhulu isidingo sokuqeda ukukhulekela okungahlanzekile kwaJuda. Kodwa izenzo zenkosi zokuqeda inkolo yamanga ezweni azizange zibususe bonke ububi kubantu noma zihlawulele izono zikayisemkhulu, iNkosi uManase, ‘owayegcwalise iJerusalema ngegazi elingenacala.’ (2 AmaKhosi 24:3, 4; 2 IinKronike 34:3) Ngakho, usuku lukaJehova lokwahlulela lwaluzofika nakanjani.
w07-ZU 3/15 11 ¶10
IZwi LikaJehova Liyaphila
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJeremiya
Unyaka ka-607 B.C.E., futhi sekuwunyaka we-11 wokubusa kukaZedekiya. Inkosi yaseBhabhiloni uNebukhadinezari isivimbezele iJerusalema izinyanga ezingu-18. Ngonyaka we-19 wokubusa kukaNebukhadinezari, ngenyanga yesihlanu ngosuku lwesikhombisa lwenyanga, uNebuzaradani, induna yemilindankosi, ‘uza,’ noma ufika eJerusalema. (2 AmaKhosi 25:8) Mhlawumbe esekamu lakhe ngaphandle kwezindonga zomuzi, uNebuzaradani uhlola isimo futhi wenza amacebo alokho azokwenza. Ngemva kwezinsuku ezintathu, ngosuku lweshumi lwenyanga, uyangena eJerusalema futhi uyawushisa lo muzi.—Joromiya 52:12, 13.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 8/1 12 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili
24:3, 4. Ngenxa yokuthi uManase wayechithe igazi, uJehova “akazange avume ukuthethelela” uJuda. UNkulunkulu uyalihlonipha igazi labangenacala. Singaqiniseka ukuthi uJehova uyobaphindiselela abangenacala ababulawa. Lokhu uyokwenza ngokubhubhisa ababulali babo.—IRhubo 37:9-11; 145:20.
JANABARI 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 1-3
“IBhayibheli—Likhuluma Iqiniso Ingasi Iinolwana”
w09-ZU 9/1 14 ¶1
U-Adamu No-Eva—Ingabe Babengabantu Bangempela?
Ngokwesibonelo, cabanga ngohlu lozalo lwamaJuda olutholakala encwadini yeBhayibheli yeziKronike Zokuqala, isahluko 1 kuya ku-9 neVangeli likaLuka, isahluko 3. IziKronike ziningiliza ngezizukulwane ezingu-48 kanti iVangeli likaLuka lichaza uhlu lozalo olungu-75. ULuka ubika ngohlu lozalo lukaJesu Kristu; iziKronike zichaza uzalo lwasebukhosini nolwabapristi besizwe sakwa-Israyeli. Yomibili le miBhalo inamagama abantu abaziwa kakhulu njengoSolomoni, uDavide, uJakobe, u-Isaka, u-Abrahama, uNowa bese kugcina u-Adamu. Wonke amagama akulezi zahluko angawabantu bangempela futhi u-Adamu wayengumuntu wangempela kuzo zonke lezi zahluko.
w08-ZU 6/1 3 ¶4
UNowa NeSikhukhula—Iqiniso, Akuyona Insomi
Imilando emibili yozalo eseBhayibhelini ifakazela ukuthi uNowa wayengumuntu wangempela. (1 IinKronike 1:4; Lukasi 3:36) U-Ezra noLuka, ababhala le milando, babengabacwaningi abacophelelayo. ULuka walandisa ngozalo lukaJesu Kristu kusukela kuNowa.
w09-ZU 9/1 14-15
U-Adamu No-Eva—Ingabe Babengabantu Bangempela?
Ngokwesibonelo, cabangela imfundiso yeBhayibheli ethandwa abantu abaningi abasontayo—isihlengo. Ngokwale mfundiso, uJesu Kristu wanikela ngokuphila kwakhe kobuntu okuphelele njengesihlengo ukuze ahlenge abantu ezonweni zabo. (Matewu 20:28; Jwanisi 3:16) Njengoba sazi, isihlengo siyinkokhelo elingana nenani lento elahlekile noma edliwe. Yingakho iBhayibheli lichaza uJesu ngokuthi ‘uyisihlengo esihambelanayo.’ (1 Thimothi 2:6) Singase sizibuze: ‘Esihambelana nani?’ IBhayibheli liyaphendula: “Njengoba nje bonke befa ku-Adamu, kanjalo nakuKristu bonke bayokwenziwa baphile.” (1 Korinte 15:22) Ukuphila okuphelele uJesu anikela ngakho ukuze ahlenge isintu esilalelayo kulingana nokuphila kuka-Adamu okuphelele okwamlahlekela ngenxa yesono asenza e-Edene. (Roma 5:12) Kusobala-ke ukuthi uma u-Adamu engazange abe khona, isihlengo sikaKristu sasingeke sifeze lutho.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 911 ¶3-4
Irhelo Lokubelethwa
Amagama Wabantu Bengubo. Amagama wabantu bengubo kukhulunywa ngawo erhelelweni lokubelethwa nakunebanga elingokomlando lokwenza njalo. KuGenesisi 11:29, 30, kukhulunywa ngoSarayi (Sara) ngebanga lokuthi iMbewu ethenjisiweko beyizokuvela kuye, ingasi komunye umfazi ka-Abrahama. Kungenzeka uMilika kukhulunywa ngaye endimeni efanako ngebanga lokuthi bekangugogo kaRabega, umfazi ka-Isaka, ngaleyondlela kubonakale kuhle ukuthi uRabega uvela erhelweni leenhlobo zaka-Abrahama, njengombana u-Isaka bekungakafuzi athathe umfazi kezinye iintjhaba. (Gen 22:20-23; 24:2-4) KuGenesisi 25:1, sifumana igama lomfazi ka-Abrahama uKetura. Lokhu kutjengisa ukuthi u-Abrahama watjhada godu ngemva kokuhlongakala kwakaSara nokuthi amandlakhe wokuba nabantwana bekasasebenza ngemva kweminyaka ema-40 ngemva kokuthi uJehova amenzele ikarisomraro ngokuthi awavuselele. (Rom 4:19; Gen 24:67; 25:20) Lokhu kubuye kutjengise ukuthi isitjhaba sakwa-Israyeli sihlobana njani nekoro yamaMidiyani neyama-Arabhu.
ULeya, uRarheli, amakhohlo kaJakopo, namadodanabo woke abawabelethako, kukhulunywa ngabo. (Gen 35:21-26) Lokhu kusenza sizwisise indlela uZimu asebenzelana ngayo namadodana la ngokukhamba kwesikhathi. Kungebangelo sifumana amanye amagama wabantu bengubo erhelweni lokulandelana kokubelethwa. Nangabe ilifa belidluliselwa ngabo, amagamabo bekukhulunywa ngawo. (Num 26:33) UTamari, uRarhabi noRute kukhulunywa ngabo khulu. Ebujamweni ngabunye, kunento ekarisako ngendlela ngamunye wabommaba abe ngukhokho kaMesiya, uJesu Krestu. (Gen 38; Rut 1:3-5; 4:13-15; Mat 1:1-5) Kobunye ubujamo lapho kukhulunywa khona ngabomma erhelweni lokulandelana kokubelethwa sikufumana kweyo-1 yeenKronike 2:35, 48, 49; 3:1-3, 5.
JANABARI 23-29
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 4-6
“Imithandazwami Ivezani Ngami?”
“UMuzwi Womthandazo”
UJabezi wayeyindoda yomthandazo. Waqala umthandazo wakhe ngokucela isibusiso sikaNkulunulu. Wabe esecela izinto ezintathu ezibonisa ukuthi wayenokholo oluqinile.
Okokuqala, wanxusa uNkulunkulu: ‘Yandisa indawo yami.’ (Ivesi 10) Le ndoda enodumo yayingelona igovu, futhi yayingafuni ukwamuka abanye izinto zabo. Kungenzeka ukuthi yacela lokhu ngobuqotho ngoba icabangela abanye abantu. Mhlawumbe yayicela ukuba inwetshelwe indawo ukuze kuhlale abakhulekeli bakaNkulunkulu abengeziwe; kodwa yayifisa ukuba lokhu kwenzeke ngokuthula.
Okwesibili, uJabezi wanxusa uNkulunkulu ukuba “isandla” saKhe sibe naye. Ngolimi olungokomfanekiso, isandla sikaNkulunkulu sisho amandla akhe awasebenzisela ukusiza abakhulekeli bakhe. (1 IinKronike 29:12) Ukuze athole akufisayo, uJabezi wathandaza kuNkulunkulu obavulela isandla sakhe labo ababonisa ukholo kuye.—Isaya 59:1.
Okwesithathu, uJabezi wathandaza: “Ngilonde enhlekeleleni, ukuba ingangilimazi.” Amazwi athi “ukuba ingangilimazi” kungenzeka asho ukuthi uJabezi wathandazela ukuba angapheli amandla lapho ebhekene nezinto ezibuhlungu, hhayi ukuthi wayecela ukuba angabhekani nezinkinga.
Umthandazo kaJabezi wembula ukuthi wayekukhathalela ukukhulekela kweqiniso nokuthi wayenokholo futhi ethembela kuMuzwi womthandazo. UJehova wasabela kanjani? Le ndaba emfushane iphetha ngala mazwi: “Khona-ke uNkulunkulu wenza ukuba kwenzeke lokho ayekucelile.”
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 10/1 9 ¶7
IZwi LikaJehova Liyaphila Amaphuzu Avelele Encwadi YeziKronike Zokuqala
5:10, 18-22. Ngezinsuku zeNkosi uSawule, izizwe ezisempumalanga yeJordani zanqoba amaHagiri ngisho noma inani lamaHagiri laliphindwe kabili kunelalezi zizwe. Lokhu kwenzeka ngenxa yokuthi amaqhawe alezi zizwe ayethembele kuJehova futhi acela usizo lwakhe. Masithembele kuJehova ngokuphelele njengoba siqhubeka nempi yethu engokomoya silwa nezitha ezinamandla kunathi.—Efesu 6:10-17.
JANABARI 30–FEBHERBARI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 7-9
“Ngesizo LakaJehova Ingazifeza Izabelo Ezibudisi”
w05-ZU 10/1 9 ¶8
Amaphuzu Avelele Encwadi YeziKronike Zokuqala
9:26, 27. Abalindisango abangamaLevi babenesikhundla esifuna ukwethembeka okukhulu. Babephathiswe isihluthulelo somnyango wezindawo ezingcwele zethempeli. Usuku ngalunye babevula amasango ngokwethembeka. Nathi sinikezwe umthwalo wemfanelo wokufinyelela abantu ensimini yethu futhi sibasize bazokhulekela uJehova. Akufanele yini sizibonakalise sithembekile futhi sinokwethenjelwa njengoba nje kwenza abalindisango abangamaLevi?
Ungaba NjengoFiniyasi Newuqalana Nobudisi?
UFiniyasi wathwala umthwalo obudisi kwa-Israyeli wekadeni; kodwana ngesibindi, ukutjhejisisa nokuthembela kuZimu, wakghona ukuqalana nobudisi ngokuphumelelako. UFiniyasi bekalikhathalela ngetjiseko ibandla likaZimu, uJehova wamamukela. Eemnyakeni e-1 000 eyalandelako, u-Ezra waphefumulelwa bona atlole: “NguFiniyasi indodana ka-Eleyazare egade amrholi phezu kwabo esikhathini esidlulileko. UJehova bekanaye.” (1 IinKronike 9:20) Kwanga kungatjhiwo okufanako nangabo boke abadosa phambili hlangana kwabantu bakaZimu namhlanjesi, eqinisweni, ngawo woke amaKrestu akhonza ngokuthembeka.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w10 12/15 29 ¶6
Bhinelani UJehova!
6 Kwamambala, ngomporofidakhe uJehova walayela abakhulekeli bakhe bona bamdumise ngeengoma. Ababhini besitjhaba sabapristi gade batjhaphulukile emisebenzini egade kufuneka amanye amaLevi ayenze bona babe nesikhathi esaneleko sokutlama nokubuyekeza iingoma zabo.—1 Kron. 9:33.
FEBHERBARI 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 10-12
“Qinisa Isifiso Sakho Sokwenza Intando KaZimu”
“NgiFundisa Ukwenza INtando Yakho”
12 Ukuthabela kwakaDavida iinkambisolawulo ezivezwe emThethweni nesifiso sakhe sokuphila ngazo kuyakufanelekela ukulingiswa. Cabangela okwenzekako lokha uDavida nekakhuluma ngokomela kwakhe ‘amanzi emthonjeni weBhetlehema.’ Amadoda amathathu egade anoDavida akatelela ukungena edorobheni—ngesikhatheso ebelihlala amaFilisti—amphathela amanzi. Nokho, “uDavida khenge avume ukuwasela, kunalokho wawakghuthulela kuJehova.” Kubayini enza njalo? UDavida uyahlathulula: “Kuyinto engacabangekiko, malungana noZimami bona ngenze lokhu! Kghani kufuze ngisele iingazi zamadoda la abeke imiphefumulwayo engozini? Ngombana awalethe ngokubeka imiphefumulo yawo engozini.”—1 Kron. 11:15-19.
13 UDavida bekazi bona umThetho uthi iingazi kufuze zikghuthulelwe kuJehova begodu akukafuzi zidliwe. Godu bekazwisisa bona kubayini lokhu kufuze kwenziwe. UDavida bekazi bona “umphefumulo wenyama useengazini.” Nokho, lokhu bekumamanzi, ingasi iingazi. Kubayini uDavida ala ukuwasela? Wathabela ikambisolawulo ekhambisana nefuneko engokomthetho. KuDavida, amanzi bekaligugu njengeengazi zamadoda amathathu. Ngalokho, bekungacabangeki ngaye bona asele amanzi lawo. Kunokobana awasele, waphetha ngokobana kufuze akghuthululelwe ehlabathini.—Lev. 17:11; Dut. 12:23, 24.
Vumela Imithetho Neenkambisolawulo ZakaZimu Zibandule Unembezakho
5 Bona sizuze emithethweni kaZimu, asingagcini ngokuyifunda nokuyazi kwaphela. Kufuze siyithande begodu siyihloniphe. IliZwi lakaZimu lithi, “Zondani ubukhohlakali, nithande ukulunga.” (Amo. 5:15) Singakwenza njani lokho? Into eqakathekileko kufunda ukuqala izinto ngendlela uJehova aziqala ngayo. Ngokwesibonelo: Akhesithi bewunomraro wokuphilelwa. Nawuya kudorhodere akutjele izinto okufuze uzenze bona ulapheke, ezihlanganisa ukudla okufuze ukudle, ukubandula umzimba nezinye izinto okufuze uzitjhugulule epilwenakho. Ngemva kokulinga ukwenza lokho, uyabona ukuthi mbala udorhodere bekaqinisile. Ungamthokoza khulu ngokukusiza wenze ukuphila kwakho kube ngcono.
6 Kunjalo nakithi, uMdalethu usinikele imithetho engasivikela ezintweni ezingasilimaza ezibangelwa sisono, ngokunjalo siphile ipilo engcono. Cabanga bona sizuza kangangani ngokulalela imithetho yeBhayibheli emalungana nokuleya amala, ukulumba amano wokonakala, ukweba, ukwenza izenzo zomseme ezisisono, inturhu nobungoma. (Funda izAga 6:16-19; IsAm. 21:8) Nasivuna iimbusiso ezithabisako zokwenza izinto ngendlela kaJehova, iinhliziyo zethu zivele ziphuphume ukumthanda nokumthokoza ngebanga lemithetho asinikele yona.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1058 ¶5-6
Ihliziyo
Lotjha “Ngehliziyo Epheleleko.” Ihliziyo yomuntu kufuze iphelele nayizakusebenza kuhle kodwana ihliziyo engokomfanekiso ingahlukaniseka kabili. UDavida wathandaza wathi: “Ngenze ngisabe igama lakho ngehliziywami yoke,” lokhu kutjengisa ukuthi ihliziyo yomuntu ingahlukaniseka kabili malungana nezinto ezithandako nalezo ezisabako. (IR 86:11) Umuntu onjalo angaba nehliziyo ‘engakapheleli’ namkha angatjhisi begodu angabi makhaza ekulotjheni uZimu. (IR 119:113; sAm 3:16) Umuntu angaba ‘neenhliziyo ezimbili’ ngokuthi alinge ukulotjha amakhosi amabili namkha ngokukhohlisa atjho okuthileko ekubeni ucabanga okuhlukileko. (1Kr 12:33; IR 12:2) UJesu bekangabufuni ubuzenzisi bokuba neenhliziyo ezimbili.—Mat 15:7, 8.
Umuntu ofuna ukuthabisa uZimu kufuze angabi nehliziyo ehlukeneko namkha abe neenhliziyo ezikabili kodwana kufuze alotjhe uJehova ngehliziyo epheleleko. (1Kr 28:9) Lokhu kutlhoga umzamo ngombana ihliziyo iyakhohlisa begodu ithambekele ekwenzeni okumbi. (Jor 17:9, 10; Gen 8:21) Okuzosisiza ukuthi sihlale sinehliziyo epheleleko kukuthi: sithandaze ngokusuka ehliziyweni: (IR 119:145; IsL 3:41) siragele phambili sifunda iBhayibheli qobe (Ezr 7:10; IzA 15:28), siragele phambili nokutjhumayela iindaba ezimnandi (madanisa noJor 20:9), begodu sizihlanganise nalabo abaneenhliziyo ezipheleleko kuJehova.—Madanisa nayesi-2Kh 10:15.
FEBHERBARI 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 13-16
“Landela Indlela Etjhinga Epumelelweni”
w03-ZU 5/1 10-11
Ingabe Uyabuza Uthi, “Uphi UJehova?”
12 Ngemva kokuba umphongolo wesivumelwano usubuyiselwe kwa-Israyeli futhi usuhlale iminyaka eminingi eKiriyati-jeyarimi, iNkosi uDavide yafisa ukuwuyisa eJerusalema. Yabonisana nezinduna zabantu yayisithi uMphongolo wawuzothuthwa ‘uma kubonakala kukuhle kuzo futhi kwamukeleka kuJehova.’ Kodwa ayizange ifune ngokwanele ukuze ithole ukuthi yayiyini intando kaJehova kule ndaba. Ukube yenza kanjalo, uMphongolo wawungeke ukhwezwe enqoleni. Wawuyotshathwa amaLevi angamaKohati, njengoba uNkulunkulu ayesho ngokucacile. Nakuba uDavide ayevamile ukubuza kuJehova, kulokhu akakwenzanga ngendlela efanele. Umphumela waba inhlekelele. Kamuva uDavide wavuma: “UJehova uNkulunkulu wethu wafohla ngokumelene nathi, ngoba singazange simfune ngokuvumelana nenkambiso.”—1 IinKronike 13:1-3; 15:11-13; Numeri 4:4-6, 15; 7:1-9.
w03-ZU 5/1 11 ¶13
Ingabe Uyabuza Uthi, “Uphi UJehova?”
13 Ekugcineni lapho uMphongolo uthuthwa amaLevi ewususa endlini ka-Obede-edomi ewuyisa eJerusalema, kwahlatshelelwa ingoma eyayiqanjwe uDavide. Yayinalesi sikhumbuzo esisuka ekujuleni kwenhliziyo: “Funani uJehova namandla akhe, bufuneni njalo ubuso bakhe. Khumbulani izenzo zakhe ezimangalisayo azenzile, izimangaliso zakhe nezinqumo zokwahlulela zomlomo wakhe.”—1 IinKronike 16:11, 12.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Lotjha UJehova, IKosi Yesiphelani
14 UDavida waletha umfaji wesivumelwano ocwengileko eJerusalema. Hlangana nesikhathi esithabisakweso, amaLevi avuma ingoma yokuthokoza ebeyinanaka amezwi atlolwe kweyoku-1 IinKronike 16:31: “Izizwe azitjelwe kuthiwe: ‘USomnini uyabusa!’” Sewungazibuza-ke, ‘Njengombana uJehova ayiKosi yesiphelani, kwenzeka njani-ke bona abe yiKosi ngesikhatheso?’ UJehova uba yiKosi nakakuveza emtarini ukubusa kwakhe, nekahloma ihlangano emjamelelako, namkha nekademba ubujamo obuthileko. Ukulemuka ukuthi uJehova yiKosi, kuqakatheke kwamanikelela. Ngaphambi kobana uDavida ahlongakale, uJehova wamthembisa bona ubukhosi bakhe buzokuraga isiphelani, nakathi “ngizakuvusa omunye esizukulwaneni sakho seengazi, ngiqinise umbuswakhe.” (2 Sam. 7:12) Isithembisweso saba njalo ngesikhathi kuvela “inzalo” namkha indodana kaDavida ngemva kweminyaka engaba ma-900. Bekungubani loyo, begodu waba nini yiKosi?
FEBHERBARI 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 17-19
“Hlala Uthabile Nanyana Udanile”
w06-ZU 7/15 19 ¶1
Gxila Ebuhleni Benhlangano KaJehova
UDAVIDE wakwa-Israyeli wasendulo ungomunye wabantu abavelele okukhulunywa ngabo emiBhalweni YesiHebheru. Lo malusi owayengumculi, umprofethi nenkosi, wayethembele ngokuphelele kuJehova uNkulunkulu. Ubuhlobo obuseduze uDavide ayenabo noJehova bamenza wafisa ukumakhela indlu. Leyo ndlu, noma ithempeli, yayiyoba isikhungo sokukhulekela kweqiniso kwa-Israyeli. UDavide wayazi ukuthi amalungiselelo asethempelini ayezolethela abantu bakaNkulunkulu injabulo nezibusiso. Ngakho-ke, wahlabelela: “Uyajabula umuntu omkhethayo [wena Jehova] wenze ukuba asondele, ukuze ahlale emagcekeni akho. Ngokuqinisekile siyokwaneliswa ubuhle bendlu yakho, indawo engcwele yethempeli lakho.”—IRhubo 65:4
Thaba Ngalokho Okwenzela UJehova
11 Ngendlela efanako, singangezelela ithabo lethu ngokuthi sisebenze budisi kinanyana ngimuphi umsebenzi esinikelwe wona ekonzweni kaJehova. ‘Zinikele ngokupheleleko’ emsebenzini wokutjhumayela bewusebenze budisi ebandleni. (IzE. 18:5; Heb. 10:24, 25) Lungiselela kuhle nawuya esifundweni ukuthi ukghone ukunikela ngeempendulo ezikhuthazako. Ziqale njengeziqakathekileko zoke izabelo ozifumana emhlanganweni yaphakathi kweveke. Nabakubawa ukuthi usize ngemisebenzi ethileko ebandleni, yenze ngokuzimisela nangokuthembeka. Ungacabangi ukuthi isabelo osifumeneko sizokudlela isikhathi. Sebenza budisi ukuthuthukisa amakghonwakho. (IzA. 22:29) Nawusebenzela uJehova budisi, nizokuba bangani abakhulu begodu uzokuthaba. (Gal. 6:4) Uzokufumana kulula ukuthaba nalabo abafumana amalungelo angeziweko ebandleni.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w20.02 12, ibhoksi
Siyamthanda UJehova, UBabethu
Kghani UJehova Uyangazi?
Wakhe wazibuza ukuthi eengidini ezinengi zabantu abaphila ephasini, ‘kubayini uJehova angaba nendaba nawe?’ Nangabe kunjalo, awusiwedwa ngombana abantu abanengi bayazibuza umbuzo loyo. IKosi uDavida yathi: “Somnini, umuntu bekayini kobana umnake, namkha obhubhako kobana umkhumbule?” (Rhu. 144:3) UDavida bekaqiniseka ukuthi uJehova umazi kuhle. (1 Kron. 17:16-18) NgeliZwi lakhe kuhlanganise nehlanganwakhe, uJehova usiqinisekisa ngokuthi uyayibona indlela esimthanda ngayo. Amavesi la angakusiza uqiniseke ngalokho:
• UJehova wakubona usese lihlwili ungakabelethwa.—Rhu. 139:16.
• UJehova uyakwazi okucabangako begodu uyayazi nendlela ozizwa ngayo.—1 Kron. 28:9.
• UJehova uyilalela yoke imithandazwakho.—Rhu 65:3.
• Izinto ozenzako ziyayithinta imizwa kaJehova.—IzA. 27:11.
• UJehova ukudosele kuye.—Jwa. 6:44.
• Nawungahlongakala uJehova wazi kuhle ukuthi uzokuvusa. Uzokunikela umzimba omutjha abuyise umkhumbulwakho nezinye izinto eziqakathekileko ngobuntu bakho.—Jwa. 11:21-26, 39-44; IzE. 24:15.
FEBHERBARI 27–MATJHI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 20-22
“Siza Abasesebatjha Baphumelele”
“Lokho Owangizwa Ngikufundisa Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”
8 Funda zoku-1 IinKronike 22:5. UDavida bekangatjho athi uSolomoni bekangakakulungeli ukuba ngusosibebhe emsebenzini omkhulu kangaka. Begodu singakulibali ukuthi phela ithempeli bekufuze “libabazeke ngobukhulu” kukulapho uSolomoni ‘bekasakhula begodu asesengakabi nelwazi.’ Okuphela kwento uDavida ebekaqiniseka ngayo kukuthi uSolomoni uzowenza kuhle khulu umsebenzi uJehova amphathise wona lo. Walinga ukufumana ukuthi yini angasiza ngayo, lokho kwenza ukuthi anikele ngezinto ezinengi khulu.
“Lokho Owangizwa Ngikufundisa Kudlulisele Ebantwini Abathembekileko”
7 Kodwana uDavida khenge adubhule athi akasayingeni nokuyingena indaba le, mhlamunye acabange nokuthi abantu bazakudumisa uSolomoni. Begodu vele kwaba njalo, ithempeleli labizwa ngokuthi lithempeli lakaSolomoni kunokuthi kuthiwe ngelakaDavida. Yeke uDavida kunokuthi avele anghale, wawusekela ngazo zombili umsebenzi lo. Wanikela ngesimbi, ikoporo, isiliva, igolide neengodo zomsedari. Khenge aphelele lapho, kodwana waqinisa uSolomoni wathi: “Nje-ke ndodanami, inga [uJehova] angaba nawe ukuze uphumelele wakhe indlu [kaJehova] uZimakho njengokutjho kwakhe.”—1 Kron. 22:11, 14-16.
Babelethi, Niyabasiza Na Abantwabenu Bona Babhajadiswe?
14 Abelusi emabandleni bangasiza ababelethi ngokukhuthaza abantwana bona babe nemigomo yokusebenzela uZimu. Omunye udade osele aneminyaka engaphezu kwema-70 aliphayona ukhumbula ngesikhathi akhuluma noMzalwana uCharles T. Russell, udade lo ngesikhatheso bekaneminyaka esithandathu kwaphela. Uthi: “Wacoca nami imizuzu eli-15 ngemigomwami yokusebenzela uZimu.” Indaba le isitjela ukuthi ikulumo ekhuthazako ingenza umehluko omkhulu kilabo esicoca nabo. (IzA. 25:11) Abadala godu bangabasiza ababelethi nabantwababo ngokubanikela imisebenzi elingene amandlabo abangayenza eWolweni lomBuso.
15 Amalunga webandla angasiza abantu abatjha abasebandleni ngokubanikela isikhathi sabo. Lokho kutjho bona kufuze bababuke nabathuthuka elwazini labo ngoZimu. Nazi izinto esingababuka kizo, mhlamunye unikele ipendulo ekhuthazako namkha ubeke ikulumo ekhuthazako ebandleni. Akhesithi umuntu omutjha bekaqalene nobujamo obutlhoga bona athembeke namkha utjhumayeza abanye abafundi esikolweni. Ungariyadi, mbuke ngesenzo asenzileko. Kubayini ungazibekeli umgomo wokucoca nabantu abatjha ngaphambi nangemva kwesifundo ubanikele isikhathi sakho? Nasitjengisa bona sinendaba nabo, bazokubona ukuthi nabo bayingcenye ‘yebandla elikhulu.’—Rhu. 35:18.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 10/1 11 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi YeziKronike Zokuqala
21:13-15. UJehova wayala ingelosi ukuba iqede isifo ngoba uyabazwela abantu bakhe abahluphekayo. Ngempela, “sikhulu kakhulu isihe sakhe.”