Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
MEYI 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 17-19
“Qala Abanye Ngendlela UJehova Abaqala Ngayo”
Kghani Uzayibeka Ihliziywakho Ezintweni EzisemiTlolweni?
7 Kuthiwani-ke ngendodana ka-Asa uJehotjhafathi? Naye bekamumuntu tle. Wathemba uJehova wenza nezinto ezinengi ezihle. Kodwana watjhapha-ke naye. Nakuya azakwendiselana nekosi yakwa-Israyeli ekhohlakeleko u-Arhabi. Kunokuthi alalele isiyeleliso somphorofidi uMikha, wabhebhedlheka wayozibandakanya no-Arhabi ekulweni namaSiriya. UJehotjhafathi wasinda ngokulambisa epini leyo. Wabuyela eJerusalema. (2 Kron. 18:1-32) Umphorofidi uJehu wamkhalima wathi: “Waphuma-ke wayokusiza iinkhohlakali, wazwana nabazonda [uJehova] uZimu!”—Funda 2 IinKronike 19:1-3.
Zindla Ngethando LakaJehova Elingapheliko
8 UJehova ufuna sazi bona uyasithanda. Angithi phela uqala ngale kwemitjhaphwethu, abone izinto ezihle kithi. (2 IinKronike 16:9) Akhesicoce ngendlela uJehova ebekaqala ngayo ikosi yakwaJuda uJehotjhafathi. Umswa lo wathatha isiqunto esingakavuthwa, waqhema nekosi yakwa-Israyeli u-Arhabi bona ayokuthathana phezulu namaSiriya eRamothi eseGileyadi. Ngitjho nanyana abaphorofidi bamala abayi-400 bakhohlise u-Arhabi okhohlakeleko bona uzoyithumba ipi le, Umphorofidi weqiniso uMikaya watjela uJehotjhafathi no-Arhabi ukuthi balale balahlile, nakuyipi le angekhe bayithumba. Vele kwenzeka njengombana atjhwile. U-Arhabi wafela epini, uJehotjhafathi yena wawuma ukufa. Kwathi ipi nayiphelako, uJehova wathumela uJehu bona ayokukhalima uJehotjhafathi ngomtjhapho awenzileko lo. Ngemva kokumkhalima, uJehu wathi: “Nokho kukhonyana ukulunga kuwapha.”—2 IinKronike 18:4, 5, 18-22, 33, 34; 19:1-3.
9 Phela eminyakeni engaphambi kwesehlakalwesi, uJehotjhafathi bekatjele iinkhulu, amaLevi nabaphristi bona bakweriyele woke amadorobho wakwaJuda bawafundise ngomThetho kaJehova. Ngendlela abakhamba kuhle ngayo, nabantu bakosontjhaba besele bamazi uJehova. (2 IinKronike 17:3-10) Yeke, ngitjho nanyana athatha iinqunto ezingayi ngandlela ngokukhamba kwesikhathi, uJehova khenge akhohlwe izinto ezihle azenzileko epilwenakhe. Uyabona, indaba kaJehotjhafathi le iyasiduduza, ngombana nathi siyatjhapha ngezinye iinkhathi. Kodwana nasingalinga ngokusemandlenethu bona silotjhe uJehova, uzasolo asithanda begodu angekhe azilibale izinto ezihle esizenzileko.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Lotjha UJehova UZimu Ngehliziyo Epheleleko!
10 Indodana ka-Asa uJehotjhafathi ‘yakhamba eendleleni zakayise u-Asa.’ (2 Kron. 20:31, 32) Yakwenza njani lokho? Njengoyise, uJehotjhafathi wakhuthaza abantu ukuthi bafune uJehova. Wahlela ijima lokufundisa abantu asebenzisa “incwadi yomthetho [kaJehova].” (2 Kron. 17:7-10) Waya ngetlhagwini yombuso wakwa-Israyeli, neentabeni zakwa-Efrayimi, bona ‘abuyisele abantu kuJehova.’ (2 Kron. 19:4) UJehotjhafathi ‘wafuna uJehova ngehliziywakhe yoke.’—2 Kron. 22:9.
11 Soke namhlanjesi singaba nengcenye ejimeni elikhulu lakaJehova lokufundisa abantu. Inga-kghani uzibekele umgomo wokufundisa abantu ngeliZwi lakaZimu qobe nyanga, ubasize ukuthi bamlotjhe ngehliziyo epheleleko? Ngokuzinikela kwakho nangesibusiso sakaZimu, ungakghona ukuthoma isifundo seBhayibheli. Kghani akusimgomo owuthandazelako loyo? Uzimisele na ukuqalana nobujamobu, ngitjho nanyana lokho kungatjho ukulahlekelwa sikhathi sokuphumula? Njengombana uJehotjhafathi asiza abantu bakwa-Efrayimi ukuthi babuyele kuZimu, nathi singasiza labo esele baphelelwe mamandla. Nabadala bangahlela ukuvakatjhela abantu abakhitjhiweko ebandleni khulukhulu labo abalinga ukubuyisana noZimu.
MEYI 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 20-21
“Kholwani UJehova UZimenu”
Asiqalane Nesiphelo Sephaseli Sinyanda Yinye
8 Emihleni kaJehotjhafati, abantu bakaZimu bahlangana neembila zithutha, zidoswa ngemhlophe phambili—‘ipi ekulu kwamambala’ evela eendaweni abakhelene nazo. (2 Kron. 20:1, 2) Okuhle kukuthi abantu bakaZimu akhange balinge ukuzilwela nezitha zabezo, kunalokho, bathatha iintambo bazinikela uJehova. (Funda 2 IinKronike 20:3, 4.) Khenge omunye aphume maqalanga atjhinge le, nomunye ngokunjalo. IBhayibheli lithi: “Woke uJuda wajama lapho phambi kwakaJehova ngitjho nabafazi, abantwana namasana.” (2 Kron. 20:13) Kungakhathaliseki bona bebasesebatjha namkha babadala, boke balandela iinqophiso zakaJehova, yena-ke wabavikela. (2 Kron. 20:20-27) Leso akusisibonelo esihle na esingalingiswa babantu bakaZimu nebaqalene neentjhijilo?
Batjhadikazi Abatjha Dzimelelani Khulu Ekulotjheni UJehova
7 UJehova waphendula umthandazo kaJehotjhafathi ngokusebenzisa umLevi, uJarhaziyeli. UJehova wathi: “Zihleleni kuhle, nibukele isindiso uSomnini azaninikela yona.” (2 Kron. 20:13-17) Le bekungasiyo indlela ejayelekileko yokulwa ipi! Nanyana kunjalo, iinqophiswezi bezingaveli emntwini, bezivela kuJehova siqu sakhe. Ngebanga lokuthemba uZimakhe, uJehotjhafathi wenza patsi ngendlela ayalwe ngayo. Nakakhamba nabantu bakhe epini, akhange kube ziingorho zepi ezidosa phambili kodwana kwaba babhini ebebangakaphathi iinkhali. UJehova wenza ngendlela ebekathembise ngayo ngokuthi ahlule amabutho wenaba.—2 Kron. 20:18-23.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1271 ¶1-2
UJehoramu
Ngebanga lomthelela omumbi owabangelwa mkakhe u-Athaliya, uJehoramu akhenge enze okuhle njengoyise uJehotjhafathi. (2Kh 8:18) UJehoramu akhenge abulale abafowabo abasithandathu kwaphela kodwana wabulala namanye amakhosana wakwaJuda, wenza abantu ebekababusa bona bahlanakele uJehova, balotjha abosingazimu. (2Kr 21:1-6, 11-14) Ukubusa kwakhe bekunemiraro evela ngaphakathi embusweni nangaphandle. Kokuthoma, u-Edomu wavukela, iLibhina nayo yavukela uJuda. (2Kh 8:20-22) Encwadini ayitlolela uJehoramu, umphorofidi u-Eliya wamyelelisa wathi: “Nje-ke uJehova uzokuletha ihlekelele ebantwini bakho, emadodanenakho, ebafazini bakho nakikho koke okungekwakho.” Ngaphezu kwalokho wena Kosi Jehoramu, “Uzokuphathwa kugula okunengi, uphathwe bulwele bamathumbu bekube kulapho amathumbakho aphumela ngaphandle ngebanga lokugula qobe langa.”—2Kr 21:12-15.
Koke lokhu kwenzeka njengombana kunjalo. UJehova wavumela ama-Arabhu namaFilista bona asahlele inarha begodu athumbe abafazi bakaJehoramu namadodanakhe. UZimu wavumela indodana encani kaJehoramu, uJehowarhazi (obizwa nangokuthi ngu-Arhaziya), bona iphunyurhe lokhu wakwenza ngebanga lesivumelwano somBuso asenza noDavide. “Ngemva kwakho koke lokhu, uJehova wambetha ngokugula okungalaphekiko kwamathumbu.” Ngemva kweminyaka emibili “amathumbakhe aphumela ngaphandle” begodu kancanikancani wahlongakala. Kwaphela njalo-ke ukuphila kwendoda ekhohlakeleko le “akunamuntu owamlilelako nakahlongakalako.” Yeke bambulungela eDorobheni lakaDavida “kodwana akhenge bambulungele emathuneni wamakhosi.” U-Arhaziya indodanakhe waba yikosi esikhundleni sakhe.—2Kr 21:7, 16-20; 22:1; 1Kr 3:10, 11.
MEYI 15-21
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 22-24
“UJehova Uyababusisa Abatjengisa Ukuba Nesibindi”
w09-ZU 4/1 24 ¶1-2
UJehowashi Washiya UJehova Ngenxa Yabangane Ababi
KWAKUYISIKHATHI esibi eJerusalema, umuzi okwakwakhiwe kuwo ithempeli likaNkulunkulu. INkosi u-Ahaziya yayisanda kubulawa. Kunzima ukuchaza lokho unina ka-Ahaziya, u-Athaliya, akwenza ngemva kwalokho. Wabulala amadodana ka-Ahaziya—abazukulu bakhe uqobo! Uyazi ukuthi kungani?—Ukuze kubuse yena esikhundleni somunye wabo.
Nokho, omunye wabazukulu baka-Athaliya, uJehowashi osemncane, wasinda, futhi ugogo wakhe wayengazi lutho ngalokho. Ungathanda ukwazi ukuthi wasinda kanjani?—Lo mntwana wayenobabekazi okuthiwa uJehoshabeyati, owafihla uJehowashi ethempelini likaNkulunkulu. Lokhu wayengakwenza ngoba umyeni wakhe kwakunguJehoyada, umPristi Omkhulu. Ngakho, bobabili baqiniseka ukuthi uJehowashi uphephile.
w09-ZU 4/1 24 ¶3-5
UJehowashi Washiya UJehova Ngenxa Yabangane Ababi
UJehowashi wafihlwa ethempelini iminyaka eyisithupha. Lapho, wafundiswa konke ngoJehova uNkulunkulu nemithetho yakhe. Ekugcineni, lapho uJehowashi eseneminyaka engu-7 ubudala, uJehoyada wathatha isinyathelo sokuba amgcobe njengenkosi. Ungathanda ukwazi ukuthi uJehoyada wakwenza kanjani lokhu nokuthi kwenzekani ngogogo kaJehowashi, iNdlovukazi u-Athaliya?—
UJehoyada wahlanganisa ngasese onogada abakhethekile ababenakekela amakhosi eJerusalema ngaleso sikhathi. Wabatshela indlela yena nomkakhe ababesindise ngayo indodana yeNkosi u-Ahaziya. UJehoyada wabe esethula uJehowashi kulab’ onogada, abaqaphela ukuthi wayengumbusi ofanele. Kwabe sekwenziwa icebo.
UJehoyada wakhiphela uJehowashi ngaphandle wamgcoba njengenkosi. Ngenxa yalokho, abantu “bashaya ihlombe bathi: ‘Mayiphile inkosi!’” Onogada bangunga uJehowashi ukuze bamvikele. Lapho u-Athaliya ezwa kuchwaza ngaphandle, waphuma eyokhuza. Kodwa ngomyalo kaJehoyada, onogada bambulala u-Athaliya.—2 AmaKhosi 11:1-16.
it-1 379 ¶5
Ukubulunga, Iindawo Zokubulungela
UmPhristi oPhakemeko olungileko uJehoyada wahlonitjhwa ngokuthi abulungelwe “eDorobheni lakaDavida kunye namakhosi,” nguye yedwa umuntu ongaveli ebukhosini ekukhulunywa ngaye owafumana ukuhlonitjhwa okunjalo.—2Kr 24:15, 16.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 1223 ¶13
UZakariya
12. Indodana yomPhristi oPhakemeko uJehoyada. Ngemva kokuhlongakala kwakaJehoyada, iKosi uJowatjhi yafulathela ukulotjha kweqiniso, yalalela iseluleko esingakalungi kunokulalela abaphorofidi bakaJehova. UZakariya umzala kaJowatjhi (2Kr 22:11), wayelelisa abantu ngalokhu kodwana kunokuthi baphenduke bamkghadlha ngamatje esirhodlweni sethempeli. Nakahlongakalako uZakariya wathi: “Kwanga uJehova angabona begodu akujezise.” Isibawo somphorofidi lo senzeka, iSiriya akhenge yenze umonakalo omkhulu kwaphela kwaJuda kodwana uJowatjhi wabulawa ziinsebenzi zakhe ezimbili “ngombana wabulala amadodana kaJehoyada umphristi.” I-Septuagint yesiGirigi ne-Latin Vulgate zithi uJowatjhi wabulawa ngombana bekubuyiselelwa iingazi “zendodana” kaJehoyada. Umtlolo we-Masoretic newe-Syriac Peshitta, ufundeka ngokuthi “amadodana” okungenzeka usebenzisa ubunengi ukutjengisa ukuqakatheka nokuba ligugu kwendodana kaJehoyada uZakariya umphorofidi omphristi.—2Kr 24:17-22, 25.
MEYI 22-28
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 25-27
“UJehova Angakupha Okudlula Lokho”
it-1 1266 ¶6
UJowatjhi
UJowatjhi wabuye waqatjhisela ikosi yakwaJuda iingorho ezimakhulu aziinkulungwana bona ziyokulwa nabakwa-Edomu. Nanyana kunjalo, ngebanga lesiyeleliso ‘somuntu kaZimu weqiniso’ babuyela emakhaya, ngitjho nanyana besele babhadelwe amatalende wesiliva alikhulu, ($660 600) lokho kwabakwatisa ukuthi babuyiselwa ekhaya, kungenzeka kungebanga lokuthi bengekhe basafumana izinto ezifunyenwe epini. Ngemva kokubuya eTlhagwini badlelezela amadorobha wombuso wesewula, kusukela eSamariya (lapho ebukungenzeka bebazinze khona) kufikela eBethe-Rhoroni.—2Kr 25:6-10, 13.
‘Ungabubona’ Njani Ubuhle bakaJehova?
16 Zidele ngebanga lakaJehova. Akusizo zoke izinto esizithandako ekufuze sizidele ngebanga lakaJehova. (UMtj. 5:19, 20) Nanyana kunjalo, nasikhetha ukungenzi okungeziweko ekonzweni kaZimu ngebanga lokuthi asifuni ukudela ezinye zezinto esizithandako, singafana nendoda uJesu akhuluma ngayo emfanekiswenakhe, eyabuthelela izinto ezinengi eziphathekako kodwana inganandaba noZimu. (Funda uLukasi 12:16-21.) Umfowethu u-Christian ohlala e-France uthi, “Benginganasikhathi esinengi sakaJehova nomndenami.” Yena nomkakhe baqunta ukuthi babe maphayona. Bona bafikelele umnqophwabo bekufuze balise umsebenzabo. Ukuthi bakghone ukuzitlhogomela, bavula irhwebo elincani lokuhlwengisa begodu baneliseka ngalokhu okuncani ebebanakho. Kghani bayazisola na ngesiqunto abasithathako? U-Christian uthi, “Sikuthabela khulu ukutjhumayela nje kunangaphambilini begodu sithabela ukubona abantu esifunda nabo iBhayibheli namabuyelwethu bafunda ngoJehova.”
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w07-ZU 12/15 10 ¶1-2
Ingabe Unomeluleki Ongokomoya?
LAPHO esemncane eneminyaka engu-16 ubudala, u-Uziya waba inkosi yombuso wakwaJuda oseningizimu. Wabusa iminyaka engaphezu kwengu-50, kusukela ngasekupheleni kwekhulu lesi-9 kuya ekuqaleni kwelesi-8 B.C.E. Kusukela esemncane, u-Uziya “waqhubeka enza okuhle emehlweni kaJehova.” Yini eyamthonya ukuba alandele inkambo eqotho? Umlando uthi: “[U-Uziya] waqhubeka ethambekele ekufuneni uNkulunkulu ezinsukwini zikaZakariya, umfundisi wokwesaba uNkulunkulu weqiniso; futhi, ezinsukwini zokufuna kwakhe uJehova, uNkulunkulu weqiniso wamenza wachuma.”—2 IziKronike 26:1, 4, 5.
Akukuningi okwaziwayo ngoZakariya, umeluleki wenkosi, ngaphandle nje komlando wakhe eBhayibhelini. Kodwa, ‘njengomfundisi wokwesaba uNkulunkulu weqiniso,’ uZakariya waba nethonya elihle kulo mbusi osemusha ekwenzeni okulungile. I-Expositor’s Bible iphawula ukuthi kusobala ukuthi uZakariya “wayeyindoda enolwazi lwezinto ezingcwele, enolwazi oluningi lwezinto ezingokomoya, nekhono lokudlulisela ulwazi lwakhe.” Isazi esithile seBhayibheli saphetha kanje lapho sikhuluma ngoZakariya: “Wayezazi kahle iziprofetho futhi . . . wayeyindoda ehlakaniphile, ezinikele, elungile; futhi, kubonakala sengathi wayenethonya elikhulu ku-Uziya.”
MEYI 29–JUNI 4
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 28-29
“Ungamlotjha UJehova Nanyana Ukhule Budisi”
Lingisa Abangani BakaJehova Abakhulu
8 Indlela uHezekhiya akhuliswa ngayo beyihluke khulu kuneyakaRute. Bekangowesitjhaba ebesizinikele kuZimu. Kodwana akusiwo woke ama-Israyeli ahlala athembekile. Uyise likaHezekhiya okuyiKosi u-Arhazi, bekakhohlakele khulu. Wadelela ithempeli lakaZimu wabe wafaka nabantu ngehloko, abantu bathoma ukulotjha abosingazimu. U-Arhazi watjhisa nabanakwabo lakaHezekhiya emlilweni baphila, wenza ngabo umnikelo kibozimu bamala. UHezekhiya wakhula kabuhlungu tle!—2 AmaKhosi 16:2-4, 10-17; 2 IinKronike 28:1-3.
Lingisa Abangani BakaJehova Abakhulu
9 Isibonelo esimbesi saka-Arhazi besingabangela indodanakhe uHezekhiya bona ibe mumuntu oneswili nofana ikwatele uJehova. Namhlanje, abanye khebakghodlhelelela izinto nokho ezingafani nezavelela uHezekhiya. Bazizwa baneenzathu ezinehloko zokuthi ‘iinhliziyo zabo zilwisane [noJehova]’ namkha bakwatele ihlanganwakhe. (IzAga 19:3) Abanye bazizwa ngasuthi indlela abakhuliswa ngayo ngiyo ebangele ukuthi baphile ipilo ehlangahlangene nofana babuyelele imitjhapho eyenziwa babelethi babo. (Hezekiyeli 18:2, 3) Kodwana imicabango enjalo iliqiniso na?
10 Ipilo kaHezekhiya iphendula umbuzo lo ngo awa! Asikho nasinye isizathu esinehloko esingasenza sikwatele uJehova. Akusuye obangela bona abantu behlelwe zizinto ezimbi. (Jobho 34:10) Kuyavunywa khona ukuthi ababelethi bangafundisa abentwababo izinto ezihle nofana ezimbi. (IzAga 22:6; Kolose 3:21) Kodwana lokho akutjho bona indlela esikhuliswe ngayo ngiyo esiquntela ukuthi sizokuba babantu abanjani. Sikutjhwiso yini lokhu? Phela uJehova usiphe ikghono lokuzikhethela, ngikho sikwazi ukuzikhethela kokuhle nokumbi. (Duteronomi 30:19) UHezekhiya wasisebenzisa njani isipho isiyigugwesi?
11 Ngitjho nanyana uyise bekayikosi ekhohlakeleko kwaJuda, kodwana uHezekhiya yena waphuma phambili. (Funda 2 AmaKhosi 18:5, 6.) Wakhetha ukungasilandeli isibonelo esimbi sakayise. Kunalokho, wakhetha ukulalela abaphorofidi bakaJehova, u-Isaya, uMikha noHosiya. Wazipha isikhathi wabalalela nabamyalako. Lokhu kwamakha wakghona ukulungisa imiraro eminengi eyabangelwa nguyise. Wahlwengisa ithempeli, wancancabeza kuZimu ngezono ebezenziwe babantu, wabe warhayila zoke iinthombe ebezisenarheni. (2 IinKronike 29:1-11, 18-24; 31:1) Kwathi kamva ngesikhathi ikosi ye-Asiriya uSanirheribu yathusela ngokuthi izokuhlasela iJerusalema, uHezekhiya waba nesibindi nokukholwa. Wathembela kuJehova wabe waqinisa nabantu bakhe. (2 IinKronike 32:7, 8) Kwakhe kwenzeka ngesinye isikhathi uHezekhiya wafikelwa kuzikhukhumeza, kodwana uJehova nakamkhalimako, wazithoba. (2 IinKronike 32:24-26) UHezekhiya usibonelo esihle khulu sokulingiswa. Akhenge avumele indlelakhe yokukhuliswa imonele ipilo. Wakubeka ebaleni ukuthi bekamkhozi kaJehova.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
UNathani—Umsekeli Othembekileko Wokukhulekela Okuhlwengileko
Njengomkhulekeli kaJehova othembekileko, ngetjiseko uNathani wavumelana neplani kaDavidi yokwakha indawo yokuthoma ezinzileko yokukhulekela okuhlwengileko ephasini. Nokho, esenzakalweneso, kubonakala kwanga uNathani waveza amazizo wakhe kunokukhuluma ebizweni lakaJehova. Ngobusukobo, uZimu wayala umporofidi wakhe bona ase umlayezo ohlukileko ekosini: UDavidi ngeze amakhele uJehova itempeli. Umuntu ozokwenza lokho kuzokuba ngomunye wamadodana kaDavidi. Godu uNathani wazisa bona uZimu bekenza isivumelwano noDavidi ngomnqopho wokobana ubukhosi bakhe ‘buzokuqina bekube nini nanini.’—2 Sam. 7:4-16.
Intando kaZimu beyingavumelani nokwahlulela kwakaNathani malungana nokwakhiwa kwetempeli. Nokho, ngaphandle kokunghonghoyila umporofidi othobekileko lo wavumelana nomnqopho kaJehova begodu wabambisana nawo. Qala bona sibonelo esihle kangangani sokulandelwa nekwenzeka uZimu asilungise ngendlela ethileko! Imisebenzi uNathani ayenza ngokulandelako njengomporofidi itjengisa bona akhenge alahlekelwe mumusa kaZimu. Eqinisweni, kubonakala kwanga uJehova waphefumulela uNathani, kunye noGadi umboni wemibono, bona banqophise uDavidi ukobana ahlele ababhini aba-4 000 ebebazokukhonza etempelini.—1 Mil. 23:1-5; 2 Mil. 29:25.
JUNI 5-11
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 30-31
“Ukuhlangana Ndawonye Kumnandi Kithi”
it-1 1103 ¶2
UHezekiya
Bekakuthanda Khulu Ukulotjha Kweqiniso. UHezekiya bekakuthanda khulu ukulotjha uJehova, lokho wakutjengisa msinyana ngemva kobanyana athome ukubusa nakaneminyaka ema-25. Kokuthoma, wavula bewalungisa ithempeli. Ngemva kwalokho, wabiza abaphristi namaLevi, wathi kibo: “Ngifisa ngokusuka ehliziyweni ukwenza isivumelwano noJehova uZimu ka-Israyeli.” Lesi bekusivumelwano sokuthembeka esavuselelwa kabutjha kwaJuda ebesifana nesivumelwano somThetho ebesisasebenza kodwana singasalandelwa. Ngomfutho omkhulu, waragela phambili ahlela amaLevi nomsebenzawo bewavuselela amalungiselelo weenliliso zomvumo nokubhinwa kweengoma zokudumisa. BekunguNisani, inyanga yokugidingwa kwePhasika kodwana ithempeli, abaphristi namaLevi bebangakahlwengeki. Ngelanga le-16 lakaNisani, ithempeli lahlwengiswa nezinto zalo zabuyiselwa. Ngemva kwalokho, bekufuze kube nelanga lokulitjalelwa kwezono zama-Israyeli woke. Kokuthoma, amakhosana aletha imihlatjelo, iminikelo yesono yebukhosini, yendawo ecwengileko neyabantu ilandelwa minikelo yeenkulungwana etjhiswako evela ebantwini.—2Kr 29:1-36.
it-1 1103 ¶3
UHezekiya
Ukungahlwengeki kwabantu kwabakhandela ukuthi bagidinge iPhasika ngesikhathi sakhona, uHezekiya wasebenzisa umthetho ebewuvumela ukuthi abantu abangakahlwengeki bagidinge iPhasika ngemva kwenyanga. Akhenge abize uJuda kwaphela kodwana wabiza no-Israyeli ngokuthi athumele iincwadi ngeenthunywa kiyo yoke inarha kusukela eBheritjheba kufikela kwaDani. Iinthunywa zahlangana nabantu ebebahlekisa ngazo kodwana abanye, khulukhulu abavela kwa-Atjheri, kwaManase nakwaZebuloni, bazithoba begodu beza, abanye bebavela kwa-Efrayimu nakwa-Isakari. Ngaphandle kwalaba, abanengi ebebalotjha uJehova ebebangasima-Israyeli bebakhona. Bekubudisi ngalabo ebebasembusweni wetlhagwini ebebajamele ukulotjha kweqiniso bona baye. Njengeenthunywa, nabo babezokuphikiswa begodu kuhlekiswe ngabo ngombana umbuso weenkoro ezilitjhumi bewusebujamweni obumbi, ungene ngehloko ekulotjheni kwamala begodu uthuselwa mbuso we-Asiriya.—2Kr 30:1-20; Num 9:10-13.
it-1 1103 ¶4-5
UHezekiya
Ngemva kwePhasika, kwagidingwa umnyanya woBurotho obunganaSibiliso amalanga alikhomba kangangokuthi ibandla laqunta ukungezelela ngamanye amalanga alikhomba. Ngitjho nanyana bekuziinkhathi ezibudisi, isibusiso sakaJehova sabonakala ngokuthi “kwaba nethabo elikhulu eJerusalema ngombana kusukela emihleni kaSolomoni indodana kaDavida ikosi yakwa-Israyeli, akhenge khekwenzeke into efana nale eJerusalema.”—2Kr 30:21-27.
Ukutjengisa ukuthi lokhu bekukuvusela ukulotjha kweqiniso, ingasi umbuthano othabisako kwaphela, kwabonakala ngalokho okwalandelako. Ngaphambi kokuthi babuyele ekhaya, abantu ebebayokugidinga baphuma bayokutjhabalalisa iinsika ezicwengileko, bagiriza iindawo eziphakemeko nama-aldara, baqunta iingodo ezicwengileko kwaJuda, kwaBhenjamini, kwa-Efrayimu nakwaManase. (2Kr 31:1) UHezekiya wabeka isibonelo ngokuthi aphihlize inyoka yekhopha eyenziwa nguMosi ngombana abantu bakwa-Israyeli bebathunyisela intuthu yomhlatjelo kiyo. (2Kh 18:4) Ngemva komnyanya omkhulu, uHezekiya waqinisekisa ukuthi ukulotjha kweqiniso kuragela phambili ngokuthi ahlele abaphristi ngokweenqhema zabo nokuhlela ukusekela kwemisebenzi eyenziwa ethempelini, wakhuthaza abantu bona balandele umThetho wokukhitjhwa kwetjhumi nokulethwa kwesivuno sokuthoma kumaLevi nakubaphristi, abantu bakusekela ngokusuka ehliziyweni lokho.—2Kr 31:2-12.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
“Nanazi Izintwezi, Niyathaba Nanizenzako”
14 Enye indlela esingatjengisa ngayo ukuthi sithobeke kangangani kulalela abanye. Umtlolo kaJakopo 1:19 uthi kufuze sibe “msinya ekulaleleni.” Kazi uJehova ubeka isibonelo esiphuma phambili naziza endabeni le. (Gen. 18:32; Jotj. 10:14) Akhuqale ukuthi yini esingayifunda encwadini ka-Eksodusi 32:11-14 (ufunde.) ngesikhathi uMosi akhuluma noJehova. Kuhlekuhle uJehova bekangawutlhogi umbono kaMosi, kodwana wamvumela waphosela lobubodlhana. Kungaba budisi khulu ukulalela nokwenza izinto ozitjelwa mumuntu omaziko ukuthi unokucabanga izinto izitjhinga eqadi. Kodwana uJehova unesineke, kungebangelo abalalela abantu nabakhuluma naye.
15 UJehova wazehlisa bona alalele abantu abanjengo-Abrahamu, uRarheli, uMosi, uJotjhuwa, uManowarhi, u-Eliya noHezekhiya. Alo utjho bona angeze kwaba kuhle na nange ungahlonipha abafowenu nabodadwenu, uyilalele imibonwabo? Ukhona na umuntu otlhoga isikhathi sakho njengombana sikhuluma nje, kungaba sebandleni namkha ekhaya? Yini okufuze uyenze ngalokho?—Gen. 30:6; Khok. 13:9; 1 Kho. 17:22; 2 Kron. 30:20.
JUNI 12-18
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 32-33
“Yiba Sikhuthazo Ngesikhathi Sokugandeleleka”
it-1 204 ¶5
I-Asiriya
USanirheribu. USanirheribu, indodana kaSarigoni II, wasahlela umbuso wakwaJuda ngomnyaka we-14 wokubusa kwakaHezekiya (732 B.C.E.). (2Kh 18:13; Isa 36:1) UHezekiya wahlubuka esivumelwaneni sokusebenzela ikosi ye-Asiriya esenziwa nguyise u-Arhazi. (2Kh 18:7) USanirheribu wahlula amadorobha ama-46 wakwaJuda (madanisa no-Isa 36:1, 2) begodu ngemva kwalokho asekampenakhe eLakitjhi, wafuna umthelo kuHezekiya ongalingana namathalente wegolide ama-30 (c. $11,560,000) namathalente wesiliva ama-300 (c. $1,982,000). (2Kh 18:14-16; 2Kr 32:1; madanisa no-Isa 8:5-8.) Nanyana amathalente lawo abhadelwa, uSanirheribu wathumela umkhulumelakhe bona ayokutjela iJerusalema ukuthi lizinikele. (2Kh 18:17–19:34; 2Kr 32:2-20) UJehova watjhabalalisa amasotja we-Asiriya azii-185 000 ngobusuku bunye, ikosi yama-Asiriya ezikhakhazisako yakateleleka ukuthi ingasalwa beyibuyele emuva eNiniva. (2Kh 19:35, 36) Ngokukhamba kwesikhathi, wabulawa madodanakhe amabili esikhundleni sakhe kwabusa enye indodanakhe u-Esari-rhadoni. (2Kh 19:37; 2Kr 32:21, 22; Isa 37:36-38) Izenzakalwezi, ngaphandle kwaleso esikhuluma ngokutjhatjalaliswa kwama-Asiriya, zitloliwe elitjeni lomlando kaSanirheribu newaka-Esari-rhadoni.—IINTHOMBE, Vol. 1, p. 957.
Abelusi Abalikhomba, Abarholi Ababunane—Lokho Abangikho Eenkhathini Zethu
12 UJehova uyakuthanda ukusenzela izinto esibhalelwa kuzenzela zona, kodwana usalindele bona nathi senze esingakghona ukukwenza. UHezekhiya wahlanganisa umkhulumo “neenkhulu zakhe kanye nabarholi bamabutho,” babona kungcono “bavale amanzi avela emithonjeni evela ngaphandle kweJerusalema . . . [UHezekhiya] Wavuselela umthangala ogirikileko bewakha neenthala zabalindi phezu kwawo . . . Wenza nequbi leenkhali kanye neenhlangu.” (2 Kron. 32:3-5) Ukwenzela bona aluse abantu baKhe, uJehova wasebenzisa idlazana lamadoda anesibindi—uHezekhiya, iinkhulu zakhe, nabaphorofidi abaqinileko ngokomoya.
Abelusi Abalikhomba, Abarholi Ababunane—Lokho Abangikho Eenkhathini Zethu
13 Igadango elilandelako elathathwa nguHezekhiya beliqakatheke ukudlula ukuvala amanzi namkha ukuqinisa amaboda wedorobho. Njengomalusi okhathalelako, uHezekhiya wabutha woke umuntu wamkhuthaza ngokomoya ngamezwi naka: “Ningesabi namkha niphele amandla ngebanga lekosi ye-Asiriya kanye nesinyokotho samabuthwayo . . , ngombana thina sinamandla amakhulu kunayo. Yena uhlome ngeenkhwepha zenyama kodwana thina siqine ngoSomnini uZimethu ozosisiza abe alwe izipi zethu.” Qala bona isikhumbuzwesi siqinisa ikholo kangangani—ukuthi uJehova uzobalwela abantu bakhe! Bathe nabezwa lokho “abantu baqina isibindi ngamezwi kaHezekhiya ikosi yakwaJuda.” Tjheja bona ‘amezwi kaHezekhiya’ aqinisa abantu isibindi. Yena neenkhulu zakhe namadoda anamandla baba belusi abalisizo—nasekubalwa hlangana uMikha no-Isaya, njengombana uJehova atjhwile ngomphorofidakhe.—2 Kron. 32:7, 8; funda uMikha 5:4, 5, [5:5, 6 NW].
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Kutjho Ukuthini Ukutjhuguluka Kwamambala?
11Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wayiphendula imithandazo kaManase. Ngebanga lezinto ebakazithandazela, uJehova walemuka ukuthi uManase utjhugulukile. Yeke, uJehova wamlalela uManase nakabawa ukulitjalelwa bewambuyisela ebukhosini bakhe. Ngokungafani no-Arhabi, uManase wenza koke okusemandlenakhe ukutjengisa ukuthi sele atjhugulukile. Watjhugulula indlela aziphatha ngayo. Waphikisana nokulotjha kwamala bewakhuthaza abantu ukuthi balotjhe uJehova. (Funda yesi-2 yeenKronike 33:15, 16) UManase bekatlhoga isibindi nokukholwa okuqinileko ukuthi akwenze lokho ngombana ngaphambi kobana atjhuguluke, bekasibonelo esimbi emndeninakhe, ebantwini bebukhosini nebantwini ebekababusa isikhathi eside. UManase nasele akhulile, walinga ukulungisa izinto ezimbi azenzileko. Lokhu, kungenzeka kwaba nomthelela omuhle emzukulwanenakhe, uJosiya, owaba yikosi elungileko ngokukhamba kwesikhathi.—2 Kho. 22:1, 2.
12 Khuyini esiyifunda esibonelweni sakaManase? Wazithoba bewenza nokungaphezu kwalokho. Wathandaza, wabawa umusa kaJehova bewatjhugulula nendlela aphila ngayo. Wasebenza budisi ukuthi alungise umonakalo ebekawenzile, walotjha uJehova bewasiza nabanye ukuthi benze okufanako. Isibonelo sakaManase sinikela ithemba nakilabo abenze izono ezimbi khulu. Sibona ubufakazi obunamandla bokuthi uJehova uZimu “ulungile begodu uyacolela.” (Rhu. 86:5) UJehova uzimisele ukubalibalela labo abatjhuguluka kwamambala.
JUNI 19-25
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 34-36
“Uyazuza Na Nawufunda IliZwi LakaZimu?”
it-1 1157 ¶4
URhulda
UJosiya nakezwa kufundwa “incwadi yomThetho” efunyenwe nguRhilikhiya umphristi ophakemeko, lokha nakulungiswa ithempeli, wathumela iinthunywa bona ziyokubuza kuJehova. Baya kuRhulda, owabatjela ilizwi lakaJehova, elitjengisa ukuthi zoke iinhlekelele ezitlolwe “encwadini” zizokwehlela isitjhaba esihlubukako. URhulda wangezelela ngokuthi uJosiya angekhe aqalane nehlekelele, ngebanga lokuthi uzithobile phambi kwakaJehova, nje-ke uzokubuthelwa kibokhokho bakhe begodu aye ethuneni ngokuthula.—2Kh 22:8-20; 2Kr 34:14-28.
w09-ZU 6/15 10 ¶20
Shisekela Indlu KaJehova!
20 Ngesikhathi kwenziwa umsebenzi wokulungisa ithempeli owahlelwa iNkosi uJosiya, uMpristi Ophakeme uHilikiya “wathola incwadi yomthetho kaJehova owanikezwa ngesandla sikaMose.” Wayinika uShafani unobhala wasebukhosini, yena owabe eseqala ukuyifundela uJosiya. (Funda eyesi-2 IziKronike 34:14-18.) Waba yini umphumela? Inkosi yadabuka yabe isidabula izingubo zayo masinyane futhi yayala amadoda athile ukuba ayobuza kuJehova. Esebenzisa umprofethikazi uHulida, uNkulunkulu wadlulisela isigijimi esasilahla eminye yemikhuba yenkolo eyase yenziwa kwaJuda. Kodwa uJehova wayeyiqaphele imizamo emihle kaJosiya yokuqeda ukukhulekela izithombe, futhi wahlala emthanda naphezu kwezinhlekelele ayezibikezele ngesizwe sisonke. (2 IziKr. 34:19-28) Yini esingayifunda kulokhu? Ngokuqinisekile sinesifiso esifana nesikaJosiya. Sifuna ukusabela ngokushesha esiqondisweni sikaJehova, sicabangisise ngesibonelo esiyisixwayiso salokho okungenzeka uma sivumela ukuhlubuka nokungathembeki ukuba kungene ngesinyenyela ekukhulekeleni kwethu. Singaqiniseka ngokuthi uJehova uyokubona futhi akwamukele ukushisekela kwethu ukukhulekela kweqiniso, njengoba nje enza kuJosiya.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Kghani Uzayibeka Ihliziywakho Ezintweni EzisemiTlolweni?
15 Emaswapheleni, siyeleliso bani esingasifunda kokwenzeka ekosini uJosiya? Akhusucabange ngalokho okwamenza wahlulwa epini, wagcina sele afile. (Funda 2 iinKronike 35:20-22.) UJosiya wathwala ihloko waphuma wayokulwa neKosi uNeko weGibhide, nanyana imtjelile ikosi le bona ayilwi naye. IBhayibheli lithi lokho uNeko amtjela khona bekumamezwi kaZimu. Ukuthi Josiya ndina yini le engakangaka eyenza wayokulwa noNeko, asazi. IBhayibheli alihlathululi ngendaba le.
16 Alo, uJosiya bekazokwazi njani bona amezwi kaNeko avela kuJehova kwamambala? Bekangabuza abaphorofidi abathembeke kuZimu njengoJeremiya. (2 Kron. 35:23, 25) Kodwana akunanto etloliweko eqinisekisa bona ukwenzile lokho. Ngaphezu kwalokho uNeko bekayokulwa neKarikemitjhi. Bekalwa ‘nomunye umbuso,’ bekangalwi neJerusalema. Okhunye kukuthi ibizo lakaJehova belingakabandakanyeki epini leyo. Yeke, bekubudlhayela ngoJosiya bona ayokulwa noNeko. Sikhona na isifundo esisitholako endabeni le? Nasiqalene nemiraro kuhle sicabange ngokuyintando kaJehova ngomraro loyo.
17 Nasiqalana nemiraro, kufuze sicabange ngalokho okutjhiwo yiBhayibheli bese siyakusebenzisa ngesilinganiso esifaneleko. Kwesinye isikhathi kungaba kuhle khulu nasingabuza abadala bebandla. Kungenzeka sicabangile ngomraro lo, besenza nerhubhululo eencwadini zethu. Kodwana kungenzeka kunezinye iinkambisolawulo zeBhayibheli ebesingakazicabangi abadala abangasisiza sizihlaziye kuhle. Ngokwesibonelo, udade uyazi ukuthi kumthwalwakhe ukutjhumayela iindaba ezimnandi. (IzE. 4:20) Athi nakathi uyaphuma uya esimini, ubabakwakhe ongakholwako athi ufuna ukuba naye ekhaya. Nakatjhoko ubabakwakhe uthi khebabe nesikhathi bobabili kube khona into abayenzako. Angacabanga ngamavesi aseBhayibhelini aveza ukuthi kufuze siyokwenza abafundi. (Mat. 28:19, 20; IzE. 5:29) Kodwana kusafuze azithobe kubabakwakhe, amcabangele. (Efe. 5:22-24; Flp. 4:5) Kghani ubabakwakhe uyaliphikisa iqiniso, namkha ufuna ukwenzelwa okuthileko ngelangelo kwaphela? Kufuze silinganisele nasifuna ukwenza intando kaZimu singadliwa sisazela.
JUNI 26–JULAYI 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | EZRA 1-3
“Vumela UJehova Akusebenzise”
Kghani Uyakubona Lokho UZakariya Akubonako?
AMAJUDA bewathabile. UJehova bekenze ‘iKosi uPheretjhi wePheresiya’ bona atjhaphulule ama-Israyeli ebesele anamatjhumi weminyaka athunjwe eBhabhiloni. Ikosi yenza isimemezelo sokobana abuyele enarhenawo ‘azilungiselele ukwakha i-Aldari lakaZimu wakwa-Israyeli.’ (Ezr. 1:1, 3) Lokho bekuthabisa tle! Bekutjho ukuthi ukulotjhwa kwakaZimu wamambala bekuzokubuyiselwa enarheni ebekayinikela abantu bakhe.
IKoloyi Nesihlohlo Ziyakuvikela
2 UZakariya bekazi ukuthi abeJuda abafudukela eJerusalema bekumadoda nabomma abanokukholwa. Angitjho phela abantwabo ngilaba uZimu atjhukumisa iinhliziyo zabo bona basukele izindlu zabo ezivikelekileko namabhizinisabo. (Ezr. 1:2, 3, 5) Basukela indawo abayaziko nabayijayeleko bafudukela endaweni abangayaziko. Ngathana ukwakhiwa kwethempeli lakaJehova bekungakaqakatheki kibo bebangakhe bakhamba ikhambo elibudisi nelide kangaka, phela bakhamba amakhilomitha ayi-1 600.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 1/15 19 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Ezra
1:3-6.Njengamanye ama-Israyeli asala eBhabhiloni, abaningi boFakazi BakaJehova abanakukwazi ukungenela inkonzo yesikhathi esigcwele noma bakhonze lapho indingeko inkulu khona. Noma kunjalo, bayaqhubeka besekela futhi bekhuthaza labo abakwaziyo ukwenzenjalo futhi ngokuzithandela bayanikela ukuze kuthuthukiswe umsebenzi wokushumayela ngoMbuso nokwenza abafundi.