ISIHLOKO SAMA- 36
INGOMA 103 Abelusi Bazizipho Ezibabantu
“Akabize Abadala Bebandla”
“Akabize abadala bebandla.”—JAK. 5:14.
OKUSESIHLOKWENESI
Sizokucoca ngokuthi kubayini kuqakathekile ukubawa isizo kubadala nawulitlhogako.
1. UJehova utjengise njani bona abantu bakhe baqakathekile kuye?
UJEHOVA ubathanda boke abantu abamlotjhako begodu unendaba nabo njengalokha umelusi anendaba nezimvu zakhe. Wabathenga ngeengazi zakaJesu begodu wenza ilungiselelo lokuthi abadala bebandla batlhogomele umhlambakhe. (IzE. 20:28) UZimu ufuna izimvu zakhe ziphathwe ngomusa. Abadala balandela isinqophiso sakaJesu ngokuthi bakhuthaze begodu basize abafowethu nabodadwethu bahlale balotjha uJehova bathembekile.—Isa. 32:1, 2.
2. Ngokomtlolo kaHezekiyeli 34:15, 16 ngubani uJehova amsizako?
2 UJehova uzithanda khulu zoke izimvu zakhe kodwana utlhogomela khulu ezitlhagako. Kungenzeka ezinye zitlhaga ngebanga lokuthi zenze imitjhapho, uJehova usebenzisa abadala bona bazisize. (Funda uHezekiyeli 34:15, 16.) UJehova ufuna sibawe isizo nasilitlhogako. Ufuna sithandaze kuye sibawe isizo, ufuna nokuthi sibawe ‘abelusi nabafundisi’ ebandleni bona basisize nasitlhoga isizo.—Efe. 4:11, 12.
3. Khuyini soke esingayizuza nasicabanga ngomsebenzi wabadala?
3 Esihlokwenesi sizokufunda okungeziweko ngokuthi uJehova ubasebenzisa njani abadala bona basize labo abanetjhebiswano noJehova esele libogaboga. Sizokuphendula imibuzo le: Kufuze silibawe nini isizo kubadala? Kubayini kufuze senze njalo? Basisiza njani? Kungenzeka itjhebiswano lethu noJehova lihle njenganje begodu asitlhogi isizo labadala. Nanyana kunjalo, isihlokwesi sizosisiza sithokoze khudlwana ngendlela uJehova asebenzisa ngayo abadala bona asisize nakwenzeka sitlhoge isizo labo.
KUNINI LAPHA KUFUZE ‘SIBIZE ABADALA’ KHONA?
4. Sazi njani bona uJakopo 5:14-16, 19, 20 ukhuluma ngomuntu itjhebiswano lakhe noJehova esele libogaboga? (Qala neenthombe.)
4 Umfundi uJakopo wahlathulula indlela uJehova asebenzisa ngayo abadala bona basisize. UJakopo watlola wathi, “Ukhona ogulako hlangana nani? Akabize abadala bebandla.” (Funda uJakopo 5:14-16, 19, 20.) UJakopo ukhuluma ngomuntu otlhoga ukulungisa itjhebiswano lakhe noJehova. UJakopo uthi umuntu ogulako abize abadala ingasi udorhodera. UJakopo uhlathulula ukuthi umuntu ogulako uyaphola nange izono zakhe zilitjalelwe. Ngezinga elithileko, amagadango atlhogekako ukulapha umuntu olimaze itjhebiswano lakhe noZimu afana newomuntu olimele emzimbeni. Nasigulako emzimbeni, siya kwadorhodera, simhlathululele ukuthi siphethwe yini begodu silandele iinqophiso zakhe. Ngendlela efanako, nasilimaze itjhebiswano lethu noJehova, kufuze sitjhinge kubadala bebandla, sibahlathululele ubujamo bethu begodu sisebenzise isinqophiso esiseBhayibhelini abasinikela sona.
Nasigulako sitjhinga kwadorhodera. Nasizwa ngasuthi ukukholwa kwethu kuyabogaboga, kufuze sibawe isizo kubadala (Funda isigaba 4)
5. Singabona njani ukuthi itjhebiswano lethu noJehova lithoma ukubogaboga?
5 KuJakopo isahluko 5, uJakopo usikhuthaza bona sikhulume nabadala nanyana kunini nasicabanga bona sesithoma ukulahlekelwa litjhebiswano elitjhideleneko noJehova. Kodwana kuqakatheke khulu ukufumana isizo ngaphambi kobana silahlekelwe kukwamukelwa nguJehova. Kufuze sithembeke kithi ngokwethu. ImiTlolo iyasikhalima bona singazikhohlisa ngendlela itjhebiswano lethu noZimu elingayo. (Jak. 1:22) Amanye amaKrestu eSardesi enza umtjhapho lo, uJesu wawatjela ukuthi awasamthabisi uJehova. (IsAm. 3:1, 2) Enye indlela esingabona ngayo ukuthi itjhebiswano lethu noJehova lijame njani, kukuthi simadanise itjiseko esinayo nje naleyo ebesinayo esikhathini esidlulileko. (IsAm. 2:4, 5) Singazibuza, ‘Kghani ngiyakuthabela ukufunda iBhayibheli nokucabangisisa ngengikufundako njengombana bengenza? Kghani angisayi kiyo yoke imihlangano? Kghani ngilungiselela kuhle na? Ithando lami ngesimu lehlile na? Kghani ithando enginalo ngezinto ezibonakalako lithatha isikhathi sami esinengi?’ Nange uphendula ngo-iye keminye yemibuzo le, kungatjho bona ithando lakho ngoJehova liyehla begodu lokho nakungatjhejwako izinto zingaba zimbi khulu. Nange singakghoni ukusombulula umraro loyo ngokwethu namkha nange sele kusenze saphula iinkambisolawulo zakaJehova, kufuze sibawe isizo labadala.
6. Abantu abenze isono esikhulu kufuze benzeni?
6 Abantu abenze isono esikhulu, esingabangela bona umuntu asuswe ekuhlanganyeleni, kufuze akhulume nomdala. (1 Kor. 5:11-13) Umuntu owenze isono esikhulu utlhoga ukulungisa itjhebiswano lakhe noJehova. Bona uJehova asilibalele ngesihlengo, kufuze ‘senze imisebenzi efanele ukutjhuguluka.’ (IzE. 26:20) Izenzwezo zitjho ukukhuluma nabadala nange umuntu enze isono esikhulu.
7. Bobani abanye ekufuze bakhulume nabadala?
7 Abadala abasizi kwaphela abantu abenze isono esikhulu kodwana basiza nalabo abanetjhebiswano elibogabogako noJehova. (IzE. 20:35) Ngokwesibonelo, ungakufumana kubudisi khulu ukulwisana neemfiso ezimbi. Kungaba budisi khulu kuwe ukulwisana neemfiso ezimbi nangabe ngaphambi kobana ube mKrestu bewusebenzisa kumbi iindakamizwa namkha ubukela iinthombe zomseme. Akukafuzi uqalane nobudisobu uwedwa. Ungakhuluma nomdala, uzokulalela, akunikele isiyalo ositlhogako begodu akuqinisekise ngokuthi ungakghona ukuthabisa uJehova nawubalekela ukwenza izinto ezimbi. (UMtj. 4:12) Kungenzeka sele udiniwe ngebanga lokuthi uhlala ufisa ukwenza okumbi. Abadala bazokukhumbuza bona kuyamthabisa uJehova ukuthi ubawa isizo. Lokho kutjengisa bona uthobekile nokuthi uyamthanda uJehova begodu ufuna ukumthabisa.—1 Kor. 10:12.
8. Kghani kufuze sikhulume nabadala ngayo yoke imitjhapho esiyenzako? Hlathulula.
8 Akutlhogeki sikhulume nabadala ngayo yoke imitjhapho esiyenzako. Ngokwesibonelo, kungenzeka ukhulume kumbi nomfowethu namkha udadwethu namkha ubakwatele. Kunokuthi ukhulume nabadala, ungakhetha ukulandela isiyeleliso sakaJesu sokwenza ukuthula nomfowethu namkha udadwethu. (Mat. 5:23, 24) Ungenza irhubhululo ngesihloko esikhuluma ngokuba nomoya ophasi, ukubekezela nokuzibamba bona utjengise ubuntobo ngcono esikhathini esizako. Kodwana nawusolo ubhalelwa kulwisana nalokho, ungakhuluma nomdala. Nakatlolela amaKrestu weFilipi umpostoli uPowula wakhuluma nomfowethu ongambizwa ngegama bona asize u-Eyodiya noSintike ukuthi basombulule ukungazwani, umdala webandleni lakho angakghona ukukusiza ngendlela efanako.—Flp. 4:2, 3.
KUBAYINI KUFUZE SIBAWE ISIZO LABADALA?
9. Kubayini kungakafuzi sivumele iinhloni zisenze singabawi isizo kubadala? (IzAga 28:13)
9 Sitlhoga ukukholwa nesibindi bona sibawe isizo nasenze isono esikhulu namkha nasizizwa ngasuthi asikghoni ukuragela phambili silwisana neemfiso ezimbi. Akukafuzi sivumele iinhloni zisenze singabawi isizo kubadala. Kubayini? UJehova usinikele abadala ukuthi basisize bona itjhebiswano lethu naye lihlale lilihle, yeke nasikhuluma nabo sitjengisa bona siyamthemba uJehova begodu sifuna ukumlalela. Siyatjheja bona sitlhoga isizo lakhe bona siragele phambili senza okulungileko. (Rhu. 94:18) Nasenze isono esikhulu, sizokufumana umusa kaZimu nasivuma izono zethu bese silise ukuzenza.—Funda izAga 28:13.
10. Kuzokwenzekani nasilinga ukufihla izono zethu?
10 Nasitjela abadala ngezono esizenzileko, uJehova uzosilibalela begodu sizokuba netjhebiswano elihle naye godu. Kodwana nasingakhulumi nabo, sizokuzwa ubuhlungu obukhulu. (Rhu. 32:3-5) Ngesikhathi uDavida alinga ukufihla izono zakhe, walimaza itjhebiswano lakhe noJehova, waphatheka kumbi ngokwamazizo ngombana itjhebiswano lakhe noJehova belimotjhekile. Njengokugula namkha ukulimala emzimbeni, itjhebiswano lethu ngoJehova lingalimala khulu nange singalungisi izinto ngendlela efaneleko. UJehova uyakuzwisisa lokho, kungebangelo athi, “silungise iindaba” naye ngelungiselelo asenzele lona bona sikghone ukuphola besibe netjhebiswano naye godu.—Isa. 1:5, 6, 18.
11. Khuyini enye engenzeka nasingabatjeli abadala ngesono esikhulu esisenzileko?
11 Nasifihla isono sethu, lokho kungabathinta abanye. Singavimba umoya kaJehova ocwengileko begodu ukuthula kwabafowethu nabodadwethu kungathikaziseka. (Efe. 4:30) Ngendlela efanako, nasazi bona kunothileko ebandleni owenze isono esikhulu, kufuze simtjele bona ayokukhuluma nabadala ngendaba leyo.a Ukufihla isono esikhulu somunye umuntu kungasenza nathi sibe mlandu. (Lev. 5:1) Ukuthanda uJehova, abafowethu nabodadwethu kuzosenza sikhulume iqiniso. Nasenza njalo sivikela abafowethu nabodadwethu ebandleni begodu sisiza umuntu owonileko bona aba netjhebiswano elihle noJehova.
INDLELA ABADALA ABASISIZA NGAYO
12. Abadala babasiza njani abantu itjhebiswano labo noJehova elibogabogako?
12 IBhayibheli lithi abadala kufuze basize abantu abatlhoga ukulungisa itjhebiswano labo noJehova. (1 Thes. 5:14) Nangabe wenze isono esikhulu, bangakubuza imibuzo bona bazwisise indlela ocabanga nozizwa ngayo. (IzA. 20:5) Kungenzeka kungabi lula kuwe ukukhuluma nabadala. Kungenzeka umumuntu oneenhloni namkha uzizwa uhlaziseka ukukhuluma ngezinto ozenzileko. Kodwana ungabasiza ngokuthi ubatjele iintjhijilo ohlangabezene nazo. Ungasabi ukuthi ozokutjho kungazwakala kumbi. (Job. 6:3) Abadala angeze babe msinya ukukwahlulela ngalokho okutjhoko. Kunalokho, bazokulwela ukukulalelisisa bona bazi woke amaqiniso ngaphambi kobana bakunikele isinqophiso esivela eBhayibhelini. (IzA. 18:13) Abadala bayazi bona kuthatha isikhathi bona umuntu afumane isizo alitlhogako, yeke bayazi ukuthi kungenzeka utlhoge ukukhuluma nabo iinkhathi ezinengana ngaphambi kobana ufumane isizo olitlhogako.
13. Abadala bangasisiza njani ngemithandazo nangesinqophiso seBhayibheli? (Qala neenthombe.)
13 Abadala angeze balinge ukukwenza uzizwe umlandu ngokudluleleko ngokwenzileko. Kunalokho bazokuthandazela. UJehova uzowulalela umthandazwabo begodu uzokuba “nomphumela onamandla.” Uzozizwa ukhuthazekile begodu ududuzekile. Umuntu nakabawa isizo kubadala, bazomsiza ngokuthi “bamzese ngamafutha egameni lakaJehova.” (Jak. 5:14-16) ‘Amafutha’ la atjho iqiniso leliZwi lakaZimu. Abadala bazokucoca nawe ngeenkambiso zeBhayibheli ezizokududuza begodu zikusize ube netjhebiswano noJehova godu. (Isa. 57:18) Isinqophiso esivela eBhayibhelini abakunikela sona sizokuqinisa bona ufune ukwenza lokho uJehova akufunako. Abadala bangakusiza bona uzwe lokho uJehova akutjhoko nakathi, “Nasi indlela. Khambani ngayo.”—Isa. 30:21.
Abadala basebenzisa iBhayibheli bona basiduduze begodu basikhuthaze (Funda iingaba 13-14)
14. Ngokomtlolo webeGalatiya 6:1 abadala bamsiza njani umuntu ‘othathe igadango elingakalungi’? (Qala neenthombe.)
14 Funda kwebeGalatiya 6:1. AmaKrestu ‘athatha igadango elingakalungi’ akaphili ngokuvumelana neenkambisolawulo zakaJehova. Ukuthatha igadango elingakalungi kungatjho ukwenza isiqunto esingakahlakaniphi namkha ukwenza isono esikhulu. Abadala abamaKrestu ‘balinga ukumlungisa ngomoya ophasi.’ Ibizo lesiGirigi ngesiNdebele elitjhugululwe ngokuthi “ukumlungisa” lingabuye litjho ukubuyisela ithambo eliphukileko endawenalo bona ukhandele ukulimala okungeze kusaphola. Udorhodera owaziko umsebenzakhe uzokutjhejisisa nakalinga ukulungisa ithambo eliphukileko bona angabangeli ubuhlungu obungeziweko. Nange abadala balinga ukusiza umuntu othethe igadango elingakalungi, abafuni umfowabo namkha udadwabo ezwe ubuhlungu obungeziweko. Kunalokho, benza koke okusemandlenabo ukusiza umfowethu ngomusa. IBhayibheli godu ithi abadala ‘bazitjheje.’ Njengombana basisiza, abadala bayatjheja bona nabo banesono begodu bayayenza imitjhapho. Yeke bazokutjheja bona bangacabangi ukuthi bangcono kunabafowabo nabodadwabo abalinga ukubasiza, kunalokho bazokuba nomusa nezwelo nababasizako.—1 Pit. 3:8.
15. Khuyini ekufuze siyenze nange sinomraro?
15 Kufuze sibathembe abadala bebandleni. UJehova ubafundise bona bangatjeli abanye abantu ngeendaba zethu ezingabafuniko. Godu, bafunde ukunikela isiyeleliso esivela eBhayibhelini kunokusitjela lokho bona abacabanga bona kulungile. Bafunde nokuthi kutlhogeka basisize siragele phambili siqalana nemirarwethu. (IzA. 11:13; Gal. 6:2) Ubuntu babo nezinto ebebakhamba bahlangabezana nazo zihlukile, ungaya kinanyana ngimuphi umdala otjhaphulukileko ukukhuluma naye ucoce naye ngomraro aqalene nawo. Kodwana angeze saya ebadaleni abahlukahlukeneko ngehloso yokuthi sifuna ozositjela lokho esifuna ukukuzwa. Nange senza njalo, sizabe sifana nalabo abafuna ‘ukukitazwa iindlebe zabo’ kunokufuna “ifundiso eyakhako” yeliZwi lakaZimu. (2 Thim. 4:3) Nasikhuluma nomdala ngomraro esiqalene nawo, kungenzeka asibuze ukuthi sikhe sakhuluma nabanye abadala na, asibuze nangokuthi basinikele siphi iseluleko. Ngebanga lokuthi uthobekile, angabawa abanye abadala bona bamyelelise.—IzA. 13:10.
UMTHWALWETHU
16. Ngiwuphi umthwalo wefanelo esinawo?
16 Ngitjho nanyana abadala batjheja izimvu zakaZimu, angeze basitjele bona senzeni. Kumthwalwethu bona siphile ipilo yokuzinikela kuZimu. Kufuze siphendule kuZimu ngezenzo nangamezwethu. Ngesizo asinikela lona, singakghona ukuhlala sithembekile. (Rom. 14:12) Yeke kunokobana basitjele bona senzeni, abadala basinikela isinqophiso esiseBhayibhelini, bona sifunde ukucabanga nokwenza njengoJehova. Nasicabanga besenze ngokwesinqophiso esiseBhayibhelini, sifunda ukuba njengoJehova besenze iinqunto ezihle.—Heb. 5:14.
17. Khuyini ekufuze sizimisele ukuyenza?
17 Siyathokoza ukuthi uJehova usitlhogomela ngendlela umelusi atlhogomela ngayo izimvu zakhe. UJehova uthumele uJesu ‘uMelusi omuhle’ owanikela ukuphila kwakhe bona thina siphile ngokungapheliko. (Jwa. 10:11) UJehova usiphe abadala bona basitlhogomele ebandleni, njengombana athembisile nakathi, “Ngizoninikela abelusi abavumelana nentandwami begodu bazonondla ngelwazi nelemuko.” (Jor. 3:15) Yeke nasizizwa ngasuthi ukukholwa kwethu kuyabogaboga namkha nasifuna ukulungisa itjhebiswano lethu noJehova akukafuzi sisabe ukutjhinga kubadala. Kwanga singazimisela ukuzuza ngokuzeleko elungiselelweni lakaJehova labadala bebandla.
INGOMA 31 Khambani NoZimu!
a Nange unikele umKrestu owenze isono isikhathi esaneleko sokuthi abawe isizo kubadala kodwana angakwenzi lokho, kufuze utjele abadala okwaziko ngombana ufuna ukuthembeka kuJehova.