INdlela YokuSebenzisa INcwajana Ethi, IiNdaba EziMnandi EziVela KuZimu!
INcwajana ETjha Yenzelwe Bona IsiSize Senze AmaBuyelo NokuThoma IimFundo ZeBhayibhili
1. Ngiyiphi incwajana etjha etjhatjhululwe emHlanganweni wesiGodi othi, “Tjheja Ihliziyo Yakho!” eyenzelwe ukusisiza bona senze amabuyelo nokuthoma iimfundo zeBhayibhili?
1 Hlangana nomHlangano wesiGodi othi, “Tjheja Ihliziyo Yakho!” sathaba ukufumana incwajana etjha bona isisize senze amabuyelo nokuthoma iimfundo zeBhayibhili. Incwajana ethi, IiNdaba EziMnandi EziVela KuZimu! iyafana nencwajana ebesiyisebenzisa ethi, Yini UNkulunkulu Ayifunayo kithi? beyineemfundo ezifitjhani. Incwajana le izosisiza bona siyisebenzise ngokuphumelelako ukuraga iimfundo zeBhayibhili sijame emnyango. Nokho, njengombana incwajana ethi, Yini UNkulunkulu Ayifunayo kithi? ikhuluma ngeemfuneko zobuKrestu, kungaba budisi ngomuntu esisathoma ukufunda naye iBhayibhili bona azamukele, incwajana etjha le idzimelele eendabeni ezimnandi ezifumaneka eBhayibhilini.—IzE. 15:35.
2. Kubayini incwajana ethi, IiNdaba EziMnandi EziVela KuZimu yenziwa?
2 Kubayini yenziwa? Abazalwana ephasini loke beba ragela phambili babawa okuthileko okulula okuzokukara abantu bona bafunde iqiniso begodu libadosele encwadini ethi, Okufundiswa YiBhayibhili okuyithulusi lethu eliyihloko lokuraga iimfundo zeBhayibhili. Kanengi abantu abangakuthandiko ukufunda iincwadi bathanda khulu ukufunda iBhayibhili basebenzisa incwajana. Ngaphezu kwalokho, kulula khulu ukutjhugululela incwajana ngamalimi amanengi.
3. Incwajana le ihluke njani kezinye iincwadi zokufundisa?
3 INdlela Eyenziwe Ngayo: Iincwadi zethu ezinengi zokufundisa zitlolelwe ukwenzela bona umuntu angazifundela begodu azwisise iqiniso, ngitjho nangaphandle kwesizo. Incwajana le ihlukile. Itlolwe ngendlela yokobana ibe sinqophiso esifundweni seBhayibhili nakiloyo ofundisako. Ngalokho, newuyikhambisela othileko, kungaba kuhle bona nicoce ngesigaba sinye nofana eembili. Ineengaba ezifitjhani, okungacocwa ngazo nomuntu ajame emnyango nofana endawenakhe yebhizinisi. Singathoma ukufunda nanyana kukuphi encwajaneni le, kodwana isifundo 1 kuhle khulu ukuthoma ngaso.
4. Incwajana le isisiza njani bona sifundise lokho okuvela eBhayibhilini?
4 Eencwadini zethu ezinengi, iimpendulo zemibuzo etloliweko zingafumaneka eengabeni. Nokho, encwajaneni le, zifumaneka ngokuyihloko eBhayibhilini. Abantu abanengi bafuna ukuzifundela eBhayibhilini kunokobana bafunde iincwadi zethu. Ngalokho, pheze yoke imitlolo ekhonjiweko ayikadzubhulwa. Kufuze ifundwe eBhayibhilini. Lokhu kusiza abafundi balemuke bona lokho abakufundako kuvela kuZimu.—Isa. 54:13.
5. Kubayini kuqakathekile ngomfundisi ukulungiselela kuhle isifundo ngasinye?
5 Iincwajana le ayihlathululi yoke imitlolo. Kubayini? Yenzelwe ukukhuthaza umfundi bona abuze imibuzo nokuvumela umfundisi bona asebenzise ikghono lakhe lokufundisa. Ngalokho, kuqakathekile ukulungiselela kuhle isifundo ngasinye. Okufuze kutjhejwe: Singakhulumi khulu. Singakuthanda ukuhlathulula imiTlolo. Kodwana sizokufeza okukhulu ngokubawa umfundi bona ahlathulule lokho okutjhiwo mitlolo. Ngokusebenzisa imibuzo ngokuhlakanipha, singamsiza bona atjho lokho okutjhiwo mitlolo.—IzE. 17:2.
6. Singayisebenzisa njani incwajana le (a) nesihlangana nabantu abangakholelwako kuZimu neBhayibhilini? (b) nasisekonzweni yomuzi nomuzi? (c) nesithoma iimfundo zeBhayibhili ngokuzibawa ngokunqophileko? (d) nalokha senza amabuyelo?
6 Njengezinye iincwadi zokufundisa, incwajana le ingakhanjiswa nanyana kunini, kungakhathaliseki bona kukhanjiswa yiphi incwadi enyangeni leyo. Abanengi bazokuthabela ukuyisebenzisa ngokunqophileko ukuthoma iimfundo zeBhayibhili bajame emnyango. Ngaphezu kwalokho, njengombana kwatjhiwo emhlanganweni wesigodi, ukuyisebenzisa nesibuyela kilabo abatjengise ikareko “kungenza umsebenzi wamabuyelo uthabise kwamambala!”—Qala amabhoksi emakhasini 5-6.
7. Ungasiraga njani isifundo seBhayibhili usebenzisa incwajana le?
7 INdlela Ongaraga Ngayo IsiFundo: Singathoma ingcoco ngokufunda umbuzo onomborwe ngamagama abonakalako. Ngemva kwalokho, funda isigaba nemitlolo etlolwe ngokutjhigamileko. Sebenzisa imibuzo ngokuhlakanipha ukusiza umninimuzi azwisise lokho okutjhiwo mitlolo. Ngemva kwalokho, ngaphambi kobana udlulele engcenyeni elandelako, buza umninimuzi bona aphendule umbuzo otlolwe ngamagama abonakalako, ukuqiniseka bona uyazwisisa. Njengombana uvakatjha iinkhathi ezimbalwa, kungaba kuhle ukucoca ngombuzo munye otlolwe ngamagama abonakalako. Ngokukhamba kwesikhathi, singanabisa ingcoco sihlanganise isifundo soke.
8. Kufuze siyithule njani imitlolo, begodu kubayini?
8 ImiTlolo ekhonjiweko elandelwa libizo elithi “funda” ngileyo enikela ipendulo yombuzo otlolwe ngamagama abonakalako. Newuthula umtlolo, balekela ukuthi, “Umpostoli uPowula watlola” namtjhana, “Tjheja lokho okwabikezelwa nguJeremiya.” Umninimuzi angacabanga bona sifunda amezwi wabantu. Kungaba kuhle sithi, “ILizwi lakaZimu lithi” nofana, “Tjheja lokho okwabikezelwa yiBhayibhili.”
9. Kufuze ifundwe na yoke imitlolo ekhonjiweko hlangana nesifundo?
9 Kufuze siyifunde yoke imitlolo ekhonjiweko na nofana kufuze sifunde kwaphela imitlolo ethi “funda”? Kuzokuya ngobujamo. Yoke imitlolo ekhonjiweko ifakwe ngamabanga athileko. Umtlolo ngamunye umumethe imininingwana eqakathekileko ekungacocwa ngayo. Kodwana kobunye ubujamo, ukungabi nesikhathi komfundi nekareko, nofana ikghono lokufunda kungasenza bona sifunde kwaphela imitlolo ethi “funda.”
10. Kunini la singadlulisela khona isifundo encwadini ethi, Okufundiswa YiBhayibhili?
10 NesiDlulela ENcwadini Ethi, Okufundiswa YiBhayibhili: Ngemva kobana senicoce kanengi begodu nalokha umfundi sekajayele ukufunda qobe, singadlulela encwadini ethi, Okufundiswa YiBhayibhili namtjhana siragele phambili ngencwajana ethi, IiNdaba EziMnandi EziVela KuZimu! bekube kulapho sesiqede ukuyifunda. Abarhuweleli bangasebenzisa ukwahlulela kwabo ukuqunta bona bangadlulela nini. Nesidlulela kiyo, kufuze siyithome ekuthomeni na incwadi ethi, Okufundiswa YiBhayibhili? Akunamthetho obekiweko kilokhu. Umuntu ngamunye uhlukile. Nokho, abafundi abanengi bazokuzuza ngokufunda godu isihloko esifanako ngokungeziweko encwadini ethi, Okufundiswa YiBhayibhili.
11. Kubayini kufuze siyisebenzise kuhle incwajana etjha le?
11 Ephasini lapho iindaba ezimnandi ziyindlala khona, sinelungelo elikhulu lokurhuwelela iindaba ezimnandi ngendlela esingakghona ngayo—ukuthi umBuso kaZimu uyabusa begodu uzokubusa ephasini elitjha lapho kuzokuhlala khona ukulunga! (Mat. 24:14; 2 Pit. 3:13) Siyaqiniseka bona abanengi abezwa umlayezo lo bazokuvumelana namezwi aphefumulelweko la: “Qala bona zihle kangangani eentabeni iinyawo zalabo abarhuwelela iindaba ezimnandi zezinto ezihle, abaletha ukuthula, abaletha iindaba ezimnandi okuthileko okungcono khulu, abaletha iphuluso, abathi eZiyoni: ‘UZimenu sekayikosi!’” (Isa. 52:7) Kwanga singasebenzisa incwajana le ukulethela abantu abomileko iindaba ezimnandi ezivela kuZimu ekonzwenethu!
[Ibhoksi elisekhasini 5]
Lapho AbaNtu BangaKholelwa KuZimu neBhayibhilini:
● Kezinye iindawo, abarhuweleli bafumana bona amezwi athi “uZimu” “neBhayibhili” avimba iingcoco. Ebujamweni obunjalo, ekukhambeleni kokuthoma, kungaba kuhle ukucoca ngeendaba ezithinta umphakathi walapho, njengokutlhoga urhulumende omuhle, lapho ungafumana khona isizo lamambala ngemindeni nangalokho ingomuso elikuphetheko. Mhlamunye incwajana ethi, IiNdaba EziMnandi EziVela KuZimu! ingathulwa ngemva kobana sibe neengcoco ezinengana bona sazi njani bona uZimu khona nokobana kubayini singathemba iBhayibhili.
[Ibhoksi elisekhasini 5]
Nesikhamba UMuzi NoMuzi:
● “Ngikuvakatjhele bona ngikutjengise indlela okungaba lula ngayo ukufumana lokho uZimu akunqophileko ngengomuso labantu. Khe wazibuza na bona uZimu uzakhe asitjhaphulule ekutlhageni? [Lindela ipendulo.] Incwajana le itjengisa eBhayibhilini la ungafumana khona ipendulo yombuzo lo. [Mnikele incwajana, bese ufunda isigaba sokuthoma esifundweni 1, kuhlanganise noJeremiya 29:11.] Kilokhu, kubonakala kunengqondo kuwe na bona uZimu ufuna sibe nengomuso elihle? [Lindela ipendulo.] Newuyithabelako, ikhophi le kungaba ngeyakho. Ekukhambeleni okulandelako, singacoca ngesigaba sesibili ukufumana eBhayibhilini ipendulo yombuzo lo, ‘uZimu uzobatjhaphulula njani abantu ekutlhageni?’” Nengabe umninimuzi ubonakala anesikhathi esinengi ekukhambeleni kokuthoma, ungafunda begodu nicoce ngesigaba sesibili nangemitlolo yeBhayibhili eemthathu. Hlela ukubuya bona nicoce ngombuzo wesibili esifundweneso.
● “Abantu abanengi bathanda ukuthandaza, khulukhulu nebanemiraro. Uyathandaza na ngezinye iinkhathi? [Lindela ipendulo.] Ucabanga bona uZimu ulalela yoke imithandazo, nofana kungenzeka bona eminye imithandazo ayimthabisi? [Lindela ipendulo.] Ngikuphathele incwajana etjengisa indlela yokufumana ipendulo yemibuzo le eBhayibhilini. [Mnikele ikhophi, nicoce ndawonye ngesigaba sokuthoma sesifundo 12 begodu nifunde imitlolo ethi “funda.”] Akuthabisi na bona uZimu uzimisele ukusilalela? Kodwana bona sizuze ngokuzeleko emthandazweni, kufuze simazi kuhle uZimu. [Vula esifundweni 2 bese ukhulumele iinhlokwana.] Newuyithabelako, ngingakutjhiyela yona incwajana le, begodu ngesinye isikhathi singafunda iimpendulo zemibuzo ekarisako le eBhayibhilini.”
● “Ngize lapha ngombana abantu batshwenyeke ngokobana iphaseli linqophephi? Ucabanga bona ubujamobu buzakhe butjhentjhe? [Lindela ipendulo.] Abantu abanengi bararwe kufunda bona iBhayibhili imumathe iindaba ezimnandi ezingasinikela ithemba. Nasi eminye imibuzo iBhayibhili eliyiphendulako.” Mnikele incwajana, begodu umbawe bona akhethe umbuzo omkara khulu ongemva kwesigubuzeso. Ngemva kwalokho vula isifundweneso, bese umtjengise indlela isifundo esiragwa ngayo. Hlela ukubuya bona nizokucoca ngombuzo olandelako esifundweneso.
[Ibhoksi elisekhasini 6]
Linga Ukusibawa Ngokunqophileko IsiFundo:
● “Ngikuvakatjhele isikhatjhana bona ngizokutjengisa indlela etjha yokuraga isifundo seBhayibhili. Incwajana le ineemfundo ezi-15 ezitjengiswa eBhayibhilinakho ongafumana iimpendulo zemibuzo eqakathekileko. [Mtjengise isigubuzeso esingaphambili nangemva.] Khewalinga ukuzwisisa iBhayibhili? [Lindela ipendulo.] Ngibawa ukukutjengisa indlela iimfundo zayo ezibulula ngayo. [Coca ngesigaba sokuthoma sombuzo 3 esifundweni 3, begodu ufunde IsAmbulo 21:4, 5. Nekufanelekako, cocani ngesigaba esilandelako nangemitlolo ethi “funda.”] Newuyithabelako, ngingakutjhiyela yona incwajana le. Sikukhuthaza bona ulinge ukufunda iBhayibhili okunganani kanye. Newuthandako, ungaragela phambili. Ngokulandelako, singacoca ngesifundo sokuthoma. Tjheja bona siphelela ekhasini linye kwaphela.”
[Ibhoksi elisekhasini 6]
Yethula INcwajana ETjha EmaBuyelweni:
● Nesibuyela emntwini otjengise ikareko ngaphambili, singathi: “Ngiyathaba ukukubona godu. Ngikuphathele incwajana le enikela ipendulo yeBhayibhili enemibuzo eemnengi ekarisako. [Mnikele incwajana le, bese umbawa bona aqale ngemva kwesigubuzeso.] Ngisiphi isihloko esikukara khulu kilezi? [Lindela ipendulo. Ngemva kwalokho, vula isihloko asikhethileko.] Ngibawa ukukutjengisa indlela incwajana le engasetjenziswa ngayo ukufumana ipendulo eBhayibhilini.” Mtjengise indlela isifundo esiragwa ngayo ngokucoca ngesigaba sinye nofana eembili nemitlolo ethi “funda.” Qala bona kulula kangangani ukuthoma isifundo seBhayibhili! Tjhiyela umninimuzi incwajana le, bese uhlela ukubuya. Neniqeda isifundo, ningacoca ngesinye isifundo esikhethwe mninimuzi namtjhana ningathoma ekuthomeni kwencwajana le.