Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w09 9/1 pp. 28-32
  • Okuti Ove Wapanda Etyi Jeova Alinga Opo Ekuyovole?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Okuti Ove Wapanda Etyi Jeova Alinga Opo Ekuyovole?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Omokonda Yatyi Tuesukisila Okuyovolwa
  • Oityi Jesus Afeta opo Etuyovole
  • Oityi Jeova Alinga opo Etuyovole
  • Oñgeni Molekesa Okuti Wapanda Eyovo Olio?
  • Oityi Siovaa Alinga Etuyovole Konkhali?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2024
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
w09 9/1 pp. 28-32

Okuti Ove Wapanda Etyi Jeova Alinga Opo Ekuyovole?

“Jeova Huku yo Isilayeli ankhimanekwe, mokonda watala kovanthu vae, nokuveyovola.”—LUCAS 1:68.

1, 2. Onkhalelo yomuenyo wetu ipondola okuelekwa natyi? Matulilongesa konthele yomapulo patyi?

SOKA ñgeno ukahi mosipitali wavela. Ove ukahi mondyuo na vakuenyi, amuho muna ouvela wike, wiiwe okuti utupu ovihemba. Tyina weiva okuti ondotolo imwe omunongo ukahi nokulinga ononkhono mbokuvasa ovihemba viouvela oo, ove ukevelela nonthumbi. Ove uhanda okutehelela inkha ikahi nokutualako okuovola. Onthiki imwe, utehelela okuti ovihemba viamoneka! Ondotolo wavasa ovihemba, walinga ononkhono pala okuvelula aveho vena ouvela oo. Oñgeni ove tyikukalesa? Tyotyili, ñgeno ove wakala nonthilo nokupandula omunthu oo wetyivila okuvasa ovihemba viokumuyovola kononkhia.

2 Otyo, ngoti otyihipululo vala, mahi tyotyili tyilekesa onkhalelo yetu atuho. Kese umwe puonthue ukahi monkhalelo ipona pongeleka yapopiwa pombanda. Tukahi motyiponga otyinene tyesukisa omuyovoli. (Tanga Romanos 7:24.) Opo Jeova etuyovole, walinga otyipuka tyemuihama unene. No Mona wae tupu walinga otyilikutila tyakolela unene. Tutalei omapulo ekuana akolela unene. Omokonda yatyi tuesukisila omuyovoli? Oityi Jesus alinga opo etuyovole? Oityi Jeova alinga pala okutuyovola? Oñgeni matulekesa okuti tuapanda eyovo Huku etuavela?

Omokonda Yatyi Tuesukisila Okuyovolwa

3. Oñgeni onkhali yaelekwa nouvela?

3 Ovanongo hono vapopia okuti umwe pomikihi ominene, epuma enene litiwa Gripe Espanhola, liamonekele pokati kovanthu menima 1918-1919. Waipaele omakwi nomakwi ovityita viovanthu. Kuna omauvela omakuavo aipaa vali unene. Tyina ovanthu vakuatwa nouvela, otyinyingi povanthu ovo vankhia.a Iya inkha tueeleka onkhali nomukihi? Hinangela onondaka mba Romanos 5:12 mbati: “Mokonda yomulume wike vala onkhali yanyingila mouye, iya onkhali yaeta ononkhia. Moluotyo ononkhia mbeliyandyana kovanthu vatyo aveho, mokonda aveho valinga onkhali.” Onkhali yakuata ovanthu aveho, moluotyo, ovanthu aveho valinga onkhali. (Tanga Romanos 3:23.) Oñgeni onkhali iipaa ovanthu aveho? Paulu wahoneka okuti onkhali yeeta ononkhia ‘kovanthu aveho.’

4. Oñgeni Jeova atala omuenyo wetu? Oñgeni onkhalelo yae yokutala yelikalela no yovanthu ovanyingi hono?

4 Ovanthu ovanyingi hono, kavetyiete okuti onkhali omukihi wiipaa. Vasukalala vala tyina ovanthu vankhia ovatutu. Mahi, kavasuku tyina ononkhia mbuipaa ovanthu vakulupa. Tupu, ovanthu valimbuako liwa ehando Liomupakeko wetu. Omuenyo wetu omusupi unene, okuweleka netyi oe ahandele. Tyotyili, nawike omunthu ukala nomuenyo “onthiki ike” komaiho a Jeova. (2 Pedro 3:8) Ondaka ya Huku ipopia okuti omuenyo wetu omusupi kausete ngetyi eholi limena alikala vala katutu alikukuta, ine ongo mufuimo. (Salmo 39:5; 1 Pedro 1:24) Tuesukisa okuhinangela nawa onkhalelo oyo. Omokonda yatyi? Inkha tunoñgonoka nawa otyiponga “tyouvela” tuna, matupande unene una ‘utuvelula’ ine omuyovoli wetu.

5. Mokonda yonkhali oityi atuho tuapumbwa?

5 Opo tunoñgonoke okuti onkhali otyiponga novivi ituetela, tuna okunoñgonoka nawa oñgeni itukalesa. Potete tyipondola okupuiya, mokonda yonkhali, onthue katunekale nomuenyo ovo tate votete vali nao. Ponthyimbi Andau na Eva vali nomuenyo uhena nkhali. Mokonda ankho vetupu nkhali momutima no molutu, ankho vapondola okuholovona nawa omalusoke avo novituwa viavo. Moluotyo, ankho vapondola okutualako okuyawisa ovituwa oviwa ngo vaumbili va Jeova Huku. Anthi, kavapandele omuenyo vapelwe uhena nkhali. Vaholovonapo okulingila Jeova onkhali, okuyumbahi omuenyo Jeova evehandelele. Tupu, novana vavo vevepumbiswa omuenyo oo. (Gênesis 3:16-19) Moluotyo, vamonapo “ouvela” omuvi tukahi nokupopia, iya aveutabulisa ovana vavo. Tyotyili, Jeova wevehitisa. Mahi, onthue, etuavela ekevelelo liokuyovolwa.—Salmo 103:10.

Oityi Jesus Afeta opo Etuyovole

6, 7. (a) Oñgeni Jeova alekesa okuti tyemuihama okutuyovola? (b) Oityi tulilongesila kovilikutila Abele na vakuavo vekolelo vialingile kohale?

6 Jeova ankho utyii okuti opo ayovole ovana va Andau na Eva, tyesukisa ofeto maimuihama unene. Eulo livasiwa mu Gênesis 3:15, tulilongesamo konthele yofeto ankho yesukisa pala okutuyovola. Jeova ankho una okuava “ombuto,” omuyovoli, una nthiki imwe makanyimako Satanasi. Anthi, omuyovoli oo, ankho una okumona ononkhumbi, ngatyina anumatwa kotyikomeko. Otyo tyilekesa onongembia nemone. Mahi, otyo tyihangununa tyi? Ovipuka patyi Omuholovonwa wa Jeova ankho ena okukoleleya?

7 Opo ayovole ovanthu monkhali, omuyovoli ankho una okuava etyi matyipate ononkhali. Ankho una okunyimako ovivi viatuka konkhali, nokukondola ovanthu ku Huku mokunyimako onkhali. Okulinga ngotyo, ankho tyihanda tyi? Tyalekesuale potete okuti ankho tyesukisa otyilikutila. Etyi Abele omunthu wotete wekolelo aava ovilikutila vio vinyama ku Jeova, wapandelue na Huku. Konyima, Noe, na Abraiau, na Jako, na Job ovaumbili vali nonthilo na Huku, navo valingile ovilikutila, viapandelwe na Huku. (Gênesis 4:4; 8:20, 21; 22:13; 31:54; Jó 1:5) Etyi palamba ovityita viomanima, Ovitumino viapelwe Moisesi, vilekesa nawa okuti ovilikutila viakolela.

8. Oityi omunene-nakwa ankho alinga kese nima Monthiki Yokupata Ononkhali?

8 Povilikutila viakolela unene ankho viitwa Movitumino, ankho vimue vilingwa like menima Monthiki Yokupata Ononkhali. Monthiki oyo, omunene-nakwa ankho ulinga ovilekeso ovinyingi. Ankho oe ulinga ovilikutila ku Jeova pala okupata ononkhali, tete mbo vanakwa aveho, konyima mbomihoko vielongo aliho. Omunene-nakwa ankho unyingila mondyuo Ikola Unene yekaka ine yondyuo ya Huku like menima, monthiki oyo vala. Ankho oe vala upondola okunyingilamo. Mondyuo omo oe unyanyena ohonde yovilikutila kolupala luotyikasa tyomphango. Kombanda yotyikasa otyo, pamue ankho kumoneka ekaka liliaima, okulekesa okuti Jeova Huku ukahi pokati kavo.—Êxodo 25:22; Levítico 16:1-30.

9. (a) Monthiki yokupata Ononkhali, ankho omunene-nakwa ulekesa tyi? Ovilikutila ankho alinga oityi vihangununa? (b) Tyina ankho omunene-nakwa anyingila mondyuo Ikola Unene tyilekesa tyi?

9 Apostolu Paulu kononkhono mba Huku, wahololola oityi ovipuka ovio ankho vilekesa. Oe walekesa okuti omunene-nakwa ankho otyilekeso tya Mesiya Jesus Kristu. Iya ovilikutila ankho otyilekeso tyononkhia mba Kristu mbotyilikutila. (Hebreus 9:11-14) Otyilikutila otyo tyafuapo, ankho otyo vala matyiya okupata tyotyili ononkhali mba aveho, tyilinge mbovanakwa o 144.000 ovalembulwa onondenge mba Kristu “nonongi ononkhuavo.” (João 10:16) Tyina omunene-nakwa ankho anyingila mondyuo Ikola Unene, ankho otyilekeso tya Jesus etyi maende keulu ponthele ya Jeova Huku, opo akapakule esilivilo liofeto yotyilikutila.—Hebreus 9:24, 25.

10. Omaulo Ombimbiliya alekesa okuti oityi ankho matyikapita na Mesiya?

10 Tyimoneka nawa, okuti eyovo liovana va Andau na Eva ankho liesukisa ofeto yepuiya. Mesiya ankho una okulinga otyilikutila nomuenyo wae muene! Ovauli valekesa nawa otyili otyo Movihonekwa vio Hebreu. Omuuli Daniele wahimbika okupopia okuti “Mesiya Onkhalamutwe” “matetuako,” ine maipawa, opo ‘apate ononkhali.’ (Daniel 9:24-26) Isaia waula okuti ovanthu kamavatavela Mesiya, mamoneswa ononkhumbi, iya aipawa, ine matomwa, pala okupata ononkhali mbovanthu ovakuankhali.—Isaías 53:4, 5, 7.

11. Omonkhalelo patyi Omona wa Jeova eliava ngotyilikutila opo tuyovoke?

11 Puetyi ankho eheneye pano pohi, Omona wongunga wa Huku, ankho utyiiale oityi malingi opo etuyovole. Ankho utyii okuti meya okumoneswa ononkhumbi nokuipawa. Etyi Tate yae emulongesa otyili otyo, okuti oe watalele konyima ine waanyene? Au, anthi Jesus wetavelele onondonga mba Tate yae. (Isaías 50:4-6) Tupu, etyi ankho ekahi pano pohi, Jesus wetavelele okufuisapo ehando lia Tate yae. Omokonda yatyi? Oe waava ekumbululo etyi ati: “Ame ndyihole Tate.” Tupu, wati: “Nawike una ohole ipona yauna waava omuenyo mokonda yomapanga ae.” (João 14:31; 15:13) Moluotyo, ohole Yomona wa Jeova ina otyilinga otyinene meyovo lietu. Mokonda yemulia omuenyo wae uhena nkhali pano pohi, wetyilinga nehambu pala eyovo lietu.

Oityi Jeova Alinga opo Etuyovole

12. Ofeto yeyovo elekeso lioluembia lualie? Omokonda yatyi eyavela?

12 Jesus haeko Wetyihinda ine Okutyisoka tyokuava otyilikutila tyofeto. Anthi, otyo tyilekesa okuti eyovo ankho otyipuka tyakolela mehando lia Jeova. Apostolu Paulu wati o altale mondyuo ya Huku ankho kuyokelwa ovilikutila, ilekesa ehando lia Jeova. (Hebreus 10:10) Moluotyo, eyovo tutambula menyina liotyilikutila tya Kristu, haunene wetyihinda o Jeova. (Lucas 1:68) Olio elekeso liafuapo lioluembia luae olunene ena novanthu.—Tanga João 3:16.

13, 14. Oñgeni ongeleka ya Abraiau itukuatesako okupanda etyi Jeova alinga pala onthue?

13 Oityi Jeova alinga pala alekese oluembia luae monkhalelo oyo? Onthue okutyinoñgonoka tyipuiya. Mahi mo Mbimbiliya muna ehipululo lipondola okutukuatesako okunoñgonoka nawa etyi Jeova alinga. Jeova waitile Abraiau omulume umwe wekolelo, opo alinge otyipuka tyimwe tyepuiya unene—okuava omona wae Isake ngotyilikutila. Abraiau ankho ohe wokuna oluembia. Jeova wapopia konthele ya Isake okuti “omona wove wongunga una uhole unene.” (Gênesis 22:2) No ngotyo, Abraiau walekesa okuti okulinga ehando lia Jeova, tyavilapo vali tyipona oluembia ankho ena na Isake. Abraiau etavela okutyilinga. Anthi, Jeova kayekele Abraiau alinge tyina oe muene makalinga onthiki imwe. Huku watuma oandyu opo ityilike Abraiau puetyi nkhele eheneipae omona wae. Abraiau watokolele okutavela ku Huku yae namphila ankho tyepuiya unene. Ankho una onthumbi yokuti opo amone vali omona wae nomuenyo una okututila. Iya oe ankho una onthumbi onene yokuti Huku memututilisa. Paulu wati, Abraiau atambula Isake “ngo tyilekeso” tyetutilo.—Hebreus 11:19.

14 Upondola okusoka omuihamo Abraiau eivile puetyi elipongiya opo aipae omona wae ngotyilikutila? Etyi tyalingile Abraiau, tyilekesa nawa oñgeni Jeova akalele etyi aava otyilikutila tya una oe aihana okuti “Omona wange onthyolwa.” (Mateus 3:17) Hinangela okuti omuihamo Jeova akalele nao ankho omunene vali tyipona wa Abraiau. Oe Nomona wae ankho vakala kumwe omanima omanyingi unene ehevilwa okuvalulwa. Omona waundapa nehambu na Tate yae onthyolwa, ‘ngomesene yovilinga’ Nomutumwa ‘ndaka yae.’ (Provérbios 8:22, 30, 31; João 1:1) Etyi Jeova akoleleya puetyi Omona wae amoneswa ononkhumbi, alingwa omukuele, iya aipawa ngatyina ongangala, tyemuihamene unene monkhalelo onthue tuhevili okunoñgonoka. Eyovo lietu Jeova liemuihama unene! Ngotyo, oñgeni matulekesa okuti tuapanda eyovo olio?

Oñgeni Molekesa Okuti Wapanda Eyovo Olio?

15. Oñgeni Jesus amana otyilinga tyae otyinene tyokupata ononkhali? Iya oñgeni omunthu apondola okuyovoka?

15 Jesus wamana otyilinga tyae otyinene tyokupata ononkhali, etyi atutiliswa aende keulu. Etyi ekelivasa vali na Tate yae onthyolwa, apakula esilivilo liotyilikutila tyae. Iya otyo, atyieta ononkhano onongwa unene. Eevelo lio nonkhali liafetwa, tete pala ononkhali mbo nondenge mba Kristu ovalembulwa, konyima ‘o liouye auho.’ Mokonda yotyilikutila otyo, hono aveho velivela tyotyili ononkhali mbavo, avakala ovalanduli va Kristu, vapondola okukala tyasukuka komaiho a Jeova Huku. (1 João 2:2) Oñgeni nove wakutikinyuamo?

16. Ongeleka patyi ilekesa okuti tuesukisa okupanda eyovo Jeova etuavela?

16 Tukondokei kongeleka yondotolo yapopiwa pombanda. Pahe soka ñgeno ondotolo ina yavasa ovihemba viouvela wenyi, unyingila mondyuo onwe mukahi, emupopila okuti: Kese umwe utavela okuhakulwa nokulandula onondonga ndyimuavela, tyotyili maveluka. Inkha vakuenyi vaanya okulandula onondonga mbondotolo, avatatesa okuti tyalema unene okunwa ovihemba ovio, okuti nove molandula mu vakuenyi? Nove molingi etyi tyilinga vakuenyi, namphila utyii nawa okuti tyotyili ovihemba ovio vivelula? Au, kumevehetekela! Tyotyili, mopandula okuvelulwa, nokulandula nawa onondonga mbondotolo. Tyafuile mopopila alo umwe vakuenyi etyi ove waholovona okulinga. Kese umwe puonthue, wesukisa vali unene okulekesa ku Jeova okuti wapanda unene eyovo etuavela menyina liotyilikutila tyofeto Omona wae aava.—Tanga Romanos 6:17, 18.

17. Oñgeni matulekesa okuti tuapanda etyi Jeova alinga opo etuyovole?

17 Inkha tuapandula etyi Jeova Nomona wae valinga opo vetuyovole monkhali no mononkhia, matutyilekesa. (1 João 5:3) Matulingi ononkhono mbokuluisa eyembelo lietu liokulinga ovivi. Katuliyeke okulinga onkhali, mbutuala ovanthu kokutyinda omienyo vivali. Okulinga ngotyo, matulekesa okuti otyilikutila tyofeto tyitupu esilivilo ine katuapandulile. Anthi, matulekesa okuti tuapandula, mokulinga ononkhono mbokukala tyasukuka komaiho a Huku. (2 Pedro 3:14) Matutyilekesa mokupopila vakuetu konthele yekevelelo eewa liokuyovolwa, opo navo vaovole okukala tyasukuka komaiho a Jeova, vakevelele omuenyo wahapu. (1 Timóteo 4:16) Tyotyili, tuesukisa okuava omuvo wetu nononkhono mbetu opo tuavele Jeova no Mona wae vatokala! (Marcos 12:28-30) Nkhele soka kuetyi! Tupondola okukevelela omuvo una matukapolwa onkhali. Tupondola okukakala nomuenyo wahapu una etuhandelele, uhena nkhali, mokonda yetyi Jeova alinga opo etuyovole!—Romanos 8:21.

[Onondaka Poutoi]

a O Gripe Espanhola (epuma enene), vati liakuatele otyinthimbu tyimue tyovanthu ankho vekahi mouye auho. Povanthu vakuatelwe nouvela oo, vamue vahupile. Anthi, omukihi utiwa Ebola, kaumoneka unene. Mahi, aveho vakuatwa nouvela oo, kavahupu.

[Olutalatu pefo 30]

Monthiki Yokupata Ononkhali, omunene-nakwa mo Isilayeli ankho otyilekeso tya Mesiya

[Olutalatu pefo 31]

Ehando lia Abraiau liokwava omona wae litulongesa unene konthele yotyilikutila otyinene Jeova aava

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Omokonda yatyi wesukisila okuyovolwa tyihasete?

• Otyilikutila Jesus alinga tyikukalesa ñgeni?

• Oñgeni ulitehelela konthele yotyilikutila tyofeto Jeova aava?

• Oityi watokola okulinga pala okupandula etyi Jeova alinga opo ekuyovole?

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma