Ovanthu Vetatu Kotyita 16 Vaovolele Otyili—Oityi Vavasa?
“OTYILI oityi?” Olio epulo Posiu Pilatu, omutumini wo Roma mo Judeia kotyita tyotete, alingile Jesus ankho ukahi nokukoyeswa. (João 18:38) Tyotyili, Pilatu ankho kaovola otyili. Mahi, epulo liae lialekesa okuti ankho una omutomba ine okuhetavela. Tyimoneka nawa okuti ku Pilatu, otyili tyitei komunthu uholovona ine walongesua opo etyitavele; kutupu onkhalelo yokupunga tyilityili oityi otyili. Novanthu ovakuavo hono otyo vasoka.
Vonongeleya kotyita 16 mo Europa vakalele notyitateka konthele yomatavelo avo inkha otyili. Tunde etyi vekula ankho vetavela kounene wopapa nomalongeso omakuavo okapela, eya okutalwa nawa na vana vekahi nokulinga Omapiluluko, atumbukile mo Europa pomuwo opo. Oepi ankho omatavelo avo? Oñgeni ankho mavetyivili okutokola okuti etyi otyili?
Pomuvo opo ankho kuna ovanthu ovanyingi, ankho vatokola okuovola otyili, vamwe ovalume ava vetatu.a Oñgeni vetyivilile okupunga okuti etyi otyili etyi ounkhembi? Iya oityi vavasa? Tutalei.
“YEKA OMBIMBILIYA . . . APEHO IKALE EHONGOLELO LIAVILAPO”
Wolfgang Capito, omukuendye ankho uhole unene ongeleya. Mokonda ankho welilongesa okuhakula, novitumino viotyilongo, novio nongeleya, Capito wakala elombe mo 1512 iya konyima akala onkhalamutwe yomalombe mo Mainz.
Tete, Capito waovola nombili Okupilulula ovipuka mokuivisa onondaka mbelikalela netyi ankho tyilongesa o Katolika. Mahi, konyima Capito nae muene ehimbika nokulinga omapiluluko. Oityi alinga? James M. Kittelson omuhoneki womahipululo wati etyi Capito amona omalongeso elikalaila, ankho utavela okuti “ondyivindyivi ongwa yesukisa okuundapeswa pokulongesa, Ombimbiliya, otyo, otyo vala tyaviuka. Ngotyo, Capito wamona okuti elongeso liokapela liokuti ombolo novinyu yopehinangelo vityituka olutu nohonde ya Jesus nokufenda onosandu ine ovilolo kalielikuatele novihonekwa. (Tala okakasa “Tala Inkha Ovipuka Ovio Viapopiwa Otyili Umwe.”) Capito wayekapo omphangu yae ankho yankhimana younkhalamutwe womalombe mo 1523, akala mepundaumbo Strasbourg ankho mukahi nokulingwa omapiluluko omalongeso onongeleya pomuwo opo.
Meumbo lia Capito mo Strasbourg muakalele omphangu ankho vonongeleya vawanena nokutomphola konthele yovipuka ovinyingi vilongesua netyi Ombimbiliya ilongesa. Namphila omapiluluko amwe onongeleka nkhele etavela elongeso Lioutatu Ukola, Capito wahoneka ngetyi tyilekesa omukanda The Radical Reformation, okuti elongeso Lioutatu Ukola ‘kalikahi nawa.’ Omokonda yatyi? Capito wahuva nonkhalelo Michael Servetus omulongesi wongeleya ko Espanya alekesa onotestu Mbombimbiliya mbulekesa nawa okuti Outatu Ukola kawaviukile.b
Wolfgang Capito utavela okuti “okuyekapo Ovihonekwa” otyivi tyalinga ononkhalamutwe mbokapela
Okuyala elongeso Lioutatu Ukola ankho tyipondola okumuipaesa, ngotyo Capito wakala tyalunga tyina ankho apopia konthele yetyi ekahi nokusoka. Mahi, omikanda viae ahoneka pokamphengi vilekesa okuti ankho una omapulo konthele yomalongeso Outatu Ukola alo umwe etyi ehenelivase na Servetus. Elombe lio katolika konyima liahoneka okuti Capito nava aenda navo “vatualako okupopila pokamphengi konthele yomaelema apama ongeleya; nokuyala elongeso Likola unene Lioutatu Ukola.” Motyita tyalandulako, Capito ahonekwa okuti oe tete puvana vayala elongeso Lioutatu Ukola.
Capito ankho utavela okuti Ombimbiliya oyo ondyivindyivi yotyili. Wati: “Yeka Ombimbiliya novitumino via Kristu apeho vihongolele ongeleya.” Nga Dr. Kittelson, Capito “watualako okupopia okuti ovalongesi vonongeleya kavalandulile etyi ovihonekwa vipopia.”
Ehando olio enene liokulilongesa Ondaka ya Huku ankho tupu lina Martin Cellarius, (tupu ankho utiwa Martin Borrhaus), omukuendye umwe ankho ukala meumbo like na Capito mo 1526.
“OKUNOÑGONOKA HUKU YOTYILI“
Efo lio nosapi momukanda On the Works of God muna Martin Cellarius aeleka etyi tyilongesa Ombimbiliya nomalongeso onongeleya
Cellarius watyituwa 1499, ankho welilongesa nawa onongeleya nelongeso liokuti ovanthu vatuka kovinyama. Wetavela elongeso lianyingila mo Wittenberg, Alemanya. Mo Wittenberg atualako Nokupilulula Omalongeso Onongeleya, Cellarius konyima eliwaneka na Martinho Lutero navakuavo ankho vekahi nokupilulula omalongeso ongeleya. Oñgeni Cellarius ankho apopndola okupunga omalusoke ovanthu Novihonekwa viotyotyili?
Ngetyi tyapopia omukanda Teaching the Reformation, Cellarius wetavela okuti enoñgonoko liotyotyili liesukisa “okutanga ononthele mbovihonekwa, nokueleka ovihonekwa nononthele ononkhuavo mbovihonekwa, nokulikuambela nomutima welivela.” Oityi Cellarius avasa etyi atanga Ombimbiliya?
Mu Kakwenye yo 1527, Cellarius wahoneka etyi avasa momukanda una osapi yati: On the Works of God. Wahoneka okuti elongeso liongeleya liombolo novinyu vilingwa pehinangelo, ovilekeso. Ngetyi tyipopia omulongesi Robin Barnes, Cellarius momukanda wae, tupu “watoneka okupopia okuti omaulo ovihonekwa alekesa okuti makuya omuwo wovitateka nononkhumbi ouye auho vipondola okulandulwa nomapiluluko omanene nokufuisuapo.”—2 Pedro 3:10-13.
Etyi tyakolela unene, etavelo lia Cellarius konthele yetyi Jesus Kristu ekahi. Namphila kayalele liwa elongeso Lioutatu Ukola, Cellarius wetyivilile okupunga “Tate Wokeulu” “Komona Jesus Kristu” iya ahoneka okuti Jesus o umwe pono huku ononyingi novana va Huku wepondolo aliho.—João 10:34, 35.
Momukanda wae Antitrinitarian Biography (1850), Robert Wallace wapopia okuti ovihonekwa via Cellarius ankho kavitavela elongeso Lioutatu Ukola mo ortodoxa ankho liakaka motyita 16.c Ovanongo ovanyingi konthele Yombimbiliya vetavela okuti Cellarius ankho uyele unene elongeso Lioutatu Ukola. Ankho ulipopia okuti ukahi nokuundapeswa na Huku “pala okupapeya enoñgonoko lia Huku yotyotyili na Kristu.
EKEVELO LIOMAPILULUKO
Mokueenda kuo 1527, mo Wittenberg tupu muakala eumbo lia Johannes Campanus, una ankho wiiwe okuti omulilongesi omunene pomuvo opo. Namphila ankho ekahi momphangu yokupilulula omalongeso onongeleya, Campanus kahambukilwe netyi Martinho Lutero ankho alongesa. Omokonda yatyi?
Campanus ankho uyele elongeso liokuti Pehinangelo lia Tatekulu, ombolo novinyu vityituka olutu nohonde ya Kristu. Tupu ankho ketavela etyi tyilongesa Lutero okuti ombolo novinyu vikahi molutu nomohonde ya Kristu Tatekulu Wavilapo. Nga André Séguenny, Campanus ankho utavela okuti “ombolo apeho ombolo vala, mahi ongatyina oviso, vilekesa olutu lwa Kristu.” Mo 1529 mo Marburg Colloquy, mualingilwe eliongiyo liapopile unene konthele yomapulo oo, Campanus kayekelepo etyi ankho elilongesa Movihonekwa. Mahi, atundumo atualako nokuovola okulinga omapiluluko onongeleya mo Wittenberg.
Momukanda Restitution, Johannes Campanus waanya elongeso Lioutatu Ukola
Etyi haunene tyanumanesile Campanus’ pokulinga Omapiluluko Onongeleya otyetyi etavela konthele ya Tate, Nomona Nospilitu Sandu. Mo 1532 momukanda Restitution, Campanus wahoneka okuti Jesus na Tate yae ovanthu vevali velikalela. Wahangununa okuti He Nomona “otyipuka tyike”, mahi ongetyi vala omulume nomukai vae vaihanwa okuti “ohitu ike” veliwaneka mahi otyo ovanthu vevali. (João 10:30; Mateus 19:5) Campanus wamona okuti Ovihonekwa vilekesa okuti Tate una vali epondolo tyipona Omona: “Omutwe womukai omulume, iya omutwe wa Kristu o Huku.”—1 Coríntios 11:3.
Iya ospilitu sandu? Tupu, Campanus wapopia etyi Ombimbiliya yapopia etyi ahoneka okuti: “Natyike Movihonekwa tyilekesa okuti Ospilitu Sandu omunthu watatu. . . Ospilitu ya Huku ina otyilinga tyokuundapa, Huku uundapesa epondolo liospilitu yae opo alinge ovipuka aviho.”—Gênesis 1:2.
Lutero waihana Campanus okuti omutendeleyi nondyale Yomona wa Huku. Omukuavo ankho po vokupilulula omalongeso wati Campanus una okuipawa. Anthi, Campanus akala nowoma. Momukanda wae The Radical Reformation, “Campanus ankho una onthumbi yokuti okuyekapo ondongeso oyo yokonthuko yo noapostolu ikahi Mombimbiliya yetavelwa na Huku novanthu tyikahi kokule Nongeleya.”
Campanus ankho utupu olusoke luo kuonganeka ongeleya onkhuavo. Wapopia okuti: “Ame ndyisoka okuti navasa otyili pokati kovikapela nonongeleya ambuho.” Iya ankho usoka okuti Ongeleya yo Katolika, mokulinga omapiluluko, ipondola okuvasa ondongeso yotyotyili Youkristau. Mahi ongeleya yo Katolika yakuata Campanus aimupake mokaleya momanima 20. Ovahipululi vetavela okuti Campanus waipawa menima 1575.
“OKUTALA NAWA OVIPUKA AVIHO”
Okulilongesa nawa Ombimbiliya tyakuatesako Capito, na Cellarius, na Campanus, novakuavo okupunga otyili momatutu. Namphila hatyiho vapopia etyi vavasa otyili tyelifwa netyi tyapopia Ombimbiliya, mahi ovalume ovo veliola omutima, vaovolola movihonekwa nokulekesa otyili velilongesa.
Apostolu Paulu walunda Ovakristau vakuavo okuti: “Talei nawa ovipuka aviho, kakatelei mutyina tyaviuka.” (1 Tessalonicenses 5:21) Opo tukukuatesueko okuvasa otyili, Onombangi mba Jeova valinga omukanda una osapi yati Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa?
a Tala okakasa “Deixai Ambos Crescer Juntos Até A Colheita” (Yekei Vikulile Kumwe Alo Pomuwo Wokuteya) pefo 44 momukanda Testemunhas de Jeová — Proclamadores do Reino de Deus, walingua no Nombangi mba Jeova.
b Tala onthele “Miguel Servet—Sozinho na Busca Pela Verdade,” mo Despertai! ya Maio yo 2006, yalingua no Nombangi mba Jeova.
c Cellarius waundapesa ondaka “huku” etyi apopia konthele ya Jesus, momukanda wae wati: “Ondaka oyo huku, kaipopi Huku Omukulami.”