Okuti Ovanthu Vetyivila Okumana-ko Ovilwa Nonondyaya?
Ovanthu valwa mokonda yovipuka ovinyingi. Vamwe valwila okuhanda okutumina, nomalumono, na tyina valingwa onya. Ovakwavo valwa mokonda vahanda okupunda onohika nomalumono eli-mo. Omalwei omanyingi ahimbika-le kohale. Nkhele tyakohale ovanthu valwa-le mokonda yokwati ava o vomuhoko ou, ava o vomuhoko ou, ava o vongeleya ei ava o vongeleya ei. Oityi ovanthu vehole okulinga, vamane-ko ovilwa, vamone ombembwa? Okuti mavetyivili umwe?
Drazen_/E+ via Getty Images
OVATUMINI VALOLA-KO KOKUVIUKIVISA OVIPUKA
Etyi vahanda: Vahanda okulinga evi vikalesa nawa omienyo viovanthu. Vahanda ñgeno kakukala ovanthu ovanyingi vahepa, atyiti ou una tyae, ou una tyae, mokonda oluhepo olo luhole okweeta onondyaya ononyingi.
Oityi vehetyivilila: Ovatumini vesukisa okusoka nawa, ovipi ovipuka viesukisa vali, omu vapondola okupeselela tete onombongo. Menima lyo 2022, ovatumini vapeselele onombongo mbukehika po 34 yonobilhau vakwateseko ovanthu, hamwe vakala vali nawa. Mahi oumbongo oo kauhi nii, okuweeleka nombu vapeselela movilwa menima liatyo olio umwe.
“Onthwe tupesela vali onombongo tukwatesako vana vamona ononkhumbi mokonda yovilwa, tyipona okulinga ovipuka mavitukalesa nombembwa, pokati ketu apahakala ovilwa.” — António Guterres omutumini wo Nações Unidas
Etyi Ombimbiliya ipopia: Ovatumini nomaongano vapondola okukwatesako ovanthu vahepa, mahi nii petupu onthiki mavetyivili okumana-ko oluhepo. — Epalukununo 15:11; Mateusi 26:11.
OVATUMINI VETYIHANDA TYOKULIPAKELA-MO
Etyi vahanda: Vahanda tyina vena ovitateka avatomphola avelipakela-mo apakala ombembwa, ovipuka mavilingwa-po avihaetela nawike.
Oityi vehetyivilila: Pamwe ha aveho vetavela etyi velipakela-mo. Vamwe kavetyilingi-ale, ovakwavo nokutomphola kavetavela-le. Etyi vapangele atyikala-po apahakala ombembwa.
“Ovatumini vovilongo vivali vapondola okulipakela-mo mahi haapeho ovipuka vieenda nawa. Etyi ovanthu ovo velipakelele-mo tyipondola okuhalingwa, pahe apankhinduka ovilwa ovikwavo vali.” — Raymond F. Smith, Diplomacia Americana.
Etyi Ombimbiliya ipopia: Ovanthu ‘mavataindya ombembwa.’ (Oviimbo 34:14) Mahi ovanthu ovanyingi hono vena ‘emphinia, . . . kavatehela ku vakwavo, . . . vaenda vakwavo konyima.’ (2 Timotiu 3:1-4) Otyo ovatumini vehetyivilila okumana-ko ovilwa, namphila vamwe vasoka umwe evi vikahi nawa.
OVATUMINI VAHANDA OKULIPOLA OMAUTA
Etyi vahanda: Velipakela-mo na vahanye-ko omauta, haunene umwe omauta omanene. (Nucleares, químicas e biológicas)
Oityi vehetyivilila: Ovatumini kavetavela okuhanyauna omauta avo, mokonda valinga otyiho tyokuti kamavetyivili okutumina, nokuliamena. Mahi okulipola omauta hatyoko tyimana-po ovilwa.
“Ovatumini ovanyingi vatile tyina tyiti mo 1991 mavahanyauna omauta avo, mahi hatyoko valingile. Tupu nii kavelikwatehilile vatepulule kovitateka, nokulinga evi mavieta ombembwa mouye.” — Omukanda “Garantir o nosso futuro comum: uma agenda para o desarmamento.”
Etyi Ombimbiliya ipopia: Ovanthu mavakayeka-po omauta avo, “omitunga viavo, mavekevinthila omatemo.” (Isaiya 2:4) Opo ovilwa vipwe pena vali etyi ovanthu vesukisa okulinga, mokonda onondyaya mbutuka komutima womunthu. — Mateusi 15:19.
OVATUMINI VALINGA OUPANGA NAVATUMINI VAKWAVO
Etyi vahanda: Ovatumini velipakela-mo veliyakulile, atyiti ou uyakulila mukwavo konondyale mbae, ou uyakulila mukwavo. Vasoka okuti, onondyale mbavo mambutili owoma wokukevelwisa, mokonda opo mambusukisa okulwa novatumini vovilongo ovikwavo vielipaka kumwe no otyo vahanda okulwisa.
Oityi vehetyivilila: Owoma wokuti ine valwisa votyilongo otyikwavo mavaumbililwa-ko, haoko weeta ombembwa. Mokonda ovatumini, haapeho valinga etyi velipakaila-mo tyiyemba kokulwisa onondyale mbavo.
Namphila omatompho ovatumini esukisile unene pokulinga omukanda utiwa Pacto da Liga das Nações . . . etyi tyapopiwa momukanda oo, tupu atyipakwa momukanda wo Nações Unidas, mahi no ngootyo ovipuka avihaende nawa.” — “Enciclopédia Britânica.”
Etyi Ombimbiliya ipopia: Tyina ovanthu vaundapela kumwe ovipuka vieenda nawa. (Omupopi 4:12) Mahi no ngootyo katupondola okusoka okuti ovatumini mavetyivili okweeta-ko ombembwa nepamo litwala-twala-ko. Ombimbiliya yati: “Wahayumbe onthumbi momanene atyo, wahayumbe onthumbi movanthu vahaeta-le eyovo. Omphepo ivetunda ngwe avakondoka meheke. Monthiki yatyo omo ivetunda nomalusoko avo opo apwila opo.” — Oviimbo 146:3, 4.
Namphila ovatumini mouye vetyihanda umwe tyombembwa, mahi no ngootyo na hono nkhele tumona emone kombanda yovilwa.