Dehr Kilenglahng Dahme Mi Mwuri
“Mehmen me koledi mehn deipwel oh kilenglahng dahme mi mwuri sohte warohng wehin Koht.”—LUK 9:62, NW.
IA DUWEN OMW PAHN SAPENG?
Dahme kahrehda kitail anahne “tamataman en Lohd eh pwoudo”?
Soahng siluh dah me kitail en dehr medemedewehte?
Ia duwen atail kak iang sapwellimen Siohwa pwihn wonlahte mwowe?
1. Kaweid dahieu me Sises ketikihda? Peidek dah me pwarada?
“KUMWAIL tamataman en Lohd eh pwoudo!” (Luk 17:32) Sises Krais ketikihda kaweid kehlail wet kereniong sounpar 2,000 samwalahro. Rahnwet, kaweid wet kin inenen kesempwal sang mahs. Ia wehwehn sapwellimen Sises kaweid kesempwal wet? Mehn Suhs kan me e mahmahseniong uhdahn ese dahme wiawihong ahn Lohd eh pwoudo. Ni eh iang eh peneinei tangatangasang Sodom, e sapeikiong Siohwa oh kilengla mwuri. Pwehki met, e wiahla uhr en soahl.—Wadek Senesis 19:17, 26.
2. Dahme ele kak kahrehda ahn Lohd eh pwoudo eh kilengla mwuri? Dahme wiawihong ni eh sapeik?
2 Ahpw dahme kahrehda ahn Lohd eh pwoudo kilengla mwuri? Mwein pwehki e men kilang dahme wiewiawi. De mwein e sohpeila mwuri pwehki e sohte kak kamehlele me kahnimwo ohlahr. Mwein eh pwoson luwet. De mwein e men pwuralahng soahng kan me e kihdi nan Sodom. (Luk 17:31) Sohte lipilipil kahrepe dah me e kilengkihla mwuri, e mehla ni eh sapeik. Nna song medewehla! E mehla rahnohte me aramas suwed en Sodom oh Komora ko mehla. Ihme kahrehda Sises mahsanih: “Kumwail tamataman en Lohd eh pwoudo”!
3. Ia duwen Sises eh ketin kasalehda me kitail en dehr kilengla mwuri?
3 E sapwung ahn Lohd eh pwoudo en kilenglahng dahme mi mwuri. Pil ni ahlohte, kitail en dehr kilengla mwuri, de medemedewehte soahng kan me kitail pwilikidier. Sises ketin kasalehda met ni eh mahmahseniong ohl emen me nda me e men wiahla sapwellime tohnpadahk. Ohlo nda me e men pwurala mahs rehn eh peneinei oh kamwurirailla. Sises keting sapeng mahsanih: “Mehmen me koledi mehn deipwel oh kilenglahng dahme mi mwuri sohte warohng wehin Koht.” (Luk 9:62, NW) Ia duwe, dahme Sises ketin mahsanihong ohlo mwomwen limeidihd de soh kadek? Soh. E mwahngih me ohlo wiahdahte kahrepe soh katepe kan pwehn soikala pwukoahn wiahla tohnpadahk men. Sises mahsanih me emen me kin soikala eh pwukoa kan ong Koht kin kilikilenglahng “dahme mi mwuri.” Karasepe, emen ele kilengla mwuri ni eh wie deideipwelih mwaht ehu de pwilikihdi mehn deipwelo oh kilengla mwuri. Sohte lipilipil dahme e wia, e pahn kakete uhdihsang dahme e anahne wiewia, oh e sohte pahn doadoahk mwahu.
4. Dahme kitail anahne kilikilenglahngete oh medemedewehte?
4 Kitail anahne kilikilenglahngete oh medemedewehte ahnsou kohkohdo a kaidehn mahs. Paipel kasalehda met ni sansal nan Lepin Padahk 4:25: “Sarada kilengwei ni likilik; dehr itiekidi ni namenek.”
5. Kahrepe dahieu kitail en dehr kilenglahng dahme mi mwuri?
5 Mie kahrepe mwahu kitail en dehr kilenglahng dahme mi mwuri. Ia kahrepeo? Kitail mi ni “imwin rahn akan.” (2 Tim. 3:1) Kereniong Koht pahn ketin kasohrehla kaidehn kahnimw riaute, ahpw koasoandi suwed en sampah pwon. Dahme pahn sewese kitail pwe kitail en dehr duwehla ahn Lohd eh pwoudo oh uhdihsang kilikilenglahngete mwowe? Kitail anahne ese dahme kitail pwilikidier. (2 Kor. 2:11) Eri, kitail pahn koasoiapene ia ekei soahng kan me kitail pahn kakete kilenglahng oh ia duwen atail kak soikala medemedewehte soahng pwukat.
MADAMADAU ME MAHS MWAHUSANG RAHNPWUKAT
6. Dahme kahrehda kitail en dehr ahnsou koaros koapworopworki mwomwen atail kin tamataman mahs?
6 Kitail kak ahneki madamadau sapwung me atail mour mahs mwahusang rahnpwukat. Mwomwen atail kin tamataman mahs ele sohte uhdahn pwung. Mwohn atail pohnese dahme kitail medemedewe, kitail kakete tepida medewe me atail kahpwal ko mahs sohte nohn suwed oh kitail kin nsenamwahu mahs laudsang met. Kitail kin tepida medewe me soahng kan mahs mwahu mehnda re sohte uhdahn mwahu. Ma kitail ahnekihda madamadau sapwung wet, mwein kitail pahn tepida men pwuralahng atail mouren mahs. Ahpw Paipel kaweidkin kitail: “Ke dehr idek, ‘Dahme ahnsou samwalahr ako mwahukihsang rahn pwukat?’ Met kaidehn peidek en aramas loalokong.” (Ekl. 7:10) Dahme kahrehda soangen madamadau wet inenen keper?
7-9. (a) Dahme kin wiawihong mehn Israel kan nan Isip? (b) Kahrepe dahkei mehn Israel kan ar ahneki peren? (c) Dahme mehn Israel kan tepida kaulimki?
7 Medewehla dahme wiawihong mehn Israel kan ni mwehin Moseso. Ni ahnsou me mehn Israel kan tepin kohla kousoanla Isip, re wia mehn keiru kei. Ahpw mwurin Sosep eh mehla, mehn Isip ko koasoanediong mehn Israel ko “arail kaunen doadoahk pwe re en kin itonehng irail nan doadoahk apwal re lao luwetala.” (Eks. 1:11) Mwuhr, Parao ruwese nah aramas ko ren kemehla serien Israel pwutak kan pwehki e sohte men mehn Israel kan en tohtohla. (Eks. 1:15, 16, 22) Eri kahrepe mwahu Siohwa en ketin mahsanihong Moses: “I mahsaniher uwen lokolok laud en nei aramas akan nan Isip; I rongehr ar pekipeki sawas pwehki ar kaun kan me lemei. Ei, I dehdehkiher uwen ar lokolok laud.”—Eks. 3:7.
8 Ke kak medewehla uwen mehn Israel kan ar peren ni arail kohkohsang Isip nin duwen aramas saledekla kei? Re kilangehr mwomwen ahl kaselel me Siohwa ketin doadoahngki sapwellime manaman ni eh ketikihdi Kalokolok Eisek ko pohn Parao me aklapalap oh nah aramas ko. (Wadek Eksodus 6:1, 6, 7.) Eri, mehn Isip ko mweidohng mehn Israel ko en kohkohla. Ni mehlel, re ndahng mehn Israel ko en mwadang kohkohla oh kihong irail kohl oh silper tohto me kahrehda Paipel mahsanih me sapwellimen Koht aramas akan “wahsang en mehn Isip ko ar dipwisou kan.” (Eks. 12:33-36) Mwuhr, mehn Israel kan perenda ni arail kilang Siohwa eh ketin kasohrehla Parao oh nah sounpei ko nan Sehd Weitahta. (Eks. 14:30, 31) Konehng arail pwoson en kehlailla mwurin arail kilangehr soahng kan me Siohwa ketin wiadahr!
9 E kapwuriamwei me ahnsou kiste mwurin Siohwa eh ketin kasaledekirailla ni manaman, aramas pwukat tepida kaulim. Dahme re kaulimki? Mwenge! Re tepida sohla kalahnganki dahme Siohwa ketikihong irail oh re kin nda: “Tamanda kisin mwahmw ko me kitail kin tungoale, sohte pwain, nan Isip; iangahki kiuhri, wasmelen, anien, oh karlik! A met, kitail inenen luwetalahr. Sohte kanatail mehkot pwe ihte manna rahn koaros!” (Nemp. 11:5, 6) Eri re sohte tamataman uhdahn mwomwen arail mour mahs. Pwehki arail madamadau sapwung, re men pwuralahng sahpw me irail kin wia lidu kei! (Nemp. 14:2-4) Mehn Israel kan kilenglahng dahme mi mwuri, oh Siohwa ketin engiengda pahrail.—Nemp. 11:10.
10. Dahme kitail sukuhlki sang dahme wiawihong mehn Israel ko?
10 Ia mehn kasukuhl ong kitail rahnwet? Ni atail kin ahneki kahpwal kan, kitail en dehr medemedewe me soahng kan mahs mwahusang met, pil mwohn atail esehla padahk mehlel. E sohte sapwung en sukuhl sang dahme wiawi mahs de medewe duwen ekei ahnsou kaperen kan me kitail ahneki mahs. Ahpw kitail anahne toupahrek oh medewe dahme uhdahn wiawi mahs. Ma kitail sohte kin wia met, kitail kakete tepida kalaudehla pepehm en sohla kalahnganki atail mour met oh men pwuralahng atail mouren mahs.—Wadek 2 Piter 2:20-22.
TOUNMETEI KAN ME KITAIL WIAHDA MAHS
11. Dahme ekei kin medewehki tounmetei kan me re wiahda mahs?
11 E kansensuwed pwehki ekei kin medemedewe tounmetei kan me re wiahda mahs oh uhd koluhkihla. Mwein ke ahneki ahnsou mwahu en alehdi sukuhl laud, ndandla, de naineki mwohni tohto, ahpw ke pilada ken dehr rapahki soahng pwukat. Tohto riatail kan ahneki doadoahk pweimwahu kan mahs. Karasepe, mwein mie pein arail pesines me kin pweida mwahu, de re kin wia sounkoul ndand kei, sounpadahk nan sukuhl laud kan, oh wia soun mwadong pweida kei, ahpw re pwilikidier. Ahnsou reirei dower powe oh imwio saikinte leledo. Ia duwe, ke kin medemedewehte dahme kakete wiawi ma ke sohte wiahda tounmetei pwukat?
12. Ia ahn Pohl pepehm duwen soahng kan me e pwilikidier?
12 Wahnpoaron Pohl tounmeteikihla soahng tohto pwehn wiahla sapwellimen Krais tohnpadahk. (Pil. 3:4-6) Ia eh pepehm duwen soahng kan me e pwilikidier? E padahkihong kitail: “Soahng pwukat koaros me I kin kak kesempwalki, met I mwamwahlkilahr, pwehki Krais.” Dahme kahrehda? E doula nda nan Pilipai 3:7, 8: “I pil mwamwahlkihla soahng koaros pwehki soahngteieu me inenen katapansang oh kesempwalsang, iei marain en Krais Sises, ei Kaun. I keselahr soahng koaros pwehki ih, I wiahki soahng koaros mehn lekdekla kei, pwe I en kak ale Krais.”a Aramas emen me kin kesehla kihd sohte kin koluhkihla dahme e kesehla ko. Ni ahlohte, Pohl sohte koluhkihla ahnsou mwahu kan me e ahneki nan sampah. E solahr katapanki.
13, 14. Ia duwen atail kak alasang ahn Pohl mehn kahlemeng?
13 Dahme kitail anahne wia ma kitail kin medemedewehte soahng kan me kitail pwilikidier mahs? Kitail anahne alasang ahn Pohl mehn kahlemeng. Ia duwen atail kak wia met? Medewehla kesempwalpen dahme ke ahneki met. Ke ahneki nanpwungmwahu rehn Siohwa, oh e ketin mwahngih iuk nin duwen aramas lelepek men. (Ipru 6:10) Sampah wet sohte kak kihda mehkot me kesempwal duwehte dahme Siohwa kin ketikihong kitail met oh pahn ketikihong kitail ahnsou kohkohdo.—Wadek Mark 10:28-30.
14 Pohl doula koasoia duwen mehkot me pahn sewese kitail en pousehlahte papah Siohwa ni lelepek. Pohl nda me e ‘kin manokehla dahme mi mwuri, oh wia uwen eh kak pwe en lel dahme mi mwowe.’ (Pil. 3:13) Wasaht Pohl padahkihong kitail duwen soahng riau me kitail anahne wia. Ira koaros kesempwal. Keieu, kitail anahne manokehla soahng kan me kitail pwilikidier. Kitail dehr kauwehla mwahl atail kehl oh ahnsou sang ni atail kin ahnsou koaros medemedewe mepwukat. Keriau, duwehte sounweiren tang me miher ni sahlo, kitail anahne wia uwen atail kak pwe kitail en lel dahme mi mwohtail. Kitail anahne medemedewehte oh kilikilengwohngete soahng kan me mi mwohtail.
15. Dahme kahrehda e konehng en medewe mwahu duwen mehn kahlemeng en sapwellimen Koht ladu me lelepek kan?
15 Medewehla mehn kahlemeng en sapwellimen Koht ladu lelepek kan en mahs oh pil nan atail ahnsou. Arail mehn kahlemeng kan pahn kangoange iuk ken wonlahte mwowe ahpw sohte kilengla mwuri. Ma Eipraam oh Sara kin medemewehte Ur, “e uhdahn pahn mie ahnsoun sapahllahng wasao.” (Ipru 11:13-15) Ahpw ira sohte pwurala Ur. Ni Moses eh tepin kohkohsang Isip, dahme e pwilikihdi tohtohsang dahme mehn Israel teikan pwilikihdi. Ahpw Paipel sohte mahsanih me e men pwurehng ale soahng pwukat. E mahsanih: “E pilada en namenekla pwehki Mesaia sang ahneki kepwe kesempwal koaros en Isip, pwe e kilikilengwohngete keting me pahn kohdo.”—Ipru 11:26.
KAHPWAL KAN ME KITAIL LELOHNG MAHS
16. Ia duwen atail kak medewe duwen kahpwal kan me kitail lelohng mahs?
16 Ekei soahng kan me kitail lelohng mahs kin apwal. Karasepe, mwein kitail kin kalapw pwunodki dihp oh sapwung kan me kitail wiahda mahs. (Mel. 51:3) Mwein kitail kin wie linglingeringerkihte de nsensuwedkihte kaweid kehlail me kitail alehdi. (Ipru 12:11) Mwein kitail sohte kak uhdi medemedewe duwen ahnsou ehu me kitail lelohng koasoandi sapahrek de mehkot me kitail medewe sapahrek. (Mel. 55:2) Dahme kak sewese kitail en dehr medemedewehte mepwukat? Kitail pahn koasoiapene karasepe siluh.
17. (a) Dahme kahrehda Pohl pehm me e sohte mwahu duwehte Kristian teikan? (b) Dahme sewese Pohl en dehr mweidohng met en kauhdi eh kin papah Koht?
17 Sapwung kan en mahs. Pohl koasoia me e pehm me e sohte mwahu duwehte Kristian teikan. (Ep. 3:8) Dahme kahrehda e ahneki pepehm wet? Pwehki e kin kaloke mwomwohdisohn Koht. (1 Kor. 15:9) Pohl uhdahn suwedki ni ahnsou me e tuhwong rie Kristian ko me e kin kaloke mahs. Ahpw e sohte kin mweidohng madamadau pwukat en kauhdi eh kin papah Koht. Ahpw Pohl kin medemedewehte duwen Koht eh kin ketin kasalehiong mahk oh kadek. (1 Tim. 1:12-16) Pohl uhdahn kalahnganki met oh e kamwakid ih en pousehlahte eh doadoahk en kalohk. Ni ahnsou me Pohl koasoia soahng kan me e men manokehla, e pil kin koasoia eh sapwung kan en mahs. Pwehki kitail sohte kak wekidala sapwung kan me kitail wiahda mahs, kitail pahn ihte kauwehla mwahl atail kehl ma kitail pahn kin medemedewehte mepwukat. Ahpw, kitail anahne tamatamante sapwellimen Siohwa mahk me e ketin kasalehiong kitail oh doadoahngki atail kehl en papah ih met.
18. (a) Dahme kak wiawi ma kitail kin medemedewehte duwen kaweid me kitail alehdi mahs? (b) Ia duwen atail kak idawehn ahn Solomon kaweid duwen pwungki kaweid ehu?
18 Kaweid kehlail kan. Mwein kitail kin medemedewehte duwen ekei kaweid kan me kitail alehdi mahs. Met kak kahrehiong kitail en nsensuwed de lingeringer oh kahrehda kitail en nan kapehd tikitikla. (Ipru 12:5) Sohte lipilipil ma kitail mwadangete soikala kaweido de pwungki ahpw mwuhr nan kapehd tikitikla, re pahn imwila duwepenehte. Kitail sohte mweidohng kaweido en sewese kitail. E pahn konehngete kitail en idawehn ahn Solomon kaweid: “Tamataman ahnsou koaros dahme ke padahngkiher. Padahk kan me ke aleier iei omw mour—sinsile mwahu.” (Lep. Pad. 4:13) Duwehte soun tangahki sidohsa ehu me kin tetehkte sain kan nanialo, kitail en ale kaweid, idawehn oh wonlahte mwowe.—Lep. Pad. 4:26, 27; wadek Ipru 12:12, 13.
19. Ia duwen atail kak alasang pwoson en Apakuk oh Seremaia?
19 Koasoandi sapahrek de mehkot me mwomwen sapahrek. Mwein ekei pak kitail kin ahneki pepehm me duwehte soukohp Apakuk, me sengisengkihong Siohwa koasoandi sapahrek kan. E sohte wehwehki kahrepen Siohwa eh ketin mweidohng koasoandi sapahrek kan en wiawi. (Apak. 1:2, 3) E inenen kesempwal kitail en alasang pwoson en soukohp menet me nda: “Ahpw I pahn pereperen oh nsenamwahu, pwehki KAUN-O Koht, iei ei sounkomour.” (Apak. 3:18) Pil ehu mehn kahlemeng en pwoson iei Seremaia me kin koapworopworki oh awiawih Siohwa. Kitail kak alasang ih ni atail kin pwoson douluhl Siohwa, Koht en pwung pahrek me pahn kapwungala soahng koaros ni ahnsou me konehng.—Koul Ked. 3:19-24.
20. Ia duwen atail kak kasalehda me kitail kin “tamataman en Lohd eh pwoudo”?
20 Kitail kin mour nan ahnsou kaselel oh kapwuriamwei kan. Soahng kaselel kan kin wiewiawi met oh me tohto pahn pil wiawi ahnsou keren. Sapwellimen Siohwa pwihn kin wonlahte mwowe oh kitail anahne iang pwihn wet wonlahte mwowe. Kitail en idawehn kaweid kan en Paipel en kilikilenglahngte mwowe oh dehr kilenglahng dahme mi mwuri. Ni ahl wet, kitail pahn kasalehda me kitail kin “tamataman en Lohd eh pwoudo”!
[Nting tikitik me mi pah]
a Lepin lokaiahn Krihk me kawehwehda “mehn lekdekla kei” pil kin wehwehki dahme kin “lekidekihong kidi kan” oh “pwise.” Emen me samanih Paipel nda me Pohl doadoahngki lepin lokaia wet pwehn koasoia duwen mehkot me emen kin soikala douluhl. E kin wiahki met mehkot sohte katepe oh kasaut oh e sohte men pwurehng kilang.