Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w99 10/1 pp. 27-31
  • En Pepehd Oh En Pwerisek!

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • En Pepehd Oh En Pwerisek!
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1999
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • En Pepehd, duwehte Serepein Meipwon Limmen ko!
  • En Pwerisek Nindoken Imwio Kerendohr
  • Pepehd oh Pwerisek Ahnsou me E Ketier nan Mwoahle Nanleng
  • Ke Pahn “Mwasamwasahn”?
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2015
  • Ke Kin Tetehk Mwahu Kaweid kan?
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
  • Sukuhlkihsang Karasaras en Papah Silimeno
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2015
  • ‘Ladu Lelepeko’ Pweida Nan Mehn Kasohng!
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2004
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1999
w99 10/1 pp. 27-31

En Pepehd Oh En Pwerisek!

“Kumwail eri pepehd pwe kumwail sehse rahno de awao.”​—MADIU 25:13, New World Translation.

1. Dahme wahnpoaron Sohn kin kasikasik?

NI kaimwiseklahn koasoakoasoipene me wiawi nan Paipel, Sises ketin inoukihda: “I pahn mwadang leledo.” Sapwellime wahnpoaron Sohn sapengki: “Eri, en pweida, Kaun Sises, komw ketidohla.” Wahnpoarono sohte peikasalki me Sises pahn ketido. Sohn iang wahnpoaron ko me kalelepek rehn Sises: “Komw ketin mahsanihong kiht ahnsou dah me mepwukat pahn wiawi, oh kilel da kei me pahn kasalehda ahnsoun omwi pahn ketiket nan mwoahlomwi nanleng [Krihk, pa·rou·siʹa] oh imwin sampah?” Ehi, Sohn ni likilik kin kasikasik ahnsou me Sises pahn ketiket nan mwoahle nanleng nan ahnsou kohkohdo.​—Kaudiahl 22:20; Madiu 24:​3, NW.

2. Me pid duwen ahnsou me Sises ketier nan mwoahle nanleng, ia irair en pelien sarawi kan?

2 Aramas sohte kalapw kasalehda soahngen likilik wet nan rahnwet. Pelien lamalam tohto kin padahngki duwen en Sises pahn “ketido,” ahpw me malaulau rehrail uhdahn kin kasik ketido wet. Re kin momour ni ahl ehu me kasalehda me re sohte uhdahn kasik me Sises pahn ketido. Pwuhk me adaneki The Parousia in the New Testament koasoia: “Koapworopwor en Parousia (ahnsou me Sises Krais ketier nan mwoahle nanleng) sohte kin kamwekid laud mour, lamalam oh doadoahk en pelien sarawi. . . . Irair en karuaru me pelien sarawi anahne wiahki ah doadoahk en sewese aramas en koluhla oh doadoahk en lohkiseli rongamwahuwo me luwet oh kakete salongala douluhl.” Ahpw kaidehn ong koaros!

3. (a) Ia pepehm en Kristian mehlel kan duwen pa·rou·siʹa? (b) Dahme kitail pahn keieu ahnsouwet tehkpene?

3 Sapwellimen Sises tohnpadahk mehlel kan kin ngoangki kasikasik imwin koasoandi suwed wet. Nindoken kitail kin loalopwoat wiewia met, kitail anahne ahneki lamalam pwung ong mehkoaros me pidada ahnsou me Sises ketier nan mwoahle nanleng oh kapwaiada met. Met pahn sewese kitail en ‘dadaurete lel ni imwi oh komourala.’ (Madiu 24:13) Ni ahnsou me e ketikihda kokohp me dierek nan Madiu 24 oh 25, Sises ketikihda kaweid me kitail kak kapwaiada, ong kamwahupatail soutuk. Madiu 25 kin audaudki karasaras kan me ele komw eseier, iangahki karasaraso me pid serepein meipwon ehk ko (me loalokong oh loalopwon) oh karasaras en mwohni talent ko. (Madiu 25:​1-30) Iaduwen kitail kak paiekihda karasaras pwukat?

En Pepehd, duwehte Serepein Meipwon Limmen ko!

4. Ia mouren karasaras en serepein meipwon kan?

4 Ele komw pahn men pwurehng wadek karasaras en serepein meipwon ko, me dierek nan Madiu 25:​1-13. Nan iretikitik pwukat, ehu kapwopwoud en mehn Suhs wiawi oh ohl kamwohdo kohla ni imwen semen lih kamwohdo oh kahrehla lih kamwohdo ong ni imwen ohl kamwohdo (de imwen semen ohl kamwohdo). Soangen kapar wet kin audaudki sounkeseng kan oh sounkoul kan, oh ahnsou me kapar wet kin leledo sohte kin nohn dehde. Nan karasaraso, serepein meipwon ehk ko kin awiawih pwaredohn ohl kamwohdo lel ni lukepen pwong. Meh limmen rehrail me loalopwon oh sohte wahdo pilen neirail lamp me itar oh ihme re anahne kohla oh pwainda. Me limmen me loalokong wahdo kisin pwoatol kei me diren leh pwe ren kak pwurehng koadiekihda neirail lamp kan ma anahnepe mie erein arail awiawih ohl kamwohdo. Ihte irail meh limmen pwukat me onopadahr ni ahnsou me ohl kamwohdo pwaredo. Ihme kahrehda, irail kelehpw me mweimweiong en pedolong nan kamadipwo. Ni ahnsou me serepein meipwon limmen loalopwon ko pwuredo sang arail pwain pilen neirail lamp ko, re pwandalahr en pedolong.

5. Mehnia iren Paipel kan me kawehwehda mwetehn karasaras en meipwon ko?

5 Kitail kak wehwehki me ire tohto nan karasaras wet kin mwete mehkot. Karasepe ehu, Pwuhk Sarawi kin karasaiong Sises ohl kamwohd. (Sohn 3:​28-30) Sises kin karasaiong pein ih sapwellimen nanmwarki men pwutak me kamadipw en kapwopwoud kaunopadahng. (Madiu 22:​1-14) Oh Paipel kin kapahrekiong Krais duwehte ohl pwopwoud men. (Episos 5:23) Kitail en tehk me, nindoken iren Paipel teikan kin kahdaneki Kristian keidi kan “lih kamwohd” en Krais, karasaraso sohte koasoia duwen lih kamwohd men. (Sohn 3:29; Kaudiahl 19:7; 21:​2, 9) Ahpw, e kin koasoia duwen serepein meipwon ehk, oh iren Paipel teikan kin karasaiong me keidi kan duwehte serepein meipwon men me inoun pwopwoud ong Krais.​—2 Korint 11:2.a

6. Kaweid dahieu Sises ketikihda ni ah kaimwisekla karasaras en serepein meipwon ko?

6 Likin soahngen oaritik pwukat oh kokohp kan me e dokedokei, uhdahn mie mouren kosonned kaselel kan me kitail kak sukuhlkihsang karasaras wet. Karasepe ehu, tehk me Sises kaimwisekihla karasaraso mahsen pwukat: “Kumwail eri pepehd pwe kumwail sehse rahno de awao.” Ihme karasaraso kin kasalehda me emenemen kitail anahne en pepehd oh en pehmitikiong imwin koasoandi suwed wet me kerekerendo. Imwi wet ni mehlel uhdahn pahn kohdo, mendahki kitail sehse iahd rahno. Ni ahl wet, tehk duwen lamalam me pwihn en serepein meipwon riauwo kasalehda.

7. Ni irair dahieu meipwon limmen ko nan karasaraso kasalehda me re loalopwon?

7 Sises mahsanih: “Limmen rehrail loalopwon.” Met pwehki re sohte kamehlele me ohl kamwohdo pahn ketido? Re kohla raparapahki arail mehn kaperen kan? De re pitida? Soh. Sises mahsanih me meh limmen pwukat “kohieila pwe re en kasamwo ohl kamwohdo.” Re ese me e kohkohdo, oh re men iang pidada oh iang kisehn “kamadipw en kapwopwoudo.” Ahpw re onopada mwahu? Re awih ohl kamwohdo kisin ahnsou kis, lao lel ni “lukepen pwong,” ahpw re sohte kaunopada ong ahnsou soh lipilipil me e pahn pwaredo​—⁠ma mwadangasang de pwandasang ahnsowo me re kasikasik.

8. Iaduwen meipwon limmeno nan karasaraso kasalehda me re loalokong?

8 Me limmen teiko​—⁠me Sises mahsanih me loalokong​—⁠pil kohieila wahda neirail lamp kan, oh kasikasik pwaredohn ohl kamwohdo. Re anahne pil awih, ahpw re “loalokong.” Lepin lokaiahn Krihk me kawehwe “loalokong” kin wehwehki “kin kanai, ese lamalam, oh ese doadoahngki ah loalokong.” Irail meh limmen pwukat kasalehda me re loalokong ni arail wahdo kisin pwoatol kei me diren leh pwehn pwurehng koadiehkihda neirail lamp kan ma anahnepe mie. Ni mehlel, re inenen ngoangkihla arail kaunopada ong pwaredohn ohl kamwohdo me kahrehda re sohte men kihla pilen neirail lamp kan. Soahngen pepehd wet me re ahneki sohte sapwung, met sansalda sang arail mih wasao oh onopada douluhl ni ahnsou me ohl kamwohdo pwaredo. Irail pwukat “me onopadahr, ahpw iang ketilong nan kamadipw en kapwopwoudo; wenihmwen ihmwo ahpw ritidi.”

9, 10. Ia mehn kasukuhl en karasaras en meipwon ko, oh peidek dah kei me kitail anahne idek rehtail?

9 Sises sohte kin kihda mehn kasukuhl ong duwen tiahk pwung ni kapwopwoud kan, oh e pil sohte kin kihda kaweid duwen en kisakiskihpene mehkan. Sapwellime mehn kasukuhlo iei: “Kumwail eri pepehd pwe kumwail sehse rahno de awao.” Pein idek rehmw, ‘I uhdahn kin pehmitikiong tetehk ahnsoun Sises ketier nan mwoahle nanleng?’ Kitail kamehlele me Sises ahnsouwet kin kakaun nanleng, ahpw ia uwen lauden atail kin medemedewehte mehlelen ‘Nein-Aramas eh pahn ketiket kohdo pohn depwek en pahnlahng kan ni roson oh lingaling lapalahpie’? (Madiu 24:30) Lao lel “ni lukepen pwohngo,” ahnsou me ohl kamwohdo ketido kin uhdahn keren sang ni tepin ahnsou me serepein meipwon ko kohieila pwehn tuhwong ih. Me rasehng met, ahnsou me Nein-Aramas pahn ketido pwehn kasohrala koasoandi suwed wet kerensang ahnsou me kitail tepida kasikasik ah ketido. (Rom 13:​11-14) Kitail pepehdte oh kitail kin kalaudehla atail pepehd nindoken ahnsowo kerekerendo?

10 Pwehn peikiong kehkehliko en “pepehd” kin wehwehki me kitail en pepehdte ahnsou koaros. Serepein meipwon limmen ko mweidohng en sohla pilen neirail lamp kan oh re kohla pwehn pwain lehn lamp ko. Ni ahlohte, Kristian men rahnwet kakete kedirepwkihla soahng teikan me kahrehda e sohte pahn uhdahn kaunopada ong ketidohn Sises me kerekerendo. Met wiawihong ekei Kristian kan nan tepin senturi. E kak wiawihong ekei nan rahnwet. Ihme kitail kak idek rehtail, ‘E kin wiawihong ie?’​—⁠1 Deselonika 5:​6-8; Ipru 2:1; 3:12; 12:3; Kaudiahl 16:15.

En Pwerisek Nindoken Imwio Kerendohr

11. Karasaras dahieu Sises uhd kihda mwuri, oh dahme karasaras wet duwehte?

11 Nan sapwellime karasaras en mwuri, Sises wia laudsang ihte kangoangehki sapwellime werek kan en pepehd. Mwurin ah koasoia duwen meipwon loalokong oh loalopwon kan, e koasoiahda karasaras en mwohni talent ko. (Wadek Madiu 25:​14-30.) Ni ahl tohto, karasaras wet kin duwehte sapwellime karasaras en mwowe me pid mwohni minas, me Sises kihda pwehki me tohto “kin lemeleme me Wehin Koht nektehn pahn sansalda.”​—⁠Luk 19:​11-27.

12. Ia mouren karasaras en mwohni talent ko?

12 Nan karasaras en mwohni talent ko, Sises koasoia duwen ohl emen me, mwohn ah pahn seiloaklahng nan ehu sahpw doh, ekerpene eh papah silimen. Ong emen papah ko e kihong talent limau, ong emen talent riau, oh kasilimeno talent ehu​—⁠“emenemente nin duwen eh koahiek.” Ele, met wehwehki silper talent, mwohni ehu me mihmi ni uwen dahme tohndoadoahk men pahn kadoahkehda nan sounpar 14 nan ahnsowo​—⁠uwen mwohni ehu me inenen laud! Ni ahnsou me ohlo pwuredo, e idekda rehn papah ko dahme re wia erein “ahnsou reirei” me e sohte mie. Papah riemeno wihnkihda pak riau uwen mwohni ko me kohieng ira. Ohlo kapinga ira oh koasoia me dahme re wia me “keieu mwahu,” oh inoukihong emenemen ira pwukoah teikan, oh koasoia: “Keido pwe ke en iang nsenamwahuki ei pai.” Papah kesilimeno me talent ehu kohieng ih kin kose me dene soumwaso me nohn lemeidihd, oh e sohte kadoahke talento pwehn mie katepe. E ekihla mwohnio, oh e pil sohte pwilikihdi nan pangk, pwehn mie wihnih. Soumaso ekerki ih “suwed oh pohnkahke” pwehki e kin pelian mehkan me en soumaso. Imwilahn met, talento kohsang reh, oh e lekdekla likio “wasa e pahn sengiseng oh tehtehrek ngih kan.”

13. Iaduwen Sises rasehng soumaso nan karasaraso?

13 Pil pwurehng, kitail kak wehwehki me oaritik kan en karasaras wet kin mwete mehkot. Karasepe ehu, Sises, me mwete ohlo me seiloakla nan sahpw doh, pahn pwilikihdi sapwellime tohnpadahk kan, kohla nanleng, oh awih ahnsou reirei lao e alehdi manaman en nanmwarki.b (Melkahka 110:​1-4; Wiewia 2:​34-​36; Rom 8:​34; Ipru 10:12, 13) Ahpw, kitail kak kilang ehu mehn kasukuhl de mouren kosonned me laudsang met me kitail koaros anahne kapwaiada nan atail mour. Dahkot mwo?

14. Karasaras en mwohni talent ko kin kasalehda anahn kesempwal dahieu?

14 Mendahki ma atail koapworopwor iei en mour soutuk nanleng de mour soutuk nan paradais nin sampah, e sansal sang sapwellimen Sises karasaras me kitail en nannanti nan wiewiahn Kristian kan. Ni mehlel, mehn kasukuhl en karasaras wet: kitail en pwerisek. Wahnpoaron kan wiahda mehn kahlemeng mwahu sang ni Pendekos 33 C.E. kohdo. Kitail wadek: “Piter ahpw panawih irail oh kangoangehkin irail padahk tohto: ‘Kumwail doarehsang kumwail kalokolok kan me pahn lelohng aramas suwed pwukat.’” (Wiewia 2:​40-42) Oh ia uwen pweida mwahu me e ahneki pwehki e nannanti! Nin doken meteikan iangala wahnpoaron kan nan doadoahk en kalohk en Kristian, irail pil pwerisek, oh rongamwahuwo “wiawihongehr aramas akan koaros nin sampah.”​—⁠Kolose 1:​3-6, 23; 1 Korint 3:​5-9.

15. Ni ahl tohrohr dahieu kitail en kapwaiada mouren karasaras en mwohni talent ko?

15 Tamataman mouren karasaras wet​—⁠kokohp ehu me pid ahnsou me Sises pahn ketier nan mwoahle nanleng. Kitail ahneki mehn kadehde tohto me sapwellimen Sises ketier (pa·rou·siʹa) nan mwoahle nanleng oh ahnsou keren pahn lelohng nan irair ehu me keieu laud. Tamanda en Sises kadokehpene “imwio” oh doadoahko me Kristian kan anahne wiahda: “Rongamwahu en Wehin Koht pahn lohkseli wasa koaros nin sampah, pwe kadehde en mie ong aramas koaros​—⁠a mwuri, imwin sampah ahpw pahn kohdo.” (Madiu 24:14) Ni atail kin medemedewe met, soahngen papah dah men me kitail kin rasehng? Idek rehmw: ‘Mie kahrepe en nda me I duwehte papaho me ekihla dahme kohieng, ele nin doken e wia pein nsene? De e sansal me I duwehte papah riemen ko me mwahu oh lelepek? I kin uhdahn loalopwoatohng katohtohla mehkan me en Soumaso ni ahnsou koaros?’

Pepehd oh Pwerisek Ahnsou me E Ketier nan Mwoahle Nanleng

16. Mehn kasukuhl dahieu me karasaras riauwo me kitail koasoiapene kin wiahiong uhk?

16 Ehi, likin karasaras riau pwukat kin mwete mehkot oh pid kokohp kan, re pil kin kihong kitail mehn kangoang sansal me kohsang pein Sises. Sapwellime iren kaweid iei met: En pepehd; en pwerisek, keieu ni ahnsou me kilel me Krais ketier nan mwoahle nanleng (pa·rou·siʹa) sansalehr. Met iei ahnsowo. Ihme, kitail uhdahn kin pepehd oh pwerisek?

17, 18. Dahme tohnpadahk Seims kin kaweidki me pid ahnsou me Sises ketier nan mwoahle nanleng?

17 Rien Sises ohlo Seims sohte iang mih pohn Nahna Olip pwehn rong sapwellimen Sises kokohp, ahpw mwuhr e esehda duwen met, oh ni sansal e kolehdi ire kesempwal en kokohpo. E ntingihdi: “Eri, riei ko, kumwail kanengamah lao Kauno ketier nan mwoahle nanleng. Kumwail kilang duwen soumwet men eh kin kanengamah ni eh kin kasikasik wa kesempwal kan en eh mwaht, duwen eh kin kanengamah kasikasik keteu ni ahnsou kan. Eri, kumwail pil kanengamahiong, oh kalaudehla amwail koapworopwor, pwe rahn me Kauno pahn ketiket nan mwoahle nanleng kerendohr.”​—⁠Seims 5:​7, 8, NW.

18 Ni ah kihda mehn kamehlel kan me Koht pahn ketin kadeikada irail ko me kin doadoahngki sapwung arail kepwehpwe, Seims kangoangehki Kristian kan en dehr soh kanengamah nindoken arail awiawih kadeik en Siohwa. Kristian men me sohte kin kanengamah kakete lemehda en dupuk sapwung kan me kin wiawihda, mwomwen me pein ih me pahn kopwungala sapwung kan me kin wiawihda. Ahpw, met en dehr wiawi pwehki ahnsoun kadeik uhdahn pahn kohdo. Karasaras en soumweto kin kasalehda duwen met, nin duwen me Seims kawehwehda.

19. Emen soumwet en Israel pahn kasalehda soahngen kanengamah dah?

19 Soumwet en Israel men me kin padokedi werentuhke anahne en awih; keieu, e pahn awih werentuhke a pahn tepin kadarala teh; mwuri, e kin awih ahnsou tuhke pahn mahla; oh kaimwisekla, e pahn awih ahnsoun dolung wahn tuhke kan. (Luk 8:​5-8; Sohn 4:35) Erein sounpwong kan, mie ahnsou oh ele e kin pwunodada. Tepin keteu pahn itar? Iaduwen keteu kan mwuri? Mensiek kan de melimel pahn kauwehla tuhke kan? (Pil kilang Soel 1:4; 2:​23-25.) Mendahki mepwukat, soumwet en Israel men pahn likih Siohwa oh irair en nan wehwe kan me e ketin koasoanediehr en wiawi. (Deuderonomi 11:14; Seremaia 5:24) En soumweto kanengamah uhdahn pahn kahrehong en likilik kasikasik. Ni pwoson e ese me dahme e kin awiawih uhdahn pahn kohdo. E uhdahn pahn kohdo!

20. Iaduwen atail kak kasalehda kanengamah en pahrekiong kaweid en Seims?

20 Nindoken soumwet men pahn ese iahd ahnsoun rahk, Kristian kan nan tepin senturi sohte kak kapatahda iahd me Sises ketier nan mwoahle nanleng. Ahpw, e uhdahn pahn wiawi. Seims ntingihdi: “Rahn me Kauno ketier nan mwoahle nanleng [lokaiahn Krihk, pa·rou·siʹa] kerendohr.” Ni ahnsou me Seims ntingihdi mahsen ko, pali lauden kilel me Krais ketier nan mwoahle nanleng saikinte sansalda. Ahpw ahnsouwet e sansalehr! Eri ia pahn atail pepehm nan ahnsouwet? Kilelo uhdahn sansal. Kitail kin kilang. Kitail kak nda ni koapworopwor, ‘I kilang kilelo pweidaiehr.’ Kitail kak nda ni likilik, ‘Krais ketier nan mwoahle nanleng ni ahnsouwet, oh pali lap en kokohp akan pahn nektehn pweida.’

21. Dahme kitail uhdahn koasoanehdiehr en wia?

21 Pwehki Krais ketier nan mwoahle nanleng ni ahnsouwet, kitail ahneki kahrepe kehlail en kapwaiada nan mohngiongatail mehn kasukuhl kan en sapwellimen Sises karasaras riauwo me kitail koasoiapeneiehr. E mahsanih: “Kumwail eri pepehd pwe kumwail sehse rahno de awao.” (Madiu 25:​13, NW) Met iei ahnsou me kitail en idipek nan atail doadoahk en Kristian. Kitail en kasalehda rahn koaros nan atail mour me kitail wehwehki sapwellimen Sises mehn kasukuhlo. Kitail en pepehd! Kitail en pwerisek!

[Nting tikitik kan me mi pah]

a  Ong mwetehn karasaraso, kilang pwuhken God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached, pali 169-​211, me ntingda sang Watchtower Bible oh Tract Society en New York, Inc.

b  Kilang pwuhken God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached, pali 212-​256.

Komw Tamanda?

◻ Ia mouren karasaras en serepein meipwon kan me loalokong oh loalopwon me komw sukuhlkihdi?

◻ Sang ni karasaras en mwohni talent ko, kaweid dahieu Sises ketikihong uhk?

◻ Ni irair dahieu ahmw kanengamah me doke pa·rou·siʹa kin duwehte kanengamah en soumwet en Israel men?

◻ Dahme kahrehda ahnsouwet kin keieu wia ahnsou me kaperen oh apwal en momour loale?

[Kilel kan nan pali 29]

Mehn kasukuhl dah kei me komw sukuhlkihsang karasaras en serepein meipwon ko oh mwohni talent ko?

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share