Ia Uwen Reirei en Aramas akan Arail Kak Momourki?
NI MARCH 3, 1513, kaunen seiloak Juan Ponce de León wia ehu ah seiloak laud. E mweselsang Puerto Rico pwe e songosong kohlahng dekehn Bimini. Nin duwen koasoipen met, e rapahkihda pihl manaman ieu—Pilen Wie Pwulopwulte. Ahpw ah seiloak kahrehda ah sokada wasa me rahnwet ede Florida, U.S.A. Ni uhdahno, e sohte diar pihl manamano pwe e sohte mie.
Rahnwet, tohnsampah solahr kin mour daulih sounpar 70 de 80. Ahpw, John Harris me wia bioethicist men e koasoia: “Roporop kapw ahnsou wet kihong kitail en kakehr ekis kilang me dihen aramas ieu pahn solahr mahla—oh pil sohla mehla.” Ekei aramas en senturi 21 me wia sounroporop kei kin koasoakoasoia duwen “solahr mehla,” “solahr irepen mour en aramas akan nan pahr 2099,” “koahiek en kamakamour oh kanakaneitik weren mour akan en palilwar,” oh pil soahng teikan.
Nan nein Mark Benecke pwuhk me ede The Dream of Eternal Life, e koasoia: “Kereniong paliwar pwon kin welian sapahl ehu ehu wasa kan pak kei nan erein en aramas emen ah mour. . . . Mwurin mpen sounpar isuh, kitail wia aramas kahpw ekei, ni mehlel.” Ahpw, met sohte weliweliali kohkohlahte pwehki cell akan kin uhdihsang arail weliweliali mwurin ahnsou ieu. Ma cell akan sohte kin uhdihsang weliweliali, Benecke koasoaia: “paliweren aramas pahn kak pein orohs ahnsou werei—oh pil kohkohlahte.”
Pil tehk duwen kehl kapwuriamwei me mwahliel en aramas ahneki me kin daulihala uwen doadoahk me kitail kak wiahki nan irair en mour mwotomwot me kitail ahneki. Nan pwuhk ehu me ede How the Brain Learns, me David A. Sousa ntingihdi e nda: “Ni mehlel, uwen kehlail en mwahliel en kin kolokol loalokong kan sohte imwi.”—Pali 78, Edition Keriau, copyright 2001.
Dahme kahrehda soun wia roporop akan sohte kak diarada kahrepen aramas akan kin mehla? Oh dahme kahrehda ahn aramas mwahliel kak tamatamanki soahng tohto? Mwein pwehki kitail wiawihda pwe kitail en nekinekid loalokong kan kohkohlahte? Dahme kahrehda kitail kak medemedewehki duwen mour soutuk?
Pwuhk Sarawi mahsanih: “Pil mour soutuk [Koht] ketikihdiong nan mongiongirail akan, pwe tohnsampah en sohte kak diarada doadoahk me Koht mehlelo ketin wiahda sang ni tapi lel ni imwi.” (Eklesiasdes 3:11) Mahsen pwukat kasalehda me Koht ketin padokedi nan loalatail madamadau en mour kohkohlahte. Pwehki met, ahnsou koaros pahn mie mehkot me kitail pahn sukuhliki duwen Koht oh sapwellime doadoahk kan. Ma kitail pahn mourki pahr lik lik kei—ei, kohkohlahte—kitail pahn kasukuhliki duwen soahng kapwuriamwei kan en sapwellimen Koht doadoahk kan en kepikipik.
Mahsen en Sises Krais kan pil kasalehda me aramas kak mour soutuk. E mahsanih: “Met mour soutuk, ren ese komwihla me ieite Koht mehlel, oh duwen ih me komwi ketin kadarodo, Sises Krais.” (Sohn 17:3) Ah iaduwen komwi? Ke kin men mour kohkohlahte?
[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 3]
Juan Ponce de León rapahkihda pihlen wie pwulopwulte
[Credit Line]
Ponce de León: Harper’s Encyclopædia of United States History