Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w07 4/1 pp. 23-27
  • “Iasada Keieu”—e Wiawi Ni Ahnsouwet!

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • “Iasada Keieu”—e Wiawi Ni Ahnsouwet!
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2007
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • “Soangen Paliwar Dah?”
  • E Wiawi ni Ahnsouwet?
  • “Emenemen Irail Ale Likou Pwetepwet Reirei Ehu”
  • Ia Wehwehn Met ong Kitail
  • Koapworopwor en Iasada Kin Kamwekid Aramas
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2001
  • “Mehla Pahn Lohdi”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1998
  • “Me Melahr Kan Pahn Iasada”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—1998
  • “I Koapworopworki Koht”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2017
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2007
w07 4/1 pp. 23-27

“Iasada Keieu”—e Wiawi Ni Ahnsouwet!

“Irail kan me melahr nan ar pwoson Krais, re pahn iasada mahs.”—1 DESELONIKA 4:16.

1, 2. (a) Koapworopwor dahieu mie ong irail me mehlahr? (b) Ia poahsoanpen ahmw kamehlele kaiasada? (Kilang footnote.)

“ME MOMOUR kan ese me re pahn mehla.” Sang ahnsou me Adam dipadahr, met kin mehlel. Nan poadoapoad kan, koaros me ipwidi kin ese me kedekedeo, re pahn mehla, oh me tohto kin pwonopwonki: ‘Dahme pahn wiawi mwurin met? Ia irair en me mehlahr akan?’ Paipel sapengki: “Me melahr akan sohte ese mehkot.”—Eklesiasdes 9:5.

2 Eri, mie koapworopwor ong irail akan me mehlahr? Ehi. Ni mehlel, e anahne mie pwe kupwuren Koht ong tohnsampah nin tepio en pweida. Erein senturi kei, sapwellimen Koht ladu lelepek kan kin kasalehda arail pwoson sapwellimen Siohwa inou duwen Kadaudok me pahn kasohrehla Sehdan oh kihsang ohla kan me e wiahdahr. (Senesis 3:15) Pali laud en irail mehlahr. Ma re pahn kilang pweidahn inouo oh inou teikan me Siohwa ketin wiadahr, re anahne iasada sang mehla. (Ipru 11:13) Soahng wet kak wiawi? Ehi, e kak. Wahnpoaron Pohl koasoia: “Aramas koaros, me mwahu oh suwed, pahn iasada sang mehla.” (Wiewia 24:15) Pak ehu Pohl kaiasada mwahnakapw men me adaneki Eutikus, me pwupwudi sang nan wenihmwtok en poasoake kesiluh oh “irail pwekada, e melahr.” Met wia kaimwiseklahn kaiasada duwau me kileldi nan Paipel.—Wiewia 20:7-12.a

3. Soangen kamweit dahieu ke pein alehdi sang mahsen en Sises me kileldi nan Sohn 5:28, 29, oh pwekida?

3 Irail kaiasada duwau pwukat kin wia poahsoanpen pwoson nan ahn Pohl koasoi. Re kin kakehle atail pwoson sapwellimen Sises mehn kamehlel: “Ahnsou ehu pahn kohdo me irail koaros me mihmi nan sousou kan pahn rong kapitie [en Sises], oh re pahn pedoisang nan arail sousou kan.” (Sohn 5:28, 29) Met uhdahn wia mahsen kansenamwahu kan! Oh ia uwen met kin kamweit aramas rar kei me kompoakparail kan mehlahr!

4, 5. Soangen kaiasada dah kan me Paipel kin koasoia, oh artikel wet pahn koasoia duwen mehnia kaiasada?

4 Pali laud en irail akan me pahn iasada pahn pwurodohng sampah meleilei ehu pahnangin Wehin Koht. (Melkahka 37:10, 11, 29; Aiseia 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Ahpw, kaiasada teikan anahne wiawi mwohn met pahn wiawi. Keieu, Sises Krais anahne iasada pwehn kihong Koht pweinen sapwellime meirong ong kitail. Sises pwoula oh iasada nan pahr 33 C.E.

5 Mwurin met, irail kisehn “Israel en Koht” me keidi kan anahne iang Kaun Sises Krais nan lingan en nanleng, wasa me re pahn “ieiang Kaun-o kohkohlahte.” (Kalesia 6:16, NW; 1 Deselonika 4:17) Wiewia wet kin adaneki “iasada keieu.” (Kaudiahl 20:6) Ni ahnsou me kaiasada wet pahn imwisekla, e pahn wia ahnsou ong aramas rar kei en iasada pohn sampah ki koapworopwor en ahneki mour soutuk nan Paradais. Kahrehda, sohte lipilipil ma atail koapworopwor iei en kohdahla nanleng de mih pohn sampah, kitail kin uhdahn nsenohki “iasada keieu.” Soangen kaiasada dahieu met? Iahd e pahn wiawi?

“Soangen Paliwar Dah?”

6, 7. (a) Mwohn Kristian keidi kan kak kohdahla nanleng, dahme anahne wiawi? (b) Ki soangen paliwar dahieu re pahn iasada?

6 Nan nah keieun kisinlikou ong mehn Korint kan, Pohl kihda peidek ehu duwen iasada keieu: “Ia duwen me melahr akan ar pahn iasada? Soangen paliwar dah me re pahn ahneki?” Ih eri sapengki peideko: “Kisin werentuhke me ke padokedi nan pwehl sohte pahn wosada ma e sohte pahn mehla. . . . A Koht me kin ketikihong kisin waro mwomwen paliwar ehu me pahn wosada nin duwen me e kupwurki . . . Eri, lingan en weren nanleng kan ehu soahng, a lingan en weren sampah kan ehu soahng.”—1 Korint 15:35-40.

7 Mahsen en Pohl kin kasalehda me Kristian akan me keikihdi ngehn sarawi anahne mehla mwohn re kak ale arail kating en nanleng. Ni arail mehla, paliwararail en sampah pahn pwurala nan pwehl. (Senesis 3:19) Ni ahnsou me Koht ketin koasoanedier, re pahn iasada ki soangen paliwar me konehng ong mour nanleng. (1 Sohn 3:2) Koht pil ketikihong irail mour me sohte kak mehla. Met kaidehn mehkot me re kin ahneki sang ni arail ipwidi. Pohl koasoia: “Me pahn mehla uhdahn pahn kieweklahng ni soahng me solahr kak mehla.” Mour me sohte kak mehla iei kisakis ieu sang rehn Koht, me irail me pahn iang iasada keieu pahn “kieweklahng [‘pwuhriong,’ NW].”—1 Korint 15:50, 53; Senesis 2:7; 2 Korint 5:1, 2, 8.

8. Iaduwen kitail kin ese me Koht sohte kin ketin pilada meh 144,000 sang towe kan en soangsoangen pelien lamalam kan?

8 Meh 144,000 te kin ale iasada keieu. Siohwa ketin tepidahr pilada irail ni Pendekos 33 C.E., mwurinte e ketin kaiasada Sises. Irail koaros ahneki “mwaren [Sises] oh mwaren Sahm ntinting ni temwarail kan.” (Kaudiahl 14:1, 3) Kahrehda, irail sohte kin pilipilda sang soangsoangen pelien lamalam tohto. Irail koaros wia Kristian akan, irail koaros kin suweiki ahneki mwaren Sahm—Siohwa. Ni ahnsou me re iasada, re kin ale pwukoa en doadoahk nanleng. Koapworopwor en papah ni limwahn Koht kin uhdahn kaperen ong irail.

E Wiawi ni Ahnsouwet?

9. Iaduwen Kaudiahl 12:17 oh 17:14 kin sewese kitail en kendo ahnsou me iasada keieu tepida?

9 Iahd iasada keieu kin wiawi? Mie mehn kadehde kehlail me e kin wiawi ni ahnsouwet. Karasepe, kapahrekpene irelaud riau nan pwuhken Kaudiahl. Keieu, kilang Kaudiahl irelaud 12. Wasao, kitail kin wadek me Sises Krais me ahpwtehn ketier nan mwoale, iangahki sapwellime tohnleng sarawi kan, wia mahwen ong Sehdan oh ienge ngehn saut kan. (Kaudiahl 12:7-9) Nin duwen makasihn wet kin kalapw kasalehda, mahwen wet tepidahr nan 1914.b Ahpw tehk me sohte emen sapwellimen Krais tohnpadahk me keidi kan kin mih rehn Sises nan mahwen en nanleng wet. Ni ahnsouwet, kilang irelaud 17 en Kaudiahl. Kitail kin wadek nan wasao me mwurin kasohrlahn “Papilon Lapalap,” Sihmpwulo pahn kalowehdi wehi kan. Eri, e kapatahiong: “Re pahn lohdi pahn Sihmpwulo oh sapwellime aramas pilipil kan, me e ketin malipe, oh me loalopwoat.” (Kaudiahl 17:5, 14) “Sapwellime aramas pilipil kan” anahne iasadahr ma re pahn iang Sises en kasohrehla ahn Sehdan sampah. Kahrehda, e sansal me keidi kan me mehla mohn Armakedon kin iasada nan erein ahnsou ehu nanpwungen 1914 oh Armakedon.

10, 11. (a) Ihs elder 24, oh dahme emen irail kasalehiong Sohn? (b) Dahme kitail kak wehwehki sang met?

10 Kitail kak nda ni oaritik iahd iasada keieu tepida? Ehu sawas mwahu kin dierek nan Kaudiahl 7:9-15, nan wasao wahnpoaron Sohn kin kawehwehda ah kasansal en “pokon ehu me inenen kalaimwuhnie [‘pokon kalaimwun,’ NW]—me sohte aramas kak wadekedi uwen tohto.” Emen elder 24 kawehwehiong Sohn ihs irail pokon kalaimwuno, oh irail elder pwukat kin wiliandi meh 144,000 me kin iang Krais sohsohki lingan en nanleng.c (Luk 22:28-30; Kaudiahl 4:4) Pein Sohn kin ahneki koapworopwor en nanleng, ahpw e kin wia aramas men pohn sampah ni ahnsou me eldero koasoiong ih, kahrehda nan kasansal wet, Sohn kin wiliandi me keidi kan me kin mih pohn sampah me saikinte ale arail katingpen nanleng.

11 Eri, dahme kitail kak wehwehki sang ire ieu me emen elder 24 me kawehwehiong Sohn ihs pokon kalaimwuno? Met mwomwen irail me kisehn pwihn en elder-24 me iasadahr kin mwein iang padahki padahk mehlel en Koht rahnwet. Dahme kahrehda met kesempwal? Pwehki wehwe pwung en pokon kalaimwuno sansaldahr ong sapwellimen Koht ladu me keidi kan pohn sampah nan pahr 1935. Ma emen elder 24 me kadoadoahk pwehn padahki padahk mehlel kesempwal wet, e anahne iasadahr nanleng mwohn 1935. Met kin kasalehda me iasada keieu tepidahr erein ahnsou ehu nanpwungen 1914 oh 1935. Kitail kak ale pasapeng me oaritik sang met?

12. Kawehwehda dahme kahrehda kitail mwein ele kak kilangwohng April en 1918 nin duwen ahnsou me iasada keieu kak tepida.

12 Ni ahnsou wet, en tehk duwen kapahrekpene en ire kan nan Paipel mwein pahn wia sawas ong kitail. Sises Krais keidier nin duwen emen me pahn wiahla Nanmwarki en Wehin Koht nan October en pahr 29 C.E. Mwurin sounpahr siluh elep, nan April en 33 C.E., e iasada nin duwen ngehn kehlail men. Kitail kak nda me pwehki Sises ketier nan mwoale nan October nan 1914, kaiasadahn sapwellime tohnpadahk lelepek me keidi kan tepidahr mwurin sounpahr siluh elep, nan April en 1918? Mwein met kakete wiawi. Mendahki met sohte kak uhdahn sansalda sang nan Paipel, met sohte kin sapahrekiong iren Paipel teikan me kin kasalehda me iasada keieu tepidahr wiawi mwurinte ketier en Krais tepidahr.

13. Ni ahl dahieu 1 Deselonika 4:15-17 kin kasalehda me iasada keieu tepidahr ni tepin ketier en Krais?

13 Karasepe, Pohl ntingihdi: “Kitail kan me pahn momour ni rahn me Kaun-o pahn ketido, kitail sohte pahn tiengla mwohn irail kan me melahr. Pwe ngilen ruwes ehu pahn wiawi, iei ngilen tohnleng lapalap emen, oh ngilen sapwellimen Koht sowi pahn peido; eri, pein Kaun-o ahpw pahn ketidihdo sang nanleng. Irail kan me melahr nan ar pwoson Krais, re pahn iasada mahs. A mwuhr, kitail koaros me momour ni ahnsowo ahpw pahn patehng irail oh iang pwekipwekdahla pohn depwek kan pwehn tuhwong Kaun-o nan wehwe. Oh ih duwen met atail pahn ieiang Kaun-o kohkohlahte.” (1 Deselonika 4:15-17) Nan lokaiahn Krihk, lepin lokaia pwukat “Kaun-o pahn ketido” uhdahn wehwehki “Kaun-o pahn ketier nan mwoale.” Ahpw tehk duwen me Pohl sohte kin koasoia duwen imwin ah ketier. Kahrehda, Kristian me keidi kan me mehla mwohn ketier en Krais iasadahr ong mour en nanleng mwohn irail akan me momour erein ketier en Krais. Met wehwehki me iasada keieu tepidahr tepin ketier en Krais, oh e kin wiawihte erein ketier en Krais. E sohte kin wiawi ni ahnsou tehieu, ahpw e kin wiawi nan erein ahnsou ehu.

“Emenemen Irail Ale Likou Pwetepwet Reirei Ehu”

14. (a) Iahd kasansal kan me kileldi nan Kaudiahl irelaud 6 kin pweida? (b) Dahme kin karasaraski nan Kaudiahl 6:9?

14 Medewehla pil duwen mehn kadehde me mih nan Kaudiahl irelaud 6. Nan wasao, Sises pwarada nin duwen Nanmwarki men me kin dake oahs oh kolahng kalowehdi. (Kaudiahl 6:2) Wehi kan kin iang pidada nan mahwen kalaimwun. (Kaudiahl 6:4) Mie lehk lapalap me wiawi nan wasa tohto. (Kaudiahl 6:5, 6) Soumwahu lusulus kan kin kauwehla mour en tohnsampah. (Kaudiahl 6:8) Soahng pwukat koaros me kohpadahr kin pahrekiong irair en sampah kan sang nan pahr 1914. Ahpw mehkot tohrohr pil kin wiawi. Atail madamadau pahn uhlahng pei sarawi en meirong ehu. Pahn pei sarawio, mie “ngenen [‘soul en,’ NW] irail ko me kamakamkilahr ar lohki mahsen en Koht oh loalopwoatohng ar doadoahk en sounkadehde.” (Kaudiahl 6:9) Pwehki “Mour [de ‘soul,’ NW] en mehkoaros me momour kin mihmi ni nta,” dahme mih pahn pei sarawio kin karasahiong ntahn sapwellimen Sises ladu lelepek kan me kamakamkihla arail eimah oh ngoangki ahr doadoahk en sounkadehde.—Lipai 17:11.

15, 16. Kawehwehda dahme kahrehda lepin lokaia kan en Kaudiahl 6:10, 11 kin koasoia duwen iasada keieu.

15 Duwehte ntahn ohl pwung Eipel, ntahn irail Kristian me kamakamlahr kan kin liklikwer pwe arail kopwungpwung en pweida. (Senesis 4:10) “Re ahpw ngihl laudida, ndinda, ‘Maing Koht, Wasa Lapalahpie, komwi me sarawi oh mehlel! Ia uwen reirei en ahnsou mwohn omwi pahn ketin kadeikada tohn sampah oh ketin kalokehkin irail ar kemeikitaila?’” Dahme wiawi mwurin met? “Emenemen irail ahpw ale likou pwetepwet reirei ehu oh mahsen ahpw pil kohieng irail re en kommoaldi ekis ahnsou, lao wadawad en iangarail ladu kan oh riarail kan me pahn kamakamala duwehte irail pahn unsekla.”—Kaudiahl 6:10, 11.

16 Likou pwetepwet pwukat kohwong diren nta me mih pahn pei sarawio? Uhdahn soh! Likou pwetepwet pwukat kohwong emen emen irail me arail nta keredi, ni karasaras, pohn pei sarawio. Re tounmeteikihla arail mour ni mwaren Sises oh met iasadahr nin duwen ngehn kei. Ia duwen kitail esehda met? Nan iren Paipel me mwowe sang nan pwuhken Kaudiahl, kitail kin wadek: “Me kin dadaurete lao powehdi me suwed koaros, re pahn kapwatkihda soangen likou pwetepwet duwehte met, oh I sohte pahn irisasang mwararail kan nan pwuhken me momour kan.” Pil tamanda, me elder 24 kin “likou pwetepwet oh elin kapwar kohl mi pohn moangarail ko.” (Kaudiahl 3:5; 4:4) Eri mwurin mahwen, lehk lapalap, oh soumwahu lusulus tepidahr kauwehla sampah wet, towe kan en meh 144,000 me mehlahr, me karasaraski nta me mih pahn pei sarawio, iasadahr nan mour en nanleng oh pwuhriong likou pwetepwet ni karasaras.

17. Ni ahl dahieu irail me ale likou pwetepwet anahne “kommoaldi”?

17 Irail me ahpwtehn iasada kan anahne “kommoaldi.” Re anahne awih ni kanengamah sapwellimen Koht rahn en dupuk. Iangarail “ladu kan,” Kristian me keidi kan me kin mih pohn sampah, saikinte kasalehda arail lelepek pahn kalokolok. Ni ahnsou me sapwellimen Koht kadeik pahn leledo, “kommoal” pahn imwisekla. (Kaudiahl 7:3) Ni ahnsowo, irail me iasadahr akan pahn iang Kaun Sises Krais en kasohrehla me suwed akan, iangahki irail akan me kakerehdi ntahn Kristian akan me sohte wiahda dihp.—2 Deselonika 1:7-10.

Ia Wehwehn Met ong Kitail

18, 19. (a) Pwehki kahrepe dah kan ke kin wehwehki me iasada keieu kin wiawi ni ahnsou wet? (b) Ia mwomwen ahmw pepehm ni ahmw kin wehwehki duwen iasada keieu?

18 Mahsen en Koht sohte kin kasalehda uhdahn rahn ong iasada keieu, ahpw e kin kasalehda me e kin wiawi erein ehu ahnsou, erein ketier en Krais. Me keieu me pahn iasada iei Kristian me keidi kan me mehlahr mwohn ketier en Krais tepidahr. Ni ketier en Krais kin pousehla, Kristian me keidi kan me kaimwisekla arail mour ni lelepek kin wekila “ni marepteieu” ong ngehn kehlail kan. (1 Korint 15:52) Me keidi kan koaros pahn ale arail kating en nanleng mwohn mahwen en Armakedon? Kitail sohte ese. Ahpw kitail ese me ni sapwellimen Koht ahnsou konehng, meh 144,000 koaros pahn kesihnenda pohn Dohlen Saion en nanleng.

19 Kitail pil ese me pali laud en meh 144,000 iangehr Krais. Ihte me malaulau kin luhwe pohn sampah. Met kin uhdahn kasalehda me ahnsou ong sapwellimen Koht kadeik en wiawi pahn mwadang kohdo! Ni ahnsou keren, ahn Sehdan koasoandi en sampah pwon pahn sohrala. Pein Sehdan pil pahn selidi. Mwurin mwo, kaiasada en tohnsampah kak tepida, oh poahsoankihda sapwellimen Sises meirong en tomw, aramas lelepek kan kak kekeirada ong irair unsek duwehte dahme Adam katihasang. Sapwellimen Siohwa kokohp me kileldi nan Senesis 3:15 pahn pweida mwahu. Ia uwen pwais kaselel en momour nan ahnsou pwukat!

[Nting tikitik me mi pahs]

a Duwen kaiasada waluh teikan, kilang 1 Nanmwarki 17:21-23; 2 Nanmwarki 4:32-37; 13:21; Mark 5:35, 41-43; Luk 7:11-17; 24:34; Sohn 11:43-45; Wiewia 9:36-42.

b Duwen mehn kadehde sang iren Paipel kan me ketier en Krais tepidahr nan 1914, kilang pwuhken What Does the Bible Really Teach? (Dahme Paipel Uhdahn Padahki?) pali 215-18, me Sounkadehdehn Siohwa kan wiahda.

c Ong ire kan me pid duwen iaduwen kitail ese me elder 24 kin wiliandi Kristian me keidi kan me mih nan arail wasahn nanleng, kilang Revelation—Its Grand Climax At Hand! (Kaudiahl—Ah Kaimwiseklahn Pweida kowahlap Kerendohr!) pali 77, me Sounkadehdehn Siohwa kan wiahda.

Ke Kak Kawehwehda?

Ia duwen iren Paipel kan en pah kin sewese kitail en wehwehki ahnsoun “iasada keieu”?

• Kaudiahl 12:7; 17:14

• Kaudiahl 7:13, 14

• 1 Korint 15:23; 1 Deselonika 4:15-17

• Kaudiahl 6:2, 9-11

[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 24]

Mehnia kaiasada me kin wiawi mwohn tohnsampah pahn iasada sang mehla?

[Kawehwehpen kilel kan nan ehu ehu pali 27]

Ni ahl dahieu likou pwetepwet kin kohwong ekei irail akan me kin memeir nan mehla?

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share