“Komw Ketin Padahkihong Ie Duwen Ei Pahn Kapwaiada Kupwuromwien”
“Komwi me ei Koht; komw ketin padahkihong ie duwen ei pahn kapwaiada kupwuromwien.”—MEL. 143:10.
IRE KESEMPWAL KAN KEN TAMATAMAN
Dahme Depit wia pwehn kasalehda me e kin kilangwohng irair kan duwehte Siohwa kin ketin wia?
Dahme sewese Depit en sukuhlki duwen Koht eh kin ketin kilangwohng irair kan me e mi loale?
Ia duwen atail kak pousehlahte kenikenla rehn Koht?
1, 2. Ia duwen atail kak paiekihda ni atail kin sukuhlki dahme Koht kin ketin kupwurki? Ia duwen atail pahn paiekihda en Nanmwarki Depit eh mehn kahlemeng?
KE ALIALU pohn nahna ehu lao ahlo eri wetpeseng. Mehnia me ke pahn keid ie? Mwein ke pahn douda pohn ehu takai me karanih iuk pwehn tehk mwahu wasa me ahl ako kohla ie. Pil duwehte, ni ahnsou me kitail kin wiahda pilipil kesempwal ehu, kitail kak paiekihda ni atail kin tehk mwahu ireo de sukuhlki ia sapwellimen Koht madamadau ong ireo. Met pahn sewese kitail en ese dahme e ketin kupwurki. Eri kitail kak wia kupwure de keid nan “ahlo” me Siohwa ketin kupwurki.—Ais. 30:21.
2 Pali laud en eh mour, Nanmwarki Depit en Israel kin song en kilangwohng irair kan nin duwen Koht kin ketin wia. Sang ni eh kin wia met, e kin tehk mwahu me e kin kapwaiada kupwuren Koht. Ih ohl emen me kin papah Siohwa Koht ni mohngiong unsek. Iren onop wet pahn sewese kitail en sukuhl sang dahme Depit kin wia ni eh kin lelohng irair apwal kan.—1 Nan. 11:4.
DEPIT KIN WAUNEKI MWAREN SIOHWA
3, 4. (a) Dahme kahrehda Depit leme me e kak peikihong Kolaiad? (b) Ia en Depit pepehm ong mwaren Koht?
3 Ni ahnsou me Depit pwulopwul, e kolahng peiong mehn Pilisdiao Kolaiad. Dahme kahrehda Depit leme me e kak peiong kodon men me reireiki piht 9 samwa oh naineki dipwisou en mahwen kehlail kan? (1 Sam. 17:4) E peiong pwehki e kommwad? De pwehki e pwoson Koht? Irair en kommwad oh pwoson kin kesempwal, ahpw uhdahn kahrepeo me Depit peikihong Kolaiad iei pwehki e kin wauneki Siohwa oh mwareo oh e lingeringerkihda Kolaiad eh sohte wauneki sapwellimen Koht aramas akan. Depit koasoia: “Ihs ohl rotorot menen me kak pelianda karis en Koht ieias?”—1 Sam. 17:26.
4 Depit ndaiong Kolaiad: “Ke kohkodohng peikihong ie kedlahs, oh ketieu laud oh pil ketieu tikitik, a ngehi I pahn peikihong uhk mwaren KAUN-O, Wasa Lapalap, Koht en karis en Israel kan, me ke peliandahr.” (1 Sam. 17:45) Depit koapworopworki me Koht mehlelo en ketin sewese ih. E kemehla Kolaiad sang ni eh kadaralahng ih takai ehu sang nah pahio. Erein eh mour, Depit likih Siohwa oh wauneki Mware sarawio. Depit kin uhdahn men ‘kapikapinga mwaren Siohwa me sarawi.’—Wadek 1 Kronikel 16:35.
5. Ia duwen aramas akan ar kin kasalehda me re sohte wauneki Siohwa duwehte me Kolaiad wia?
5 Ke kin suweiki me Siohwa iei omw Koht? (Ser. 9:24) Dahme ke kin wia ni ahnsou me mehn mpomw kan, iengomw tohndoadoahk kan, iengomw tohnsukuhl kan oh kisehmw kan kin kauwe Siohwa oh kapailoke sapwellime Sounkadehde kan? Ni aramas akan ar kin kasalehda me re sohte wauneki Koht duwehte me Kolaiad wia, ke kin sapeng irail pwehn pere mwaren Siohwa oh ke kin koapworopworki me E pahn ketin seweseiuk? E mehlel me ekei pak kitail anahne “nennenla,” ahpw kitail en dehr namenengki atail wia Sounkadehdehn Siohwa kan oh sapwellimen Sises tohnpadahk. (Ekl. 3:1, 7; Mark 8:38) Kitail en kadek oh pil kanahieng atail lokaia ni ahnsou me kitail sapeng irail kan me sohte kin wauneki Siohwa de sapwellime mahsen. Kitail dehr duwehte mehn Israel kan me “inenen masepwehkada” ni ahnsou me irail rong dahme Kolaiad ndinda. (1 Sam. 17:11) Ahpw kitail anahne mwadang sapeng oh pere mwaren Siohwa me sarawi. Kitail men sewese aramas akan ren esehla soangen Koht dah men Siohwa. Pwehki kahrepe wet, kitail kin doadoahngki Paipel pwehn sewese aramas akan kilang ia kahrepen re anahne men esehla Koht.—Seims 4:8.
6. Ia kahrepe keieu kesempwal me Depit peikihong Kolaiad? Dahme pahn keieu kesempwal ong kitail?
6 Kitail pil sukuhlki ehu mehn kasukuhl sang koasoipen Depit oh Kolaiad. Ni Depit eh tangalahng ni lain en mahweno, e idek: “Dahme pahn pweisen ohl me pahn kemehla mehn Pilisdia menet oh kapitasang Israel nan kanamenek wet?” Aramas ako sapengki: “Nanmwarki pahn ketikihong kepwe tohto, iangahki sapwellime serepein pwe en pwoudiki.” (1 Sam. 17:25-27) Ahpw Depit sohte ihte men ale kisakiso. Mie mehkot me kesempwal sang met ong ih. E men kawauwih Koht mehlelo. (Wadek 1 Samuel 17:46, 47.) Dahme keieu kesempwal ong kitail? Kitail kin nsenohkihte kitail en adamwahu? Kitail kin medemedewehte en kepwehpwehla oh kesempwalla nan sampah wet? Kitail uhdahn men duwehte Depit, me koulki: “Kumwail iang ie lohkiseli roson lapalap en KAUN-O; kitail wiakihteieu kapinga mware!” (Mel. 34:3) Duwehte Depit, kitail anahne likih Koht oh nsenohki mware laudsang adatail.—Mad. 6:9.
7. Ia duwen atail kak kalaudehla pwoson kehlail me anahn pwe kitail en kak pousehlahte doadoahk en kalohk mehnda ma aramas sohte men rong kitail?
7 Depit anahne uhdahn pwoson oh likih Siohwa pwehn kak ahneki eimah pwehn peiong Kolaiad. Ni eh wia silepen sihpw men, Depit eselahr koapworopworki Siohwa ehuehu rahn. Met kihong ih pwoson me e anahne. (1 Sam. 17:34-37) Kitail pil anahne pwoson kehlail pwe kitail en kak pousehla atail doadoahk en kalohk, ahpw mehlel ni ahnsou me aramas sohte kin men rong kitail. Kitail kak kalaudehla atail pwoson sang ni atail kin koapworopworki Koht ni soahng koaros me kitail kin wia ehuehu rahn. Karasepe, kitail kak tepida koasoia duwen Paipel ong aramas me kitail mwohd limwah nan taxi, sompihr de mehn peidaid teikan. Kitail pil anahne koasoiong aramas akan me kitail tuhwong nanial akan ni ahnsou me kitail kin kalohk ihmw lel ihmw.—Wiewia 20:20, 21.
KUPWUREN KOHT IEI ME KEIEU KESEMPWAL ONG DEPIT
8, 9. Ni ahnsou me Sohl men kemehla Depit, ia duwen Depit eh kasalehda me e kin medewe me kupwuren Siohwa me e keieu kesempwalki?
8 Pil ehu ahl me Depit kasalehda me e men likih Siohwa kin pidada tepin nanmwarki en Israel, Sohl. Sohl kin peiriniong Depit. Pak siluh e song en doakoahkihdi Depit nah ketieuwo. Ahpw ehuehu ahnsou ko, Depit keisang mwowe oh e sohte peiong nanmwarkio. Mwuhr e anahne tangasang Sohl. (1 Sam. 18:7-11; 19:10) Sohl eri pilada ohl 3,000 nanpwungen mehn Israel ko koaros oh kohla rapahki Depit nan sapwtehno. (1 Sam. 24:2) Ehu rahno, Sohl pedolong nan pwoahr me Depit oh nah ohl ako wie rukuruk loale. Pwehki Koht ketin mahsaniher me Depit me pahn uhd wiahla nanmwarki, Depit kakete medewe me met ahnsou mwahu en kemehla Sohl. (1 Sam. 16:1, 13) Nein Depit ohl ako pil kangoange ih en kemehla Sohl. Ahpw Depit nda: “KAUN-O en ketin irehdi sang ie pwe I en dehr wiahiong mehkot suwed ong ei kaun, me KAUN-O ketin pilada.” (Wadek 1 Samuel 24:4-7.) Sohl wiahte nanmwarki me Koht ketin idihada. Siohwa saikinte ketikihsang Sohl en wia nanmwarki, eri Depit sohte pil men wia met. Ahpw ihte me Depit wia iei lupukasang pwungipen imwin ahn Sohl likou reireio. Met kasalehda me Depit sohte koasoanehdi en kemehla Sohl mendahte e kak wia met.—1 Sam. 24:11.
9 Kaimwiseklahn Depit eh kilang Sohl, e pwurehng kasalehda wahu ong ih pwehki e wiahte me “KAUN-O ketin wiahkilahr nanmwarki.” Depit oh Apisai lella wasa me Sohl mihmi ie oh diarada eh wie memeir. Apisai medewe me Koht ketin kahrehla Sohl wasao pwe Depit en kak kemehla ih. Apisai pil peki ma e kak kemehkihla Sohl ketieu ehu. Ahpw Depit sohte mweidohng met en wiawi. (1 Sam. 26:8-11) Pwehki Depit awiawihete Siohwa de e kin rapahki sapwellimen Koht kaweid, e sohte men kamedekihala nanmwarki me Koht ketin idihada mendahki dahme Apisai nda.
10. Irair apwal dahieu me kitail kak lelohng? Dahme pahn sewese kitail en wia kupwuren Siohwa?
10 Kitail ele pil mi nan irair ehu me meteikan men kitail en wia dahme re medewe me keieu mwahu ahpw sohte utung atail kin wia kupwuren Siohwa. De mwein re men kitail en wiahda pilipil ehu mwohn atail medewe sapwellimen Siohwa madamadau ong irairo. Ih met me Apisai wiahiong Depit. Pwehn dehr mweidohng aramas en wiahiong kitail soahng wet, kitail anahne tamataman mwahu ia duwen Siohwa eh kin ketin kilangwohng irairo oh kitail en koasoanehdi teng en wia dahme e ketin kupwurki kitail en wia.
11. Ia duwen Depit eh kin kasalehda me kupwuren Koht iei me keieu kesempwal nan eh mour? Ia duwen atail kak alasang Depit?
11 Depit kapakapkiong Siohwa Koht: “Komw ketin padahkihong ie duwen ei pahn kapwaiada kupwuromwien.” (Wadek Melkahka 143:5, 8, 10.) Depit sohte koapworopworki pein eh madamadau oh e sohte kin wiahte dahme meteikan ndaiong en wia. Ahpw e inengieng ale kasukuhl sang Koht. E nda: “I medemedewe duwen soahng koaros me komw ketin wiadahr, oh katamandohng ie wiepen nin limomwi kan koaros.” Duwehte Depit, kitail kak diarada kupwuren Koht sang ni atail onopki Paipel ni keneinei oh doudouloale ia duwen Siohwa eh kin ketin kahluwa aramas akan mahs.
DEPIT WEHWEHKI IA DUWEN EH PAHN DOADOAHNGKI IRE MEHLEL KAN
12, 13. Dahme kahrehda Depit wudekihla pihl me nah ohl silimeno wadohng ih?
12 Pil mie mehkot me kitail kak sukuhlki sang mwomwen ahn Depit wiewia. Depit wehwehki ia duwen eh pahn doadoahngki ire mehlel kan oh men kapwaiada nan eh mour. Ire mehlel ehu kak sewese kitail en wiahda pilipil mwahu oh sewese kitail en wehwehki ia sapwellimen Siohwa madamadau ong irair ehu. Duwehte me Depit wia, kitail kin kalapw sukuhlki ire mehlel ehu sang ehu sapwellimen Siohwa kosonned kan. Karasepe, ehu rahno Depit nda me e men nim “pihl sang ni pwarer me mi ni ewen kelen Pedleem.” Ahpw Pedleem mi pahn kaundahn mehn Pilisdia kan. Nein Depit ohl silimen mweidala arail mour oh kohla nan kahnimwo pwehn ale pihlo. Ahpw Depit sohte men nim pihlo. E “wudekihla pwehn meirongkihong KAUN-O.” Dahme kahrehda? Depit nda: “I sohte kak nim pihlet! Pwe e pahn rasehng me I nimala ntahn ohl pwukat me pangalahr ar mour!”—1 Kron. 11:15-19.
13 Depit ese me Kosonnedo koasoia me nta anahne kakerkerdi ong Siohwa oh sohte me pahn kang. E pil wehwehki dahme kahrehda kaweid wet mi nan Kosonnedo. Depit ese me “mour kin mihmi ni nta.” Ahpw pihl met, kaidehn nta. Dahme kahrehda Depit sohte nim pihlo? E wia met pwehki e sukuhlki ire mehlel ehu sang nan kosonnedo me pid nta. E sukuhlki me Siohwa kin ketin kilangwohng nta nin duwen mehkot kesempwal. Pwehki ohl pwukat kakete mehla ni arail song en ale pihlo, Depit medewe me en nim pihlo pahn kasalehda eh sohte wauneki ntahn ohl ako me kesempwal. E sohte nim pihlo ahpw e pilada me e anahne wudekihdi nan pwehlo.—Lip. 17:11; Deud. 12:23, 24.
14. Dahme sewese Depit en wiahda pilipil kan me kin kaperenda Siohwa?
14 Sapwellimen Koht Kosonnedo kin wia mehkot kesempwal nan mour en Depit. E koulki: “Maing ei Koht, ia uwen ei kin ngoangki kapwaiada kupwuromwien! I kin kolokol sapwellimomwi padahk kan nan mohngiongiet.” (Mel. 40:8) Depit kin onopki sapwellimen Koht kosonned oh doudouloale dahme e sukuhlki. E kamehlele me e pahn paiekihda ma e pahn idawehn sapwellimen Siohwa kehkehlik kan. Depit men idawehn kaidehn ihte ehuehu kosonned kan sang Kosonned en Moseso ahpw e pil men idawehn ire mehlel kan me e kak sukuhlki sang kosonned pwukat. Ni atail kin onop Paipel, kitail anahne doudouloale dahme kitail wadek. Ni ahl wet kitail kak wiahkihla ire mehlel kan me kitail sukuhlki kisehn atail mouren ehuehu rahn oh wiahda pilipil kan me kin kaperenda Siohwa.
15. Ni ahl dah me Solomon uhdihsang peikiong sapwellimen Koht Kosonned?
15 Siohwa ketikihong nein Depit pwutak Solomon kapai tohto. Ahpw mwuhr Solomon uhdihsang peikiong sapwellimen Koht Kosonned. E sohte peikiong sapwellimen Siohwa kehkehlik me nanmwarki en Israel men sohte pahn pwoudiki lih tohto. (Deud. 17:17) Solomon pwoudikihda lihen liki tohto. Ni eh mahla, eh pwoud ko kahrehiong en “pwongih koht en liki kan.” Sohte lipilipil kahrepe dah kan e ele ahneki pwehn sapeikiong sapwellimen Koht Kosonned, “e dipada ong KAUN-O oh sohte loalopwoatohng duwehte seme Depit.” (1 Nan. 11:1-6) Kitail anahne peikiong kosonned kan oh ire mehlel kan me kitail sukuhlki nan sapwellimen Koht Mahsen. Karasepe, met uhdahn kesempwal ni ahnsou me kitail kin medemedewe en pwopwoud.
16. Dahme kitail kak sukuhlki sang sapwellimen Siohwa kosonned en pwoudiki “emen me kin idawehn Kauno”?
16 Ma emen me kaidehn Sounkadehdehn Siohwa kasalehda me e mwahukin kitail, ia duwen atail pahn mwekidki met? Kitail kin duwehte Depit me kin song kilangwohng irair kan duwehte me Koht kin ketin wia? De kitail kin pohnsehse sapwellimen Siohwa kehkehlik kan duwehte me Solomon wia? Tohnkaudok mehlel kan ale kaweid ren pwoudiki “emen me kin idawehn Kauno.” (1 Kor. 7:39, NW) Met wehwehki me ma Kristian men pilada en pwopwoud, e anahne pwoudiki pil emen Kristian. Oh sang kosonned wet kitail kak wehwehki me Siohwa sohte kupwurki kitail en mwahuki emen me kaidehn Sounkadehdehn Siohwa. Eri kitail sohte pahn ihte kahng pwoudiki emen me kaidehn Sounkadehdehn Siohwa ahpw kitail sohte pahn mweidohng ih en pousehlahte mwahukin kitail.
17. Dahme kak sewese kitail en soikala kilel suwed?
17 Ahn Depit mehn kahlemeng en song kilangwohng irair kan nin duwen Koht kin ketin wia kak sewese kitail en pelianda kasongosong en kilang kilel suwed. Wadek iren Paipel pwukat, medemedewe ire mehlel kan me re kasalehda oh song wehwehki ia sapwellimen Siohwa pepehm duwen kilel suwed. (Wadek Melkahka 119:37; Madiu 5:28, 29; Kolose 3:5.) Kitail anahne medemedewe sapwellimen Koht koasoandi ileile kan pwe kitail en kak soikala kilel suwed.
AHNEKI SAPWELLIMEN KOHT MADAMADAU AHNSOU KOAROS
18, 19. (a) Mendahki Depit soh unsek, ia duwen eh kak pousehlahte kenikenla rehn Koht? (b) Dahme ke koasoanehdi teng ken wia?
18 Mendahte Depit wia mehn kahlemeng mwahu, e wiahda dihp laud kei. (2 Sam. 11:2-4, 14, 15, 22-27; 1 Kron. 21:1, 7) Ahpw Depit kin koluhla ahnsou koaros me e wiahda dihp. E kin papah Koht “ni mehlel oh pwung” de ni mohngiong unsek. (1 Nan. 9:4) Dahme kahrehda kitail kak ndahki met? Pwehki Depit kin nantihong kilangwohng irair kan nin duwen me Siohwa ketin wia oh wia dahme kin kaperenda kupwure.
19 Mendahki kitail soh unsek, Siohwa kak ketin kupwurkihte kitail. Kitail anahne pousehlahte onopki Mahsen en Koht, doudouloale dahme kitail sukuhlki oh mwadang doadoahngki dahme kitail sukuhlkier. Ma kitail wia met, kitail pahn duwehte sounmelkahkao me ni aktikitik peki rehn Siohwa ni kapakap: “Komw ketin padahkihong ie duwen ei pahn kapwaiada kupwuromwien.”
[Kilel nan pali 10]
Dahme kahrehda Depit pilada en dehr kemehla Sohl mendahki e ahneki ahnsou mwahu en wia met?
[Kilel nan pali 11]
Dahme kitail kak sukuhlki sang ahnsou me Depit wudekihla pihl me nah ohl silimen ko wahdo reh?