Awiawihete!
“Mehnda ma e pahn pwand, ahpw awiawihete.”—APAK. 2:3.
1, 2. Soangen madamadau dahieu me sapwellimen Siohwa tohnkaudok kan ahneki sangete mahs?
SAPWELLIMEN Siohwa tohnkaudok kan awiawihete pweidahn kokohp kan erein ahnsou reirei. Karasepe, Seremaia kohpada me Suda pahn tehnla, oh iei met me wiawi ni ahnsou me Papilon kalowehdi nan pahr 607 mwohn Krais. (Ser. 25:8-11) Aiseia, me Siohwa ketin doadoahngki pwehn kohpada me e pahn ketin wia doadoahk en onohnsapahl, nda: “Meid pai irail kan me kin likih [“awiawihete,” NW] KAUN-O.” (Ais. 30:18) Maika, me eh kokohp kan kin pidada sapwellimen Koht aramas akan mahs, pein koasoanehdi me e “pahn sohpeiong KAUN-O.” (Maika 7:7) Erein sounpar tohtohie, sapwellimen Koht ladu kan pil kin awiawihete pweidahn kokohp kan me pid Mesaiao, de Krais.—Luk 3:15; 1 Pit. 1:10-12.a
2 Sapwellimen Koht ladu kan rahnwet pil kin awiawihete pwehki kokohp kan me pid Mesaia kin wie pweipweidahte. Ni eh pahn ketin doadoahngki Wehin Mesaiao, ahnsou keren Siohwa pahn ketin katokehdi lokolok en aramas sang ni eh pahn ketin kasohrehla me suwed oh doarehla sapwellime aramas akan sang sampah keper wet me mi pahn manaman en Sehdan. (1 Sohn 5:19) Eri kitail en mwasamwasahn oh ese me koasoandien sampah wet kereniongehr imwisekla ni ahnsou mwadang.
3. Peidek dahieu me kitail kakete idek ma kitail kin awiawih erein sounpar tohto pwe imwio en leledo?
3 Nin duwen sapwellimen Siohwa ladu kan, kitail kin men kilang kupwuren Koht en “wiawi nin sampah duwen eh kin wiawi nanleng.” (Mad. 6:10) Ahpw erein ahnsou reirei mwurin atail kasikasik imwilahn koasoandi wet en leledo, ele ekei kin medewe, ‘Miehte kahrepe mwahu me kitail en awiawihete?’ Kitail pahn kilang.
DAHME KAHREHDA KITAIL EN AWIAWIHETE?
4. Ia kahrepe kesempwalo me kitail en mwasamwasahn?
4 Paipel padahkihong kitail ni sansal ia pahn atail madamadau ong kasohrlahn koasoandi wet me kohkohdo. Sises ketin padahkihong sapwellime kan ren “mwasamwasahn.” (Mad. 24:42; Luk 21:34-36) Met wia kahrepe mwahu ehu en kin awiawihete, pwehki Sises mahsanihong kitail en wia met! Sapwellimen Koht pwihn kin wia mehn kahlemeng mwahu me pid met. Pwuhk kan me re wiahda kin kalapw padahkihong kitail en “kasikasik sapwellimen Koht Rahno” oh medemedewehte atail koapworopwor ong sapwellimen Koht sampah kapwo me e ketin inoukihda.—Wadek 2 Piter 3:11-13.
5. Dahme kahrehda kitail en uhdahn mwasamwasahn ni atail ahnsou?
5 Ma Kristian en mahs ako anahne awiawihete, eri e pil uhdahn kesempwal ong kitail rahnwet laudsang mahs. Dahme kahrehda? Pwehki kitail miher ni ahnsou me Krais ketier. Kilel en eh ketier sansalehr sangete pahr 1914. Oh mwekid kan me wiahda kilel wet, me iangahki suwedlahn irair en sampah oh doadoahk en kalohki Wehio nan sampah pwon, kin wehwehki me kitail miher ni “kaimwiseklahn koasoandi en mehkan.” (Mad. 24:3, NW, 7-14) Pwehki Sises sohte ketin mahsanih ia uwen werei en ahnsou ko pahn wiewiawi mwohn imwio eh pahn leledo, kitail anahne uhdahn mwasamwasahn.
6. Dahme kahrehda kitail kak kasik me irair en sampah wet pahn susuwedla ni atail pahn kerenlahng ni imwio?
6 Ele kitail pahn idek: Ia duwe, “kaimwiseklahn koasoandi en mehkan” kakete dokedoke ahnsou kohkohdo me irair en sampah wet pahn uhdahn suwedla? Paipel kasalehda me me suwed pahn uhdahn wie lalaudla “ni imwin rahn akan.” (2 Tim. 3:1, 13; Mad. 24:21; Kaud. 12:12) Eri kitail kak kasik me irair en sampah wet, mendahki eh uhdahn suwed, pahn pousehlahte susuwedla.
7. Dahme Madiu 24:37-39 mahsanihki irair en sampah erein imwin rahn akan?
7 Ekei kakete leme me mwohn “kahn kamakam kowahlapo,” mahwen pahn wiawi nan sahpw koaros oh pali laud en aramas akan pahn soumwahu de duhpek. (Kaud. 7:14, NW) Nan soangen kahpwal pwukat, irail me kin ahneki pepehm en peikasal pil pahn pwungki me kokohp kan en Paipel wie pweipweida. Ahpw Sises mahsanih me pali laud en aramas akan pahn “sasairki” eh ketier oh pousehlahte wiewia dahme re kin wiewia lao pwandala. (Wadek Madiu 24:37-39.) Eri, Paipel kasalehda me irair apwal en sampah erein imwin rahn akan sohte pahn mwuledek mehlel me kahrehiong aramas koaros en kamehlele me imwio kerendohr.—Luk 17:20; 2 Pit. 3:3, 4.
8. Dahme sansalehr ong irail kan me kin peikiong sapwellimen Sises kehkehlik en kin “mwasamwasahn”?
8 Kilelo me Sises ketikihong sapwellime tohnpadahk kan wia mehn kataman sansal ehu duwen ahnsou me irail pahn mi loale. Sapwellimen Sises tohnpadahk kan kin “mwasamwasahn.” (Mad. 24:27, 42) Sangete pahr 1914, mwekid kan nan kilelo wie pweipweidahr. E sansal me ahnsou wet kitail mieier ni “kaimwiseklahn koasoandi en mehkan,” ahnsou mwotomwot ehu me kohkohlahng kasohrlahn imwin koasoandi suwed wet.
9. Kahrepe dah kan me kitail en kin awiawihete imwiseklahn koasoandi wet?
9 Eri dahme kahrehda Kristian kan rahnwet anahne awiawihete? Kitail kin awiawihete pwehki kitail men peikiong Sises Krais. Pil ehu, kitail pohnese kilel en eh ketier. Kitail kamehlele me imwio kerendohr, kaidehn pwehki kitail kin kamehlele soahng koaros me kitail kin rong, ahpw pwehki kitail uhdahn kamehlele me kokohp kan nan Paipel pweipweidahr. Kitail anahne mwasamwasahn oh onopada ong imwio en leledo.
IA UWEN WEREI?
10, 11. (a) Dahme kahrehda Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk kan ren “pepehd oh mwasamwasahn”? (b) Dahme Sises mahsanihong sapwellime kan en wia ma imwio sohte leledo mwadang sang dahme re kasik? (Menlau kilang tepin kilel.)
10 Tohtohn kitail kin wie pepehd ni atail papah Koht erein sounpar tohto. Sohte lipilipil ia uwen werei atail kin awiawih, kitail anahne kasik me rahno pahn kereniongehr lel. Kitail anahne onopada ni Sises eh pahn ketido nin duwen emen me pahn ketin kasohrehla koasoandi wet. Tamataman me Sises ketin kehkehlingkihong sapwellime kan: “Kumwail mwasamwasahn oh pepehd, pwe kumwail sehse ahnsawi. E pahn rasehng aramas emen me kin wia seiloak reirei ehu me kihdi ong eh ladu ko ni imwe pwe re en apwahpwalih oh kihong irail koaros doadoahk; e ahpw ndaiong silepen wenihmwo en sinsile mwahu oh mwasamwasahn. Eri, kumwail mwasamwasahn pwe kumwail sehse iahd me soumas en ihmwo pahn pwurodo—ma nin soutik, de nin lukepen pwong, de nin sohrahn, de nimenseng. Ma e mwadangete pwurodo, e pahn diarada amwail memeir. Eri, dahme I ndaiong kumwail, I pil ndaiong aramas koaros: ‘kumwail pepehd oh mwasamwasahn!’”—Mark 13:33-37.
11 Ni sapwellimen Sises tohnpadahk kan ar wehwehkihda me e tepidahr ketin kakaun sang pahr 1914, re esehda me imwio kakete wiawi ahnsou sohte lipilipil. Irail eri kaunopada ong met sang ni arail kalaudehla arail doadoahk en kalohki Wehio. Sises mahsanih me e kakete ketido mwuhr, “nin sohrahn, de nimenseng.” Ma met wiawi, dahme sapwellime tohnpadahk kan pahn anahne wia? E mahsanih: “Kumwail pepehd oh mwasamwasahn!” Eri mehnda ma kitail awiawihete erein ahnsou reirei, met sohte wehwehki me imwio sohte pahn mwadang leledo de sohte pahn leledo nan atail ahnsou.
12. Dahme Apakuk patohwan kalelapek rehn Siohwa, oh ia duwen Koht eh ketin sapeng?
12 Medewehla soukohp Apakuk me alehdi pwukoahn kohpada ohlahn Serusalem. Ni eh tepida wia met, pakairpen ohlahn kahnimwo wiawiher sounpar tohto mwoweo. Ahnsowo mihlahr nan irair ehu me ‘aramas suwed kan kin powehdi me pwung kan oh pwungen kopwung kan suwedlahr.’ Eri, e sohte kapwuriamwei me Apakuk peidengki: “Maing, KAUN, ia erein ei kin patohwan liklikweriong komwi oh peksawas?” Siohwa sohte ketin sapengala peideko ni inen ahpw e ketin kamehlelehiong sapwellime soukohp lelepeko me ohlahn kahnimwo me kokohpdahr “sohte pahn pwand.” Koht ketin mahsanihong Apakuk en “awiawihete.”—Wadek Apakuk 1:1-4; 2:3.
13. Madamadau dahieu me Apakuk kakete ahneki, oh dahme kahrehda met sohte wia elen loalokong ehu?
13 Medewehla ma Apakuk pwangahkihda awiawih imwio eh pahn leledo oh nda: ‘I kin awiawih ohlahn Serusalem erein sounpar tohto. Imwio saikinte keren. I sohte anahne kalokalohki duwen imwio. Meteikan kak wia met.’ Ma Apakuk ahneki soangen madamadau wet, e pahn katihasang eh kenikenla mwohn silangin Siohwa oh pil kakete katihasang eh mour ahnsou me mehn Papilon ko kasohrehla Serusalem.
14. Dahme kahrehda kitail kak kamehlele me sang atail awiawihete, kitail sohte pahn mworusala?
14 Nan sampah kapwo, kitail pahn ahneki kahrepe ehu en medemedewe me mwekid koaros me kokohp kan kasalehda me dokedoke kaimwiseklahn koasoandi en mehkan uhdahn pweida. Atail doudouloale me mepwukat uhdahn pweida pahn kalaudehla atail likih Siohwa oh sapwellime inou kan me pahn pweida. (Wadek Sosua 23:14.) Kitail pahn uhdahn kalahnganki me ‘ahnsou kan oh irair kan koasoandier rehn Sahmo sang pein sapwellime manaman’ oh e ketin kaweidkin kitail en mwasamwasahn me “imwin mehkoaros kerendohr.”—Wiewia 1:7; 1 Pit. 4:7.
AWIAWIHETE KIN PIDADA WIEWIA!
15, 16. Dahme kahrehda atail kalaudehla atail doadoahk en kalohk wia mwekid me keieu loalokong ong soangen ahnsou me kitail mi loale?
15 Kitail kak kasik me sapwellimen Siohwa pwihn pahn pousehlahte katamankin kitail en ahneki madamadau karuwaru ni atail papah Koht. Soangen mehn kataman pwukat kin wiawihda kaidehn pwehn ihte kahrehiong kitail en soupisengki sapwellimen Koht doadoahk, ahpw pwe en pil sewese kitail en mwasamwasahnte me kilel en Krais eh ketier wie pweipweida. Mwekid keieu loalokong dahieu me kitail en wia ong ni soangen ahnsou me kitail mi loale? Iei en pousehlahte rapahki mahs Wehio oh sapwellimen Koht irair pwung sang ni atail ngoangki kalohki rongamwahwo!—Mad. 6:33; Mark 13:10.
16 Emen sister koasoia: “Sang atail kalohki rongamwahu en Wehin Koht, kitail . . . kak sewese doarehla aramas akan sang mehla nan kahpwal laud me pahn wiawiong sampah wet.” Sister menet ese duwen dahme kin wiawi ni emen eh poadoandoarla. Met pwehki ih oh eh pwoudo iang pitsang ehu nanpwungen kahpwal keieu laud nan poadopoad, me iei kihrlahn sohp laud oh kaselel me adaneki Wilhelm Gustloff nan pahr 1945. Mendahki ahnsowo inenen apwal, mie me kakete ahneki madamadau sapwung duwen dahme uhdahn kesempwal. Sistero taman duwen lih emen me wie weriwerki: “Ei kapango! Ei kapango! Ei mehn kapwat kohl ko! Ei mehn kapwat kohl ko koaros mi nan pereo! Solahr ei mehkot!” Ahpw weksang lih menet, mie ekei pahsinse ko me mwekidki arail men sewese meteikan oh mendahkihla arail mour oh doadoahk laud pwehn kapitala aramas ako me pwupwudihla nansedo me lemwulemwur rasehng ais. Duwehte pahsinse ko me sohte medemedewehte pein irail, kitail pil kin wia uwen atail kak pwehn sewese aramas. Kitail kin kolokol atail madamadau en karuwaru nan atail doadoahk en kalohk oh sewese meteikan en pitsang kahpwal laud me pahn wiawiong sampah wet mwohn eh pwandala.
17. Kahrepe dahieu me kitail ahneki en kamehlele me imwio kakete wiawi ni ahnsou sohte lipilipil?
17 Mwekid kan me wiwiawi sampah kin kasalehda ni sansal me kokohp en Paipel wie pweipweida met oh me kaimwiseklahn koasoandi suwed wet uhdahn kerendohr. Ihme kahrehda kitail en dehr leme me ahnsou laud anahn pwe apwal en sampah wet en laudla lao lel ahnsowo me “kode eisek” ko oh pil “mahn kamasepwehko” nan Kaudiahl 17:16 pahn uhwongada Papilon Lapalap, me iei pelien lamalam likamw koaros nan sampah. Kitail en tamataman me Koht pahn “ketin audehkidahr kapehdirail kan” pwe ren wia met, oh met kak mwadangete wiawi ni ahnsou sohte lipilipil! (Kaud. 17:17) Imwiseklahn koasoandi wet pwon uhdahn kerendohr. Kitail ahneki kahrepe mwahu ehu en peikiong sapwellimen Sises kaweid: “Kumwail pein mwasamwasahn kumwail. Kumwail dehr kedirepwehkin kumwail mwenge laud oh sakau kehlail, oh pwunod kan en sampah wet; pwe Rahno kakete leledohng kumwail ni ahnsou mwadang. . . . rasehng nsar ehu.” (Luk 21:34, 35; Kaud. 16:15) Kitail en koasoanehdi teng en ahneki madamadau karuwaru ni atail papah Siohwa oh kamehlele me e kin ketin ‘wiahda soahng pwukat ong irail kan me kin koapworopworkin [“awiawihete,” NW] ih.’—Ais. 64:4.
18. Peidek dahieu me kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?
18 Nin doken atail awiawih imwiseklahn koasoandi suwed wet, kitail en peikiong dahme tohnpadahko Sud ntingihedi: “Kompoakepahi ko, kumwail wiewiahte uwen me kumwail kak pwe kumwail en kakehlahda amwail pwoson sarawi. Kumwail kapakap ni [“sapwellimen Koht manaman,” NW] oh dadaurete ni limpoak en Koht, ni amwail kasikasik kalahngan en atail Kaun Sises Krais me pahn ketikihong kumwail mour soutuk.” (Sud 20, 21) Ahpw ia duwen atail kak kasalehda me kitail kin awiawihete sapwellimen Koht inou en sampah kapwo oh kin uhdahn kasikasik? Kitail pahn koasoiapene ire wet nan iren onop en mwuhr.
a Pwehn kilang irekidi en ekei kokohp kan nan Paipel me pid Mesaiao oh pweidahn kokohp pwukat, menlau kilang pali 231 en pwuhken Dahme Paipel Uhdahn Padahngki?