Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w22 July pp. 2-7
  • Wehin Koht Kakaun Ahnsou Wet!

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Wehin Koht Kakaun Ahnsou Wet!
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2022
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • IA DUWEN ATAIL ESE IAHD ME WEHIO TEPIDA KAKAUN?
  • IA DUWEN ATAIL ESE ME KRAIS WIAHLAHR NANMWARKI EN WEHIN KOHT?
  • IA DUWEN IRAIL ME UHWONG WEHIN KOHT AR PAHN SOHRALA?
  • PWOSON ME SIOHWA PAHN KETIN PERE SAPWELLIME KAN NI AHNSOU KOHKOHDO
  • Sukuhlsang Kokohp en Paipel kan
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2023
  • Rong Kanahieng Sapwellimen Koht Mahsen En Kokohp Ong Atail Ahnsou
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2000
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2022
w22 July pp. 2-7

IREN ONOP 28

Wehin Koht Kakaun Ahnsou Wet!

“Wehin sampah wialahr Wehin atail Kaun oh sapwellime Krais.”​—KAUD. 11:15.

KOUL 22 Wehio Mihier nan Dewe​—En Pweida!

AUDEPEN ONOPa

1. Dahme kitail kak kamehlele, oh dahme kahrehda?

NI OMW kilang kahpwal kan koaros nan sampah rahnwet, e apwal ong uhk en kamehlele me soahng kan pahn mwahula? Tohnpeneinei kan solahr kin poakpene. Aramas akan kin lemlemeila oh roporop. Me tohto kin apwalki likih irail kan me ahneki manaman. Ahpw irair pwukat kak kamehlelehiong uhk me soahng kan pahn mwahula. Dahme kahrehda? Pwehki wiewiahn aramas akan kin pahrekiong dahme Paipel kohpada duwen “imwin rahn akan.” (2 Tim. 3:1-5) Sohte aramas mehlel men kak kahmahmkihla pweidahn kokohp wet. Oh pweidahn kokohp wet kadehdehda me Krais Sises ketin wialahr Nanmwarki en Wehin Koht. Ahpw kokohp wet wiahte ehu rehn kokohp tohto duwen Wehio. Atail pwoson pahn kehlailla ni atail kousapahlih kokohp teikan me pweidahr nan sounpar samwalahr ako.

Aramas emen kadokepene pwoasel ehu. Dahme mi nan peho kasalehda takai ehu me lel oh daulih lapalahn sansal mete ehu. Pwoaselo karasahda kokohp kan sang pwuhken Daniel oh Kaudiahl. 1. Takai ehu kohsang ni nahna ehu oh lel patehnehn lapalahn sansalo. 2. Tuhke kalaimwun pwoat. 3. Oahs pahmen oh soundakeparail kan tangatang. 4. Lihen netiki paliwere men mwohd pohn mahn lawalo weitahta men.

Pwoasel ehu kin kakonokonpene pwehn kasalehda kilel ehu. Kakonokonpene en kokohp kan nan Daniel oh Kaudiahl pil pahn kasalehda ahnsou dah me kitail mi loale me pahrekiong sapwellimen Siohwa ahnsou (Menlau kilang parakrap 2)

2. Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet, oh dahme kahrehda? (Kawehwe kilel me mi ni kilin Kahn Iroir wet.)

2 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene (1) kokohp ehu me sewese kitail en wehwehki iahd me Wehio tepida kakaun, (2) kokohp kan me sewese kitail en wehwehki me Sises ketin wialahr Nanmwarki en Wehin Koht nanleng, oh (3) kokohp kan duwen kasohralahn irail kan me kin uhwong Wehin Koht. Kitail pahn kilang me kokohp pwukat kin rasehng pwoasel ehu me kitail kihpene pwehn padahkihong kitail soangen ahnsou dah me kitail miher loale.

IA DUWEN ATAIL ESE IAHD ME WEHIO TEPIDA KAKAUN?

3. Dahme kokohpo nan Daniel 7:13, 14 kamehlelehiong kitail duwen Nanmwarki en Wehin Koht?

3 Kokohpo me mi nan Daniel 7:13, 14 kamehlelehiong kitail me Sises Krais pahn ketin wia Kaunen Wehin Koht me keieu mwahu. Aramas koaros sang wehi koaros pahn perenki “papah ih,” oh sohte emen kaun pahn kaunda mwurin ih. Pil ehu kokohp nan pwuhken Daniel kohpada me Sises pahn ketin tepida kakaun nan Wehi wet ni imwiseklahn ahnsou ehu me Paipel kahdaneki ahnsou isuh. Ia duwe, kitail kak ese iahd me Sises ketin wiahla Nanmwarki?

4. Ia duwen Daniel 4:10-17 eh sewese kitail en esehda mehnia pahr me Krais ketin wiahla Nanmwarki? (Pil kilang nting tikitik kan me mi pah.)

4 Wadek Daniel 4:10-17. “Sounpar isuh” de ahnsou isuh, kin karasaraskihong erein sounpar 2,520. Ahnsou isuhwo tepida sang pahr 607 mwohn Krais, ni mehn Papilon ko ar kihsang nan mwoalen Siohwa kaimwiseklahn nanmwarkio nan Serusalem. Ahnsou isuhwo imwisekla nan pahr 1914, ni ahnsou me Siohwa ketin kasapwilada Sises “me ahneki pwuhng nin duwen kosonned” ong Nanmwarki en Wehin Koht.b​—Esek. 21:25-27.

5. Ia ehu ahl me kitail kak paiekihda kokohpo duwen ‘sounpar isuhwo’?

5 Ia duwen atail kak paiekihda kokohp wet? Atail ese duwen ‘sounpar isuhwo’ kamehlelehiong kitail me Siohwa pahn ketin kapwaiada sapwellime inou kan ni ahnsou me konehng. Duwehte eh ketin koasoanehdi ahnsou me sapwellime Wehio pahn tepida kaunda, e pahn pil ketin tehk mwahu me kokohp teikan koaros pahn pweida nin duwen me e ketin koasoanedier. Ei, rahnen Siohwa “sohte pahn pwand!”​—Apak. 2:3.

IA DUWEN ATAIL ESE ME KRAIS WIAHLAHR NANMWARKI EN WEHIN KOHT?

6. (a) Dahme kitail kilang me kadehdehda me Krais tepidahr kakaun nanleng? (b) Ia duwen kokohpo nan Kaudiahl 6:2-8 eh kadehdehda met?

6 Kerenlahng imwin sapwellime doadoahk en kalohk nin sampah, Sises ketin kohpada ekei mwekid en sampah me pahn sewese sapwellime tohnpadahk kan en ese me e tepidahr kakaun nanleng. Ekei mwekid pwukat me e mahsanih iei mahwen, lehk lapalap, oh rerrer en sahpw kan. E pil ketin kohpada me soumwahu lusulus pahn wiawi “ehuehu wasa,” oh ehu karasepen met iei soumwahu lusulus en COVID-19. Soahng pwukat wia kisehn dahme Paipel kahdaneki “kilel” en Krais eh ketier. (Mad. 24:3, 7; Luk 21:7, 10, 11) Daulih sounpar 60 mwurin eh pwoula oh ketidahla nanleng, Sises ketikihong wahnpoaron Sohn mehn kadehde teikan me mwekid pwukat pahn pweida. (Wadek Kaudiahl 6:2-8.) Mwekid pwukat koaros pweidahr sangete ahnsou me Sises ketin wiahla Nanmwarki en Wehio nan 1914.

7. Dahme kahrehda soahng suwed tohto wiawi nin sampah mwurinte Sises ketin wiahla Nanmwarki?

7 Dahme kahrehda irair en sampah uhdahn suwedla ni ahnsou me Sises ketin wiahla Nanmwarki? Kaudiahl 6:2 kasalehda ire kesempwal ehu. Mwurin eh ketin wiahla Nanmwarki en Wehin Koht, Sises tepte mahwen. Ihs me e ketin mahweniong? Tepilo oh nah ngehn suwed kan. Nin duwen me Kaudiahl irelaud 12 kasalehda, Sehdan lohdi oh ih oh nah ngehn suwed kan lekdekdiong nin sampah. Kahrehda, “meid suwediong sampah” pwehki Sehdan inenen lingeringer kowahlap oh kin uhwong aramas akan.​—Kaud. 12:7-12.

Pwopwoud ehu kilang nuhs nan TV duwen aramas akan ar mwoarongada. Mie Paipel ehu oh sawasepen Paipel teikan pohn tehpelo mwohra.

Kitail sohte kin perenki rohng suwed kan, ahpw atail kilang pweidahn kokohp kan en Paipel kamehlelehiong kitail me Wehin Koht tepidahr kakaun (Menlau kilang parakrap 8)

8. Ia duwen atail kak paiekihda atail kilang pweidahn kokohp kan duwen Wehio?

8 Ia duwen atail kak paiekihda kokohp pwukat? Dahme kin wiewiawi nin sampah oh mwomwen wekilahn madamadau oh wiewiahn aramas akan sewese kitail en ese me Sises ketin wialahr Nanmwarki. Eri, kitail en dehr lingeringerki aramas akan ar lemeila oh roporop, ahpw kitail en tamataman me arail wiewia kan kasalehda pweidahn kokohp en Paipel. Wehio tepidahr kakaun! (Mel. 37:1) Oh kitail pahn kilang me apwal kan en sampah pahn wie lalaudla ni Armakedon eh kerendohr. (Mark 13:8; 2 Tim. 3:13) Kitail uhdahn kalahnganki me Samatail limpoako nanleng ketin sewese kitail en wehwehki dahme kahrehda mie kahpwal tohto nin sampah.

IA DUWEN IRAIL ME UHWONG WEHIN KOHT AR PAHN SOHRALA?

9. Ia duwen kokohpo nan Daniel 2:28, 31-35 eh kawehwehda kaimwiseklahn kaunda kehlail en sampah, oh iahd me kaunda wet tepida kakaun?

9 Wadek Daniel 2:28, 31-35. Kitail kilang pweidahn kokohp wet rahnwet. Ahn Nepukadnesar ouramano kasalehda dahme pahn wiawi “ahnsou kohkohdo,” de ni kaimwiseklahn rahn akan, mwurin Krais eh ketin tepida kaunda. Kaimwiseklahn wehi me kaunda sampah me Paipel kohpada duwe iei emen sapwellimen Sises imwintihti. Kaunda wet kin karasaraskihong ‘patehnehn’ sansalo me “wiawihkihda mete oh pwehl.” Kaunda kehlail wet kakaun ahnsou wet. E tepida kakaun nan Mahwen Keieu en Sampah ni ahnsou me Britain oh Wehin Amerika tepida ehupene. Sansal takaio nan ahn Nepukadnesar ouramano pil kohpada soahng riau duwen kaunda kehlail wet me weksang kaunda teikan en mwoweo.

10. (a) Ia duwen kokohp en Daniel eh kohpada ni pwung duwen kaundahn Britain-Amerika? (b) Keper dahieu me kitail en soikala? (Menlau kilang koakono “Kanahieng Pwehlo!”)

10 Keieu, kaundahn Britain-Amerika weksang kaundahn wehi kehlail en mwowe ko me kaudiahlo kasalehda pwehki e karasaraskihong, kaidehn uhdahn mete me duwehte kohl de silper, ahpw mete me doalkihda pwehl. Pwehlo karasaraskihong “aramas akan.” (Dan. 2:43, NW) Rahnwet, e uhdahn sansal me aramas akan ar kin kamwakid usuhs kan, peiki arail pwuhng, pokonpene uhwong koperment, oh uhki pwungen tohndoadoahk kan, kin kahpwalihala kaun kan en sampah wet en kapwaiada dahme re men wia.

Kanahieng Pwehlo!

Patehnehn lapalahn sansalo me wiawihkihda mete oh pwehl nan ahn Daniel kaudiahlo. Ni patenneh ko, aramas akan mwoarongada oh pingiping, pilismen kan kolokol mehn pereper, lapalap akan en sampah tuhpene, oh kapokon en tohn United Nation kan.

Nan en Daniel kokohpo, pwehlo ni nehn sansal kalaimwuno kin karasaraskihong “aramas akan.” Irail ahneki manaman en kamwakid kaunen wehi kan oh mwomwen arail kaunda. (Dan. 2:41-43, NW) Met kakete keper ong kitail? Ei! Ma kitail sohte kanahieng, kitail kakete uhdihsang soupoupali. Karasepe, kitail kakete lelohng kasongosong en utung irail kan me kin song en wiahda wekidekla kan ni arail uhwongada koperment kan de mwekid en politik kan. (Lep. Pad. 4:23; 24:21) Ia duwen atail kak soikala kepero? Kitail anahne tamataman me Sehdan iei kaunen sampah. (1 Sohn 5:19) Oh Wehin Koht iei ihte atail koapworopwor.​—Mel. 146:3-5.

11. Ia duwen Kaunda Kehlail en Wehin Britain-Amerika eh kalaudehla atail kamehlele me kitail miher ni imwin ahnsou?

11 Keriau, kaundahn Britain-Amerika me karasaraskihong patehnehn sansal kalaimwuno, iei kaimwiseklahn kaunda kehlail en sampah me Paipel kohpada. Sohte wehin aramas ehu pahn kaunda mwuri. Ahpw Wehin Koht pahn kasohrehla wehi wet nan Armakedon, iangahki koperment en aramas koaros.c​—Kaud. 16:13, 14, 16; 19:19, 20.

12. Ia mehn kadehde teikan me kokohp en Danielo kihda me kin wadohng kitail nsenamwahu oh koapworopwor?

12 Ia duwen atail kak paiekihda kokohp wet? Kokohp en Daniel pil kihda mehn kadehde teikan me kitail mihmi ni imwin ahnsou. Daulih sounpar 2,500 samwalahro, Daniel kohpada me mwurin wehin Papilon, wehi kehlail pahieu pahn kaunda sapwellimen Koht aramas akan. E pil kasalehda me Kaunda Kehlail en Wehin Britain-Amerika iei me pahn wia kaimwiseklahn wehi pwukat. Met kahrehda kitail en nsenamwahu oh koapworopwor me ahnsou keren, Wehin Koht pahn kasohrehla koperment en aramas koaros oh uhd kaunda sampah pwon.​—Dan. 2:44.

13. Dahme ‘nanmwarki kawelimeno’ oh “nanmwarki ehk” ko me kileldi nan Kaudiahl 17:9-12 karasaraskihong, oh ia duwen kokohp wet eh pweida?

13 Wadek Kaudiahl 17:9-12. Pwehki Mahwen Keieu en Sampah kahrehda ohla laud, mehkot wiawi me kahrehda pweidahn pil ehu kokohp en Paipel me pid imwin rahn akan. Kaun akan men wiahda popohl nan sampah pwon. Eri nan January 1920, irail wiahda League of Nations, me mwuhr uhd wiahla United Nations nan October 1945. Paipel kahdaneki United Nations “nanmwarki kawelimen.” Ahpw kaidehn kaunda kehlail ehu met. E ahnekihte manaman pwehki koperment kan me kin utung ih. Paipel kahdaneki koperment pwukat “nanmwarki ehk.”

14-15. (a) Dahme Kaudiahl 17:3-5 kasalehda duwen “Papilon Lapalap”? (b) Dahme wiewiawihong irail kan me kin utung pelien lamalam likamw kan?

14 Wadek Kaudiahl 17:3-5. Nan kaudiahl ehu sang rehn Koht, Sohn kilangada lihen netiki paliwere men, “Papilon Lapalap,” me karasaraskihong pwihnen palien lamalam likamw koaros. Dahme kaudiahlo kasalehda? Erein ahnsou reirei, pelien lamalam likamw kan kin ehuong pelien koperment kan en sampah oh kin utung irail. Ahpw ahnsou keren, Siohwa pahn ketin kahrehiong koperment kan “ren kapwaiada kupwure.” Ia pahn imwilahn met? Koperment pwukat, “nanmwarki ehk” ko, pahn uhwongada pwihn en pelien lamalam likamw koaros oh kasohreirailla.​—Kaud. 17:1, 2, 16, 17.

15 Ia duwen atail ese me Papilon Lapalap pahn kereniong sohrala? Pwehn sapengala met, e mwahu en tamataman me Pillap Iupreitis kin wia perepe mwahu ehu ong kahnimw en Papilon mahso. Pwuhken Kaudiahl kapahrekiong irail akan me kin utung Papilon Lapalap “pihl akan.” (Kaud. 17:15) Ahpw e pil kasalehda me pihl ko pahn “madada,” me wehwehki me me tohto sohla pahn utung pwihnen pelien lamalam likamw koaros. (Kaud. 16:12) Rahnwet, kokohp wet pweidahr pwehki me tohto solahr kin kohla sarawi ahpw kin rapahki wasa teikan pwehn ale kaweid ong arail kahpwal kan.

16. Ia duwen atail kak paiekihda atail wehwehki kokohp kan duwen wiawihdahn United Nations oh kasohralahn Papilon Lapalap?

16 Ia duwen atail kak paiekihda kokohp pwukat? Wiawihdahn United Nations oh mehlelpen aramas tohto ar solahr kin utung pelien lamalam likamw kan, kadehdehda me kitail mi ni imwin rahn akan. Mendahki aramas tohto solahr kin utung Papilon Lapalap, kaidehn ih met me pahn kasohrehla pwihnen pelien lamalam likamw kan. Kitail koasoiapene mwoweo me Siohwa pahn ketin kahrehiong “nanmwarki ehk” ko, me karasaraskihong koperment kan me utung United Nations, “ren kapwaiada kupwure.” Ni soh kasikpe, koperment pwukat pahn kasohrehla Papilon Lapalap, oh sampah pahn uhdahn pwuriamweila.d (Kaud. 18:8-10) Kasohralahn Papilon Lapalap pahn kamwakidada sampah pwon oh kakete kahrehda apwal laud, ahpw mie kahrepe riau me sapwellimen Koht aramas akan pahn peren. Pelien lamalam likamw, me wia imwintihti en Koht erein ahnsou reirei, pahn sohrala kohkohlahte, oh kitail pahn kereniong pitsang sampah suwed wet!​—Luk 21:28.

PWOSON ME SIOHWA PAHN KETIN PERE SAPWELLIME KAN NI AHNSOU KOHKOHDO

17-18. (a) Ia duwen atail kak pousehlahte kalaudehla atail pwoson? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?

17 Daniel kohpada me “loalokong mehlel pahn tohtohla.” Met uhdahn mehlel! Kitail wehwehkidahr kokohp kan duwen atail ahnsou. (Dan. 12:4, 9, 10, NW) Kokohp pwukat uhdahn pwung me kahrehda e kalaudehla atail wauneki Siohwa oh sapwellime Mahsen. (Ais. 46:10; 55:11) Eri, pousehlahte kalaudehla omw pwoson sang ni omw pwerisekiong onopki Paipel oh sewese meteikan en kakairada arail nanpwungmwahu rehn Siohwa. E pahn ketin pere koaros me kin uhdahn likih ih, oh pahn ketikihong irail “popohl mehlel.”—Ais. 26:3.

18 Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene kokohp kan duwen mwomwohdisohn Kristian kan ni ahnsoun imwi. Kitail pahn sukuhlki me kokohp pwukat pil kadehdehda me kitail miher ni imwin rahn akan. Kitail pahn kilang mehn kadehde teikan me Sises, me met wia atail Nanmwarki, kin ketin kaukaweid sapwellime ladu loalopwoat kan.

IA DUWEN KOKOHP PWUKAT EH KASALEHDA ME WEHIN KOHT TEPIDAHR KAKAUN?

  • Daniel 4:10-17

  • Kaudiahl 6:2-8

  • Daniel 2:28, 31-35; Kaudiahl 17:3-5, 9-12

KOUL 61 Wonowei, Kumwail Sounkadehde kan!

a Kitail mihmi nan ehu ahnsou me keieu kesempwal nan poadopoad! Wehin Koht tepidahr kakaun, nin duwen me kokohp tohto nan Paipel kohpadahr. Iren onop wet pahn koasoia ekei kokohp pwukat pwehn kakehlakahda atail pwoson Siohwa oh sewese kitail en ahnekihte meleilei oh likih ih ahnsou wet oh ahnsou kohkohdo.

b Menlau kilang ire 4 en iren mehn kasukuhl 32 nan pwuhko Pereperenki Mour Kohkohlahte! oh pil kilang kisin kasdou God’s Kingdom Began Ruling in 1914 nan jw.org.

c Pwehn kalaudehla omw wehwehki kokohp en Daniel, menlau kilang Kahn Iroir en June 1, 2012 pali 16-20.

d Pwehn kilang ire teikan duwen dahme pahn wiawi ni ahnsou kohkohdo, menlau kilang irelaud 21 en pwuhko God’s Kingdom Rules!

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share