STUDU 30
KANTIKU 36 Protege o Teu Coração
Lisons importanti ku no pudi aprindi di reis di Israel
“Na ki tempu bo na torna oja diferensa di justu ku mau, ku di kil ku ta sirbi Deus ku kil ku ka ta sirbil.” — MAL 3:18.
KE KU NO NA BIN APRINDI
No na aprindi kuma ku Jeova ojaba reis di Israel, i kila na judanu ntindi ke ki ta spera di nos.
1-2. Ke ku Biblia falanu aserka di alguns reis di Israel?
BIBLIA fala di mas di 40 omis ku manda suma reis na Israel.a I kontanu di manera klaru kusas ku alguns delis fasi. Te mesmu i kontanu kuma, bon reis fasi alguns kusas mau. Pensa na isemplu di Davi, ku seduba un bon rei. Jeova fala sin aserka del: “Ña servu Davi . . . yanda ku mi ku tudu si korson, i fasi son kusa retu ña dianti.” (1 Re 14:8) Davi fasi pekadu seksual ku un minjer kasadu, dipus i fasi planu pa omi di ki minjer matadu na un gera. — 2 Sam 11:4, 14, 15.
2 Pa utru ladu, manga di reis ku sedu infiel fasi alguns kusas ki bon. Jubi isemplu di Reoboan. Pa Jeova, i “fasiba kusas mau”. (2 Kron 12:14) Ma Reoboan fasi alguns kusas bon. Pur isemplu, i obdisi Jeova oca i falal pa i ka geria ku 10 jorson di Israel, i disa elis kuji se rei. I fortifika tambi manga di sidadis di si renu pa pudi proteẑi povu di Deus kontra se inimigus. — 1 Re 12:21-24; 2 Kron 11:5-12.
3. Kal purgunta importanti ku es ta lantanda, i ke ku no na bin fala del nes studu?
3 I importanti oja resposta des purgunta: Si reis di Israel fasi bon ku mau kusas, na ke ku Jeova ta basia nel pa fala di kuma un rei i fiel? Resposta des purgunta na judanu ntindi ke ku no pirsisa di fasi pa kontenta Jeova. No na fala di tris kusas ku Jeova pensaba nel, i ku judal disidi si un rei i bon o mau. Purmeru, si kontra rei ama Jeova ku tudu si korson. Sugundu, si na bardadi i ripindi oca ki fasi mau kusa. Terseru, si kontra i kontinua adora Jeova di manera sertu.
SE KORSON SEDU RETU DIANTI DI JEOVA
4. Kal ki un di diferensas ku tenba entri reis fiel ku kilis ku ka sedu fiel?
4 Reis ku kontentaba Jeova adoral ku tudu se korson.b Jeosafá ku seduba bon rei, “buska SIÑOR ku tudu si korson.” (2 Kron 22:9) Biblia fala sin aserka di Josias: “I ka tenba utru rei suma el, ku konverti pa SIÑOR ku tudu si korson”. (2 Re 23:25) Ke ku no pudi fala di Salomon ku fasi ke ki mau na ultimus anu di si vida? Biblia fala: “Si korson ka seduba pirfitu”. (1 Re 11:4) I aserka di utru rei ku ka sedu fiel comadu Abias, Biblia fala sin: “Si korson ka seduba pirfitu dianti di SIÑOR”. — 1 Re 15:3.
5. Splika ke ku signifika sirbi Jeova ku tudu korson.
5 Ke ku signifika sirbi Jeova ku tudu korson? Un algin ku ta adora Jeova ku tudu si korson, ka ta fasil so pabia di kuma i dibi di fasil. Ma i ta adora Jeova pabia di amor garandi ku rispitu ki tene pa rel. Tambi i ta kontinua tene amor garandi pa Jeova duranti tudu si vida.
6. Kuma ku no pudi kontinua sirbi Jeova ku tudu no korson? (Ditus 4:23; Mateus 5:29, 30)
6 Kuma ku no pudi kopia isemplu di reis fiel i sirbi Jeova ku tudu no korson? No pudi fasil ora ku no ivita mau kumpañerasku. Pur isemplu, divirtimentu ku ka bali pudi dividi no korson. Tambi no pirsisa di kuji bon amigus, asin pa ka kumsa pensa di kuma diñeru i kusa mas importanti na vida. Si no nota di kuma algun kusa kumsa ku nfraksi no amor pa Jeova, no dibi di aẑi rapidu pa kaba ku el. — Lei Ditus 4:23; Mateus 5:29, 30.
7. Pabia ki importanti ivita mau kumpañerasku?
7 No ka dibi di disa pa no korson sta divididu. Si no ka toma kuidadu, no pudi ngana no kabesa i pensa di kuma si no aumenta no atividadis spiritual, mau influensia ka na pudi fasinu nada. Pur isemplu, imaẑina kuma bu limpa bu kau limpu. Ke ku na kontisi si bu ka fica porta? Bentu na tisi puera ku susidadi dentru. Ke ku es ta nsinanu? No dibi di fasi mas di ki so bon kusas ku na pertusinu di Jeova. Suma ku no ka na yabri porta pa puera ku susidadi yentra, asin tambi ku no ka na seta kualker kusa des mundu yentra na no korson i nfraksi no amor pa Jeova. — Ef 2:2.
E RIPINDI DI SE PEKADUS
8-9. Kuma ku rei Davi ku rei Ezekias reaẑi dipus ke faladu di kuma e fasi mau kusa? (Jubi diseñu .)
8 Suma ku no ojaba ja, rei Davi fasi pekadu gravi. Oca profeta Natan bai papia ku el aserka di si pekadu, Davi ripindi ku umildadi. (2 Sam 12:13) Palabras ku Davi skirbi na Salmu 51, mostra di kuma i ripindi di bardadi pa ke ki fasi. Davi ka finji sinti mal pa ngana Natan o pa ivita di kastigu. — Sal 51:3, 4, 17, kabesaliu.
9 Rei Ezekias pekaba tambi kontra Jeova. Biblia fala sin: “Si korson bin inci ku orgulyu. Asin garandi raiba di Deus bin riba del, tudu ku Judá ku Jerusalen.” (2 Kron 32:25) Pabia ku Ezekias bin sedu orgulyosu? Talves i sinti di kuma i mas utrus pabia di si rikesa, manera ki ngaña gera kontra asirius o pabia i kuradu di manera milagrosu. I pudi sedu di kuma orgulyu lebal na mostra si rikesa pa babilonius. Kila ku pui profeta Isaias raprindil. (2 Re 20:12-18) Suma Davi, Ezekias ripindi ku umildadi. (2 Kron 32:26) Na fin di si vida, Jeova ojal suma un rei fiel ku “yanda diritu”. — 2 Re 18:3.
Rei Davi ku rei Ezekias ripindi ku umildadi dipus ke faladu di se pekadus. (Jubi paragrafu 8 ku 9)
10. Kuma ku rei Amazias reaẑi oca ki kuriẑidu?
10 Diferenti di Davi ku Ezekias, Rei Amazias di Judá fasi ke ki diritu “ma i ka ku tudu korson.” (2 Kron 25:2) Kal mal ki fasi? Dipus ku Jeova judal ngaña edomitas, Amazias kumsa ku adora se deusis.c Oca ku profeta di Jeova bai papia ku el, rei Amazias ka misti sukutal, i serkal. — 2 Kron 25:14-16.
11. Di akordu ku 2 Koríntius 7:9, 11, ke ku no dibi di fasi pa risibi purdon di Jeova? (Jubi tambi fotos.)
11 Ke ku no aprindi des isemplus? No pirsisa di ripindi di no pekadu i fasi tudu ku no pudi pa ka ripiti elis. Ke ku no dibi di fasi si no risibi konsiju di ansions di kongregason, mesmu na asuntu ku parsi sedu pikininu? Ka no pensa di kuma Jeova o ansions ka gosta di nos. Te mesmu bon reis di Israel pirsisaba di konsiju ku koreson. (Eb 12:6) Ora ku no risibi koreson, no dibi di (1) setal ku umildadi, (2) fasi mudansas ki pirsis, i (3) kontinua sirbi Jeova ku tudu no korson. Si no ripindi di no pekadus, Jeova na purdanu. — Lei 2 Koríntius 7:9, 11.
Ora ku no risibi koreson, no dibi di (1) setal ku umildadi, (2) fasi mudansas ki pirsis, i (3) kontinua sirbi Jeova ku tudu no korson. (Jubi paragrafu 11)f
E ADORA JEOVA DI UN BON MANERA
12. Kal kusa ku ta diferensia reis fiel ku reis ki ka fiel?
12 Reis ku Jeova oja suma fiel ta adoral di un bon manera. Tambi e ta nkoraẑaba povu di Jeova pa e fasi mesmu kusa. Suma ku no oja, e ta fasi erus. Ma e ta adoraba so Jeova, te mesmu e ta sforsa ciu pa kaba ku idulus na Israel.d
13. Pabia ku Jeova fala di kuma rei Akabi ka sedu fiel?
13 Ke gora di reis ku Jeova fala di kuma e ka sedu fiel? I bardadi di kuma i ka tudu ke ke fasi ku seduba mau. Te mesmu rei Akabi ku seduba mau, mostra un bokadu di umildadi i ripindi pa manera ki mati na mata Naboti. (1 Re 21:27-29) I kumpu tambi sidadis, i pui pa israelitas ngaña geras. (1 Re 20:21, 29; 22:39) Ma ku influensia di si minjer, Akabi kunsidu suma kin ku ta pui utrus adora deusis falsu. Akabi ka ciga di ripindi manera ki fasi kila. — 1 Re 21:25, 26.
14. (a) Pabia ku Jeova oja rei Reoboan suma algin ku ka sedu fiel? (b) Kal kusa mau ku maioria di reis ku ka sedu fiel fasi?
14 Jubi isemplu di utru rei ku ka sedu fiel comadu Reoboan. Suma ku no ojaba, i fasi manga di bon kusas duranti si renansa. Ma oca ku si renansa sedu forti i bandona lei di Jeova, i kumsa ku adora deusis falsu. (2 Kron 12:1) Dipus, un ora i ta adora Jeova, utrora i ta adora deusis falsu. (1 Re 14:21-24) Reoboan ku Akabi i ka uniku reis ku disvia di adorason di bardadi. Na bardadi, maioria di reis ku ka sedu fiel ta adoraba deusis falsu i e ta nkoraẑaba utrus pa fasi mesmu kusa. Pa Jeova, adoral di un bon manera seduba un kusa mas importanti pa sibi si un rei seduba bon o mau.
15. Pabia ku adora Jeova di un bon manera i importanti pa rel?
15 Pabia ku asuntu di adorason i importanti dimas pa Jeova? Un motivu i di kuma, reis teneba responsabilidadi di juda povu adora Jeova di un bon manera. Tambi ora ku jintis ta adora deusis falsu kila ta leba elis na fasi utrus pekadus gravi i trata utrus mal. (Ose 4:1, 2) Fora di kila, reis ku tudu povu seduba dedikadu pa Jeova. Pa kila, ora ke sedu infiel pa Jeova i adora deusis falsu, Biblia fala di kuma i suma si e kai cai. (Jer 3:8, 9) Ora ku un algin fasi pekadu seksual, si parseru ta fika mal dimas. Di mesmu manera, un servu dedikadu di Jeova ku ka kontinua sedu fiel pa rel, ta pul pa i fika mal dimas.e — Lei 4:23, 24.
16. Pa Jeova, ke ku mas ta diferensia un algin justu ku un algin mau?
16 Ke ku no pudi aprindi? Na bardadi, no dibi di sta disididu pa nega adorason falsu. Ma tambi no dibi di sempri adora Jeova suma ki misti i kontinua sta okupadu na si sirvisu. Profeta Malakias splika di manera klaru di kuma ku Jeova ta oja diferensa ku ten entri un algin justu ku un algin mau. Malakias fala sin: ‘Na ki tempu bo na torna oja diferensa di justu ku mau, ku di kil ku ta sirbi Deus ku kil ku ka ta sirbil.’ (Mal 3:18) Pa kila, no ka dibi di disa pa nada, nin no imperfeisons o no erus, disanimanu te na puntu di para sirbi Deus. Si no para sirbi Jeova, kila ja so i un pekadu gravi.
17. Pabia ku no dibi di toma kuidadu ora ku no na kuji kin ku no na kasa ku el?
17 Si bu sedu solteru i bu misti kasa, kuma ku jubi palabras di Malakias aserka di sirbi Deus pudi judau kuji kin ku bu na kasa ku el? Si un algin tene bon maneras di sedu, ma i ka ta sirbi Deus di bardadi, sera ki Jeova na ojal suma un algin justu? (2 Kor 6:14) Si bu kasa ku ki algin, sera ki i na judau pa bu kontinua sedu fiel pa Jeova? Pensa nes: Minjeris ku ka ta sirbi Jeova ku Salomon kasaba ku el, talves e teneba bon maneras di sedu. Ma suma e ka ta sirbi Jeova, puku-puku e konvensi Salomon pa i adora deusis falsu. — 1 Re 11:1, 4.
18. Ke ku papes dibi di nsina se fijus?
18 Papes, bo pudi usa isemplu di reis ku faladu del na Biblia, pa juda bo fijus tene diseẑu di sirbi Jeova. Juda elis ntindi di kuma reis ku Jeova fala di kuma e sedu bon, i kilis ku ta adoral i ku ta nkoraẑaba povu pa adoral. Nsina bo fijus pa palabras ku asons pa e pui kusas spiritual na purmeru lugar na se vida, suma studa Biblia, mati runions i partisipa na pregason. (Mat 6:33) Si ka sin, bo fijus pudi pensa di kuma e ta sirbi Jeova pabia se papes sedu Tustumuñas di Jeova. Kila pudi leba elis pui adorason di Jeova na sugundu lugar na se vida o te mesmu para sirbil.
19. Kal speransa ku ten pa kilis ku para sirbi Jeova? (Jubi tambi kuadru “Bu pudi riba pa Jeova!”)
19 Si un algin para sirbi Jeova, sera ki i ka tene speransa di riba mas pa Jeova? Sin i tene, i pudi ripindi i riba pa Jeova. Pa fasil, i pirsisa di sedu umildi i seta ajuda di ansions di kongregason. (Tiagu 5:14) I bali pena sforsa pa torna sedu mas amigu di Jeova!
20. Kuma ku Jeova na ojanu si no kopia reis ku sedu fiel?
20 Ke ku no aprindi di reis di Israel? No pudi sedu suma reis fiel, si no kontinua sirbi Jeova ku tudu korson. No aprindi di no erus, no ripindi i no fasi mudansas ki pirsis. No lembra di importansia di adora di un bon manera, uniku Deus di bardadi, Jeova. Si bu kontinua fiel pa Jeova, i na ojau suma algin ku ta fasi ke ki diritu si dianti.
KANTIKU 45 Os Pensamentos do Meu Coração
a Nes studu, palabras “reis di Israel” na rifiri tudu reis ku manda riba di povu di Jeova, i pudi sedu e manda riba di renu di dus jorson di Judá, renu di 10 jorson di Israel o tudu 12 jorson.
b PALABRA KU SPLIKADU: Manga di bias Biblia ta usa palabra “korson” pa fala di ke ku no sedu pa dentru. Es nklui no diseẑu, no pensamentu, no atitudi, no motivason ku objetivus ku no misti yangasa.
c Na ki tempu, manga di bias, reis ku ka seduba israelita ta adoraba deusis di nasons ke ngaña gera kontra el.
d Rei Asa fasiba pekadus gravi. (2 Kron 16:7, 10) Ma Biblia papia ben del. Na kumsada i negaba koreson, ma talves i bin ripindi dipus. Jeova ojaba bon kusas ki fasi mas ciu di ki si erus. I interesanti nota di kuma Asa adoraba so Jeova, tambi i sforsaba ciu pa kaba ku idulus na si renu. — 1 Re 15:11-13; 2 Kron 14:2-5.
e No pudi nota di kuma, adorason i importanti dimas pa Jeova, pabia dus purmeru mandamentus di Lei di Moisés tuji adora kualker algin o kualker kusa ku ka sedu Jeova. — Sai 20:1-6.
f SPLIKASON DI DISEÑU: Un ansion joven sta na mostra di kuma i preokupa pa manera ku un ermon kustuma bibi. Ermon seta konsiju ku umildadi, i fasi mudansas ki pirsis i kontinua sirbi Jeova di manera fiel.