BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 Fevreru pp. 25-27
  • Ka bu pensa di kuma bu mas utrus suma ku manga di jintis ta pensa

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Ka bu pensa di kuma bu mas utrus suma ku manga di jintis ta pensa
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
  • Subtitulus
  • KE KU PUDI JUDANU PA KA NO BA TA PENSA SO NA NO KABESA
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2025
w25 Fevreru pp. 25-27
Un omi ku paña raiba na un otel, sta na papia ku falta di rispitu pa un minjer ku ta risibi jintis na otel. Un fila di klientis sta si tras.

Ka bu pensa di kuma bu mas utrus suma ku manga di jintis ta pensa

SERA ki bu nota di kuma manga di jintis aos, ta pensa di kuma e dibi di tratadu mas minjor di ki utrus, o e tene diritu di sertus kusas? Mesmu si e tratadu minjor di ki utrus e ta kontinua pensa di kuma, e mersi tratadu inda mas minjor. Jintis ku ta pensa asin, ta pensa so na se kabesa i e ka ta gardisi pa ke ke tene. I asin propi ku Biblia fala jintis na sedu na tempu di fin. — 2 Tim 3:2.

Na bardadi, sempri i ten jintis ku ta pensa so na se kabesa. Pur isemplu, Adon ku Eva disidi ke ki ben ku ke ki mal pa se kabesa, i kila tisi mau rusultadu. Utru isemplu i di Uzias, rei di Judá. I pensa di kuma, i dibi di disadu kema nsensu na templu, ma i ka teneba diritu di fasil. (2 Kron 26:​18, 19) Di mesmu manera, Fariseus ku Saduseus pensaba di kuma e dibi di tratadu mas minjor di ki utrus, so pabia di kuma elis i fijus di Abraon. — Mat 3:9.

No sta na vivi na un mundu nunde ku manga di jintis ta pensa so na se kabesa, i no pudi kumsa ku tene se maneras di sedu. (Gal 5:26) No pudi kumsa ku pensa di kuma, no mersi tene sertus diritu o tratadu di un manera spesial. Kuma ku no pudi ivita pensa des manera? No pirsisa di ntindi ke ku Jeova ta pensa aserka des asuntu. No jubi dus prinsipius di Biblia ku pudi judanu.

Jeova ku ta disidi ke ku kada kin dibi di risibi. No jubi alguns isemplus des.

  • Dentru di familia, Jeova misti pa omi sinti di kuma si minjer rispital i minjer pirsisa di sinti di kuma si omi amal. (Ef 5:33) Kilis ku kasa dibi di mostra interesi romantiku so pa n̈utru. (1 Kor 7:3) Papes tene diritu pa se fijus obdisi elis, tambi fijus tene diritu pa se papes kuida delis i mostra elis amor. — 2 Kor 12:14; Ef 6:2.

  • Na kongregason, ansions ku ta tarbaja duru mersi no rispitu. (1 Tes 5:12) Ma, ansions ka tene otridadi di kontrola ke ku se ermons ku irmas ta fasi. — 1 Ped 5:​2, 3.

  • Deus da guvernus di pekaduris diritu di pidi mpustu, tambi pa se sidadons rispita elis. — Rom 13:​1, 6, 7.

Pabia di amor, Jeova danu mas di ki kil ku no mersi. Suma no yarda pekadu, uniku kusa ku no mersi i mortu. (Rom 6:23) Ma, Jeova danu manga di bensons pabia di si amor fiel ki tene pa nos. (Sal 103:​10, 11) I danu tudu es bensons ku utrus kusas, pabia di si bondadi ku no ka mersi. — Rom 12:​6-8; Ef 2:8.

KE KU PUDI JUDANU PA KA NO BA TA PENSA SO NA NO KABESA

Toma kuidadu pa ka kumsa pensa suma jintis di mundu di Satanas. Sin da konta, no pudi kumsa ku pensa di kuma no mersi tene kusas mas di ki utrus. Jesus mostra kuma ku no pudi lestu ku tene es tipu di pensamentu, oca ki usa komparason di tarbajaduris ku pagadu un moeda di prata. Alguns kumsa tarbaja parmaña sedu, i e tarbaja dia ntidu bas di sol kinti, i utrus tarbaja so un ora di tempu. Purmeru grupu pensa di kuma e dibi di pagadu mas ciu, pabia di tarbaju ke fasi. (Mat 20:​1-16) Oca ku Jesus na splika es komparason i mostra di kuma, si sigiduris dibi di kontenti pa ke ku Deus misti da elis.

Alguns tarbajaduris ku pagadu na komparason ku Jesus fasi, sta na jusia ku dunu di kasa.

Omis ku tarbaja dia ntidu, pensaba di kuma, e mersi pagadu mas di ki utrus.

Ba ta gardisi, ka bu sedu iziẑenti. (1 Tes 5:18) Kopia isemplu di apostolu Paulu, ku ka pidi ermons di Korintu pa e dal kusas ki pirsisa del, mesmu manera ki teneba diritu di fasil. (1 Kor 9:​11-14) No dibi di gardisi pa tudu kusas ku jintis ta danu i ivita sedu algin iziẑenti.

Apostolu Paulu sta na kumpu tenda juntu ku dus omis.

Apostolu Paulu ka pidi pa e dal diñeru.

Sedu umildi. Ora ku un algin ta pensa ciu dimas na si kabesa i pudi kumsa ku pensa di kuma, i dibi di tene mas di ki ke ki tene. Umildadi na judanu pa ka pensa nunka des manera pirigosu.

Diseñu: 1. Profeta Daniel oca i beju. 2. Antigu sidadi di Babilonia. 3. Daniel ocal joven ku si tris amigu ebreu.

Umildadi di profeta Daniel pui pa Jeova amal ciu.

Profeta Daniel danu un bon isemplu di kuma di mostra umildadi. I bin di un familia importanti, i seduba bonitu, jiru, i teneba manga di kapasidadi. Pa kila, i pudiba pensa di kuma i mersi tratadu di manera spesial i tene diritu di risibi sertus kusa. (Dan 1:​3, 4, 19, 20) Ma, Daniel kontinua sedu umildi, i kila pui pa Jeova amal ciu. — Dan 2:30; 10:​11, 12.

No para pensa so na no kabesa, suma ku jintis na mundu ta fasi aos. En ves di kila, no kontinua tene kontentamentu na kada benson ku Jeova ta danu pabia di si bondadi ku no ka mersi.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin